Debian
| |
| {{{pildi allkiri}}} | |
| Arendaja: | Debian Project |
| OS perekond: | GNU/Linux |
| Arendusmudel: | avatud lähtekood |
| Viimane versioon: | 6.0 Squeeze 6.02.2011 |
| Vaikimisi kasutajaliides: | GNOME (vaikimisi), KDE või Xfce |
| Pakihaldus: | APT http://packages.debian.org |
| Litsents: | GPL, teised vabad litsensid (vaata DFSG) |
| Staatus: | aktiivne |
| Koduleht: | www.debian.org |
| Foorum: | forums.debian.net |
| Ametlikud peeglid: | ftp://ftp.ee.debian.org |
| Mitteametlikud peeglid: | ftp://ftp.estpak.ee/debian/ |
Debian on loodud 1993. aastal Ian Murdock'i poolt. Distributsiooni nimetus Debian tuleneb Ian Murdocki ja ta naise Debra eesnimedest.
Algselt oli Debian sponsoreeritud Free Software Foundation'i GNU projekti poolt, kuid tänaseks peetakse seda GNU projekti otseseks järglaseks. Debianiga tuleb kaasa üle 20 000 paki (eelnevalt kompileeritud, efektiivsemaks ja lihtsamaks programmide paigaldamiseks koostatud tarkvara kogumid), mida võib kasutada ja edasi jagada johtuvalt GNU General Public License tingimustest. Lisaks on üle 300 paketi (non-free ja contrib), mida võib kasutada igaühel neist kaasas olevatest litsentsitingimustest lähtudes.
Pakihaldus
Debiani eeliseks peetakse tihti tema mugavat pakihaldussüsteemi APT, mille puhul pole kasutajal tarvis lahendada pakkide omavahelisi sõltuvusprobleeme, sest need lahendatakse automaatselt. Iga ajakohase Debiani peegli pealt on võimalik süsteemi alati uuendada.
Väljalasked
Kõige viimast Debiani väljalaset kutsutakse stable'ks, selless ei muutu pakkide versioon, pakid saavad ainult turvalisusega seotud uuendusi. Eelnevad Debiani väljalasked koos nende koodnimedega:
- 7.0 – wheezy, valmimisel
- 6.0 – squeeze, 6.02.2011
- 5.0 – lenny, 15.02.2009
- 4.0 – etch, 8.04.2007
- 3.1 – sarge, 6.06.2005
- 3.0 – woody, 19.06.2002
- 2.2 – potato, 15.08.2000
- 2.1 – slink, 9.03.1999
- 2.0 – hamm, 24.07.1998
- 1.3 – bo, 2.06.1997
- 1.2 – rex, 12.12.1996
- 1.1 – buzz, 17.06.1996
- 0.93r6 – -, 26.11.1995
NB! Kuna CD-tarnija tegi eksliku katkise väljalaske versiooniga 1.0, ei lastud versiooni 1.0 kunagi välja.
Järgmist Debiani suuremat väljalaset kutsutakse testinguks, selles uuenevad pakid pidevalt, sinna jõuavad unstables järgi proovitud uued võimalused. Debiani versioon, mida kunagi välja ei lasta, kuid kus valmistatakse pakke ette testingusse lisamiseks, kannab nimetust unstable koodnimega sid. unstable koodnimi on alati sid ning seda ei lasta kunagi välja. Peale selle on eriti uuenduslike pakkide jaoks olemas experimental. Seal olevad pakid võivad muuta süsteemi kasutamiskõlbmatuks, kui kasutaja ei ole teadlik oma tegevusest. experimentalis rakendatakse uusimaid tehnoloogiaid, mis on seotud mõne teegi uuendustega vms.
Debiani koodnimed on võetud filmi "Toy Story" tegelaste järgi.
Graafik Debiani väljalasetest: debian.semistable.com/releases.gif
Arhitektuurid
Debian toetab ametlikult 11 erinevat arhitektuuri.
- i386 – x86-32 32-bitine Intel/AMD PC
- amd64 – x86-64 64-bitine Intel/AMD PC
- alpha – DEC Alpha arhitektuur
- sparc – Sun SPARC arhitektuur
- arm – ARM
- powerpc – PowerPC
- hppa – HP PA-RISC
- ia64 – Intel Itanium (IA-64)
- mips, mipsel – MIPS
- s390 – IBM ESA/390 arhitektuur ja z/Architecture
Tuumad
Kuigi Debiani kasutajate hulgas on kõige populaarsemaks valikuks GNU/Linux süsteem (GNU rakendused ja Linuxi nimeline tuum), pakub Debian ka selles vallas kõige suuremat valikut.
- Debian GNU/Linux, Linuxi tuumaga — algupärane, ametlikult toetatud port, mida enamus Debiani kasutajaid kasutavad.
- Debian GNU/Hurd, GNU Hurd tuumaga. Debian GNU/Hurd on arendamisel juba aastaid, kuid ametlikku väljalaset pole. Umbes pooled Debian GNU/Linuxi tarkvara pakkidest on siiani porditud GNU Hurdile. Töötab i386 ja amd64 tüüpi PC-del.
- Debian GNU/kFreeBSD, FreeBSD tuumaga, i486-sarnastel arhitektuuridel. See on GNU distributsioon Debiani pakimajandusega ja FreeBSD tuumaga. 'k' tähendabki seda, et FreeBSD operatsioonisüsteemist kasutatakse ainult tuuma. Sellel pordil on olemas ka LiveCD nimega ging
- Debian GNU/NetBSD, NetBSD tuumaga, hetkel töötab ainult i386 ja DEC Alpha arhitektuuridel. Ka siin kasutatakse Debiani pakimajandust, GNU rakendusi, kuid NetBSD tuuma.
Ehkki kõikide portide näol on tegemist Debiani alamprojektidega, pole ametlikke mitte-Linuxi väljalaskeid veel tehtud. Seega Debian on veel siiski ainult Linuxi distributsioon.
