GIMP

Allikas: Pingviini viki


GIMP
Wilber-huge-alpha.png

Tüüp: Rastergraafika redaktor
Arendaja: GIMP-i meeskond
Litsents: GPL
Viimane versioon: 2.6.0
1.10.2008
Staatus: Aktiivne
Eesti keel: Tõlgitud
Koduleht: http://www.gimp.org
Foorum: GIMP Talk

GIMP ehk GNU Image Manipulation Program on rastergraafika redaktor, mis loodi 1995 Spencer Kimballi ja Peter Mattise poolt. See on GNU GPL litsentsi all ja praegu haldavad seda vabatahtlikud.

Ülevaade

Algselt tähendas lühend GIMP "General Image Manipulation Program". Spencer Kimball ja Peter Mattis alustasid üliõpilastena Berkeley ülikoolis GIMP-i kirjutamist ühe semestri kestva projektina. Pärast mõlema autori lõpetamist aastal 1997 sai GIMP-ist GNU projekti osa millega kaasnes ka nime muutmine selle tänapäevasele kujule.

GIMP-i abil on võimalik luua digitaalset graafikat ja töödelda fotosid. Seda kasutatakse logode ja graafiliste elementide loomiseks, fotode lõikamiseks, värvide sättimiseks, soovimatute osade eemaldamiseks ja formaadi muutmiseks. Väikese lisaga saab GIMP-iga teha ka GIF animatsioone. GIMP-i võimalused on väga rikkad ja seda kasutatakse vaba tarkvara alternatiivina populaarseimale kommerts rastergraafika redaktorile Adobe Photoshop.

Arendamine

GIMP-i kasutajaliides kasutab GTK-d, mis loodi GIMP-i meeskonna poolt asendamaks suletud Motifit. Nüüd on GTK eraldi projekt ja seda kasutatakse ohtralt vabale tarkvarale kasutajaliideste loomisel.
Tulevikus loodetakse panna GIMP tööle CEGL teegiga, parandamaks probleeme nagu CMYK toetus, mille ennem välistas GIMP-i konstruktsioon.


GIMP-i versioneerimisloogika on sarnane Linuxi tuuma omaga. Esimest numbrit suurendatakse vaid väga suurte muutuste korral, teine number tähistab versiooni, paarisarvulised tähistavad stabiilseid versioone ja paarituarvulised tööversioone ning viimane number tähistab väljalaset versiooni sees. Näiteks on GIMP-i stabiilne versioon 2.4, tööversioon 2.5 ja järgmine stabiilne versioon saab olema 2.6.

GIMP 2.6

Järgmine GIMP-i väljalase keskendub kahele teemale. Esiteks töötatakse GIMP-i graafiline kasutajaliides uuesti läbi, ning teiseks saab GIMP omale osaliselt uue mootori.

GEGL

GEGL pakub graafikutele põhinevat andmeid säilitavat pildimanipuleerimist. See tähendab, et teatud operatsioone teostades algsed piksliregioonid ei kao.

Oletame, et sa töötled parasjagu mingisugust pilti, ning sa parandad selle värve. Nüüd tegeled sa veel umbes tund aega filtrite lisamisega. Kui sa oled kõik valmis saanud, on sul võimalik algset värvikorrektuuri muuta, sest algsete pikslite andmed pole kuhugi kadunud. Sa ei pea kõiki tegevusi uuesti tegema ja sa ei pea andmestruktuuri muudatustes tagasi minema.

Uus kasutajaliides

Kasutajaliidestele spetsialiseerunud ettevõtte MMIWorks töötab GIMP-i jaoks välja täiesti uue kasutajaliidese. Nimelt avab GIMP korraga mitu akent, mis jääb teatud olukordades tööle ette. Arendajad uurivad võimalusi, et tööriistad ja teised aknad saaksid haakuda peamisesse pildiaknasse. Lisaks peaks siis tegumiriba GIMP-i ainult ühe avatud aknana näitama.

Lõppkasutajale siiski palju suuri märgatavaid muudatusi ei tule, kuna GEGL-i rakendamise tõttu läheb suur osa arendajate pingutustest olemasoleva koodi uuesti kirjutamise alla.

Muu

Vektorikihte tõenäoliselt versiooniks 2.6 valmis ei saada. Samuti pole kindel, et 16 bitise- ja CMYK värviruumide toetustega valmis saadakse.

Saadavus

  • GIMP töötab Linuxil ja on kaasas paljude distributsioonidega.
  • Juba 1997 toodi GIMP ka Windowsi peale. Windowsile on olemas ka kaasaskantav versioon, mis töötab USB mälupulga pealt.
  • Mac OS X-i jaoks on saadaval GTK-l põhinev GIMP ja Seashore, mis töötab Mac OS X-i enda Cocoa kasutajaliidesega. Versiooni 1.0.4 ajal loodi GIMP-ist CinePaint, mis on mõeldud filmikaadrite redigeerimiseks ja töötlemiseks.

Viited