Pingviini viki - Kasutaja kaastöö [et]

Vaba tarkvara ühingud

2007-03-29T22:04:57Z

-raul-: /* vaba tarkvara vikid */

[[Kategooria:Info]]
Loetletud on Eestis [[vaba tarkvara]] arendamise ja propageerimisega tegelevaid organisatsioone. Loetelu vajab tublisti täiendamist.

== MTÜ A-Konsultant ==

Tegevused:
*Raamatukogude internetiseerimise projekt, Red Hat linux baasil
Kontakt:
:http://www.konsultant.ee

== MTÜ BSD Eesti ==

''Mittetulundusühing BSD Eesti on Eesti BSD kasutajate koondamiseks loodud ühing.''

Kontakt:
:http://www.bsd.ee/

== Eesti Tehnoloogia Arengu MTÜ ==

''MTÜ on asutatud 2000. aastal eesmärgiga arendada ja edasi viia Eesti tehnoloogia arengut.''

Tegevused:
*projekti "Vabavaraline E-omavalitsus" läbiviimine 2005-2006
Kontakt:
:http://www.etareng.ee/

== MTÜ Eesti Linux ==

''MTÜ Eesti Linux eesmärgiks on kaasa aidata vaba tarkvara arengule, kasutamisele ja levimisele.''

Tegevused:
* ftp://ftp.linux.ee/ haldamine
Kontakt:
:?

== e-Riigi Akadeemia SA ==

[http://www.ega.ee/?id=26209] järgi on ega üheks uurimussuunaks ka:

''Vabavara (Free/Open Source Software) - Vastukaaluks kommertstarkvara monopoliseerumisele ja kõrgetele hindadele on eGA alustanud vaba tarkvara kasutuselevõtmise propageerimist, seda eriti just kolmanda ja avaliku sektori seas.''

Tegevused:
:?
Kontakt:
:http://www.ega.ee/

== Nordtech OÜ ==

''Propageerime vaba tarkvara kasutamist vähendamaks tarkvarapiraatlust ja kulusid.''

Tegevused:
*Eelinstalleeritud linuxiga arvutite müük koostöös Ordi AS-ga.
*Projekt "Vaba tarkvara haridusasutustes" koostöös Offline.ee ja Cybernetica AS-ga, 2005-2006

Kontakt:
:http://www.nordtech.ee/

== MTÜ Offline.ee ==

''MTÜ Offline.ee eesmärgiks on teavitada kasutajaid vaba tarkvara võimalustest ja eelistest ning tutvustada avatud tehnoloogiaid.''
Tegevused:
*OpenOffice.org'i kohaliku peegli majutus
*Projekt "Vaba tarkvara haridusasutustes" koostöös Notdtech'i ja Cybernetica AS-ga, 2005-2006
Kontakt:
:http://www.offline.ee/

== OpenOffice.org'i eestindajad ==

Tegevused:
*OpenOffice.org'i eestindamine
Kontakt:
:http://et.openoffice.org/

== vaba tarkvara konsortsium ==

Eesti Infotehnoloogia Seltsi toimkond
[http://www.aktiva.ee/7y/z0zNEWSy240750.html], [http://www.eits.ee/Main/index.cgi?toimkonnad]

''... on EITSi "tütarorganisatsioon", kes tegeleb avatud lähtekoodiga tarkvara teemadega''

Tegevused:
:?
Kontakt:
:?

== vaba tarkvara vikid ==
*siinne viki: viki.pingviin.ee
:litsents: [[GFDL]]

*kuutõrvaja
:http://kuutorvaja.eenet.ee/
:"''Kuutõrvaja kaudu pakub EENet eestikeelseid materjale tarkvara (eelkõige Linuxi ja muu vaba tarkvara) ning Interneti kohta.''"
:litsents: ??

Vaba tarkvara ühingud

2007-03-29T22:03:44Z

-raul-: /* vaba tarkvara vikid */

[[Kategooria:Info]]
Loetletud on Eestis [[vaba tarkvara]] arendamise ja propageerimisega tegelevaid organisatsioone. Loetelu vajab tublisti täiendamist.

== MTÜ A-Konsultant ==

Tegevused:
*Raamatukogude internetiseerimise projekt, Red Hat linux baasil
Kontakt:
:http://www.konsultant.ee

== MTÜ BSD Eesti ==

''Mittetulundusühing BSD Eesti on Eesti BSD kasutajate koondamiseks loodud ühing.''

Kontakt:
:http://www.bsd.ee/

== Eesti Tehnoloogia Arengu MTÜ ==

''MTÜ on asutatud 2000. aastal eesmärgiga arendada ja edasi viia Eesti tehnoloogia arengut.''

Tegevused:
*projekti "Vabavaraline E-omavalitsus" läbiviimine 2005-2006
Kontakt:
:http://www.etareng.ee/

== MTÜ Eesti Linux ==

''MTÜ Eesti Linux eesmärgiks on kaasa aidata vaba tarkvara arengule, kasutamisele ja levimisele.''

Tegevused:
* ftp://ftp.linux.ee/ haldamine
Kontakt:
:?

== e-Riigi Akadeemia SA ==

[http://www.ega.ee/?id=26209] järgi on ega üheks uurimussuunaks ka:

''Vabavara (Free/Open Source Software) - Vastukaaluks kommertstarkvara monopoliseerumisele ja kõrgetele hindadele on eGA alustanud vaba tarkvara kasutuselevõtmise propageerimist, seda eriti just kolmanda ja avaliku sektori seas.''

Tegevused:
:?
Kontakt:
:http://www.ega.ee/

== Nordtech OÜ ==

''Propageerime vaba tarkvara kasutamist vähendamaks tarkvarapiraatlust ja kulusid.''

Tegevused:
*Eelinstalleeritud linuxiga arvutite müük koostöös Ordi AS-ga.
*Projekt "Vaba tarkvara haridusasutustes" koostöös Offline.ee ja Cybernetica AS-ga, 2005-2006

Kontakt:
:http://www.nordtech.ee/

== MTÜ Offline.ee ==

''MTÜ Offline.ee eesmärgiks on teavitada kasutajaid vaba tarkvara võimalustest ja eelistest ning tutvustada avatud tehnoloogiaid.''
Tegevused:
*OpenOffice.org'i kohaliku peegli majutus
*Projekt "Vaba tarkvara haridusasutustes" koostöös Notdtech'i ja Cybernetica AS-ga, 2005-2006
Kontakt:
:http://www.offline.ee/

== OpenOffice.org'i eestindajad ==

Tegevused:
*OpenOffice.org'i eestindamine
Kontakt:
:http://et.openoffice.org/

== vaba tarkvara konsortsium ==

Eesti Infotehnoloogia Seltsi toimkond
[http://www.aktiva.ee/7y/z0zNEWSy240750.html], [http://www.eits.ee/Main/index.cgi?toimkonnad]

''... on EITSi "tütarorganisatsioon", kes tegeleb avatud lähtekoodiga tarkvara teemadega''

Tegevused:
:?
Kontakt:
:?

== vaba tarkvara vikid ==
*siinne viki: viki.pingviin.ee
:litsents: [[GFDL]]

*kuutõrvaja
:http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/
:"''Kuutõrvaja kaudu pakub EENet eestikeelseid materjale tarkvara (eelkõige Linuxi ja muu vaba tarkvara) ning Interneti kohta.''"
:litsents: ??

Vaba tarkvara ühingud

2007-03-29T22:01:28Z

-raul-: /* vaba tarkvara konsortsium */

[[Kategooria:Info]]
Loetletud on Eestis [[vaba tarkvara]] arendamise ja propageerimisega tegelevaid organisatsioone. Loetelu vajab tublisti täiendamist.

== MTÜ A-Konsultant ==

Tegevused:
*Raamatukogude internetiseerimise projekt, Red Hat linux baasil
Kontakt:
:http://www.konsultant.ee

== MTÜ BSD Eesti ==

''Mittetulundusühing BSD Eesti on Eesti BSD kasutajate koondamiseks loodud ühing.''

Kontakt:
:http://www.bsd.ee/

== Eesti Tehnoloogia Arengu MTÜ ==

''MTÜ on asutatud 2000. aastal eesmärgiga arendada ja edasi viia Eesti tehnoloogia arengut.''

Tegevused:
*projekti "Vabavaraline E-omavalitsus" läbiviimine 2005-2006
Kontakt:
:http://www.etareng.ee/

== MTÜ Eesti Linux ==

''MTÜ Eesti Linux eesmärgiks on kaasa aidata vaba tarkvara arengule, kasutamisele ja levimisele.''

Tegevused:
* ftp://ftp.linux.ee/ haldamine
Kontakt:
:?

== e-Riigi Akadeemia SA ==

[http://www.ega.ee/?id=26209] järgi on ega üheks uurimussuunaks ka:

''Vabavara (Free/Open Source Software) - Vastukaaluks kommertstarkvara monopoliseerumisele ja kõrgetele hindadele on eGA alustanud vaba tarkvara kasutuselevõtmise propageerimist, seda eriti just kolmanda ja avaliku sektori seas.''

Tegevused:
:?
Kontakt:
:http://www.ega.ee/

== Nordtech OÜ ==

''Propageerime vaba tarkvara kasutamist vähendamaks tarkvarapiraatlust ja kulusid.''

Tegevused:
*Eelinstalleeritud linuxiga arvutite müük koostöös Ordi AS-ga.
*Projekt "Vaba tarkvara haridusasutustes" koostöös Offline.ee ja Cybernetica AS-ga, 2005-2006

Kontakt:
:http://www.nordtech.ee/

== MTÜ Offline.ee ==

''MTÜ Offline.ee eesmärgiks on teavitada kasutajaid vaba tarkvara võimalustest ja eelistest ning tutvustada avatud tehnoloogiaid.''
Tegevused:
*OpenOffice.org'i kohaliku peegli majutus
*Projekt "Vaba tarkvara haridusasutustes" koostöös Notdtech'i ja Cybernetica AS-ga, 2005-2006
Kontakt:
:http://www.offline.ee/

== OpenOffice.org'i eestindajad ==

Tegevused:
*OpenOffice.org'i eestindamine
Kontakt:
:http://et.openoffice.org/

== vaba tarkvara konsortsium ==

Eesti Infotehnoloogia Seltsi toimkond
[http://www.aktiva.ee/7y/z0zNEWSy240750.html], [http://www.eits.ee/Main/index.cgi?toimkonnad]

''... on EITSi "tütarorganisatsioon", kes tegeleb avatud lähtekoodiga tarkvara teemadega''

Tegevused:
:?
Kontakt:
:?

== vaba tarkvara vikid ==
*sinne viki: viki.pingviin.ee
:litsents: [[GFDL]]

*kuutõrvaja
:http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/
:"''Kuutõrvaja kaudu pakub EENet eestikeelseid materjale tarkvara (eelkõige Linuxi ja muu vaba tarkvara) ning Interneti kohta.''"
:litsents: ??

Kategooria:Linuxi käsud

2007-02-12T17:23:13Z

-raul-:

[[kategooria:üldised juhendid]]
{{Täienda}}
NB! [[MediaWiki|Viki-tarkvara]] piiratud võimaluste tõttu on käskude artiklid kuvatud esisuurtähega. Samas on reeglina kesta käsud ning Linuxi käsud läbivalt väiketähega ehk siis näiteks '''cd''' mitte Cd või CD.

Copyleft

2007-02-08T19:09:11Z

-raul-: /* Lingid */

[[Kategooria:Litsentsid]]
'''Copyleft''' on mäng sõnal copyright. Copyleft on copyrighti kasutamine, millegi levitamise ja muutmise lubamiseks. Tavaliselt tehakse seda litsentsi abil ja kasutatakse kunstis, muusikas, dokumentidel ja tarkvaral.
Kui copyright automaatselt keelab töö levitamise ja muutmise, siis copyleft litsents kindlustab kõigile koopia saajatele samasuguse õiguse seda levitada ja muuta. Esimene ja kõige levinum copyleft litsents on [[GPL|GNU GPL]].
Mitte-seaduslikus mõttes on copyleft copyrighti vastand.

== Ajalugu ==

Copylefti idee lõi [[Richard Stallman]] töötades ühe [[Lisp]] interpreteerija kallal. Symbolics (firma) küsis Stallmanilt, kas nad võivad seda kasutada ja Stallman oli nõus oma lähtekoodi neile ''public domain'' all andma. Symbolics tegi mitmeid parandusi, aga kui Stallman küsis nende paranduste lähtekoodi polnud Symbolics nõus talle seda andma. Stallman nimetas selle omanduslikuks tarkvaraks ja hakkas selle elimineerimiseks töötama.
Stallman pidas ebapraktiliseks püüda kaotada kehtivat copyright seadust. Seetõttu otsustas töötada seaduste piires. Ta lõi oma copyright litsentsi [[GPL|GNU GPL-i]], mis oli esimene copyleft litsents.

Arvatakse, et väljend ''copyleft'' on tulnud Tiny BASIC programmist. Selles sisaldusid väljendid nagu "@COPYLEFT" ja "KÕIK VALED KAITSTUD", naljatamaks tuntud väljendite "copyright" ja "kõik õigused kaitstud) üle. Stallman ise ütleb, et väljend on pärit Don Hopkinsilt, kes saatis talle kirja 1984 või 1985 aastal, milles oli öeldud ""Copyleft-kõik õigused kaitstud." Väljendit "kopyleft" kasutas Principa Disordia ja arvatakse, et Hopkins võis oma väljendi sealt saada. Ray Johnson kasutas seda väljendit veelgi varem kunstis.

== Copylefti kasutamine ==

Copylefti litsentsid annavad tavaliselt kasutajale sellised õigused:
# vabadus õppida ja kasutada seda tööd,
# vabadus kopeerida ja jagada tööd teistega,
# vabadus tööd muuta,
# vabadus levitada muudetuid töid.

Lisaks kopeerimisõiguste muutmisele kindlustavad need litsentsid, et koopja saajad ei või litsentsi muuta.
Mõned seadused, mida kasutatakse copyleft litsentside jaoks, võivad varieeruda erinevates riikides. Mõned copyleft litsentsid ütlevad ära kõikidest garantiidest, aga sellise tarkvara müümine on keelatud mõndades Euroopa riikides.

== Lingid ==

* [http://www.gnu.org/copyleft/copyleft.html What is copyleft] -- [[Richard Stallman|Richard Stallmani]] poolt
* [http://et.wikipedia.org/wiki/Copyleft Artikkel Vikipeedias]

Free Software Foundation

2007-02-06T21:41:12Z

-raul-:

[[Kategooria:Info]]
'''Free Software Foundation''' ('''FSF''') asutati 1985. aastal [[Richard M. Stallman]]i poolt, et võidelda arvutikasutajate õiguse eest kasutada, uurida, kopeerida ja modifitseerida arvutiprogramme. FSF aitab kaasa [[vaba tarkvara]] - peamiselt [[GNU]] operatsioonisüsteemi - kasutamise levikule ja arendamisele. GNU operatsioonisüsteemi all mõeldakse peamiselt [[GNU/Linux|GNU/Linuxit]].

FSF-i ametlikeks sõsarorganisatsioonideks on [[Free Software Foundation Europe]] (asutatud 2001), [[Free Software Foundation India]] (2003) ning [[Free Software Foundation Latin America]] (2005).

Free Software Foundation Europe

2007-02-06T21:34:18Z

-raul-:

'''Free Software Foundation Europe''' (lühend '''FSFE''') on mittetulunduslik valitsusväline organisatsioon, mis tegeleb [[vaba tarkvara]] leviku soodustamisega Euroopas. FSFE asutati 2001. aastal USA-s resideeruva [[Free Software Foundation]]'i (FSF) ametliku sõsarorganisatsioonina Euroopas. Samas on ta FSF-st nii juriidiliselt kui ka rahaliselt sõltumatu üksus.

FSFE osaleb [[GPL]]-i uue versiooni välja töötamisel, osaleb [[AGNULA]] projektis, pakub tuge FSF-le [[GNU]] projektis, osales ÜRO poolt korraldatud Maailma Infoühiskonna Tippkohtumise (WSIS) ettevalmistustöös, osaleb Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) töös vaatlejaliikmena, taotleb UNESCO-lt vaba tarkvara kandmist maailma kultuuripärandi nimekirja, võitleb [[tarkvara patendid|tarkvara patentide]] kehtestamise vastu Euroopas.

== Lingid ==
* [http://www.fsfeurope.org/ Free Software Foundation Europe]
* [http://video.google.com/videoplay?docid=-3846378850462814257 Georg Greve, FSF Europe'i juht selgitab FSFEurope'i tegevusi ning sihte. 15.06.2006] (video)
* [http://et.wikipedia.org/wiki/Free_Software_Foundation_Europe Artikkel Vikipeedias]

FSFE

2007-01-31T23:37:18Z

-raul-: Redirecting to Free Software Foundation Europe

#redirect [[Free Software Foundation Europe]]

Free Software Foundation Europe

2007-01-31T23:29:17Z

-raul-:

Free Software Foundation Europe

2007-01-31T23:26:48Z

-raul-:

'''Free Software Foundation Europe''' (lühend '''FSFE''') on mittetulunduslik valitsusväline organisatsioon, mis tegeleb [[vaba tarkvara]] leviku soodustamisega Euroopas. FSFE asutati 2001. aastal USA-s resideeruva [[Free Software Foundation]]'i (FSF) ametliku sõsarorganisatsioonina Euroopas. Samas on ta FSF-st nii juriidiliselt kui ka rahaliselt sõltumatu üksus.

FSFE osaleb [[GPL]]-i uue versiooni välja töötamisel, osaleb [[AGNULA]] projektis, pakub tuge FSF-le [[GNU]] projektis, osaleti ÜRO poolt korraldatud Maailma Infoühiskonna Tippkohtumise (WSIS) ettevalmistustöös, osaleb Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) töös vaatlejaliikmena, taotleb UNESCO-lt vaba tarkvara kandmist maailma kultuuripärandi nimekirja, võitleb [[tarkvara patendid|tarkvara patentide]] kehtestamise vastu Euroopas.

== Lingid ==
* [http://www.fsfeurope.org/ Free Software Foundation Europe]
* [http://video.google.com/videoplay?docid=-3846378850462814257 Georg Greve, FSF Europe'i juht selgitab FSFEurope'i tegevusi ning sihte. 15.06.2006] (video)

Richard M. Stallman

2007-01-29T19:49:24Z

-raul-: Redirecting to Richard Stallman

#redirect [[Richard Stallman]]

Free Software Foundation

2007-01-29T19:48:24Z

-raul-:

FSF

2007-01-29T19:46:45Z

-raul-: Redirecting to Free Software Foundation

#redirect [[Free Software Foundation]]

Kräkker

2007-01-20T12:34:18Z

-raul-:

[[Kategooria:Info]]
Tehniliselt oskuslik, kuid kuritahtlik arvutientusiast, kes kasutab oma teadmisi ja vahendeid volitamatuks ligipääsuks kaitstud ressurssidele kahju tekitamise, info varastamise või lihtsalt eneseteostuse eesmärgil. Selle termini võtsid 80-ndate keskel kasutusele [[häkker]]id, kes ise peavad ennast eetilisteks arvutispetsialistideks. [[Häkker]]id teevad enam-vähem sedasama, mis kräkkerid, kuid nende eesmärgid pole kuritegelikud

== Allikas ==
*[http://www.vallaste.ee/sona.asp?Type=UserId&otsing=1120 Heikki Vallaste, 2000-2007]

Häkker

2007-01-20T12:32:03Z

-raul-:

[[Kategooria:Info]]
Inimene, kes tunneb mõnu programmeeritava süsteemi "hingeelu" süvitsi tundmaõppimisest ja selle võimaluste avardamisest. Sellega erineb häkker ühelt poolt tavakasutajast, kes õpib ära ainult niipalju, kui hädapärast vajalik, ja teiselt poolt kräkkerist, kes kasutab oma teadmisi ja oskusi ebaausatel või lausa kuritegelikel eesmärkidel.

Ingliskeelne termin "hacker" tähendas algselt meistrit, kes kasutas mööbli valmistamiseks kirvest. Eesti keeles on sõna "kirvetöö" omandanud negatiivse varjundi, tähistades robustset või lohakat tööd, kuigi ka meil oli sel algselt lugupidav sisu. On ju inimene, kes suudab ainult kirve abil valmis teha peenelt töödeldud mööblitüki, igati lugupidamist väärt.

1950-ndatel nimetati häkkeriteks algajaid raadioamatööre ja kodusel teel elektroonikaseadmeid ehitavaid inimesi.

Häkkeri tunneb ära eelkõige selle järgi, et tal on sisemine vajadus välja uurida, kuidas asjad töötavad ning see tegevus pakub talle emotsionaalset rahuldust. Muuseas, iseennast ei sobi kunagi häkkeriks nimetada, seda peavad tegema teised. Kui kuulutate ennast häkkeriks ja hiljem ilmneb, et teie oskused ja teadmised pole piisavad, olete äärmiselt piinlikus olukorras ja teid hakatakse kutsuma petiseks.

Praegusel ajal aetakse pidevalt häkkereid segamini [[kräkker]]itega. Kui keegi on Teie süsteemi sisse murdnud, selle hävitanud, infot varastanud, siis pole mitte tegu häkkeri vaid hoopis [[kräkker]]iga.

== Allikas ==
*[http://www.vallaste.ee/index.htm?Type=UserId&otsing=1121 Heikki Vallaste, 2000-2007]

==Välislingid==

*[http://www.mit.edu/hacker/hacker.html The Hacker Crackdown: Law and Disorder on the Electronic Frontier (Bruce Sterling)]

Linux

2007-01-09T23:05:44Z

-raul-: /* Distributsioonid */

[[kategooria:üldised juhendid]]
[[Pilt:Linux logo.png|right]]
'''Linux''' on avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteem, mida arendavad tuhanded programmeerijad üle maailma.

==Ajalugu==
Linuxi operatsioonisüsteemi lõi algselt noor Helsingi ülikooli tudeng [[Linus Torvalds]]. Linus oli huvitatud väikesest UNIX'ist nimega [[Minix]]. Ta otsustas arendada süsteemi, mis ületas Minixi standardeid. 1991 aastal ilmutas ta Linux'ist versiooni 0.2 ning töötas pidevalt kuni aastani 1994. Siis lasi ta välja Linuxi tuuma versiooniga 1.0. Linuxi süsteemide tuuma ehk kernelit arendatakse ja lastakse välja [[GNU GPL]] all. Linuxi lähtekood on vabalt saadav igaühele. Tänapäeval on sadu isikuid ja organisatsioone, kes on välja lasknud oma operatsioonisüsteemid, mis põhinevad Linuxi kernelil.
==Mõningad tähtsamad sündmused==
*Märts 1991 – Linus tellib Andrew Tanenbaumilt Minixi ja alustab selle uurimist.
*Suvi 1991 – Linuse sõber Ari Lemmke loob FuNETi serverisse Linuxi kataloogi /pub/os/linux. Linuse
katsetused muutuvad võrgus kättesaadavaks.
*25. september 1991 – Linuse esimene e-kiri, milles teatakse uue süsteemi loomisest (loetakse tinglikult
Linuxi sünnipäevaks). Esimene e-postiloend, milles osaleb 10-15 inimest.
*1992. aasta algus – esimesed katsetused graafilise keskkonna lisamisega Linuxile (Orest Zborowski).
*Veebruar 1992 – esimesed terviklikud Linuxi distributsioonid (SLS ja MCC Interim).
*Oktoober 1992 – Linux hakkab toetama TCP/IP (Interneti) võrguprotokolli.
*1993 – Ian Murdock paneb aluse Debianile, tänini edukalt toimivale vabale distributsioonile. Marc
Ewing asutab Red Hati. Walnut Creeki firma alustab Slackware-distributsiooni levitamist. Luuakse
Yggdrasil – esimene CD-Linux, mis on varustatud graafilise keskkonnaga ja käivitub otse CD-lt.
*1994 – Ilmub Linuxi tuuma versioon 1.0 – esimene n.ö. ametlik väljalase. Asutatakse Linux
International ja Linux Journal. Linusele kingitakse DEC Alpha tööarvuti ja ta alustab Linuxi viimist
esimesele mitte-PC riistvaraplatvormile. Luuakse Samba, Windowsi võrguprotokolli kasutamist
võimaldav tarkvarasüsteem.
*1996 – Ilmub Linuxi tuuma versioon 2.0. Linus külastab Canberra loomaaeda ja saab kääbuspingviini
käest näksata – sünnib Tux, Linuxi maskott. Linus võtab vastu USA firma Transmeta tööpakkumise ja
kolib USAsse, kuid hirmujutud tema Linuxist kõrvalejäämisest (mida algul süvendas ka tema
abiellumine ja „Linus 2.0“ ehk esimese tütre Patricia Miranda sünd...) kaovad peagi. Matthias Ettrich
alustab graafilise töökeskkonna KDE loomist. Alguse saab SUSE Linuxi distributsioon -
esmaversiooni number on 4.2 .
*1997 – alguse saab GNOME, teine suur Linuxi graafiline töökeskkond.
*1998 – Linuxit hakkavad toetama Oracle ja teised suured andmebaasisüsteemid. Luuakse Mandrake –
traditsiooniliselt üks kasutajasõbralikemaid distributsioone. Ilmub StarOffice 5 Linuxi-versioon –
esimene tõsiseltvõetav alternatiiv MS Office'ile. Aasta lõpus lekivad Microsoftist dokumendid, mis
tõendavad suurfirma teadlikkust ähvardavast ohust (nn. Halloweeni memorandum).
*1999 – Loki Software toob hulga klassikalisi Windowsi mänge (Heroes of Might and Magic III,
Civilization 3 jt) Linuxile. Paraku ei ole firma eluiga eriti pikk – saatuslikuks saab sullerist firmajuht,
kes rahadega jalga laseb.
*2000 – ilmub Wordperfect Office Linuxile. Codeweavers Crossover Office võimaldab peamisi
Windowsi kontorirakendusi käivitada Linuxil.
*2001 – Staroffice'ist eraldub vaba kontoripaketina Openoffice.org, mis saab ometigi eestikeelse
versiooni varem kui 10 aasta vanune MS Office.
*2002 - Venetsueela ja Peruu otsustavad riiklikul tasemel loobuda Microsofti tarkvarast ja toetada Linuxi
kasutamist. Eestis teeb aasta lõpus BSA oma agressiivse kampaaniaga tahtmatu teene vaba tarkvara
leviku kiirendamiseks.
*2003 – Linuxi lipulaev Red Hat jaotab oma senise Linuxi kaheks suunaks – kommertsiaalne Red Hat
Enterprise Linux ja vaba kogukonnapõhine Fedora. Mitmed Eesti riigiasutused lähevad MS Office'ilt
üle Openoffice.org'i kasutamisele.
*2004 – Euroopas käib võitlus tarkvarapatentide ümber. Eestis teeb Microsoft pingutusi turuosa
säilitamise nimel ja üritab Eesti riigiga koostöölepet sõlmida, mitmed suured asutused saavad
ennekuulmatuid soodustusi. Linuxil on üle 100 aktiivse distributsiooni (Distrowatch) ja hinnanguliselt
18 miljonit kasutajat (Linux Counter), võidukäik jätkub Hiinas ja paljudes Ladina-Ameerika riikides.
{{Kikkas}}

==GNU/Linux==
[[GNU]] teegid ja programmid moodustavad põhilise osa peaaegu kõikidest Linuxi distributsioonidest. [[Free Software Foundation]] ja Richard Stallman, kes algselt olid GNU operatsioonisüsteemi loojateks, paluvad kogu GNU ja Linuxi ühendsüsteemi silmas pidades kasutada nimesid GNU/Linux või Linuxil baseeruv GNU süsteem. [[Linus Torvalds]], Linuxi kerneli looja, on kommenteerinud, et tema meelest on Linuxi distributsioonide puhul nime GNU/Linux kasutamine "lihtsalt naeruväärne". Mõned distributsioonid seda siiski kasutavad - näiteks Debian GNU/Linux. Enamik inimesi kasutavad siiski nimetust Linux.

==Distributsioonid==
Distributsioon ehk distro on tarkvarakogumik, mis põhineb Linuxi operatsioonisüsteemil. Kuna GNU/Linux koosneb suurest hulgast erinevatest tarkvarajuppidest, siis on kasutajal väga raske ise nendega majandada. Distributsioonide autorid muudavad selle ettevõtmise lihtsamaks, levitades kompaktselt suurt hulka tarkvara, mida Linuxi kasutaja võiks tahta kasutada.

*[[:kategooria:Linuxi distributsioonid|Levinumad distrod]]

*[http://distrowatch.com/ DistroWatch] - erinevate distrote võrdlus ja uudised.

== Välislingid ==

* [http://et.wikipedia.org/wiki/Linux Sõsarartikkel Vikipeedias]

OpenOffice.org

2007-01-09T23:01:50Z

-raul-:

[http://www.openoffice.org OpenOffice.org] on vabavaraline kontoritööpakett, mis koosneb järgnevatest komponentidest:
*Writer - tekstitöötlus
*Calc - tabelarvutus
*Impress - esitluste loomine
*Draw - vektorgraafika
*Math - matemaatiliste valemite kirjutamine
*Base - andmebaas
Täiendavat eestikeelset teavet uudiste, allalaadimise ja koostöövõimaluste kohta saab aadressilt [http://et.openoffice.org ET.OpenOffice.org]

== Välislingid ==
* [http://et.wikipedia.org/wiki/OpenOffice.org Sõsarartikkel Vikipeedias]

Vaba tarkvara

2007-01-09T22:58:51Z

-raul-: /* Vaba tarkvara kui libertaarne liikumine */

[[Kategooria:Litsentsid]]
''See artikkel käsitleb vaba tarkvara nii, nagu see on defineeritud Vaba Tarkvara Sihtasutuse poolt. Tasuta tarkvara kohta vaata [[vabavara]].''
----
'''Vaba tarkvara''', nagu defineeritud Free Software Foundation'i (Vaba Tarkvara Sihtasutuse; edaspidi viidatud kui ''FSF'') poolt, on tarkvara, mida saab ilma piiranguteta kasutada, kopeerida, uurida, muuta ning edasi jagada. Vabadus sellistest piirangutest on keskne "vaba tarkvara" kontseptile, niivõrd, et vaba tarkvara vastand on omanduslik tarkvara, ning mitte tarkvara, mida müüakse raha eest, nagu näiteks kommertstarkvara. Vaba tarkvara võib olla mõnikord tuntud ka kui ''libre software'', FLOSS või avatud lähtekoodiga tarkvara.

==Kasutus==

Et aidata eristada vaba (nagu vabadus) tarkvara tasuta tarkvarast (mõnikord viidatud ka kui vabavara), arendas [[Richard Stallman]], Vaba Tarkvara Liikumise rajaja, sellise seletuse: "Vaba tarkvara puudutab vabadust, mitte hinda. Et kontsepti mõista, tuleks mõelda 'vabast' nagu see on "vabas sõnas"/"[[S%C3%B5navabadus|sõnavabaduses]]", ja mitte nagu 'tasuta õllest'." (Ingliskeelse sõna ''free'' tähendused on nii ''vaba'' kui ka ''tasuta''.)

Enamik vaba tarkvara levitatakse tasuta üle arvutivõrgu, nö liini pealt — või liiniväliselt (väljaspool arvutivõrke), levitamise marginaalse hinna eest, kuid hinna marginaalsus pole kohustuslik ning rahvas võib müüa koopiaid mistahes hinnaga. Läbivate suurtähtedega ingliskeelne termin "Open Source" ("avatud lähtekood") on lisatud definitsiooni, mis oli esialgselt loodud 1998. aastal Debiani ümberkirjutuses [[GNU]] "Vaba tarkvara" definitsioonist. Selle tulemusena on pea kõik Avatud lähtekoodiga programmid ka Vaba tarkvara, kuid on olemas mõned erandid.

Ehkki avatud-lähtekoodi ja vaba tarkvara liikumised jagavad pea identseid litsentsikriteeriume ja arendusmetoodikaid, on Stallmani meelest kahe liikumise vastavad filosoofiad fundamentaalselt erinevad. Stallman toetab termineid "Vaba/avatud-lähtekoodi-tarkvara" ("Free/Libre/Open-Source Software", "FLOSS") ning "Vaba ja avatud lähtekoodiga tarkvara" ("Free and Open Source Software", "F/OSS"), et vastavalt viidata "avatud-lähtekoodi tarkvarale" ja "vabale tarkvarale", et mitte ilmtingimata kahe kampaania  vahel valida või neid lahutada, aga ta palub inimestel kaaluda "vaba tarkvara" kampaania toetamist.


"[[Vabavara]]" on tarkvara, mis on saadaval tasuta (ilma raha maksmata), kuid on üldjoontes [[Omanduslik_tarkvara|omanduslik]], kuna kasutajatel ei ole vabadust seda kasutada, kopeerida, uurida, muuta ja levitada. Vabavara lähtekood pruugib või ei pruugi olla avaldatud ning luba muudetud versioonide edasijagamiseks pruugib või ei pruugi olla antud, seega vabavara on ''gratis'', ehk ''tasuta'' ja mitte ''libre'', ehk ''vaba''.

== Ajalugu ==

Vaba tarkvara lühike ajalugu:

* 1960ndad ja 1970ndad — tarkvara nähti kui täiendusena, mida suurarvutite tarnijad varustasid, et raalid siis kasutuskõlbulikuks teha. Sellest johtuvalt programmeerijad ja arendajad jagasid oma tarkvara vabalt. See oli eriti laialdane suurtes kasutajagruppides, nagu DECUS, mis oli DEC Kasutajate Grupp (Digital Equipment Corporation Users Group).

* 1970ndate lõpp ja 1980ndate algus — ettevõtted hakkasid programmeerijatele jooksvalt piiranguid seadma tarkvara litsentsilepingutega. Mõnikord oli niimoodi seetõttu, et ettevõtted olid siis juba kommertsialiseeritud tarkvarast raha tegemas või püüdsid nad lähtekoodi peites hoida riistavara eripärasusi vaka all. Teinekord oli see sellest, et jätkuvalt suurenev korporatiivne suhtumine kasvavas ja varasemalt eklektilises tööstuses nägi intellektuaalse omandi kaitset normina, isegi kui see ei toonud mingit kasu ärile. [[Bill_Gates|Bill Gates]] andis muutuvatest aegadest märku, kui ta kirjutas kuulsa "Avaliku kirja hobilistele", kus ta ergutas häkkereid, et nad lõpetaksid litsentsilepingute murdmise läbi ''varastamise''.

* 1983 — Richard Stallman mõtles [[GNU]] projektile (GNU tegelik kirjutamine algas 1984. jaanuaris), rajades Vaba Tarkvara Sihtasutuse ("Free Software Foundation", FSF) [http://www.gnu.org/fsf/fsf.html] kaks aastat hiljem, peale sügavat pettumust arvutitööstuse ning kasutajate kultuuris. Üks selline intsident oli, kui printer ei töötanud, kuna Stallman ei saanud vea parandamiseks häkkida lähtekoodi, sest seda oli tagasi hoitud. Ta tutvustas "vaba tarkvara" ja "[[copyleft]]" definitsiooni, mis oli üles ehitatud kõigile tarkvara vabaduse tagamiseks.[http://cisn.metu.edu.tr/2002-6/free.php] Mõned väga pahaselt reageerisid Stallmani seisukoha vastu, pidades seda idealistlikuks nonsenssiks ning teda kõvasti pilati ja kritiseeriti.

* Tänapäev — Vaba tarkvara on väga edukas rahvusvaheline jõupingutus, mis valmistab tarkvara, mida kasutavad üksikisikud, suured organisatsioonid ja kogunisti terved riikid. Vaba tarkvara on massiivne tööstus. Vaba tarkvara mudeli majanduslikke eeliseid ning vähemal määral ka eetilisi põhimõtteid, millel see rajati, on hakatud laialdaselt tunnustama, isegi põhivoolu meedia poolt. Mõned teised, mitte-tarkvara tööstused, on hakanud ka tunnustama Vaba tarkvara sõnumi väärtust: näiteks teadlased vaatavad rohkem avatumate arendusprotsesside poole ning riistvara, nagu näiteks mikrokiipe, hakatakse juba arendama [[Copyleft]] litsentside all (vt. [[OpenCores]] projekt, näituseks). ''Creative Commons'' ja ''Avatud sisu'' (''Open Conent'') liikumised on samuti suuresti mõjutatud Vabast tarkvarast.

== Vaba tarkvara litsentsid ==
Stallmani ja FSF järgi annavad vaba tarkvara litsentsid —
*vabaduse jooksutada programmi mistahes eesmärgil (nimetet "vabadus 0");
*vabaduse uurida ja muuta programmi ("vabadus 1");
*vabaduse kopeerida programmi, et sul oleks võimalik aidata naabrit ("vabadus 2");
*vabaduse täiustada programmi ja oma täiustused avalikustada, et kogu kogukond sellest kasu lõikab ("vabadus 3").

Vabadused 1 ja 3 vajavad juurdepääsu [[lähtekood|lähtekoodile]], kuna tarkvara uurimine ja muutmine ilma lähtekoodita on erakordselt keeruline ning vägagi ebaefektiivne võrreldes märkmetega varustatud lähtekoodiga.

Vaba Tarkvara Sihtasutus ja Avatud Lähtekoodi Initsiatiiv (Open Source Initative; OSI) avaldavad mõlemad nimekirju litsentsidest, mis nad on välja selgitanud kui ühilduvatena nende definitsiooniga vastavalt vabast tarkvarast ja avatud lähtekoodiga tarkvarast.[http://www.gnu.org/licenses/license-list.html] Nimekirjad on paratamatult mittetäielikud, kuna kumbki organisatsioon ei pea olema litsentsist teadlik selle tarvis, et võimaldada neid vabadusi. Peale nende kahe organisatsioni näevad mõned inimesed Debiani projekti pakkuvat kasulikku nõu selle kohta, kas mingid konkreetsed litsentsid langevad kokku Debiani vaba tarkvara juhenditega. Heakskiidetud litsentsidest Debian nimekirja ei avalda, seega selle hinnanguid tuleb jälgida, kontrollides, millist tarkvara nad on lubanud oma arhiividesse. Ometi on see haruldane, kui litsents on kuulutatud ühilduvaks FSF või OSI ja mitte teise poole poolt (erandiks on Netscape Avalik Litsents (Netscape Public License, NPL), mida kasutati varaste Mozilla versioonidega), seega tingimuste täpsed definitsioonid ei ole poleemikat tekitanud.

Terminid Libre software, FLOSS, FOSS JA OSS/FS ei oma formaalseid tähendusi või ''de facto'' arbitraatoreid.

Enamik vaba tarkvara kasutab väikest rühma litsentse. Kõige populaarsemad neist on [[GNU_GPL|GNU Üldine Avalik Litsents]], GNU Vähem Üldine Avalik Litsents, BSD Litsents, Mozilla Avalik Litsents, MIT Litsents ja Apache Litsents.

Tarkvara, mis ei ole vaba tarkvara, on tuntud kui [[omanduslik tarkvara]]. See võib tulla kas mõnedega või üldse ilma ülaltoodud vabadustest ning peaaegu alati tuleb see lõppkasutaja litsentsilepinguga (End User License Agreement, EULA), mis näib tahtvat kasutada lepinguseadlust ja/või võlaõigusseadust eesmärgiga piirata kasutajate võimet tarkvara teatud viisidel jooksutada.

FSF-i vaba tarkvara definitsioon jätab tähelepanuta hinna. Laserplaadid, mis sisaldavad vaba tarkvara, nagu näiteks [[Linuxi_distributsioon|GNU/Linuxi distributsioone]], on tavaliselt müüdavad. Kuna sellegipoolest on plaadiostjal vaba tarkvara vabadused, on see vaba tarkvara. ''Tasuta õlle'' tarkvara ([[vabavara]]), mis sisaldab piiranguid, mis on vastuolus FSF-i definitsioniga, peetakse omanduslikuks. Näiteks on lähtekood kättesaamatu, edasilevitajatel (-tarnijatel) võib olla keelatud nõuda tasu, jne.

Mõned inimesed kasutavad sõna "libre", et välistada sõna "vaba" kahemõttelisust (ingl. "free" on nii "vaba" kui "tasuta"). Siiski on need terminid enamasti kasutusel rohkem vaba tarkvara liikumises ning nad levivad aeglaselt edasi.

Vaba tarkvara variatsioonid FSF-i definitsiooni järgi:
* [[Copyleft]] litsentsid, neist kõige prominentsem [[GNU_GPL|GNU Üldine Avalik Litsents]]. Autor säilitab koopiaõiguse ning lubab teatud tingimustel edasilevitamist ja muutmist, tagamaks, et kõik muudetud versioonid jäävad vabaks.
* [[Avalik_omand|Avaliku omandi]] tarkvara (ingl. Public Domain software) — autor on koopiaõiguse loovutanud. Kuna avaliku omandi tarkvaral puudub autorikaitse, võib seda vabalt ühendada mistahes töö sisse, olgu see omanduslik või vaba.
* BSD-stiili litsentsid, niimoodi nimetatud, kuna neid rakendatakse suurele hulgale [[BSD]] opsüsteemidega levitatavale tarkvarale. Autor säilitab koopiaõiguse ainuüksi garantiist lahtiütlemise ja muudetud tööde temale korraliku omistamise kohustamise eesmärgil, kuid lubab edasilevitamist ja muutmist ''mistahes'' töödes, isegi omanduslikes.

Copyleftiga litsenseeritud tarkvara autoriõiguse omanik võib valmistada ja müüa versioone mistahes litsentsiga lisaks esialgse versiooni vaba tarkvarana levitamisele. Paljud vabatarkvara ettevõtted niimoodi teevadki; see ''ei piira'' copyleft versiooniga kasutajatele antud õiguseid.

Kõik vaba tarkvara litsentsid peavad andma inimestele kõik ülalpool arutatud vabadused. Välja arvatud siis, kui applikatsioonide litsentsid on ühilduvad, on programmide kombineerimine lähtekoodi kokku segades või otseselt binaaride ühendamise teel ometigi problemaatiline, litsentside tehniliste peensuste pärast. Kaudselt kokkuühendatud programmid võivad seesugust probleemi vältida.

== Vaba tarkvara näited ==

Silmapaistev vaba tarkvara:

* Operatsioonisüsteemid: [[GNU/Linux]], [[BSD]] ja Darwin.
* [[GNU_Compiler_Collection|GCC]] kompileerijad, GDB puugieemaldaja (debugger) ja [[C_%28programmeerimiskeel%29|C]] [[teek|teegid]] (''libraries'').
* Serverid: BIND nimeserver, Sendmail e-posti transport, [[Apache]] veebiserver ja Samba failiserver.
* Relatsioonilised andmebaasisüsteemid: [[MySQL]] ja [[PostgreSQL]].
* Programmeerimiskeeled: [[Perl]], [[PHP]], [[Python]], [[Ruby]] ja [[Tcl]].
* Graafilise kasutajaliidesega seoses: [[X_Window_System|X Window System]]; [[GNOME]] ja [[KDE]] töölauakeskkonnad.
* [[OpenOffice.org]] kontoritöö pakett, [[Mozilla]] ja [[Firefox|Mozilla Firefox]] lehitsejad ning [[GIMP]] graafikatöötlusprogramm.
* Trükkimise ja dokumendi ettevalmistus-süsteemid Tex ja [[LaTeX]].
* [[MediaWiki]], tarkvara, millel töötab Vikipeedia.

Vaba Tarkvara Kataloog ("Free Software Directory") on vabatarkvara projekt, mis haldab suurt andmebaasi vaba tarkvara pakettidest.

Päris palju vaba tarkvara toetab mittevabu Microsoft [[Windows]]i või mittevabu Unix platvorme ning mittevaba tarkvara saab toetada vabu platvorme, ehkki vabatarkvara-puristid (ingliskeelsest sõnast ''pure'' — puhas) eelistavad üleni vaba tarkvara vabal platvormil, nagu [[GNU/Linux]].

Vaba tarkvara paketid moodustavad tarkvara ökosüsteemi, kus tarkvara võimaldab varustada teenuseid, saavutades vastastikuse kasu: näiteks Apache veebiserver haldamas HTTP protokolli, kasutades moodulit mod_python, et võimaldada dünaamilist sisu.

== Sotsiaalne tähendus ==

===Positiivsed sotsiaalsed tagajärjed===

* Vaba tarkvara on üldiselt saadaval vähese või puuduva kuluga (see on tasuta). Kui vaba tarkvara levib, siis selle kasulikkus on püsiv või isegi suureneb võrguefekti tulemusel. Seega on vaba tarkvara puhas avalik hüvang ja mitte isiklik hüvang.
* Selle vabadustest tulenevad püsivalt madalad kulud võrreldes omandusliku tarkvaraga, suurendades juurdepääsu tarkvarale ja selle majanduslikele ja sotsiaalsetele kasudele.
* Enamgi veel, vaba tarkvara avatus kergendab selle internatsionalisatsiooni (näiteks programmide tõlkimist emakeelde), andes juurde ja luues majanduslikku ja sotsiaalset kasu.

===Negatiivsed sotsiaalsed tagajärjed===

Võimalik majanduslike mõjustajate kadu tootmaks tarkvara, mis oli kaitstud koopiaõiguse seadusega või patentidega. Vaba tarkvara koopiaid saab müüa, ehkki sel juhul on tihtipeale vähem ajendeid vaba tarkvara ostmiseks, kui seda saab hankida tasuta.

==Poliitiline iseloomustus==

Arvutitarkvara on elutu ja seega mittepoliitiline. Ometi on selle mõjud ühiskonnale, nagu ka kõne, poliitilised.

===Vaba tarkvara kui kommunistlik liikumine===

SCO peadirektor [[Darl McBride]] on kaldunud iseloomustama vaba tarkvara kui [[kommunism|kommunistlikku]].[http://www.economist.com/business/displayStory.cfm?story_id=2020889] Ühendriikide kontekstis kasutab süüdistus [[Antikommunism|antikommunismi]] mõjuka pärandi mõjujõudu turul või seaduseasjades efekti esilekutsumiseks.[http://news.com.com/2010-7344-5083904.html] Kommunism vastustab vaba turgu ning heidab kõrvale eraomandi. Vaba tarkvara annab kasutajatele samu vabadusi, mida omab koopiaõiguse valdaja, samas kui omandusliku tarkvara omanikud piiravad vabadusi kasumiteenimise eesmärgil. Kollektiivse valduse mudelid vabas tarkvaras on vastuolus kapitalistliku omanduse ja tootmisega. Siiski annavad vaba tarkvara litsentsid vabaduse tarkvara edasijagamise eest raha küsida. Lisaks on ühel või rohkemal autoriõiguse omanikul abiks autorikaitseseadus, panemaks vajadusel maksma nende vabatarkvara paketi litsentsi jõu.

=== Vaba tarkvara kui libertaarne liikumine ===

[[Libertarianism|Libertaarset]] ideaali saab kirjeldada kui toetavat sotsiaalse vabaduse (kaasa arvatud [[sõnavabadus]]e, vaba ajakirjanduse ja [[privaatsus]]e), majandusvabaduse (kaasa arvatud [[eraomand]]i ja kontrolli eraomandi üle) ning [[vabaturumajandus]]e pooldamist. On tõendeid, et vaba tarkvara ühildub selliste libertaarsuse ideaalidega nagu [[ettevõtlusvabadus]], intellektuaalne omand [http://libertariannation.org/a/f31l1.html] ja
privaatsuse kaitse.

Vaba tarkvara litsentsitingimused garanteerivad, et kes iganes, sattudes selle tarkvara omanikuks, omab ka selle lähtekoodi ning õigust seda muuta, paljundada ja levitada. Niisiis on igaüks vajalike teadmistega võimeline teostama muudatusi ja võimaldama tootele tuge. Muudatused on otseselt võimalikud läbi juurdepääsu lähtekoodile ning teisi teenuseid saavad pakkuda need, kes on toote hooldajate ja kasutajatena sellest  teada saanud, seda uurinud ja õppinud. Tulemuseks on konkurentsile avatud turuala laia osaliste hulga seast. Turule sisenemise barjääre on vähe või nad puuduvad, kuna kõik vajalikud load on litsentsi poolt rahuldatud. Sellise konkurentsi loomine teenuste jaoks on köitev libertaarsele ideaalile vabast turust ning hõlbustab ettevõtete ja äride loomist.

== Välislingid ==
* [http://et.wikipedia.org/wiki/Vaba_tarkvara Sõsarartikkel Vikipeedias]

Arutelu:Vaba tarkvara ühingud

2007-01-01T14:39:51Z

-raul-:

vastvad lehed vanas vikis: http://wiki.linux.ee/index.php/Vaba%20tarkvara%20eestindamine, http://wiki.linux.ee/index.php/kohalikud%20vaba%20tarkvara%20firmad, http://wiki.linux.ee/index.php/vaba%20tarkvara%20%FChingud. --[[Kasutaja:-raul-|-raul-]] 1. jaanuar 2007, kell 16:39 (EET)

Vaba tarkvara ühingud

2007-01-01T14:37:38Z

-raul-:

Loetletud on Eestis [[vaba tarkvara]] arendamise ja propageerimisega tegelevaid organisatsioone. Loetelu vajab tublisti täiendamist.

== MTÜ A-Konsultant ==

Tegevused:
*Raamatukogude internetiseerimise projekt, Red Hat linux baasil
Kontakt:
:http://www.konsultant.ee

== MTÜ BSD Eesti ==

''Mittetulundusühing BSD Eesti on Eesti BSD kasutajate koondamiseks loodud ühing.''

Kontakt:
:http://www.bsd.ee/

== Eesti Tehnoloogia Arengu MTÜ ==

''MTÜ on asutatud 2000. aastal eesmärgiga arendada ja edasi viia Eesti tehnoloogia arengut.''

Tegevused:
*projekti "Vabavaraline E-omavalitsus" läbiviimine 2005-2006
Kontakt:
:http://www.etareng.ee/

== MTÜ Eesti Linux ==

''MTÜ Eesti Linux eesmärgiks on kaasa aidata vaba tarkvara arengule, kasutamisele ja levimisele.''

Tegevused:
* ftp://ftp.linux.ee/ haldamine
Kontakt:
:?

== e-Riigi Akadeemia SA ==

[http://www.ega.ee/?id=26209] järgi on ega üheks uurimussuunaks ka:

''Vabavara (Free/Open Source Software) - Vastukaaluks kommertstarkvara monopoliseerumisele ja kõrgetele hindadele on eGA alustanud vaba tarkvara kasutuselevõtmise propageerimist, seda eriti just kolmanda ja avaliku sektori seas.''

Tegevused:
:?
Kontakt:
:http://www.ega.ee/

== Nordtech OÜ ==

''Propageerime vaba tarkvara kasutamist vähendamaks tarkvarapiraatlust ja kulusid.''

Tegevused:
*Eelinstalleeritud linuxiga arvutite müük koostöös Ordi AS-ga.
*Projekt "Vaba tarkvara haridusasutustes" koostöös Offline.ee ja Cybernetica AS-ga, 2005-2006

Kontakt:
:http://www.nordtech.ee/

== MTÜ Offline.ee ==

''MTÜ Offline.ee eesmärgiks on teavitada kasutajaid vaba tarkvara võimalustest ja eelistest ning tutvustada avatud tehnoloogiaid.''
Tegevused:
*OpenOffice.org'i kohaliku peegli majutus
*Projekt "Vaba tarkvara haridusasutustes" koostöös Notdtech'i ja Cybernetica AS-ga, 2005-2006
Kontakt:
:http://www.offline.ee/

== OpenOffice.org'i eestindajad ==

Tegevused:
*OpenOffice.org'i eestindamine
Kontakt:
:http://openoffice-et.sourceforge.net/

== vaba tarkvara konsortsium ==

Eesti Infotehnoloogia Seltsi toimkond
[http://www.aktiva.ee/7y/z0zNEWSy240750.html], [http://www.eits.ee/Main/index.cgi?toimkonnad]

''... on EITSi "tütarorganisatsioon", kes tegeleb avatud lähtekoodiga tarkvara teemadega''

Tegevused:
:?
Kontakt:
:?

Vaba tarkvara ühingud

2007-01-01T14:36:17Z

-raul-: /* Nordtech OÜ */

Vaba tarkvara ühingud

2007-01-01T14:35:42Z

-raul-: /* e-Riigi Akadeemia SA */

Loetletud on Eestis [[vaba tarkvara]] arendamise ja propageerimisega tegelevaid organisatsioone. Loetelu vajab tublisti täiendamist.

== MTÜ A-Konsultant ==

Tegevused:
*Raamatukogude internetiseerimise projekt, Red Hat linux baasil
Kontakt:
:http://www.konsultant.ee

== MTÜ BSD Eesti ==

''Mittetulundusühing BSD Eesti on Eesti BSD kasutajate koondamiseks loodud ühing.''

Kontakt:
:http://www.bsd.ee/

== Eesti Tehnoloogia Arengu MTÜ ==

''MTÜ on asutatud 2000. aastal eesmärgiga arendada ja edasi viia Eesti tehnoloogia arengut.''

Tegevused:
*projekti "Vabavaraline E-omavalitsus" läbiviimine 2005-2006
Kontakt:
:http://www.etareng.ee/

== MTÜ Eesti Linux ==

''MTÜ Eesti Linux eesmärgiks on kaasa aidata vaba tarkvara arengule, kasutamisele ja levimisele.''

Tegevused:
* ftp://ftp.linux.ee/ haldamine
Kontakt:
:?

== e-Riigi Akadeemia SA ==

[http://www.ega.ee/?id=26209] järgi on ega üheks uurimussuunaks ka:

''Vabavara (Free/Open Source Software) - Vastukaaluks kommertstarkvara monopoliseerumisele ja kõrgetele hindadele on eGA alustanud vaba tarkvara kasutuselevõtmise propageerimist, seda eriti just kolmanda ja avaliku sektori seas.''

Tegevused:
:?
Kontakt:
:http://www.ega.ee/

== Nordtech OÜ ==

''Propageerime vaba tarkvara kasutamist vähendamaks tarkvarapiraatlust ja kulusid.''
Tegevused:
*Eelinstalleeritud linuxiga arvutite müük koostöös Ordi AS-ga.
*Projekt "Vaba tarkvara haridusasutustes" koostöös Offline.ee ja Cybernetica AS-ga, 2005-2006

Kontakt:
:http://www.nordtech.ee/

== MTÜ Offline.ee ==

''MTÜ Offline.ee eesmärgiks on teavitada kasutajaid vaba tarkvara võimalustest ja eelistest ning tutvustada avatud tehnoloogiaid.''
Tegevused:
*OpenOffice.org'i kohaliku peegli majutus
*Projekt "Vaba tarkvara haridusasutustes" koostöös Notdtech'i ja Cybernetica AS-ga, 2005-2006
Kontakt:
:http://www.offline.ee/

== OpenOffice.org'i eestindajad ==

Tegevused:
*OpenOffice.org'i eestindamine
Kontakt:
:http://openoffice-et.sourceforge.net/

== vaba tarkvara konsortsium ==

Eesti Infotehnoloogia Seltsi toimkond
[http://www.aktiva.ee/7y/z0zNEWSy240750.html], [http://www.eits.ee/Main/index.cgi?toimkonnad]

''... on EITSi "tütarorganisatsioon", kes tegeleb avatud lähtekoodiga tarkvara teemadega''

Tegevused:
:?
Kontakt:
:?

Vaba tarkvara ühingud

2007-01-01T14:35:15Z

-raul-:

Loetletud on Eestis [[vaba tarkvara]] arendamise ja propageerimisega tegelevaid organisatsioone. Loetelu vajab tublisti täiendamist.

== MTÜ A-Konsultant ==

Tegevused:
*Raamatukogude internetiseerimise projekt, Red Hat linux baasil
Kontakt:
:http://www.konsultant.ee

== MTÜ BSD Eesti ==

''Mittetulundusühing BSD Eesti on Eesti BSD kasutajate koondamiseks loodud ühing.''

Kontakt:
:http://www.bsd.ee/

== Eesti Tehnoloogia Arengu MTÜ ==

''MTÜ on asutatud 2000. aastal eesmärgiga arendada ja edasi viia Eesti tehnoloogia arengut.''

Tegevused:
*projekti "Vabavaraline E-omavalitsus" läbiviimine 2005-2006
Kontakt:
:http://www.etareng.ee/

== MTÜ Eesti Linux ==

''MTÜ Eesti Linux eesmärgiks on kaasa aidata vaba tarkvara arengule, kasutamisele ja levimisele.''

Tegevused:
* ftp://ftp.linux.ee/ haldamine
Kontakt:
:?

== e-Riigi Akadeemia SA ==

[http://www.ega.ee/?id=26209] järgi on ega üheks uurimussuunaks ka:

''Vabavara (Free/Open Source Software) - Vastukaaluks kommertstarkvara monopoliseerumisele ja kõrgetele hindadele on eGA alustanud vaba tarkvara kasutuselevõtmise propageerimist, seda eriti just kolmanda ja avaliku sektori seas.''
Tegevused:
:?
Kontakt:
:http://www.ega.ee/

== Nordtech OÜ ==

''Propageerime vaba tarkvara kasutamist vähendamaks tarkvarapiraatlust ja kulusid.''
Tegevused:
*Eelinstalleeritud linuxiga arvutite müük koostöös Ordi AS-ga.
*Projekt "Vaba tarkvara haridusasutustes" koostöös Offline.ee ja Cybernetica AS-ga, 2005-2006

Kontakt:
:http://www.nordtech.ee/

== MTÜ Offline.ee ==

''MTÜ Offline.ee eesmärgiks on teavitada kasutajaid vaba tarkvara võimalustest ja eelistest ning tutvustada avatud tehnoloogiaid.''
Tegevused:
*OpenOffice.org'i kohaliku peegli majutus
*Projekt "Vaba tarkvara haridusasutustes" koostöös Notdtech'i ja Cybernetica AS-ga, 2005-2006
Kontakt:
:http://www.offline.ee/

== OpenOffice.org'i eestindajad ==

Tegevused:
*OpenOffice.org'i eestindamine
Kontakt:
:http://openoffice-et.sourceforge.net/

== vaba tarkvara konsortsium ==

Eesti Infotehnoloogia Seltsi toimkond
[http://www.aktiva.ee/7y/z0zNEWSy240750.html], [http://www.eits.ee/Main/index.cgi?toimkonnad]

''... on EITSi "tütarorganisatsioon", kes tegeleb avatud lähtekoodiga tarkvara teemadega''

Tegevused:
:?
Kontakt:
:?

Kategooria:Muud operatsioonisüsteemid

2006-12-30T11:23:01Z

-raul-: ka Win on op süsteem

Siia alla kõik teised Unixi laadsed ja mitte Unixilised operatsioonisüsteemid. Eelkõige kuuluvad siia alla erinevad BSD-d ja mikrokernelitel põhinevad süsteemid.