Pingviini viki - Kasutaja kaastöö [et]

Debian

2006-09-24T14:09:57Z

Cbr:

[[Kategooria:Linuxi_distributsioonid]]
{{Linuxi info|
nimi = Debian
|logo = [[Pilt:Debian logo.jpg|150px]]
|screenshot =
|pildi_allkiri =
|arendaja = Debian Project
|perekond = [[GNU/Linux]]
|arendusmudel = [[avatud lähtekood]]
|viimane versioon = 3.1r3 ''Sarge''
|viimane valjalase = 1.09.2006
|ui = puudub (shell)
|pakihaldus = [[APT]] http://packages.debian.org
|litsents = [[GPL]], teised vabad litsensid (vaata [http://en.wikipedia.org/wiki/Debian_Free_Software_Guidelines DFSG])
|staatus = aktiivne
|koduleht = [http://www.debian.org www.debian.org]
|foorum = [http://forums.debian.net forums.debian.net]
|ametlikud_peeglid =
|mitteametlikud_peeglid =
}}

Debian on loodud 1993. aastal Ian Murdock'i poolt. Distributsiooni nimetus Debian tuleneb Ian Murdocki ja ta naise Debra eesnimedest.

Algselt oli Debian sponsoreeritud [[Free Software Foundation]]'i [[GNU]] projekti poolt, kuid tänaseks peetakse seda GNU projekti otseseks järglaseks. Debianiga tuleb kaasa üle 15490 paketi (eelnevalt kompileeritud, efektiivsemaks ja lihtsamaks programmide paigaldamiseks koostatud tarkvara kogumid), mida võib kasutada ja edasi jagada johtuvalt [[GNU GPL|GNU General Public License]] tingimustest. Lisaks on üle 300 paketi (non-free ja contrib), mida võib kasutada igaühel neist kaasas olevatest litsentsitingimustest lähtudes.

==Pakihaldus==
Debiani eeliseks peetakse tihti tema mugavat [[pakihaldus|pakihaldussüsteemi]] [[APT]], mille puhul pole kasutajal tarvis lahendada pakkide omavahelisi sõltuvusprobleeme, sest need lahendatakse automaatselt. Iga ajakohase Debiani [[peegel|peegli]] pealt on võimalik süsteemi alati uuendada.

==Väljalasked==
Kõige viimast Debiani väljalaset kutsutakse ''stable''<nowiki>'</nowiki>ks. Viimane ''stable'' on koodnimega ''sarge''. ''stable''<nowiki>'</nowiki>s ei muutu pakkide versioon, pakid saavad ainult turvalisusega seotud uuendusi.
Eelnevad Debiani väljalasked koos nende koodnimedega:
*3.1 – sarge, 6.06.2005
*3.0 – woody, 19.06.2002
*2.2 – potato, 15.08.2000
*2.1 – slink, 9.03.1999
*2.0 – hamm, 24.07.1998
*1.3 – bo, 2.06.1997
*1.2 – rex, 12.12.1996
*1.1 – buzz, 17.06.1996
*0.93r6 – -, 26.11.1995

Kuna CD-tarnija tegi eksliku katkise väljalaske versiooniga 1.0, ei lastud versiooni 1.0 kunagi välja. 
Järgmist Debiani suuremat väljalaset kutsutakse ''testing''uks. Järgmise stabiilse väljalaske koodnimi on ''etch''. ''testing''us uuenevad pakid pidevalt, sinna jõuavad ''unstable''s järgi proovitud uued võimalused. 
Debiani versioon, mida kunagi välja ei lasta, kuid kus valmistatakse pakke ette ''testing''usse lisamiseks, kannab nimetust ''unstable'' koodnimega ''sid''. ''unstable'' koodnimi on alati ''sid'' ning seda ei lasta kunagi välja. 
Peale selle on eriti uuenduslike pakkide jaoks olemas ''experimental''. Seal olevad pakid võivad muuta süsteemi kasutamiskõlbmatuks, kui kasutaja ei ole teadlik oma tegevusest. ''experimental''is rakendatakse uusimaid tehnoloogiaid, mis on seotud mõne teegi uuendustega vms.

Debiani koodnimed on võetud filmi "Toy Story" tegelaste järgi.

Graafik Debiani väljalasetest: [http://debian.semistable.com/releases.gif debian.semistable.com/releases.gif]

==Lisaks==
*[[:kategooria:debian|Debiani õpetused]]
*[[dpkg|.deb failide paigaldamine]]
*[[APT|Advanced Packaging Tool ehk APT]]

Miks tarkvaral ei peaks olema omanikke

2006-09-24T14:06:32Z

Cbr: Muutsin veits silmale ilusamaks ja parandasin mõned kahtlased laused.

'''Miks tarkvaral ei peaks olema omanikke'''

''Richard Stallman''

Digitaalne infotehnoloogia loob võimaluse info lihtsamaks kopeerimiseks ja muutmiseks. Arvutid muudavad selle meile kõigile lihtsamaks.

Kuid mitte kõik ei taha, et see lihtsamaks muutuks. Autoriõiguste süsteem annab tarkvararakenduste "omanikele" ainuõiguse kõigi poolt kasutatava tarkvara kopeerimiseks ja muutmiseks.

Autoriõiguste süsteem arenes koos trükkimisega – massilise kopeerimise tehnoloogiga. Autoriõigus sobis selle tehnoloogiaga hästi, kuna ta piiras ainult koopiate masstootjate õigusi. Ta ei vähendanud raamatute lugejate vabadusi. Tavaline kasutaja, kes ei omanud trükipressi, võis kopeerida raamatuid üksnes sule ja tindi abil ja vähesed lugejad kaevati sel põhjusel kohtusse.

Digitaalne tehnoloogia on paidlikum kui trükipress: kui informatsioon on digitaalsel kujul, saate te seda ilma suurema vaevata kopeerida ning teistega jagada. See suur paidlikkus ei sobi hästi senise autoriõiguste süsteemiga. Sellest tulenevad üha vastikumad ja karmimad meetmed, mida kasutatakse tarkvara autoriõiguse rakendamiseks. Nagu näiteks järgmised Tarkvara Väljastajate Ühingu (Software Publishers Association) abinõud:
* massiline propaganda, mis väidab, et vale on eirata omanike huve aitamaks oma sõpra;
* "koputajate" õhutamine, et nad informeeriks oma kaastöötajate ja kolleegide tegevusest;
* kontrollreidid (politsei abiga) kontoritesse ja koolidesse, kus inimesed peavad tõestama oma süütust illegaalses kopeerimises;
* selliste inimeste nagu MIT-i David LaMacchia süüdimõistmine mitte tarkvara kopeerimise, vaid üksnes kopeerimist võimaldavate seadmete valveta jätmise ja nende kasutamise kontrollimata jätmise eest.

Kõik neli abinõud meenutavad endises Nõukogude Liidus kasutatud praktikat, kus igal koopiamasinal oli valvur vältimaks keelatud materjalide kopeerimist ning kus üksikisikud pidid informatsiooni kopeerima salaja ja andma seda käest kätte kui "samizdat". On muidugi üks erinevus: informatsiooni kontrollimise eesmärk Nõukogude Liidus oli poliitiline, USAs on eesmärgiks kasum. Kuid meid ei mõjuta mitte eesmärk, vaid abinõud. Iga katse tõkestada info jagamist mistahes viisil viib samade abinõudeni ning sama karmuseni.

Omanikud esitavad mitmesuguseid argumente, andmaks neile võimu kontrollimaks, kuidas me kasutame informatsiooni:

'''Asjade emotsionaalne nimetamine'''

Omanikud kasutavad häbistavaid sõnu nagu "piraatlus" ja "vargus" ning ka eriala terminoloogiat, nagu "intellektuaalomand" ja "kahju", tekitamaks avalikkuses teatavat mõttemalli – lihtsustatud analoog programmide ja füüsiliste objektide vahel.

Meie mõtted ja tunded füüsiliste objektide omandi kohta on suunatud sellele, kas on õiglane kelleltki mingi asi ära võtta. Need ei kohandu otseselt millegist koopia tegemisele. Kuid omanikud nõuvad nende kohandamist sellegipoolest.

'''Liialdus'''

Omanikud väidavad, et nad kannavad "kahju" või "majanduslikku kahju", kui kasutajad kopeerivad programme ise. Kuid kopeerimine ei oma otsest mõju omanikule ja ei kahjusta kedagi. Omanik kaotab ainult juhul, kui isik, kes tegi koopia oleks selle vastasel juhul ostnud omaniku käest.

Arutluskäik näitab, et enamik nendest inimestest ei oleks ostnud koopiaid. Kuid sellegipoolest rehkendavad omanikud oma "kahjusid" nagu oleks igaüks neist ostnud koopia. See on kergeltöeldes liialdus.

'''Seadus'''

Omanikud kirjeldavad praegust seadusandlikku olukorda ja karme karistusi, millega need meid ähvardavad. Selles lähenemises on varjatud soovitus, et praegune seadusandlus väljendab ainuõiget moraalsust – kuid samas sunnitakse meid suhtuma neisse karistustesse kui loodusnähtustesse, milles ei saa kedagi süüdistada.

See veenmisviis ei ole mõeldud alluma tavamõistusele, see on mõeldud teatava mõttemalli tugevdamiseks.

On elementaarne, et seadused ei otsusta, mis on õige ja mis vale. Neljakümne aasta eest oli mitmes USA osariigis seadusevastane neegril istuda bussi eesotsas, kuid ainult rassistid väitsid, et seal istumine on vale.

'''Loomulikud õigused'''

Autorid väidavad tihti, et neil on enda tehtud programmidega eriline suhe ja rõhutavad, et seetõttu on nende soovid ja huvid programmi suhtes tähtsamad kui kõigi teiste omad – või isegi tähtsamad kui kogu ülejäänud maailma omad. (Tavaliselt omavad tarkvara autoriõigust küll firmad mitte autorid, kuid meilt eeldatakse selle vasturääkivuse ignoreerimist.)

Neile, kes esitlevad seda kui eetilist aktsioomi – autor on tähtsam, kui sina ise – võin ma ainult öelda, et mina, tunnustatud tarkvaraautorina, nimetan seda jamaks.

Kuid inimesed üldiselt tunnevad sümpaatiat loomulike õiguste suhtes üksnes kahel põhjusel. Üks põhjus on liialdatud analoog materiaalsete objektidega. Kui ma valmistan spagette, olen ma selle vastu, et keegi teine selle ära sööks, kuna siis ei saa mina seda süüa. Tema teguviis teeb mulle sama palju kahju, kui toob talle kasu – ainult üks meist saab süüa spagette, niisiis on küsimus kumb? Väikseim vahetegemine meie vahel on piisav eetilise tasakaalu lõhkumiseks. Kuid kui sa käivitad või muudad minu kirjutatud programmi, mõjutab see sind otseselt ning mind ainult kaudselt. Kas sa annad koopia oma sõbrale või mitte, mõjutab sind ja sinu sõpra rohkem kui mind. Ma ei tohiks omada võimu otsustamaks kas sa võid neid asju teha või mitte. Mitte keegi ei tohiks.

Teine põhjus on, et inimestele on öeldud, et autorite loomulikud õigused on tunnustatud ja vääramatu traditsioon meie ühiskonnas. Ajalooliselt on hoopis vastupidine õige. Autori loomulike õiguste idee esitati ja lükati otsustavalt tagasi USA põhiseaduse loomise ajal. Seetõttu põhiseadus lubab autoriõiguste süsteemi, kuid ei nõua seda; seetõttu öeldakse seal, et autoriõigus peab olema ajutine. Seal öeldakse samuti, et autoriõiguse eesmärk on soodustada progressi – mitte tasustada autoreid. Autoriõigus tasustab autoreid mingil määral ja kirjastajaid enam, kuid see on mõeldud mõjutamaks nende käitumist.

Meie ühiskonna tõeline traditsioon on, et autoriõigus piirab avalikkusse loomulikke õigusi – ja et see on õigustatud üksnes avalikkuse huvides.

'''Majandus'''

Viimane argument põhjendamaks tarkvara omandust on, et see tagab ühtlasi uue tarkvara loomise.

Erinevalt teistest on see argument legitiimse lähenemisega. See põhineb õigustatud eesmärgil – rahuldada tarkvara kasutajate huve. Ja on iseenesestmõistetav, et inimesed toodavad mingit asja üha uuesti kui neile seejuures ka hästi makstakse.

Kuid majanduslik argument on puudulik: see põhineb eeldusel, et vahe on ainult selles kui palju raha me tahame maksta. See eeldab, et "tarkvara tootmine" on see, mida me tahame hoolimata sellest, kas tarkvaral on omanikud või mitte.

Inimesed nõustuvad varmalt selle eeldusega, kuna see ühildub meie kogemustega materiaalsete obejektidega. Võtame näiteks võileiva. Te võite saada samasuguse võileiva kas tasuta või mingi rahasumma eest. Niisiis on vahe ainult hinnas. Hoolimata sellest, kas te selle ostate või mitte on võileival sama maitse, sama toiteväärtus ja mõlemal juhul saate te seda süüa ainult ühe korra. Kas te saate võileiva otse selle omanikult või mitte, ei mõjuta otseselt midagi peale rahahulga, mis teile pärast alles jääb.

See on õige mistahes materiaalse objekti puhul – see kas sellel on omanik ei mõjuta otseselt seda, mis ta on, või mis te sellega teha saate, kui te selle omandate.

Kuid kas programmil on omanik või mitte, mõjutab otseselt seda, mis ta on ja mis tee võite teha koopiaga, kui te selle ostate. Vahe ei seisne üksnes rahas. Tarkvaraomanike süsteem õhutab tarkvaratootjaid tootma midagi – kuid mitte seda, mida ühiskond tegelikult vajab. Ja see põhjustab parandamatut eetilist saastumist, mis mõjutab meid kõiki.

Mida ühiskond vajab? Ta vajab informatsiooni, mis on tema liikmetele tõeliselt vaba – näiteks programme, mille ülesehitust (lähtekoodi) inimesed saavad uurida, parandada ja täiustada, mitte üksnes kasutada. Kuid mida tarkvara omanikud tüüpiliselt pakuvad, on must kast, mida me ei saa uurida ega muuta.

Ühiskond vajab ka vabadust. Kui programmil on omanik, kaotavad kasutajad vabaduse kontrollida osakest oma enda elust.

Ja üle kõige vajab ühiskond oma kodanike vabatahtlikule koostööle julgustamist. Kui tarkvara omanikud ütlevad meile, et oma naabrite aitamine loomulikul moel on piraatlus, reostavad nad sellega meie ühiskonna kodanlikku vaimu.

Seetõttu me väidame, et vaba tarkvara on vabaduse, mitte hinna küsimus.

Omanike majanduslik argument on vigane, kuid majaduslik mõju on reaalne. Mõned inimesed kirjutavad kasulikku tarkvara üksnes selle kirjutamise naudingust või imetluse ja kiindumuse pärast, kuid kui me tahame rohkem tarkvara, kui need fanaatikud suudavad kirjutada, peame me selleks otstarbeks ka raha leidma.

Senini on vaba tarkvara arendajad saatnud mõningane edu erinevate rahaliste toetuste saamise viiside proovimisel. Samas ei ole põhjust kedagi rikkaks teha. Keskmine USA perekonna sissetulek - umbes 35000 dollarit - on piisav stiimul paljude teiste tööde puhul, mis on vähem rahuldust pakkuvad kui programmeerimine.

Aastaid, kuni uurimustöö stipendium selle ebavajalikuks muutis, teenisin ma elatist kliendi jaoks vabale tarkvarale, mille ma olin kirjutanud, täienduste loomisega. Iga täiendus lisati ka tarkvara standardsele väljalaskele ja seetõttu muutus lõpuks kättesaadavaks kõigile. Kliendid maksid mulle, et ma saaks töötada täienduste kallal, mida neil oli vaja, nende asemel, mida ma muidu oleks ise eelistanud.

Vaba Tarkvara Fond (Free Software Foundation) - maksuvabastusega fond vaba tarkvara arendamiseks - saab oma sissetuleku müües GNU CD-ROMe, T-särke, kasutamisjuhendeid ja eriväljalaskeid (mida kõiki võivad kasutajad vabalt kopeerida ja muuta) ning ka annetustest. Nüüdseks koosneb töötajaskond viiest programmeerijast ning lisaks kolmest töötajast, kes töötlevad postitellimusi.

Mõned vaba tarkvara arendajad teenivad müües tugiteenuseid. Cygnus Support umbes 50 töötajaga arvestab, et umbes 15% tema töötajate tööst moodustab vaba tarkvara arendamine – märkimisväärne protsent ühe tarkvara firma kohta.

Ettevõtted nagu Intel, Motorola, Texas Instruments ja Analog Devices on ühendanud oma jõud toetamaks vabavaralist GNU C keele kompilaatorit.

Kusjuures GNU Ada kompilaatorit rahastab USA õhujõud, mis usub, et see on kõige säästlikum viis kõrgekvaliteetse kompilaatori saamiseks. (USA õhujõudude poolne rahastamine lõppes mõne aja eest, Ada kompilaatori haldamine on nüüdseks rahastatud kommertsiaalselt.)

Kõik need näited on väiksed, vaba tarkvara liikumine on siiamaani väike ja siiamaani noor. Kuid näide kuulajate poolt rahastatud raadiojaamast USAs, näitab, et on võimalik toetada suurt ettevõtmist ilma selleta, et sundida iga kasutajat maksma.

Tänapäeva arvutikasutajana kasutate te arvatavasti kaitstud programme. Kui teie sõber palub teha talle koopia, oleks vale keelduda. Koostöö on tähtsam kui autorikaitse. Kuid põrandaalune koostöö ei muuda ühiskonda paremaks. Inimene peab püüdlema ausa, avatud ning väärika elu poole ja see tähendab "ei" ütlemist kaitstud tarkvarale.

Te väärite õigust võimalusele teha avalikult ja vabalt koostööd teiste tarkvarakasutajatega. Te väärite võimalust õppida, kuidas tarkvara töötab, ja õpetada oma õpilasi selle abil. Te väärite õigust värvata oma lemmikprogrammeerija tarkvara parandama juhul, kui ta peaks alt vedama.

Te väärite vaba tarkvara.

== Lingid ==
*Artikli originaal: http://www.gnu.org/philosophy/why-free.html

<blockquote>Artikli tõlge on pärit linux.ee wikist. Autor: LordSuva</blockquote>

Arch Linux

2006-02-03T18:39:38Z

Cbr:

[[Kategooria:Linuxi distributsioonid]]
{{Linuxi info|
nimi = Arch Linux
|logo = [[Pilt:Arch linux-logo.png]]
|screenshot =
|pildi allkiri =
|arendaja =
|perekond = GNU/Linux
|arendusmudel =
|viimane versioon = 0.7.1 "Noodle"
|viimane valjalase = 05.01.2006
|ui = puudub (Bash)
|pakihaldus = [http://www.archlinux.org/pacman/ Pacman]
|litsents =
|staatus = aktiivne
|koduleht = [http://www.archlinux.org www.archlinux.org]
|foorum = [http://bbs.archlinux.org bbs.archlinux.org]
|ametlikud_peeglid = [http://www.archlinux.org/download.php archlinux.org/download.php]
|mitteametlikud_peeglid =
}}

'''Arch Linux''' on laiatarbe distributsioon, mida saab "vormida" tegema mida iganes. Tegemist on kiire, väikese ja paindliku süsteemiga, mille enamik komponente on lihtsalt arusaadavad ja muudetavad. Vilesid ega kellasid pole kaasa pandud ja distrovalmistaja loodab, et kasutaja saab ruttu profiks käsuliini administreerimises. Seetõttu on Arch Linux hea õppimise distributsioon uurimaks mis Pingviini kõhus toimub. [http://wiki.linux.ee/phpwiki/Arch%20Linux]

Arch Linux kasutab ainult i686 optimiseeritud pakke ja seega jookseb ta alates Pentium II protsessoriga masinatel. Pakke üritatakse hoida stabiilsete ja turvalistena.

Arch Linuxi autoriks on kanadalane Judd Vinet.

==Pacman==
Pakisüsteemi põhiosaks on [http://www.archlinux.org/pacman/ Pacman] nimeline programm, mis kasutab lihtsat binaaride pakkide süsteemi, milliseid on ise kerge juurde tekitatada, lubades kasutajatel lihtsalt oma süsteeme hallata ja oma vajaduste järgi muuta. Samuti võib kasutada omi repositooriume. Kirjutades lihtsalt <code>pacman -Suyf</code>, tiritakse kohale viimased tarkvarauuendused, mis on sarnane Debiani <code>apt-get</code> pakiuuendusega. Samuti kontrollib <code>pacman</code> sõltuvusi teistest tarkvarajuppidest ja teekidest.

Neile kellele ei meeldi binaarpakid on ArchLinuxis olemas ka võimalus enda tarkvara kompileerida kohapeal. Source systeemiks on ABS ja see sarnaneb BSD ports süsteemile.

[http://www.archlinux.org/packages.php Pakkide] hulk kasvab pidevalt ja saadaval on nii serveri püstipanekuks vajalik tarkvara kui ka töölaua jaoks [[KDE]], [[GNOME]] jms. pakid.

==Reliisid==
Arch Linuxit lastakse välja kahes reliisis: Current ja Release. Current on arendusversioon mis sisaldab viimaseid snapshotte tarkvarast. Release on aga stabiilsusele orienteeritud. Seal uuendatakse pakke vaid vigade- ja turvaparandusteks.

Süsteemi käivitus on BSD stiilis. Põhiliseks konfifailiks on /etc/rc.conf mille järgi loetakse sisse vajalikud kernelimoodulid, häälestatakse võrgukaardid ja käivitatakse erinevad teenused. Mingisugust SysV stiilis initi katalooge pole, teenuste käivituskriptid pannakse lihtsalt /etc/rc.d/ kataloogi.

Man

2006-01-29T20:57:49Z

Cbr:

[[Kategooria:Linuxi käsud]]
Käsk '''man''' on üks põhilisi käske, mida iga Linuxi kasutaja kasutab. Tema abil on võõimalik lugeda süsteemi käskude abi faile. Näiteks, kirjutades käsureale:
man man
Saate väljundiks:
MAN(1) Manual pager utils MAN(1)

NAME
man - an interface to the on-line reference manuals

SYNOPSIS
man [-c|-w|-tZ] [-H[browser]] [-T[device]] [-adhu7V] [-i|-I] [-m sys-
tem[,...]] [-L locale] [-p string] [-C file] [-M path] [-P pager] [-r
prompt] [-S list] [-e extension] [[section] page ...] ...
man -l [-7] [-tZ] [-H[browser]] [-T[device]] [-p string] [-P pager] [-r
prompt] file ...
man -k [apropos options] regexp ...
man -f [whatis options] page ...

DESCRIPTION
man is the system's manual pager. Each page argument given to man is
normally the name of a program, utility or function. The manual page
associated with each of these arguments is then found and displayed. A
section, if provided, will direct man to look only in that section of
the manual. The default action is to search in all of the available
sections, following a pre-defined order and to show only the first page
found, even if page exists in several sections.
Tegu on alles esimese lehega antud '''man''' lehest. Edasi alla oole liikumiseks vajutage nooli. Nool alla liigub alla ja nool üles tagasi üles poole. Juhul, kui tahate lahkuda, siis vajutage '''q'''
Nagu näete on kohe üleval aga kirjas '''MAN(1)''', see tähendab et tegu on esimesse sektsiooni kuuluva '''man''' lehega. Järgnevalt on toodud man lehtede peamised sektsioonid:
*Sektsioon 1 Kasutaja käsud
*Sektsioon 2 Süsteemsed kutsungid
*Sektsioon 3 Alamfunktsioonid
*Sektsioon 3p Perli moodulid
*Sektsioon 4 Seadmed
*Sektsioon 5 Failide vormingud
*Sektsioon 6 Mängud
*Sektsioon 7 Muud
*Sektsioon 8 Süsteemi administreerimine
*Sektsioon 9 Kernel
*Sektsioon n Uus
*Sektsioon l Kohalik
*Sektsioon p avalik
*Sektsioon o vana

Man lehtedel on ka oma kindel sisemine ülesehitus. Need on (alati ei ole kõiki neid olemas):
* NAME - man lehekülje nimi
* SYNOPSIS - lühiülevaade
* DESCRIPTION - kirjeldus, millega täpsemalt tegu on. Siia alla pannakse ka erinevad lisavõtmete võimalused, mida saab kasutada
* OPTIONS - võimalused, mida saab kasutada (võtmed võivad olla ka siia pandud)
* AUTHOR - skripti/programmi autor
* REPORTING BUGS - kellele teatada vigadest
* COPYRIGHT - man lehe ja programmi õigused
* SEE ALSO - vaata ka neid lehti
* FILES - failid, mis selle programmiga seotud on

Mall:Linuxi info

2006-01-28T22:19:14Z

Cbr:

<noinclude>Malli kasutamiseks kopeeri vasakus kastis olev kood artikli algusesse ja täida võrdusmärkide taga olevad lüngad.</noinclude>
{| class="infobox" cellspacing="5" style="width: 23em; font-size: 90%;"
|+ style="font-size: larger;" | <big>'''{{{nimi}}}'''</big>
|- class="hiddenStructure{{{logo}}}"
| colspan="2" style="text-align: center;"| {{{logo}}}
|- class="hiddenStructure{{{screenshot}}}{{{pildi_allkiri}}}"
| colspan="2" style="text-align: center;" | {{{screenshot}}} {{{pildi allkiri}}}
|- class="hiddenStructure{{{arendaja}}}" valign="top"
| style="text-align: left;"| '''Arendaja:'''
| {{{arendaja}}}
|- class="hiddenStructure{{{perekond}}}" valign="top"
| '''OS perekond:'''
| {{{perekond}}}
|- class="hiddenStructure{{{arendusmudel}}}" valign="top"
| '''Arendusmudel:'''
| {{{arendusmudel}}}
|- class="hiddenStructure{{{viimane versioon}}}{{{viimane valjalase}}}"
|'''Viimane versioon:'''
| {{{viimane versioon}}} {{{viimane valjalase}}}
|- class="hiddenStructure{{{ui}}}" valign="top"
|'''Vaikimisi kasutajaliides:'''
| {{{ui}}}<noinclude>X11 koos GNOME'ga? ksh?</noinclude>
|- class="hiddenStructure{{{pakihaldus}}}" valign="top"
|'''[[:Kategooria:Paketihaldus|Pakihaldus]]:'''
| {{{pakihaldus}}}
|- class="hiddenStructure{{{litsents}}}" valign="top"
|'''[[:Kategooria:Litsentsid|Litsents]]:'''
| {{{litsents}}}
|- class="hiddenStructure{{{staatus}}}" valign="top"
|'''Staatus:'''
| {{{staatus}}}<noinclude> Aktiivne voi lopenud projekt?</noinclude>
|- class="hiddenStructure{{{koduleht}}}" valign="top"
|'''Koduleht:'''
| {{{koduleht}}}
|- class="hiddenStructure{{{foorum}}}" valign="top"
| '''Foorum:'''
| {{{foorum}}}
|- class="hiddenStructure{{{ametlikud_peeglid}}}" valign="top"
| '''Ametlikud peeglid:'''
| {{{ametlikud_peeglid}}}
|- class="hiddenStructure{{{mitteametlikud_peeglid}}}" valign="top"
| '''Mitteametlikud peeglid:'''
| {{{mitteametlikud_peeglid}}}
|}<noinclude>
{| style="float: left; background: transparent;"
|<pre>
{{Linuxi info|
nimi =
|logo =
|screenshot =
|pildi allkiri =
|arendaja =
|perekond =
|arendusmudel =
|viimane versioon =
|viimane valjalase =
|ui =
|pakihaldus =
|litsents =
|staatus =
|koduleht =
|foorum =
|ametlikud_peeglid =
|mitteametlikud_peeglid =
}}
</pre>
|}
[[kategooria:mallid]]
</noinclude>

Mac OS X

2006-01-28T22:18:48Z

Cbr:

[[Kategooria:Muud operatsioonisüsteemid]]
{{Linuxi info|
nimi = Mac OS X
|logo = [[Pilt:Macosx logo.gif|150px]]
|screenshot = [[Pilt:MacOSX10.4.png|250px]]
|pildi allkiri = Mac OS X 10.4 Tiger kuvatõmmis
|arendaja = [[Apple Computer]]
|perekond = [[BSD]]
|arendusmudel =
|viimane versioon = 10.4.4
|viimane valjalase = 10. jaanuar 2006
|ui = [[Aqua]]
|pakihaldus =
|litsents =
|staatus = aktiivne
|koduleht = [http://www.apple.com/macosx/ www.apple.com/macosx]
|foorum =
|ametlikud_peeglid =
|mitteametlikud_peeglid =
}}
{{Täienda}}

Xfce

2006-01-27T21:58:26Z

Cbr:

[[Kategooria:Aknahaldurid/Töölauakeskkonnad]]
{{Tarkvara|
| nimi = Xfce
| logo = [[Pilt:XFcelogo.jpg|200px]]
| screenshot =
| pildi_allkiri =
| tyyp = töölauakeskkond
| arendaja =
| litsents = [[BSD Litsents|BSD]], [[LGPL]] või [[GPL]]
| viimane_versioon = 4.2.3.2
| viimane_valjalase = 15.11.2005
| staatus = aktiivne
| koduleht = [http://www.xfce.org/ www.xfce.org]
| foorum = [http://forum.xfce.org/ forum.xfce.org]
}}
'''Xfce''' on lihtne töölauakeskond [[UNIX]]i-laadsetele operatsioonisüsteemidele nagu [[Linux]], [[BSD]]-d jne. Tema arendamisel on eesmärgiks luua kiire ja väike, samas aga piisavate kasutusvõimalustega keskkond. Viimane versioon on Xfce 4.2, mis jätkab traditsioonilist [[UNIX]]i modulaarset ülesehitust. Ta koosneb paljudest erinevatest osadest, millest saate valida endale vajalikud ja nii luua just enda eesmärkidele vastava töölaua. Näiteks, kui Te ei tegele printimisega, siis printimise mooduleid te paigaldama ei pea - milleks oma süsteemi koormata asjatute pakettidega.
{{Täienda}}

Xfce

2006-01-27T21:58:04Z

Cbr:

[[Kategooria:Aknahaldurid/Töölauakeskkonnad]]
{{Tarkvara|
| nimi = Xfce
| logo = [[Pilt:XFcelogo.jpg|200px]]
| screenshot =
| pildi_allkiri =
| tyyp = töölauakeskkond
| arendaja =
| litsents = [[BSD Litsents|BSD]], [[LGPL]] või [[GPL]]
| viimane_versioon = 4.2.3.2
| viimane_valjalase = 15.11.2005
| staatus = aktiivne
| koduleht = [http://www.xfce.org/ www.xfce.org]
| foorum = [http://forum.xfce.org/ forum.xfce.org]
}}

'''Xfce''' on lihtne töölauakeskond [[UNIX]]i-laadsetele operatsioonisüsteemidele nagu [[Linux]], [[BSD]]-d jne. Tema arendamisel on eesmärgiks luua kiire ja väike, samas aga piisavate kasutusvõimalustega keskkond. Viimane versioon on Xfce 4.2, mis jätkab traditsioonilist [[UNIX]]i modulaarset ülesehitust. Ta koosneb paljudest erinevatest osadest, millest saate valida endale vajalikud ja nii luua just enda eesmärkidele vastava töölaua. Näiteks, kui Te ei tegele printimisega, siis printimise mooduleid te paigaldama ei pea - milleks oma süsteemi koormata asjatute pakettidega.
{{Täienda}}

Mall:Kontrollida

2006-01-27T21:56:59Z

Cbr:

{| cellspacing="2" cellpadding="3" style="width:100%;border:solid #999 1px;background:#F8F8F8;margin:0.5em auto;clear:both"
|style="width:40%;text-align:right"|[[Pilt:Linux-penguin.gif|50px]]
|Palun kontrollida!
|}
<noinclude>[[Kategooria:Mallid|Täienda]]</noinclude>

Xfce

2006-01-27T21:54:47Z

Cbr:

[[Kategooria:Aknahaldurid/Töölauakeskkonnad]]
{{Tarkvara|
| nimi = Xfce
| logo = [[Pilt:XFcelogo.jpg|200px]]
| screenshot =
| pildi_allkiri =
| tyyp = töölauakeskkond
| arendaja =
| litsents = [[BSD Litsents|BSD]], [[LGPL]] või [[GPL]]
| viimane_versioon = 4.2.3.2
| viimane_valjalase = 15.11.2005
| staatus = aktiivne
| koduleht = [http://www.xfce.org/ www.xfce.org]
| foorum = [http://forum.xfce.org/ forum.xfce.org]
}}

'''Xfce''' on lihtne töölauakeskond [[UNIX]]ilaadsetele operatsioonisüsteemidele nagu [[Linux]], [[BSD]]-d jne. Tema arendamisel on eesmärgiks luua kiire ja väike, samas aga piisavate kasutusvõimalustega keskkond. Viimane versioon on Xfce 4.2, mis jätkab traditsioonilist [[UNIX]]i modulaarset ülesehitust. Ta koosneb paljudest erinevatest osadest, millest saate valida endale vajalikud ja nii luua just enda eesmärkidele vastava töölaua. Näiteks, kui Te ei tegele printimisega, siis printimise mooduleid te paigaldama ei pea - milleks oma süsteemi koormata asjatute pakettidega.
{{Täienda}}

Suse

2006-01-26T14:10:04Z

Cbr:

[[kategooria:linuxi distributsioonid]]
{{Linuxi info|
nimi = openSUSE
|logo = [[Pilt:Suse.png]]
|screenshot = [[Pilt:OpenSUSE_10.0.png|250px]]
|pildi allkiri =
|arendaja = [http://www.opensuse.org/Welcome_to_openSUSE.org openSUSE]
|perekond = [[GNU/Linux]]
|arendusmudel = [[avatud lähtekood]]
|viimane versioon = SUSE Linux 10.1 Beta 1
|viimane valjalase = 20.01.2006
|ui = [[KDE]]
|pakihaldus = [[RPM]]
|litsents = [[GPL]]
|staatus = aktiivne
|koduleht = [http://www.opensuse.org/Welcome_to_openSUSE.org www.opensuse.org]
|foorum = [http://forums.suselinuxsupport.de/ foorumid]
|ametlikud_peeglid = [ftp://ftp.suse.com/pub/suse/ ftp.suse.com]
|mitteametlikud_peeglid = [ftp://ftp.linux.ee/pub/suse/opensuse/ ftp.linux.ee]
}}
'''SUSE Linux''' on üks maailma juhtivaid [[Linux]]i distributsioone. Asi sai alguse Saksamaalt Nürnbergist, kus loodi Linuxi distributsioon SUSE, mille arendamisega tegeles SUSE AG. Nimetus tulenes saksakeelest: Software und System Entwicklung ehk tõlge oleks siis Tarkvara ja Süsteemi Arendamine. Esialgu oli tegu [[Slackware]] saksa keelse versiooniga, kuid aja möödudes areneti omas suunas edasi. Olles arendatud SUSE AG poolt saavutati juba üks juhtivaid positsioone Linuxi maailmas. Seda just tänu lihtsusele ja heale tugisüsteemile. Samuti arendati [[RPM]] paketimajanduse haldamiseks välja [[YaST]]. Samas oli tegu siiski kommertsdistributsiooniga, mille kasutajad pidid endale ostma. Novembris 2003 ostis [[Novell]] ära SUSE AG ja liitis selle endaga. Sellest ajast alates on distributsiooni nimeks tegelikult Novell Suse. Kuna aga [[Novell]] on tuntud oma avatud lähtekoodi poliitikaga, et hoida vanu kasutajaid ja meelitades uusi, siis 2005 aasta augustis andis Novell teada, et loodud on [[openSUSE]], mis hakkab edasi tegelema Suse Linuxi arendamisega. Sisuliselt anti distributsiooni tasuta versiooni arendamine kommuuni kätte, mida aga toetab muidugi väga suurel määral [[Novell]].

FoX Linux

2006-01-25T15:48:44Z

Cbr:

[[Kategooria:Linuxi distributsioonid]]
{{Linuxi info|
nimi = FoX Linux
|logo = [[Pilt:Foxlinux.png]]
|screenshot =
|pildi_allkiri =
|arendaja =
|perekond =
|arendusmudel =
|viimane versioon = 1
|viimane valjalase = 26.12.2005
|ui = [[KDE]]
|pakihaldus = [[RPM]]
|litsents = [[GPL]]
|staatus = aktiivne
|koduleht = [http://www.foxlinux.org/ www.foxlinux.org]
|foorum = [http://www.foxlinux.org/modules/newbb/ FoXi Foorum]
|ametlikud_peeglid = [http://www.foxlinux.org/modules/wfdownloads/ Fox Downloads]
|mitteametlikud_peeglid =
}}
'''FoX Linux''' (teise nimega ka '''FoX Desktop''') on Itaalias arendatav [[Linux]]i distributsioon, mis põhineb [[Fedora]] Corel. Peamine erinevus Fedorast on aga see, et vaikimisi töölauana kasutatakse [[KDE]]-d. Kompileeritud on ta i686 platvormile ja toetab ta koheselt peale paigaldust ka peamisi multimeedia formaate. Tänu sellele on FoX Linux eriti sobilik kasutajatele, kellele meeldib [[Fedora]], kuid soovivad seal kasutada [[KDE]]-d. Juhul, kui soovite vaadata, kuidas näeb FoX Desktop välja, siis võite vaadata nende kodulehekülje [http://www.foxlinux.org/modules/myalbum/ kuvapiltide] albumeid. Nagu näha sarnaneb viimane FoX Desktop üsna palju [[Mac OS X]]-le.

Debian

2006-01-24T21:38:08Z

Cbr:

[[kategooria:linuxi distributsioonid]]
{{Linuxi info|
nimi = Debian
|logo = [[pilt:debian logo.jpg]]
|screenshot =
|pildi_allkiri =
|arendaja = Debian Project
|perekond = [[GNU/Linux]]
|arendusmudel = [[avatud lähtekood]]
|viimane versioon = 3.1 r1 ''sarge''
|viimane valjalase = 20.12.2005
|ui = puudub (shell)
|pakihaldus = [[APT]] [http://packages.debian.org]
|litsents = [[GPL]], teised vabad litsensid (vaata [http://en.wikipedia.org/wiki/Debian_Free_Software_Guidelines DFSG])
|staatus = aktiivne
|koduleht = [http://www.debian.org/ www.debian.org]
|foorum = [http://forums.debian.net/ forums.debian.net]
|ametlikud_peeglid =
|mitteametlikud_peeglid =
}}

'''Debian''' (täisnimega '''Debian [[GNU/Linux]]''') on vabavaraline, [[avatud lähtekood|avatud lähtekoodiga]], [[Linux|Linuxi]] kernelil põhinev [[distributsioon]], mis sisaldab rohkearvuliselt tarkvarapakette.

Debian on loodud 1993. aastal Ian Murdock'i poolt. Distributsiooni nimetus Debian tuleneb Ian Murdocki ja ta naise Debra eesnimedest.

Algselt oli Debian sponsoreeritud [[Free Software Foundation]]'i [[GNU]] projekti poolt, kuid tänaseks peetakse seda GNU projekti otseseks järglaseks. Debianiga tuleb kaasa üle 15490 paketi (eelnevalt kompileeritud, efektiivsemaks ja lihtsamaks programmide paigaldamiseks koostatud tarkvara kogumid), mida võib kasutada ja edasi jagada johtuvalt [[GNU GPL|GNU General Public License]] tingimustest. Lisaks on üle 300 paketi (non-free ja contrib), mida võib kasutada igaühel neist kaasas olevatest litsentsitingimustest lähtudes.

==Pakihaldus==
Debiani eeliseks peetakse tihti tema mugavat [[pakihaldus|pakihaldussüsteemi]] [[APT]], mille puhul pole kasutajal tarvis lahendada pakkide omavahelisi sõltuvusprobleeme, sest need lahendatakse automaatselt. Iga ajakohase Debiani [[peegel|peegli]] pealt on võimalik süsteemi alati uuendada.

==Väljalasked==
Kõige viimast Debiani väljalaset kutsutakse ''stable''<nowiki>'</nowiki>ks. Viimane ''stable'' on koodnimega ''sarge''. ''stable''<nowiki>'</nowiki>s ei muutu pakkide versioon, pakid saavad ainult turvalisusega seotud uuendusi.
Eelnevad Debiani väljalasked koos nende koodnimedega:
*3.1 – sarge, 6.06.2005
*3.0 – woody, 19.06.2002
*2.2 – potato, 15.08.2000
*2.1 – slink, 9.03.1999
*2.0 – hamm, 24.07.1998
*1.3 – bo, 2.06.1997
*1.2 – rex, 12.12.1996
*1.1 – buzz, 17.06.1996
Kuna CD-tarnija tegi eksliku katkise väljalaske versiooniga 1.0, ei lastud versiooni 1.0 kunagi välja. 
Järgmist Debiani suuremat väljalaset kutsutakse ''testing''uks. Järgmise stabiilse väljalaske koodnimi on ''etch''. ''testing''us uuenevad pakid pidevalt, sinna jõuavad ''unstable''s järgi proovitud uued võimalused. 
Debiani versioon, mida kunagi välja ei lasta, kuid kus valmistatakse pakke ette ''testing''usse lisamiseks, kannab nimetust ''unstable'' koodnimega ''sid''. ''unstable'' koodnimi on alati ''sid'' ning seda ei lasta kunagi välja. 
Peale selle on eriti uuenduslike pakkide jaoks olemas ''experimental''. Seal olevad pakid võivad muuta süsteemi kasutamiskõlbmatuks, kui kasutaja ei ole teadlik oma tegevusest. ''experimental''is rakendatakse uusimaid tehnoloogiaid, mis on seotud mõne teegi uuendustega vms.

Debiani koodnimed on võetud filmi "Toy Story" tegelaste järgi.

Graafik Debiani väljalasetest: [http://debian.semistable.com/releases.gif debian.semistable.com/releases.gif]

==Lisaks==
*[[:kategooria:debian|Debiani õpetused]]
*[[dpkg|.deb failide paigaldamine]]
*[[APT|Advanced Packaging Tool ehk APT]]

Linuxi failihierarhia ülesehitus

2006-01-24T19:13:43Z

Cbr: /* media */

[[Kategooria:Üldised juhendid]]
=Alustuseks=
Kindlasti on paljudel uutel kasutajatel tekkinud küsimus, kus miski asub Linuxis, mis endas üldse sisaldab see juur, millest kogu aeg räägitakse. Windowsis on lihtne - Windows kaustas asuvad windowsi süsteemi failid, Program Files asuvad programmifailid, My Documents asuvad kasutaja failid. Kuid kuidas see on Linuxis? Kõige lihtsam on vast avada [[Terminal]] ja anda kaks käsku:
cd /
ja seejärel
ls -a
Nüüd peaksite nägema kindlasti järgmisi katalooge (Teil võib olla osa rohkem, see sõltub konkreetsest distributsioonist), kuid järgnevad peaksid küll olemas olema:
bin
boot
dev
etc
home
lib
media
mnt
opt
root
sbin
tmp
usr
var
Järgnevalt neist kõigist lähemalt, mille jaoks miski on ja mis otstarvet ta süsteemis täidab.

=/=
Tegu on siis juurega - kogu failisüsteemi algusega. Seda tuntakse ka kui juurkataloogi ehk juurikat. Sellest saab alguse kogu ülejäänud failisüsteem. Erinevalt Windowsist pole Linuxis midagi pistmist C, D jne ketastega. Seega Teil ei saa olla süsteemis C ketta juurikat ja D ketta juurikat. Kõik lisakõvakettad liituvad kuskile / kataloogi alamkataloogidesse. Kui kujutada failisüsteemi ette puuna, siis on meil tegu tüvega, mille küljes on järgnevad "oksad"
==bin==
Siin on süsteemi binaarfailid (ehk siis programmid). Need programmid on siin üle kogu süsteemi mõeldud kasutamiseks. Siin asuvad ka näiteks kõik [[Bash]]i käskude tööks vajalikud programmid nagu näiteks [[mkdir]], [[cp]], [[rm]] jne.

==boot==
Siia on kokku kogutud arvuti bootimiseks vajalik informatsioon. Siin paikneb ka näiteks [[Kernel]] ja tema moodulid. Lisaks sellele paiknevad siin ka Linuxi bootloaderid nagu [[Grub]], [[Lilo]] või siis muud. Väga paljudel juhtudel soovitatakse /boot täiesti eraldi partitsioonina teha.

==dev==
Siin kataloogis on süsteemi seadmete tööks vajalikud failid. Näiteks on siin ära toodud kõik kõvakettad (hda1,2 jne), usb pordid ja muud seadmed, mis arvutiga on ühendatud.

==etc==
Siin asuvad peamiselt erinevad süsteemi konfiguratsioonifailid. Kuid samuti erinevad käivitamiseks vajalikud süsteemifailid. Paljudel programmidel on siin veel eraldi kataloogid oma konfiguratsioonifailidele nagu näiteks Sendmail, Apache jne.

==home==
Siin on iga süsteemi kasutaja failid erinevates kataloogides. Ilma vastavate õigustega teise kasutaja kataloogi te ligi ei pääse. Näiteks kui süsteemis on kasutaja tux, siis tema kodukataloog on /home/tux, seal asuvad kõik tema aknahalduri seade failid, isiklikud asjad jne. Terminalis sisse logides suunatakse tux kohe oma kodukataloogi.

==lib==
==media==
Siin asuvad ühenduspunktid kõigile tuntumatele vahetatavatele andmekandjatele, näiteks ühendatakse siia süsteemis CD-ROM, CD-kirjutaja, ZIP-seadmed, floppyd. Otse loomulikult võite hiljem ühenduspunkte ka mujale määrata, kuid peamistel Linuxi distributsioonidel on vaikimisi ühenduspunktiks vahetatavale meediale just see kataloog. Juhul, kui teil on mitu samanimelist seadet, siis hakatakse seadmeid nummerdama. Esimene on ikka tavalise nimega kuid teine saab laiendiks 0 jne. Levinumad alamkataloogid on:
*floppy
:Floppy draivid siis
*cdrom
:CD-ROM seade (siia alla läheb ka DVD-seade)
*cdwriter
:CD-kirjutaja (siia alla läheb ka DVD-kirjutaja)
*zip
:ZIP-seade

==mnt==
Siia liidetakse (mounditakse) üldiselt erinevaid väliseid seadmeid. Eelnevalt tuleb siia loomulikult kataloog luua, kuhu mountida. Näiteks soovite välist kõvaketast mountida /mnt/data kataloogi, siis tuleb esmalt root kasutajana teha selleks siia kataloog data:
[[mkdir]] /mnt/data
Kuigi Te võite alati seadmeid suvalisse kohta mountida on üldise pildi huvides soovitatav siiski enamustel puhkudel seadmete liitumispunkt määrata siia.
Siia ei liideta ainult erinevaid media vahendeid nagu CD-rom, ZIP ketas või Floppy. Nende liitumispunktid asuvad /media kataloogis.

==odt==
==root==
See on [[root]] kasutaja kodukataloog. Siin on ainult tema enda isiklikud failid ja seadistused. Tegu sisuliselt samasuguse kataloogiga nagu /home kaustas olevad kasutajate kataloogid.

==sbin==
==tmp==
==usr==
==var==
Iga süsteemi rakendus, [[deemon]], mis logib oma tegevust, ajalugu, statistikat salvestab oma informatsiooni siia. Siit tulevad [[dmesg]] käskude väljundid jne. Lisaks sellele salvestatakse siia ka erinevaid andmefaile, cashitakse tegevust, luuakse ajutisi süsteemi faile jne. Tema suurus pole kunagi eriti püsiv vaid muutub pidevalt. var-i ei saa panna eraldi partitsioonile. Juhul, kui soovitakse kokku hoida ruumi juurikas, siis soovitatakse panna var kokku usr-iga.
var sisaldab endas järgnevaid katalooge:
*'''cache'''
:Siin on erinevate rakenduste cashe failid.
*'''lib'''
:Variable state information
*'''local'''
:Variable data for /usr/local
*'''lock'''
:Lock files
*'''log'''
:Erinevad süsteemi logi failid ja logide kataloogid
*'''opt'''
:Erinevad andmed /opt jaoks
*'''run'''
:Data relevant to running processes
*'''spool'''
:Application spool data
*'''tmp'''
:Ajutised süsteemi failid, mis süsteem ise tekitab näiteks restartide vahel või vahepeal mõne rakenduse paigaldamisel.

Linuxi failihierarhia ülesehitus

2006-01-24T19:08:57Z

Cbr: /* Alustuseks */

[[Kategooria:Üldised juhendid]]
=Alustuseks=
Kindlasti on paljudel uutel kasutajatel tekkinud küsimus, kus miski asub Linuxis, mis endas üldse sisaldab see juur, millest kogu aeg räägitakse. Windowsis on lihtne - Windows kaustas asuvad windowsi süsteemi failid, Program Files asuvad programmifailid, My Documents asuvad kasutaja failid. Kuid kuidas see on Linuxis? Kõige lihtsam on vast avada [[Terminal]] ja anda kaks käsku:
cd /
ja seejärel
ls -a
Nüüd peaksite nägema kindlasti järgmisi katalooge (Teil võib olla osa rohkem, see sõltub konkreetsest distributsioonist), kuid järgnevad peaksid küll olemas olema:
bin
boot
dev
etc
home
lib
media
mnt
opt
root
sbin
tmp
usr
var
Järgnevalt neist kõigist lähemalt, mille jaoks miski on ja mis otstarvet ta süsteemis täidab.

=/=
Tegu on siis juurega - kogu failisüsteemi algusega. Seda tuntakse ka kui juurkataloogi ehk juurikat. Sellest saab alguse kogu ülejäänud failisüsteem. Erinevalt Windowsist pole Linuxis midagi pistmist C, D jne ketastega. Seega Teil ei saa olla süsteemis C ketta juurikat ja D ketta juurikat. Kõik lisakõvakettad liituvad kuskile / kataloogi alamkataloogidesse. Kui kujutada failisüsteemi ette puuna, siis on meil tegu tüvega, mille küljes on järgnevad "oksad"
==bin==
Siin on süsteemi binaarfailid (ehk siis programmid). Need programmid on siin üle kogu süsteemi mõeldud kasutamiseks. Siin asuvad ka näiteks kõik [[Bash]]i käskude tööks vajalikud programmid nagu näiteks [[mkdir]], [[cp]], [[rm]] jne.

==boot==
Siia on kokku kogutud arvuti bootimiseks vajalik informatsioon. Siin paikneb ka näiteks [[Kernel]] ja tema moodulid. Lisaks sellele paiknevad siin ka Linuxi bootloaderid nagu [[Grub]], [[Lilo]] või siis muud. Väga paljudel juhtudel soovitatakse /boot täiesti eraldi partitsioonina teha.

==dev==
Siin kataloogis on süsteemi seadmete tööks vajalikud failid. Näiteks on siin ära toodud kõik kõvakettad (hda1,2 jne), usb pordid ja muud seadmed, mis arvutiga on ühendatud.

==etc==
Siin asuvad peamiselt erinevad süsteemi konfiguratsioonifailid. Kuid samuti erinevad käivitamiseks vajalikud süsteemifailid. Paljudel programmidel on siin veel eraldi kataloogid oma konfiguratsioonifailidele nagu näiteks Sendmail, Apache jne.

==home==
Siin on iga süsteemi kasutaja failid erinevates kataloogides. Ilma vastavate õigustega teise kasutaja kataloogi te ligi ei pääse. Näiteks kui süsteemis on kasutaja tux, siis tema kodukataloog on /home/tux, seal asuvad kõik tema aknahalduri seade failid, isiklikud asjad jne. Terminalis sisse logides suunatakse tux kohe oma kodukataloogi.

==lib==
==media==
Siin asub liitumis punkt kõigile tuntumatele vahetusmeediatele (ei osanud teist moodi sõnastada), näiteks mounditakse siia süsteemis CD-Rom, CD kirjutaja, ZIP seadmed, floppy-d. Otse loomulikult võite hiljem litumispunkte ka mujale määrata, kuid peamistel Linuxi distributsioonidel on vaikimisi liitumispunktiks vahetatavale meediale just see kataloog. Juhul, kui teil on mitu samanimelist seadet, siis hakatakse seadmeid nummerdama. Esimene on ikka tavalise nimega kuid teine saab laiendiks 0 jne. Levinumad alamakataloogid on:
*floppy
Floppy draivid siis
*cdrom
CD Rom seade (siia alla läheb ka DVD seade)
*cdwriter
CD kirjutaja (siia alla läheb ka DVD kirjutaja)
*zip
Zip seade

==mnt==
Siia liidetakse (mounditakse) üldiselt erinevaid väliseid seadmeid. Eelnevalt tuleb siia loomulikult kataloog luua, kuhu mountida. Näiteks soovite välist kõvaketast mountida /mnt/data kataloogi, siis tuleb esmalt root kasutajana teha selleks siia kataloog data:
[[mkdir]] /mnt/data
Kuigi Te võite alati seadmeid suvalisse kohta mountida on üldise pildi huvides soovitatav siiski enamustel puhkudel seadmete liitumispunkt määrata siia.
Siia ei liideta ainult erinevaid media vahendeid nagu CD-rom, ZIP ketas või Floppy. Nende liitumispunktid asuvad /media kataloogis.

==odt==
==root==
See on [[root]] kasutaja kodukataloog. Siin on ainult tema enda isiklikud failid ja seadistused. Tegu sisuliselt samasuguse kataloogiga nagu /home kaustas olevad kasutajate kataloogid.

==sbin==
==tmp==
==usr==
==var==
Iga süsteemi rakendus, [[deemon]], mis logib oma tegevust, ajalugu, statistikat salvestab oma informatsiooni siia. Siit tulevad [[dmesg]] käskude väljundid jne. Lisaks sellele salvestatakse siia ka erinevaid andmefaile, cashitakse tegevust, luuakse ajutisi süsteemi faile jne. Tema suurus pole kunagi eriti püsiv vaid muutub pidevalt. var-i ei saa panna eraldi partitsioonile. Juhul, kui soovitakse kokku hoida ruumi juurikas, siis soovitatakse panna var kokku usr-iga.
var sisaldab endas järgnevaid katalooge:
*'''cache'''
:Siin on erinevate rakenduste cashe failid.
*'''lib'''
:Variable state information
*'''local'''
:Variable data for /usr/local
*'''lock'''
:Lock files
*'''log'''
:Erinevad süsteemi logi failid ja logide kataloogid
*'''opt'''
:Erinevad andmed /opt jaoks
*'''run'''
:Data relevant to running processes
*'''spool'''
:Application spool data
*'''tmp'''
:Ajutised süsteemi failid, mis süsteem ise tekitab näiteks restartide vahel või vahepeal mõne rakenduse paigaldamisel.

Arutelu:Linuxi failihierarhia ülesehitus

2006-01-24T18:19:59Z

Cbr:

Äkki võiks suurte kataloogide alamkataloogid panna tärnidega vms? Artikkel muutub väga segaseks kui näiteks /var/cache jaoks on oma eraldi pealkiri... -- [[Kasutaja:Cbr|Cbr]] 24. jaanuar 2006, kell 17.19 (EET)

Hmmm
äkki näitad, kuidas?
--[[Kasutaja:Root|Spott]] 24. jaanuar 2006, kell 17.43 (EET)

Ma pidasin midagi sellist silmas: http://viki.pingviin.org/index.php/Linuxi_failis%C3%BCsteemi_%C3%BClesehitus#var
-- [[Kasutaja:Cbr|Cbr]] 24. jaanuar 2006, kell 20.19 (EET)

Linuxi failihierarhia ülesehitus

2006-01-24T18:18:54Z

Cbr: /* var */

[[Kategooria:Üldised juhendid]]
=Alustuseks=
Kindlasti on paljudel uutel kasutajatel tekkinud küsimus, kus miski asub Linuxis, mis endas üldse sisaldab see juur, millest kogu aeg räägitakse. Windowsis on lihtne - Windows kaustas asuvad windowsi süsteemi failid, Program Files asuvad programmifailid, My Documents asuvad kasutaja failid. Kuid kuidas see on Linuxis? Kõige lihtsam on vast avada [[Terminal]] ja anda kaks käsku:
cd /
ja seejärel
ls -a
Nüüd peaksite nägema kindlasti järgmisi katalooge (Teil võib olla osa rohkem, see sõltub konkreetsest distributsioonist), kuid järgnevad peaksid küll olemas olema:
bin
boot
dev
etc
home
lib
media
mnt
odt
root
sbin
tmp
usr
var
Järgnevalt neist kõigist lähemalt, mille jaoks miski on ja mis otstarvet ta süsteemis täidab.
=/=
Tegu on siis juurega - kogu failisüsteemi algusega. Seda tuntakse ka kui juurkataloogi ehk juurikat. Sellest saab alguse kogu ülejäänud failisüsteem. Erinevalt Windowsist pole Linuxis midagi pistmist C, D jne ketastega. Seega Teil ei saa olla süsteemis C ketta juurikat ja D ketta juurikat. Kõik lisakõvakettad liituvad kuskile / kataloogi alamkataloogidesse. Kui kujutada failisüsteemi ette puuna, siis on meil tegu tüvega, mille küljes on järgnevad "oksad"
==bin==
Siin on süsteemi binaarfailid (ehk siis programmid). Need programmid on siin üle kogu süsteemi mõeldud kasutamiseks. Siin asuvad ka näiteks kõik [[Bash]]i käskude tööks vajalikud programmid nagu näiteks [[mkdir]], [[cp]], [[rm]] jne.

==boot==
Siia on kokku kogutud arvuti bootimiseks vajalik informatsioon. Siin paikneb ka näiteks [[Kernel]] ja tema moodulid. Lisaks sellele paiknevad siin ka Linuxi bootloaderid nagu [[Grub]], [[Lilo]] või siis muud. Väga paljudel juhtudel soovitatakse /boot täiesti eraldi partitsioonina teha.

==dev==
Siin kataloogis on süsteemi seadmete tööks vajalikud failid. Näiteks on siin ära toodud kõik kõvakettad (hda1,2 jne), usb pordid ja muud seadmed, mis arvutiga on ühendatud.

==etc==
Siin asuvad peamiselt erinevad süsteemi konfiguratsioonifailid. Kuid samuti erinevad käivitamiseks vajalikud süsteemifailid. Paljudel programmidel on siin veel eraldi kataloogid oma konfiguratsioonifailidele nagu näiteks Sendmail, Apache jne.

==home==
Siin on iga süsteemi kasutaja failid erinevates kataloogides. Ilma vastavate õigustega teise kasutaja kataloogi te ligi ei pääse. Näiteks kui süsteemis on kasutaja tux, siis tema kodukataloog on /home/tux, seal asuvad kõik tema aknahalduri seade failid, isiklikud asjad jne. Terminalis sisse logides suunatakse tux kohe oma kodukataloogi.

==lib==
==media==
Siin asub liitumis punkt kõigile tuntumatele vahetusmeediatele (ei osanud teist moodi sõnastada), näiteks mounditakse siia süsteemis CD-Rom, CD kirjutaja, ZIP seadmed, floppy-d. Otse loomulikult võite hiljem litumispunkte ka mujale määrata, kuid peamistel Linuxi distributsioonidel on vaikimisi liitumispunktiks vahetatavale meediale just see kataloog. Juhul, kui teil on mitu samanimelist seadet, siis hakatakse seadmeid nummerdama. Esimene on ikka tavalise nimega kuid teine saab laiendiks 0 jne. Levinumad alamakataloogid on:
===floppy===
Floppy draivid siis
===cdrom===
CD Rom seade (siia alla läheb ka DVD seade)
===cdwriter===
CD kirjutaja (siia alla läheb ka DVD kirjutaja)
===zip===
Zip seade

==mnt==
Siia liidetakse (mounditakse) üldiselt erinevaid väliseid seadmeid. Eelnevalt tuleb siia loomulikult kataloog luua, kuhu mountida. Näiteks soovite välist kõvaketast mountida /mnt/data kataloogi, siis tuleb esmalt root kasutajana teha selleks siia kataloog data:
[[mkdir]] /mnt/data
Kuigi Te võite alati seadmeid suvalisse kohta mountida on üldise pildi huvides soovitatav siiski enamustel puhkudel seadmete liitumispunkt määrata siia.
Siia ei liideta ainult erinevaid media vahendeid nagu CD-rom, ZIP ketas või Floppy. Nende liitumispunktid asuvad /media kataloogis.

==odt==
==root==
See on [[root]] kasutaja kodukataloog. Siin on ainult tema enda isiklikud failid ja seadistused. Tegu sisuliselt samasuguse kataloogiga nagu /home kaustas olevad kasutajate kataloogid.

==sbin==
==tmp==
==usr==
==var==
Iga süsteemi rakendus, [[deemon]], mis logib oma tegevust, ajalugu, statistikat salvestab oma informatsiooni siia. Siit tulevad [[dmesg]] käskude väljundid jne. Lisaks sellele salvestatakse siia ka erinevaid andmefaile, cashitakse tegevust, luuakse ajutisi süsteemi faile jne. Tema suurus pole kunagi eriti püsiv vaid muutub pidevalt. var-i ei saa panna eraldi partitsioonile. Juhul, kui soovitakse kokku hoida ruumi juurikas, siis soovitatakse panna var kokku usr-iga.
var sisaldab endas järgnevaid katalooge:
*'''cache'''
:Siin on erinevate rakenduste cashe failid.
*'''lib'''
:Variable state information
*'''local'''
:Variable data for /usr/local
*'''lock'''
:Lock files
*'''log'''
:Erinevad süsteemi logi failid ja logide kataloogid
*'''opt'''
:Erinevad andmed /opt jaoks
*'''run'''
:Data relevant to running processes
*'''spool'''
:Application spool data
*'''tmp'''
:Ajutised süsteemi failid, mis süsteem ise tekitab näiteks restartide vahel või vahepeal mõne rakenduse paigaldamisel.

Arutelu:Linuxi failihierarhia ülesehitus

2006-01-24T15:19:07Z

Cbr:

Fedora

2006-01-23T21:03:31Z

Cbr:

[[kategooria:Linuxi_distributsioonid]]
{{Linuxi info|
nimi = Fedora Core
|logo = [[Pilt:Fedora_logo01.png]]
|screenshot =
|pildi_allkiri =
|arendaja = Fedora Foundation
|perekond = [[GNU/Linux]]
|arendusmudel = [[avatud lähtekood]]
|viimane versioon = Core 4 "Stentz"
|viimane valjalase = 13.06.2005
|ui = [[Gnome]]
|pakihaldus = [[RPM]]
|litsents = [[GPL]]
|staatus = aktiivne
|koduleht = [http://fedora.redhat.com fedora.redhat.com]
|foorum = [http://www.fedoraforum.org/ fedoraforum.org]
|ametlikud_peeglid =
|mitteametlikud_peeglid =
}}

'''Fedora''' on projektide kogumik, mis kasvas välja Red Hat Linuxist, kui viimane alustas kommertstootmist. Hetkel sponsoreerib Fedorat Red Hat ning projekti juhib Fedora Foundation.

Fedora kõige suurem ja tähtsam projekt on '''Fedora Core''', mis kujutab endast Linuxi distributsiooni. Suures osas on tegemist endise Red Hat Linuxiga, mille tasuta jagamist jätkati teise nime all.
==Lisaks==
*[[:Kategooria:Fedora|Fedora õpetused]]
* [http://www.fedoranews.org/ Fedora nädala uudiskiri]

Alien

2006-01-22T21:10:07Z

Cbr: /* Paigaldamine */

[[Kategooria:Ubuntu]]
[[Kategooria:Debian]]
[[Kategooria:Fedora]]
'''[http://www.kitenet.net/programs/alien/ Alien]''' on tarkvaraline pakettide konverter, mis võimaldab konverteerida erinevaid pakette teistesse paketitüüpidesse. Näiteks on Teil kasutada [[Fedora]] [[RPM]] pakett aga Teie kasutate [[Debian|Debiani]] põhist süsteemi ja <code>.deb</code> pakette. Alieni abil on hõlpsasti võimalik konverteerida [[RPM]] <code>.deb</code>-iks. Või ka vastupidi. Lisaks on veel toetatud ka stampede slp ja [[Slackware]] [[TGZ]] paketid. Kindlasti võib tekkida küsimus, et milleks konverteerida - võib ju ka lähtekoodist valmis kompileerida. Tõsi - võib, kuid alati pole sellel mõtet ja lisaks on alati hea, kui rakenduste lisamiseks kasutatakse ühte moodust süsteemis. See annab parema ülevaate asjast.

==Paigaldamine==
Paigaldamine erinevatele süsteemidele on lihtne:
Debianis ja sellel põhinevatel süsteemidel:
apt-get install alien
[[Ubuntu|Ubuntus]] siis
sudo apt-get install alien
Fedoral
yum install alien
''seda on vaja siis natuke täiendada, kuna hetkel ei tea, mis repodes alein täpselt asub ja kuidas käib paigaldamine Slackwares''

==Kasutamine==
Kasutamise täpsema info saamiseks on muidugi hea lugeda manuali:
man alien

Kuid lühikokkuvõtte, kuidas asja kasutada (''kui õigesti mäletan, siis peab olema root kasutaja õigustes''

Annate käsu '''alien''' koos sellele järgneva valikuvõimalustega ja faili nime. Ehk siis:
alien -d näidispakett.rpm
Sellega konverteeritakse [[RPM]] pakett <code>.deb</code> pakettiks.
Erinevad konverteerimise võimalused võimalused:
*-d, --to-deb
Loob Debiani paketti (vaikimisi).
*-r, --to-rpm
Loob [[RPM]] paketti
*-t, --to-tgz
Loob [[TGZ]] paketti
*--to-slp
Loob slp paketti
*-p, --to-pkg
Loob Solarise pkg paketi
Muud võimalused
*-i, --install
Automaatselt paigaldab konverteeritud paketi kohe süsteemi. Vahepealset ümber konverteeritud aketti alles ei jää.
* -T, --test
Testib genereeritud paketid debiani süsteemis, kasutades lintian-i, kui see on paigaldatud. Lõpus kuvatakse testi tulemus - see vajalik selleks, et veenduda paketi korrasolekus ja vastavuses süsteemile.
==Näited kasutamisest==
Järgnevat mõningad näited alieni man failist, kuidas teda kasutada:

alien --to-deb package.rpm
Konverteerib package.rpm faili package.deb failiks
alien --to-rpm package.deb
Konverteerib package.deb faili package.rpm failiks
alien -i package.rpm
Konverteerib package.rpm faili package.deb failiks (lisa lippu pole vaja, sest vaikimisi konverteerib alien just deb pakettideks, seega -d või --to-deb pole vaja) ja paigaldab genereeritud paketti süsteemi.

ATI Mobility Radeon 7500 DRI draiverid Ubuntus

2006-01-22T21:08:17Z

Cbr:

[[kategooria:ubuntu]]
Kuigi [[Ubuntu]] installer tunneb läptopidel kasutatava ATI Radeon Mobility 7500 ära kui ATI Radeon 9000, ei ole see siiski nii. Samuti pole selle videokaardiga võimalik kasutada ATI enda suletud lähtekoodiga draivereid (fglrx). Seega ei jää muud üle, kui kasutada DRI-d. Et vaadata, millise kiirusega Teie graafika kaart hetkel töötab, saate kasutada järgmist käsku:
glxgears

Vajalikud pakid leiab Ubuntu ametlikest repodest, õpetus kuidas neid kasutada on [[sources.list|siin]].

Esmalt tuleb paigaldada Ubuntule i686 kernel, koos vajaminevate moodulitega.
sudo apt-get install linux-image-686 linux-headers-686 linux-restricted-modules-686

Lisaks peame paigaldama DRI ja DRIConf-i kompileerimiseks gcc ja python-gtk2-e.
sudo apt-get install build-essential python-gtk2

Kui see tehtud, siis tehke oma arvutile reboot ja laadige üles uus kernel (peale paigaldamist on ta teil vaikimisi kernel).

Nüüd laadige alla [http://dri.freedesktop.org/snapshots/ DRI] lehelt kõige viimane snapshot.
Pakkige see lahti ja seejärel käivitage terminalis (liikudes enne kataloogi, kuhu te snapshoti lahti pakkisite) järgmine käsk:
sudo ./install.sh

Nüüd tuleb Teil kontrollida paigaldusskripti poolt küsitud küsimusi. Samas peaks piisama ainult Enter klahvi vajutamisest.

Kui DRI on paigaldatud, siis tuleb muuta natukene xorg.conf faili. Kõigepealt tehke oma vanast xorg.conf failist backup:
sudo cp /etc/X11/xorg.conf /etc/X11/xorg.conf.vana

Nüüd avage Teile meelepärase tekstiredaktoriga fail xorg.conf fail. Mina kasutan nanot.
sudo nano /etc/X11/xorg.conf

Lisage seal sektsioonis “Module” “dri” järgi järgmine rida:
<pre>SubSection "extmod"
Option "omit xfree86-dga"
EndSubSection</pre>

Nüüd muudke Section “Device” järgmiseks:
<pre>Section "Device"
Identifier "Radeon Mobility M7 LW"
Driver "radeon"
VendorName "ATI Technologies Inc."
BoardName "Radeon Mobility M7 LW"
BusID "PCI:1:0:0"
Option "AGPMode" "4"
Option "AGPFastWrite" "true"
Option "EnablePageFlip" "true"
EndSection</pre>

Edasi muudke ka Section "Screen" Device rida:
Device "Radeon Mobility M7 LW"

Nüüd salvestage oma töö (nanos – Ctrl-O, väljumine Ctrl-X) ja restartige seejärel X server (kõige lihtsam moodus – Ctrl-Alt + Backspace)
Kui server käivitub ilusti, siis on kõik OK. Ja jätke järgmine osa vahele.
Kui ei, siis saate Alt+F1-ga vahetada ekraani. Olete taas terminali logimis akna ees. Kirjutage käsureale:
sudo rm /etc/X11/xorg.conf

sudo cp /etc/X11/xorg.conf.vana /etc/X11/xorg.conf

Nüüd tehke reboot
sudo reboot

Kui aga X server käivitus ilusti, siis võite nüüd taas testida oma süsteemi kiirust:
glxgears

Peaksite nägema eelneva testiga juba märgatavat vahet. Nüüd paigaldame veel [http://dri.freedesktop.org/wiki/DriConf DRIConf-i], et lihtsustada DRI draiverite häälestamist:
Selleks tõmmake alla DRIConf-i kõige viimane source kood. Pakkige see lahti ja käivitage terminalis (taas lahti pakitud kataloogis loomulikult) järgmine käsk:
sudo python setup.py install

Kui DRIConf paigaldatud, siis saate selle käivitada käsuga (ärge kasutage sudo-t!, muidu ei mõju kõik muudatused osadele Teie rakendustele).
driconf

Sealt on soovituslik valida TCL Mode - "Use software TCL pipeline"

Lisaks sellele lülitage sisse "Use HyperZ boost perfomance"

Autor: [[kasutaja:Spott|Spott]]

ATI Mobility Radeon 7500 DRI draiverid Ubuntus

2006-01-22T21:07:28Z

Cbr:

[[kategooria:ubuntu]]
Kuigi [[Ubuntu]] installer tunneb läptopidel kasutatava ATI Radeon Mobility 7500 ära kui ATI Radeon 9000, ei ole see siiski nii. Samuti pole selle videokaardiga võimalik kasutada ATI enda suletud lähtekoodiga draivereid (fglrx). Seega ei jää muud üle, kui kasutada DRI-d. Et vaadata, millise kiirusega Teie graafika kaart hetkel töötab, saate kasutada järgmist käsku:
glxgears

Vajalikud pakid leiab Ubuntu ametlikest repodest, õpetus kuidas neid kasutada on [[sources.list|siin]].

Esmalt tuleb paigaldada Ubuntule i686 kernel, koos vajaminevate moodulitega.
sudo apt-get install linux-image-686
sudo apt-get install linux-headers-686
sudo apt-get install linux-restricted-modules-686

Lisaks peame paigaldama DRI ja DRIConf-i kompileerimiseks gcc ja python-gtk2-e.
sudo apt-get install build-essential python-gtk2

Kui see tehtud, siis tehke oma arvutile reboot ja laadige üles uus kernel (peale paigaldamist on ta teil vaikimisi kernel).

Nüüd laadige alla [http://dri.freedesktop.org/snapshots/ DRI] lehelt kõige viimane snapshot.
Pakkige see lahti ja seejärel käivitage terminalis (liikudes enne kataloogi, kuhu te snapshoti lahti pakkisite) järgmine käsk:
sudo ./install.sh

Nüüd tuleb Teil kontrollida paigaldusskripti poolt küsitud küsimusi. Samas peaks piisama ainult Enter klahvi vajutamisest.

Kui DRI on paigaldatud, siis tuleb muuta natukene xorg.conf faili. Kõigepealt tehke oma vanast xorg.conf failist backup:
sudo cp /etc/X11/xorg.conf /etc/X11/xorg.conf.vana

Nüüd avage Teile meelepärase tekstiredaktoriga fail xorg.conf fail. Mina kasutan nanot.
sudo nano /etc/X11/xorg.conf

Lisage seal sektsioonis “Module” “dri” järgi järgmine rida:
<pre>SubSection "extmod"
Option "omit xfree86-dga"
EndSubSection</pre>

Nüüd muudke Section “Device” järgmiseks:
<pre>Section "Device"
Identifier "Radeon Mobility M7 LW"
Driver "radeon"
VendorName "ATI Technologies Inc."
BoardName "Radeon Mobility M7 LW"
BusID "PCI:1:0:0"
Option "AGPMode" "4"
Option "AGPFastWrite" "true"
Option "EnablePageFlip" "true"
EndSection</pre>

Edasi muudke ka Section "Screen" Device rida:
Device "Radeon Mobility M7 LW"

Nüüd salvestage oma töö (nanos – Ctrl-O, väljumine Ctrl-X) ja restartige seejärel X server (kõige lihtsam moodus – Ctrl-Alt + Backspace)
Kui server käivitub ilusti, siis on kõik OK. Ja jätke järgmine osa vahele.
Kui ei, siis saate Alt+F1-ga vahetada ekraani. Olete taas terminali logimis akna ees. Kirjutage käsureale:
sudo rm /etc/X11/xorg.conf

sudo cp /etc/X11/xorg.conf.vana /etc/X11/xorg.conf

Nüüd tehke reboot
sudo reboot

Kui aga X server käivitus ilusti, siis võite nüüd taas testida oma süsteemi kiirust:
glxgears

Peaksite nägema eelneva testiga juba märgatavat vahet. Nüüd paigaldame veel [http://dri.freedesktop.org/wiki/DriConf DRIConf-i], et lihtsustada DRI draiverite häälestamist:
Selleks tõmmake alla DRIConf-i kõige viimane source kood. Pakkige see lahti ja käivitage terminalis (taas lahti pakitud kataloogis loomulikult) järgmine käsk:
sudo python setup.py install

Kui DRIConf paigaldatud, siis saate selle käivitada käsuga (ärge kasutage sudo-t!, muidu ei mõju kõik muudatused osadele Teie rakendustele).
driconf

Sealt on soovituslik valida TCL Mode - "Use software TCL pipeline"

Lisaks sellele lülitage sisse "Use HyperZ boost perfomance"

Autor: [[kasutaja:Spott|Spott]]

DRI daiverid Ati Mobility Radeon 7500 Ubuntus

2006-01-22T20:58:22Z

Cbr: DRI daiverid Ati Mobility Radeon 7500 Ubuntus moved to ATI Mobility Radeon 7500 DRI draiverid Ubuntus: Äkki keegi saaks selle vana lehekülje eemaldada üldse?

#redirect [[ATI Mobility Radeon 7500 DRI draiverid Ubuntus]]

ATI Mobility Radeon 7500 DRI draiverid Ubuntus

2006-01-22T20:58:22Z

Cbr: DRI daiverid Ati Mobility Radeon 7500 Ubuntus moved to ATI Mobility Radeon 7500 DRI draiverid Ubuntus

[[kategooria:ubuntu]]
Kuigi ubuntu installer tunneb läptopidel kasutatava ATI Radeon Mobility 7500 ära kui ATI Radeon 9000-nde ei ole see siiki nii. Samuti pole selle videokaardiga võimalik kasutada ATI enda closed source draivereid (fglrx). Seega ei jää muud üle, kui kasutada DRI-d. Et vaadata, millise kiirusega Teie graafika kaart hetkel töötab, saate kasutada järgmist käsku:
glxgears -iacknowledgethatthistoolisnotabenchmark

Annan siin kohe ära ka minu kasutatava apt-get source listi, mida võite kasutada:
<pre>## Uncomment the following two lines to fetch updated software from the network
deb http://ee.archive.ubuntu.com/ubuntu breezy main restricted
deb-src http://ee.archive.ubuntu.com/ubuntu breezy main restricted

## Uncomment the following two lines to fetch major bug fix updates produced
## after the final release of the distribution.
deb http://ee.archive.ubuntu.com/ubuntu breezy-updates main restricted
deb-src http://ee.archive.ubuntu.com/ubuntu breezy-updates main restricted

## Uncomment the following two lines to add software from the 'universe'
## repository.
## N.B. software from this repository is ENTIRELY UNSUPPORTED by the Ubuntu
## team, and may not be under a free licence. Please satisfy yourself as to
## your rights to use the software. Also, please note that software in
## universe WILL NOT receive any review or updates from the Ubuntu security
## team.
deb http://ee.archive.ubuntu.com/ubuntu breezy universe
deb-src http://ee.archive.ubuntu.com/ubuntu breezy universe

deb http://security.ubuntu.com/ubuntu breezy-security main restricted
deb-src http://security.ubuntu.com/ubuntu breezy-security main restricted

deb http://security.ubuntu.com/ubuntu breezy-security universe
deb-src http://security.ubuntu.com/ubuntu breezy-security universe

deb http://archive.ubuntu.com/ubuntu breezy multiverse
deb-src http://archive.ubuntu.com/ubuntu breezy multiverse

## Backports - 17.10.2005 neid servereid veel töös olnud, seega jätsin need välja, lisamiseks eemaldage #eest ainult #
#deb http://ubuntu-backports.mirrormax.net/ breezy-backports main universe multiverse restricted
#deb http://ubuntu-backports.mirrormax.net/ breezy-extras main universe multiverse restricted</pre>

Selleks tuleb esmalt aigaldada ubuntule 686 kernel, koos vajaminevate moodulitega.
sudo apt-get install linux-image-2.6.12-9-686
sudo apt-get install linux-headers-2.6.12-9-686
sudo apt-get install linux-restricted-modules-2.6.12-9-686

Lisaks peame paigaldama DRI ja DRIConf-i kompileerimiseks gcc ja python-gtk2-e.
sudo apt-get install gcc-3.4 build-essential
sudo apt-get install python-gtk2

Kui see tehtud, siis tehke reboot oma arvutile ja laadige üles uus kernel (peale aigaldamist on ta teil vaikimisi kernel)

Nüüd laadige alla [http://dri.freedesktop.org/snapshots/ DRI] lehelt kõige viimane snapshot.
Pakkige see lahti ja seejärel käivitage terminalis (liikudes enne kataloogi, kuhu te snapshoti lahti pakkisite) järgmine käsk:
sudo ./install.sh

Nüüd tuleb Teil kontrollida paigaldsuskripti poolt küsitud küsimusi. Samas peaks piisama ainult Enter klahvi vajutamisest.

Kui DRI on paigaldatud, siis tuleb muuta natukene xorg.conf faili. Kõigepealt tehke oma vanast xorg.conf failist backup:
sudo cp /etc/X11/xorg.conf /etc/X11/xorg.conf.vana

Nüüd avage Teile meelepärase tekstiredaktoriga fail xorg.conf fail. Mina kasutan nano-t.
sudo nano /etc/X11/xorg.conf

Lisage seal sektsioonis “Module” “dri” järgi järgmine rida:
<pre>SubSection "extmod"
Option "omit xfree86-dga"
EndSubSection</pre>

Nüüd muudke Section “Device” järgmiseks:
<pre>Section "Device"
Identifier "Radeon Mobility M7 LW"
Driver "radeon"
VendorName "ATI Technologies Inc."
BoardName "Radeon Mobility M7 LW"
BusID "PCI:1:0:0"
Option "AGPMode" "4"
Option "AGPFastWrite" "true"
Option "EnablePageFlip" "true"
EndSection</pre>

Edasi muudke ka Section "Screen" Device rida:
Device "Radeon Mobility M7 LW"

Nüüd salvestage oma töö (nanos – Ctrl ja X) ja restartige seejärel X server (kõige lihtsam moodus – ctrl + Alt + Backspace)
Kui server käivitub ilusti, siis on kõik OK. Ja jätke järgmine osa vahele.
Kui ei, siis saate Alt+F1 -ga vahetada ekraani. Olete taas terminali logimis akna ees. Kirjutage käsureale:
sudo rm /etc/X11/xorg.conf

sudo cp /etc/X11/xorg.conf.vana /etc/X11/xorg.conf

Nüüd tehke reboot
sudo reboot

Kui aga X server käivitus ilusti, siis võite nüüd taas testida oma süsteemi kiirust:
glxgears -iacknowledgethatthistoolisnotabenchmark

Peaksite nägema eelneva testiga juba märgatavat vahet. Nüüd paigaldame veel [http://dri.freedesktop.org/wiki/DriConf DRIConf-i], et lihtsustada DRI draiverite häälestamist:
Selleks tõmmake alla DRIConf-i kõige viimane source kood. Pakkige see lahti ja käivitage terminalis (taas lahti pakitud kataloogis loomulikult) järgmine käsk:
sudo python setup.py install

Kui DRIConf paigaldatud, siis saate selle käivitada käsuga (ärge kasutage sudo-t!, muidu ei mõju kõik muudatused osadele Teie rakendustele).
driconf

Sealt on soovituslik valida TCL Mode - "Use software TCL pipeline"

Lisaks sellele lülitage sisse "Use HyperZ boost perfomance"

Autor:[[kasutaja:Spott|Spott]]

Ubuntu

2006-01-22T20:57:23Z

Cbr: /* Muud kasulikud lingid */

[[Kategooria:Linuxi distributsioonid]]
{{Linuxi info|
nimi = Ubuntu
|logo = [[Pilt:Ubuntulogo.gif]]
|screenshot =
|pildi_allkiri =
|arendaja = Ubuntu Foundation
|perekond = [[GNU/Linux]]
|arendusmudel = [[FOSS]]
|viimane versioon = 5.10 "Breezy Badger"
|viimane valjalase = 13.10.2005
|ui = [[Gnome]]
|pakihaldus = [[APT]]
|litsents = [[GPL]]
|staatus = aktiivne
|koduleht = [http://www.ubuntu.com www.ubuntu.com]
|foorum = [http://www.ubuntuforums.org www.ubuntuforums.org]
|ametlikud_peeglid =
|mitteametlikud_peeglid =
}}

'''Ubuntu Linux''' on [[Debian|Debiani]] pakihaldust kasutav [[Linux|Linuxi]] distributsioon, mis on kasutamise lihtsustamiseks teinud kindla programmide valiku: üks aknahaldur - [[GNOME]], üks veebilehitseja - [[Firefox]], üks meiliprogramm - Evolution jne. Mistõttu mahub Ubuntu Linux ära ühe CD peale. Samas on võimalik kasutada enamikke Debiani jaoks väljalastud pakke oma lemmikprogrammi installimiseks. Võimalik on kasutada nii tasuta komuuni toetust kui ka erinevaid tasulisi tugikanaleid.

Ubuntust on olemas ka [[KDE]] töölauda kasutav versioon - [[Kubuntu]].

Ubuntu on zulu ja koosa keeltest pärinev sõna, mida tõlgitakse kui "inimlikkus teiste suhtes", usk kõigi inimeste seotusse/ühtsusse. Ning Ubuntu Linux püüab samu põhimõtteid järgida tarkvara loomisel. Ubuntu arendajate meelest peab tarkvara olema tasuta, ta peab olema kasutajate oma keeles ja kasutajatel peab olema võimalus muuta tarkvara vastavalt oma äranägemisele.

Uus versioon lastakse regulaarselt välja koos uue GNOME versiooniga.

==Päritolu==
Ubuntu Linuxi ametlikuks "koduks" on Man-i saar. Samas on Ubuntu arendajaid üle kogu maailma.

==Muud kasulikud lingid==
* [[:Kategooria:Ubuntu|Ubuntu õpetused]]
* [[dpkg|.deb failide paigaldamine]]
* [https://wiki.ubuntu.com/UserDocumentation Ubuntu Wiki]
* [http://ubuntuguide.org/ UbuntuGuide] - Mitteametlik Ubuntu juhend
* [http://help.ubuntu.com/starterguide/C/faqguide-all.html Ubuntu FAQ] - inglise keelne Ubuntu KKK
* [http://pingviin.org/modules.php?name=Forums&file=viewforum&f=17 Pingviini Webi] Ubuntu alamfoorum
* [http://foorum.hinnavaatlus.ee/viewtopic.php?t=144197 Küsimused/vastused seoses Ubuntu Linuxiga] Hinnavaatluse Ubuntu teema.

==Kust saada?==
Ubuntu Linuxit võib alla tõmmata netist ISO failidena järgmistest aadressidelt:
[http://www.ubuntulinux.org/download/ Download] - valige sealt endale kõige lähem peegel.
DVD-sid on hetkel võimalik alla laadida ainult BitTorrenti vahendusel [http://torrent.ubuntu.com/releases/breezy/release/dvd/ siit] aadressilt. Ja kõigele lisaks on võimalik Ubuntu CD-sid ka tasuta tellida. Selleks tuleb minna https://shipit.ubuntu.com/ aadressile, seal ennast ära registreerida ja võite tellida endale ilma postikuludeta koju Ubuntu CD-sid. Samas tuleb arvestada, et kohale jõuavad nad umbes kuu ajaga.

Debian

2006-01-22T20:56:38Z

Cbr: /* Lisaks */

[[kategooria:linuxi distributsioonid]]
{{Linuxi info|
nimi = Debian
|logo = [[pilt:debian logo.jpg]]
|screenshot =
|pildi_allkiri =
|arendaja = Debian Project
|perekond = [[GNU/Linux]]
|arendusmudel = [[avatud lähtekood]]
|viimane versioon = 3.1 r1 ''sarge''
|viimane valjalase = 20.12.2005
|ui = puudub (shell)
|pakihaldus = [[APT]] [http://packages.debian.org]
|litsents = [[GPL]], teised vabad litsensid (vaata [http://en.wikipedia.org/wiki/Debian_Free_Software_Guidelines DFSG])
|staatus = aktiivne
|koduleht = [http://www.debian.org/ www.debian.org]
|foorum = [http://forums.debian.net/ forums.debian.net]
|ametlikud_peeglid =
|mitteametlikud_peeglid =
}}

'''Debian''' (täisnimega '''Debian [[GNU/Linux]]''') on vabavaraline, [[avatud lähtekood|avatud lähtekoodiga]], [[Linux|Linuxi]] kernelil põhinev [[distributsioon]], mis sisaldab rohkearvuliselt tarkvarapakette.

Debian on loodud 1993. aastal Ian Murdock'i poolt. Distributsiooni nimetus Debian tuleneb Ian Murdocki ja ta naise Debra eesnimedest.

Algselt oli Debian sponsoreeritud [[Free Software Foundation]]'i [[GNU]] projekti poolt, kuid tänaseks peetakse seda GNU projekti otseseks järglaseks. Debianiga tuleb kaasa üle 3950 paketi (eelnevalt kompileeritud, efektiivsemaks ja lihtsamaks programmide paigaldamiseks koostatud tarkvara kogumid), mida võib kasutada ja edasi jagada johtuvalt [[GNU GPL|GNU General Public License]] tingimustest. Lisaks on üle 300 paketi (non-free ja contrib), mida võib kasutada igaühel neist kaasas olevatest litsentsitingimustest lähtudes.

==Pakihaldus==
Debiani eeliseks peetakse tihti tema mugavat [[pakihaldus|pakihaldussüsteemi]] [[APT]], mille puhul pole kasutajal tarvis lahendada pakkide omavahelisi sõltuvusprobleeme, sest need lahendatakse automaatselt. Iga ajakohase Debiani [[peegel|peegli]] pealt on võimalik süsteemi alati uuendada.

==Väljalasked==
Kõige viimast Debiani väljalaset kutsutakse ''stable''<nowiki>'</nowiki>ks. Viimane ''stable'' on koodnimega ''sarge''. ''stable''<nowiki>'</nowiki>s ei muutu pakkide versioon, pakid saavad ainult turvalisusega seotud uuendusi.
Eelnevad Debiani väljalasked koos nende koodnimedega:
*3.1 – sarge, 6.06.2005
*3.0 – woody, 19.06.2002
*2.2 – potato, 15.08.2000
*2.1 – slink, 9.03.1999
*2.0 – hamm, 24.07.1998
*1.3 – bo, 2.06.1997
*1.2 – rex, 12.12.1996
*1.1 – buzz, 17.06.1996
Kuna CD-tarnija tegi eksliku katkise väljalaske versiooniga 1.0, ei lastud versiooni 1.0 kunagi välja. 
Järgmist Debiani suuremat väljalaset kutsutakse ''testing''uks. Järgmise stabiilse väljalaske koodnimi on ''etch''. ''testing''us uuenevad pakid pidevalt, sinna jõuavad ''unstable''s järgi proovitud uued võimalused. 
Debiani versioon, mida kunagi välja ei lasta, kuid kus valmistatakse pakke ette ''testing''usse lisamiseks, kannab nimetust ''unstable'' koodnimega ''sid''. ''unstable'' koodnimi on alati ''sid'' ning seda ei lasta kunagi välja. 
Peale selle on eriti uuenduslike pakkide jaoks olemas ''experimental''. Seal olevad pakid võivad muuta süsteemi kasutamiskõlbmatuks, kui kasutaja ei ole teadlik oma tegevusest. ''experimental''is rakendatakse uusimaid tehnoloogiaid, mis on seotud mõne teegi uuendustega vms.

Debiani koodnimed on võetud filmi "Toy Story" tegelaste järgi.

Graafik Debiani väljalasetest: [http://debian.semistable.com/releases.gif debian.semistable.com/releases.gif]

==Lisaks==
*[[:kategooria:debian|Debiani õpetused]]
*[[dpkg|.deb failide paigaldamine]]
*[[APT|Advanced Packaging Tool ehk APT]]

GNU LGPL

2006-01-22T20:53:32Z

Cbr:

[[Kategooria:Litsentsid]]
'''GNU LGPL''' ('''''L'''esser '''G'''eneral '''P'''ublic '''L'''icense'') on kompromiss [[GNU GPL]]-i ja teiste vähem [[GNU]] põhimõtteid jagavate litsentside vahel (näiteks [[BSD litsents]]).

LGPL seab ''copyleft'' piirangud küll programmile endale, kuid mitte teistele programmidele, mis antud programmile viitavad. LGPL on eelkõike mõeldud teekide litsentsiks, kuid seda kasutavad ka sellised programmid nagu [[OpenOffice.org]] ja [[Mozilla]].

==Vaata ka==
*[http://www.gnu.org/copyleft/lesser.html LGPL-i inglise keelne tekst]
*[http://en.wikipedia.org/wiki/LGPL LGPL Wikipedias]

Root

2006-01-22T20:51:25Z

Cbr:

[[kategooria:üldised juhendid]]
'''root''' kasutaja on [[Linux|Linuxi]] ja [[UNIX]]-i maailmas kasutaja, kes võib süsteemis kõike teha. Tema on süsteemi "super kasutaja". Temal on õigus luua uusi kasutajaid, lisada ja eemaldada tähtsamaid rakendusi jne.

==Kuidas saada endale root kasutaja õiguseid?==
Üldjuhul peate süsteemis kasutama tavakasutajat. Kogu aeg root kasutajana süsteemi kasutades on oht väga suur. Väike näpuviga ja Te võite kogu oma süsteemi hävitada.
Selleks kasutatakse süsteemis tavakasutajat ja kui on vaja, siis võetakse endale root kasutaja õigused. Selleks avage [[terminal]] ja kirjutage sinna
su
Peale seda küsitakse Teilt parooli - andke oma root kasutaja parool.

Teine võimalus on luua ja kasutada kasutajat, kellele on antud õigused käivitada asju root kasutaja õigustes käsuga
sudo
see käsk tuleb alati anda enne igat käsku, mida Te soovite kasutada root kasutaja õigustes.
[[Ubuntu|(k)Ubuntu]] kasutajad peavadki kasutama sudo käsku, kui nad ei taasta root kasutajat süsteemis (mis pole aga soovitatav).

==Kas ma root kasutajaga [[KDE]]-sse/[[GNOME]]-i sisse ei saagi logida?==
Üldjuhul on see jah keelatud. On küll võimalik lubada root kasutaja sisse logimine, kuid see ei ole soovitatav.

Alien

2006-01-22T20:47:35Z

Cbr:

[[Kategooria:Ubuntu]]
[[Kategooria:Debian]]
[[Kategooria:Fedora]]
'''[http://www.kitenet.net/programs/alien/ Alien]''' on tarkvaraline pakettide konverter, mis võimaldab konverteerida erinevaid pakette teistesse paketitüüpidesse. Näiteks on Teil kasutada [[Fedora]] [[RPM]] pakett aga Teie kasutate [[Debian|Debiani]] põhist süsteemi ja <code>.deb</code> pakette. Alieni abil on hõlpsasti võimalik konverteerida [[RPM]] <code>.deb</code>-iks. Või ka vastupidi. Lisaks on veel toetatud ka stampede slp ja [[Slackware]] [[TGZ]] paketid. Kindlasti võib tekkida küsimus, et milleks konverteerida - võib ju ka lähtekoodist valmis kompileerida. Tõsi - võib, kuid alati pole sellel mõtet ja lisaks on alati hea, kui rakenduste lisamiseks kasutatakse ühte moodust süsteemis. See annab parema ülevaate asjast.

==Paigaldamine==
Paigaldamine erinevatele süsteemidele on lihtne:
Debianis ja sellel põhinevatel süsteemidel:
apt-get install alien
Ubuntus siis
sudo apt-get install alien
Fedoral
yum install alien
''seda on vaja siis natuke täiendada, kuna hetkel ei tea, mis repodes alein täpselt asub ja kuidas käib paigaldamine Slackwares''

==Kasutamine==
Kasutamise täpsema info saamiseks on muidugi hea lugeda manuali:
man alien

Kuid lühikokkuvõtte, kuidas asja kasutada (''kui õigesti mäletan, siis peab olema root kasutaja õigustes''

Annate käsu '''alien''' koos sellele järgneva valikuvõimalustega ja faili nime. Ehk siis:
alien -d näidispakett.rpm
Sellega konverteeritakse [[RPM]] pakett <code>.deb</code> pakettiks.
Erinevad konverteerimise võimalused võimalused:
*-d, --to-deb
Loob Debiani paketti (vaikimisi).
*-r, --to-rpm
Loob [[RPM]] paketti
*-t, --to-tgz
Loob [[TGZ]] paketti
*--to-slp
Loob slp paketti
*-p, --to-pkg
Loob Solarise pkg paketi
Muud võimalused
*-i, --install
Automaatselt paigaldab konverteeritud paketi kohe süsteemi. Vahepealset ümber konverteeritud aketti alles ei jää.
* -T, --test
Testib genereeritud paketid debiani süsteemis, kasutades lintian-i, kui see on paigaldatud. Lõpus kuvatakse testi tulemus - see vajalik selleks, et veenduda paketi korrasolekus ja vastavuses süsteemile.
==Näited kasutamisest==
Järgnevat mõningad näited alieni man failist, kuidas teda kasutada:

alien --to-deb package.rpm
Konverteerib package.rpm faili package.deb failiks
alien --to-rpm package.deb
Konverteerib package.deb faili package.rpm failiks
alien -i package.rpm
Konverteerib package.rpm faili package.deb failiks (lisa lippu pole vaja, sest vaikimisi konverteerib alien just deb pakettideks, seega -d või --to-deb pole vaja) ja paigaldab genereeritud paketti süsteemi.

Dpkg

2006-01-22T20:39:49Z

Cbr:

[[Kategooria:Linuxi käsud]]
[[Kategooria:Debian]]
[[Kategooria:Ubuntu]]
'''dpkg''' on [[Debian|Debiani]] ja temal põhinevate distributsioonide <code>.deb</code> pakettide paigaldamiseks mõeldud programm. Seda läheb tanapäeval vaja peamiselt siis, kui Te ei kasuta distributsiooni enda paketihaldust. Näiteks olete tõmmanud netist eraldi mõne <code>.deb</code> paketi ja peate selle süsteemi paigaldama. Järgnevalt on toodud peamised tegevused, mida vaja läheb.
==Näpunäited==
* Peate olema [[root]] kasutaja õigustega.
* Ubuntus tuleb kasutada käskude ees <code>sudo</code>-t
* Kõigis järgnevates käskudes on '''pakett'''-i all mõeldud Teie rakendust või paketti, mida süsteemi soovite paigaldada.
* Juhul, kui te ei viitsi või ei tea täpset paketi nime, siis võite kirjutada osa ta nimest ja lõpu panna tärni (*) või kasutada TAB klahvi nimede lõpetamiseks. 
Näide:
dpkg --tegevus pake'''*'''
Paigaldatakse kõik paketid, mis algavad ''pake''-ga.

==Paketi paigaldamine==
dpkg --install pakett
või
dpkg -i pakett
Paigaldab süsteemi Teie tõmmatud paketi. Peate asuma samas kataloogis, kus asub <code>.deb</code> pakett, mida soovite paigaldada.
==Paketi eemaldamine==
Lihtsalt paketi süsteemist eemaldamiseks kasutage:
dpkg --remove pakett
Kasutada võib ka [[APT]]-i:
apt-get remove pakett
Kuid sellega jäetakse süsteemi alles erinevad konfiguratsiooni failid, mis paketiga seotud olid. Kui soovite ka need eemaldada süsteemist, siis kasutage käsku:
dpkg --purge pakett
või
apt-get remove --purge pakett
==Paketi info saamine==
Selleks, et saada infot paketi kohta, kasutage järgnevat käsku:
dpkg --print-avail pakett
Infot on võimalik saada kõigi pakettide kohta, mis Teie süsteemi on paigaldatud.
Näiteks soovisin rohkem teada [[Alien|Alieni]] kohta, siis sain järgneva tulemuse:
suvi@compaq:~$ dpkg --print-avail alien
Package: alien
Priority: optional
Section: admin
Installed-Size: 288
Maintainer: Joey Hess <joeyh@debian.org>
Architecture: all
Version: 8.53
Depends: debhelper (>= 3), perl (>= 5.6.0-16), rpm (>= 2.4.4-2), dpkg-dev, make, cpio
Suggests: patch, bzip2, lsb-rpm, lintian
Size: 115550
Description: install non-native packages with dpkg
Alien allows you to convert LSB, Red Hat, Stampede and Slackware Packages
into Debian packages, which can be installed with dpkg.
.
It can also generate packages of any of the other formats.
.
This is a tool only suitable for binary packages.

suvi@compaq:~$
==Paketi staatuse vaatamine==
Juhul, kui soovite mõne süsteemis oleva paketi hetke staatust vaadata, siis saate seda teha käsuga:
dpkg --status pakett
Näiteks soovisin vaadata paketi alieni staatust:
suvi@compaq:~$ dpkg --status alien
Package: alien
Status: install ok installed
Priority: optional
Section: admin
Installed-Size: 288
Maintainer: Joey Hess <joeyh@debian.org>
Architecture: all
Version: 8.53
Depends: debhelper (>= 3), perl (>= 5.6.0-16), rpm (>= 2.4.4-2), dpkg-dev, make, cpio
Suggests: patch, bzip2, lsb-rpm, lintian
Description: install non-native packages with dpkg
Alien allows you to convert LSB, Red Hat, Stampede and Slackware Packages
into Debian packages, which can be installed with dpkg.
.
It can also generate packages of any of the other formats.
.
This is a tool only suitable for binary packages.

suvi@compaq:~$
==Millised failid paketiga paigaldati ja kuhu?==
Juhul, kui vajate infot paketi poolt paigaldatud failide kohta, on siin abiks käsk:
dpkg --listfiles pakett
Näiteks soovisin näha, mis failid ja kuhu paigaldati alieniga, siis selle tulemus on:
suvi@compaq:~$ dpkg --listfiles alien
/.
/usr
/usr/share
/usr/share/perl5
/usr/share/perl5/Alien
/usr/share/perl5/Alien/Package.pm
/usr/share/perl5/Alien/Package
/usr/share/perl5/Alien/Package/Tgz.pm
/usr/share/perl5/Alien/Package/Deb.pm
/usr/share/perl5/Alien/Package/Rpm.pm
/usr/share/perl5/Alien/Package/Pkg.pm
/usr/share/perl5/Alien/Package/Lsb.pm
/usr/share/perl5/Alien/Package/Slp.pm
/usr/share/man
/usr/share/man/man1
/usr/share/man/man1/alien.1p.gz
/usr/share/man/man3
/usr/share/man/man3/Alien::Package::Rpm.3pm.gz
/usr/share/man/man3/Alien::Package.3pm.gz
/usr/share/man/man3/Alien::Package::Pkg.3pm.gz
/usr/share/man/man3/Alien::Package::Lsb.3pm.gz
/usr/share/man/man3/Alien::Package::Slp.3pm.gz
/usr/share/man/man3/Alien::Package::Deb.3pm.gz
/usr/share/man/man3/Alien::Package::Tgz.3pm.gz
/usr/share/alien
/usr/share/alien/patches
/usr/share/alien/patches/jdk_1.5.0-1.diff.gz
/usr/share/alien/patches/motif_2.1.10-7.diff.gz
/usr/share/alien/patches/openmotif-devel_2.1.30-1.diff.gz
/usr/share/alien/patches/openmotif_2.1.30-1.diff.gz
/usr/share/alien/patches/j2sdk_1.4.2_05-1.diff.gz
/usr/share/alien/patches/motif-devel_2.1.10-7.diff.gz
/usr/share/doc
/usr/share/doc/alien
/usr/share/doc/alien/README
/usr/share/doc/alien/gendiff.txt
/usr/share/doc/alien/copyright
/usr/share/doc/alien/changelog.gz
/usr/bin
/usr/bin/alien
/var
/var/lib
/var/lib/alien

suvi@compaq:~$

Sources.list

2006-01-07T21:12:11Z

Cbr:

[[Kategooria:Ubuntu]]
[[Kategooria:Debian]]
Antud leht on mõeldud erinevate [[APT]]-i kasutavate distrote <code>sources.list</code> faili algseks seadistamiseks ja kaasaegsena hoidmiseks.
==Kuidas lisada täiendavaid repositooriume?==
* Avage terminal
sudo cp /etc/apt/sources.list /etc/apt/sources.list_backup
sudo gedit /etc/apt/sources.list
Juhul, kui kasutate [[KDE]] töölauda, siis võite gedit-i asemel kasutada näiteks <code>nano</code>-t või <code>kwrite</code>-i.
* Kustutage oma vana sources listi sisu ja kopeerige sinna uus siit Vikist. Peale seda:
sudo apt-get update
sudo apt-get upgrade

==Ubuntu 5.10 "Breezy Badger" sources.listid==
===Ubuntu Demoni sources.list===
Järgnev <code>sources.list</code> põhineb [http://www.ubuntuforums.org/showthread.php?t=92672 Ubuntuforumsis] kasutaja [http://www.ubuntuforums.org/member.php?u=904 Ubuntu Demon] loodud sources.list-il. Tegu on kodukasutajale mõeldud <code>sources.list</code>-iga, mis peaks enamikel juhtudel sobima. Selle abil on võimalik näiteks paigaldada ka Operat <code>apt-get</code>-i abil, kui eemaldada vastavate ridade eest '''#''' märgid.
deb http://archive.ubuntu.com/ubuntu breezy main restricted
deb-src http://archive.ubuntu.com/ubuntu breezy main restricted

## Major bug fix updates produced after the final release of the
## distribution.
deb http://archive.ubuntu.com/ubuntu breezy-updates main restricted
deb-src http://archive.ubuntu.com/ubuntu breezy-updates main restricted

## Uncomment the following two lines to add software from the 'universe'
## repository.
## N.B. software from this repository is ENTIRELY UNSUPPORTED by the Ubuntu
## team, and may not be under a free licence. Please satisfy yourself as to
## your rights to use the software. Also, please note that software in
## universe WILL NOT receive any review or updates from the Ubuntu security
## team

deb http://archive.ubuntu.com/ubuntu breezy universe multiverse
deb-src http://archive.ubuntu.com/ubuntu breezy universe multiverse

## turvalisuse uuendused
deb http://security.ubuntu.com/ubuntu breezy-security main restricted
deb-src http://security.ubuntu.com/ubuntu breezy-security main restricted

deb http://security.ubuntu.com/ubuntu breezy-security universe multiverse
deb-src http://security.ubuntu.com/ubuntu breezy-security universe multiverse

## ametlikud backportid
deb http://archive.ubuntu.com/ubuntu breezy-backports main restricted universe multiverse

## plf primaarne repo
## http 100mbit/s peegel, haldaja OVH http://ovh.com
deb http://packages.freecontrib.org/ubuntu/plf/ breezy free non-free
deb-src http://packages.freecontrib.org/ubuntu/plf/ breezy free non-free

## plf sekundaarne repo. Kasutada kui primaarne on maas.
## FTP peegel http://free.fr poolt (Prantsuse ISP)
## deb ftp://ftp.free.fr/pub/Distributions_Linux/plf/ubuntu/plf/ breezy free non-free
## deb-src ftp://ftp.free.fr/pub/Distributions_Linux/plf/ubuntu/plf/ breezy free non-free

## plf peegel. Kasutada kui nii primaarne kui sekundaarne peegel on maas.
## deb http://public.planetmirror.com/pub/plf/ubuntu/plf/ breezy free non-free

##
## Kasutage järgnevaid repositooriume ainult siis, kui Te neid vajate.
## Et neid kasutada eemaldage "##" ridade eest, mis algavad "## deb".
##

## wine
## deb http://wine.sourceforge.net/apt/ binary/

## opera veebilehitseja
## deb http://deb.opera.com/opera/ etch non-free

## OpenOffice.org2 - võib kasutada seda peeglit kuni OOo2 ilmub backportsi
## deb http://people.ubuntu.com/~doko/OOo2 ./

===source-o-maticu genereeritud sources list===
[http://www.ubuntulinux.nl/source-o-matic source-o-matic] on sources.listi generaator, mis genereerib teile sobiva sources.listi. Selleks tuleb sisestada oma maa tähis (eesti puhul ee), valida, kas soovite ka uuendusi, valida arhidektuur ja lasta tal see valmis genereerida. Breezy puhul, x86 platvormile ja kõigi serverite toetusega (sh [[KDE]] 3.5, OpenOffice, [[Opera]] jne). Kasutajatel tuleb arvestada, et osa serverites olevast tarkvarast pole hallatud ja kontrollitud Ubuntu meeskonna poolt!

# Automatically generated sources.list
# http://www.ubuntulinux.nl/source-o-matic
#
# If you get errors about missing keys, lookup the key in this file
# and run these commands (replace KEY with the key number)
#
# gpg --keyserver subkeys.pgp.net --recv KEY
# gpg --export --armor KEY | sudo apt-key add -

# Ubuntu supported packages (packages, GPG key: 437D05B5)
deb http://ee.archive.ubuntu.com/ubuntu breezy main restricted
deb http://ee.archive.ubuntu.com/ubuntu breezy-updates main restricted
deb http://security.ubuntu.com/ubuntu breezy-security main restricted

# Ubuntu supported packages (sources, GPG key: 437D05B5)
deb-src http://ee.archive.ubuntu.com/ubuntu breezy main restricted
deb-src http://ee.archive.ubuntu.com/ubuntu breezy-updates main restricted
deb-src http://security.ubuntu.com/ubuntu breezy-security main restricted

# Ubuntu community supported packages (packages, GPG key: 437D05B5)
deb http://ee.archive.ubuntu.com/ubuntu breezy universe multiverse
deb http://ee.archive.ubuntu.com/ubuntu breezy-updates universe multiverse
deb http://security.ubuntu.com/ubuntu breezy-security universe multiverse

# Ubuntu community supported packages (sources, GPG key: 437D05B5)
deb-src http://ee.archive.ubuntu.com/ubuntu breezy universe multiverse
deb-src http://ee.archive.ubuntu.com/ubuntu breezy-updates universe multiverse
deb-src http://security.ubuntu.com/ubuntu breezy-security universe multiverse

# Seveas' packages (packages, GPG key: 1135D466)
deb http://mirror2.ubuntulinux.nl breezy-seveas all

# Seveas' packages (sources, GPG key: 1135D466)
deb-src http://users.lichtsnel.nl/~seveas breezy-seveas all

# Ubuntu backports project (packages, GPG key: 437D05B5)
deb http://ee.archive.ubuntu.com/ubuntu breezy-backports main restricted universe multiverse

# Ubuntu backports project (sources, GPG key: 437D05B5)
deb-src http://ee.archive.ubuntu.com/ubuntu breezy-backports main restricted universe multiverse

# Cipherfunk multimedia packages (packages, GPG key: 33BAC1B3)
deb ftp://cipherfunk.org/pub/packages/ubuntu/ breezy main

# Cipherfunk multimedia packages (sources, GPG key: 33BAC1B3)
deb-src ftp://cipherfunk.org/pub/packages/ubuntu breezy main

# kubuntu.org packages for KDE 3.5 (packages, GPG key: DD4D5088)
deb http://kubuntu.org/packages/kde35 breezy main

# kubuntu.org packages for KDE 3.5 (sources, GPG key: DD4D5088)
deb-src http://kubuntu.org/packages/kde35 breezy main

# Penguin Liberation Front (packages)
deb ftp://ftp.free.fr/pub/Distributions_Linux/plf/ubuntu/plf/ breezy free non-free

# Penguin Liberation Front (sources)
deb-src ftp://ftp.free.fr/pub/Distributions_Linux/plf/ubuntu/plf/ breezy free non-free

# Bleeding edge wine packages (packages)
deb http://wine.sourceforge.net/apt/ binary/

# Bleeding edge wine packages (sources)
deb-src http://wine.sourceforge.net/apt/ source/

# OpenOffice.org 2 final packages (packages)
deb http://people.ubuntu.com/~doko/OOo2/ ./

# Osmo Salomas CVS amule packages (packages, GPG key: 70188C3B)
deb http://koti.mbnet.fi/~ots/ubuntu/ breezy/

# Osmo Salomas CVS amule packages (sources, GPG key: 70188C3B)
deb-src http://koti.mbnet.fi/~ots/ubuntu/ breezy/

# The Opera browser (packages)
deb http://deb.opera.com/opera etch non-free

==Debian unstable/experimental sources.list==
See <code>sources.list</code> on mõeldud Debian ''unstablele''. Kui kommenteerida välja rida, millel ees '''#''', saab seda kasutada ka ''experimental'' repodega ('''experimentalit kasuta ainult siis, kui tead, mida teed!'''). Lisatud on ka repo, kust saab Debian ''unstablele'' [[Opera]] veebilehitseja ning Mplayeri meediamängija.

<code>sources.list</code> faili muutmiseks kasuta [[root|rootina]] käsku
nano /etc/apt/sources.list

##ametlik eesti unstable repo (haldaja linux.ee)
deb ftp://ftp.ee.debian.org/debian/ unstable main non-free contrib

##ametlik eesti experimental repo (linux.ee)
##PS! Kasutada ainult siis kui tead, mida teed!!
#deb ftp://ftp.ee.debian.org/debian/ experimental main non-free contrib

#mplayer marillati repost
deb ftp://ftp.nerim.net/debian-marillat/ sid main

#opera opera.com ametlikust repost
deb http://deb.opera.com/opera unstable non-free

Sources.list

2006-01-07T21:09:56Z

Cbr:

[[Kategooria:Ubuntu]]
[[Kategooria:Debian]]
Antud leht on mõeldud erinevate distrote <code>sources.list</code> faili kaasaegsena hoidmiseks. Lisaks panna siia ka kõik muud serverid, mida sources listis vaja läheb.
==Kuidas lisada täiendavaid repositooriume?==
* Avage terminal
sudo cp /etc/apt/sources.list /etc/apt/sources.list_backup
sudo gedit /etc/apt/sources.list
Juhul, kui kasutate [[Kubuntu|Kubuntut]], siis võite gedit-i asemel kasutada näiteks <code>nano</code>-t või <code>kwrite</code>-i.
* Kustutage oma vana sources listi sisu ja kopeerige sinna uus siit Vikist. Peale seda:
sudo apt-get update
sudo apt-get upgrade

==Ubuntu 5.10 "Breezy Badger" sources.listid==
===Ubuntu Demoni sources.list===
Järgnev <code>sources.list</code> põhineb [http://www.ubuntuforums.org/showthread.php?t=92672 Ubuntuforumsis] kasutaja [http://www.ubuntuforums.org/member.php?u=904 Ubuntu Demon] loodud sources.list-il. Tegu on kodukasutajale mõeldud <code>sources.list</code>-iga, mis peaks enamikel juhtudel sobima. Selle abil on võimalik näiteks paigaldada ka Operat <code>apt-get</code>-i abil, kui eemaldada vastavate ridade eest '''#''' märgid.
deb http://archive.ubuntu.com/ubuntu breezy main restricted
deb-src http://archive.ubuntu.com/ubuntu breezy main restricted

## Major bug fix updates produced after the final release of the
## distribution.
deb http://archive.ubuntu.com/ubuntu breezy-updates main restricted
deb-src http://archive.ubuntu.com/ubuntu breezy-updates main restricted

## Uncomment the following two lines to add software from the 'universe'
## repository.
## N.B. software from this repository is ENTIRELY UNSUPPORTED by the Ubuntu
## team, and may not be under a free licence. Please satisfy yourself as to
## your rights to use the software. Also, please note that software in
## universe WILL NOT receive any review or updates from the Ubuntu security
## team

deb http://archive.ubuntu.com/ubuntu breezy universe multiverse
deb-src http://archive.ubuntu.com/ubuntu breezy universe multiverse

## turvalisuse uuendused
deb http://security.ubuntu.com/ubuntu breezy-security main restricted
deb-src http://security.ubuntu.com/ubuntu breezy-security main restricted

deb http://security.ubuntu.com/ubuntu breezy-security universe multiverse
deb-src http://security.ubuntu.com/ubuntu breezy-security universe multiverse

## ametlikud backportid
deb http://archive.ubuntu.com/ubuntu breezy-backports main restricted universe multiverse

## plf primaarne repo
## http 100mbit/s peegel, haldaja OVH http://ovh.com
deb http://packages.freecontrib.org/ubuntu/plf/ breezy free non-free
deb-src http://packages.freecontrib.org/ubuntu/plf/ breezy free non-free

## plf sekundaarne repo. Kasutada kui primaarne on maas.
## FTP peegel http://free.fr poolt (Prantsuse ISP)
## deb ftp://ftp.free.fr/pub/Distributions_Linux/plf/ubuntu/plf/ breezy free non-free
## deb-src ftp://ftp.free.fr/pub/Distributions_Linux/plf/ubuntu/plf/ breezy free non-free

## plf peegel. Kasutada kui nii primaarne kui sekundaarne peegel on maas.
## deb http://public.planetmirror.com/pub/plf/ubuntu/plf/ breezy free non-free

##
## Kasutage järgnevaid repositooriume ainult siis, kui Te neid vajate.
## Et neid kasutada eemaldage "##" ridade eest, mis algavad "## deb".
##

## wine
## deb http://wine.sourceforge.net/apt/ binary/

## opera veebilehitseja
## deb http://deb.opera.com/opera/ etch non-free

## OpenOffice.org2 - võib kasutada seda peeglit kuni OOo2 ilmub backportsi
## deb http://people.ubuntu.com/~doko/OOo2 ./

===source-o-maticu genereeritud sources list===
[http://www.ubuntulinux.nl/source-o-matic source-o-matic] on sources.listi generaator, mis genereerib teile sobiva sources.listi. Selleks tuleb sisestada oma maa tähis (eesti puhul ee), valida, kas soovite ka uuendusi, valida arhidektuur ja lasta tal see valmis genereerida. Breezy puhul, x86 platvormile ja kõigi serverite toetusega (sh [[KDE]] 3.5, OpenOffice, [[Opera]] jne). Kasutajatel tuleb arvestada, et osa serverites olevast tarkvarast pole hallatud ja kontrollitud Ubuntu meeskonna poolt!

# Automatically generated sources.list
# http://www.ubuntulinux.nl/source-o-matic
#
# If you get errors about missing keys, lookup the key in this file
# and run these commands (replace KEY with the key number)
#
# gpg --keyserver subkeys.pgp.net --recv KEY
# gpg --export --armor KEY | sudo apt-key add -

# Ubuntu supported packages (packages, GPG key: 437D05B5)
deb http://ee.archive.ubuntu.com/ubuntu breezy main restricted
deb http://ee.archive.ubuntu.com/ubuntu breezy-updates main restricted
deb http://security.ubuntu.com/ubuntu breezy-security main restricted

# Ubuntu supported packages (sources, GPG key: 437D05B5)
deb-src http://ee.archive.ubuntu.com/ubuntu breezy main restricted
deb-src http://ee.archive.ubuntu.com/ubuntu breezy-updates main restricted
deb-src http://security.ubuntu.com/ubuntu breezy-security main restricted

# Ubuntu community supported packages (packages, GPG key: 437D05B5)
deb http://ee.archive.ubuntu.com/ubuntu breezy universe multiverse
deb http://ee.archive.ubuntu.com/ubuntu breezy-updates universe multiverse
deb http://security.ubuntu.com/ubuntu breezy-security universe multiverse

# Ubuntu community supported packages (sources, GPG key: 437D05B5)
deb-src http://ee.archive.ubuntu.com/ubuntu breezy universe multiverse
deb-src http://ee.archive.ubuntu.com/ubuntu breezy-updates universe multiverse
deb-src http://security.ubuntu.com/ubuntu breezy-security universe multiverse

# Seveas' packages (packages, GPG key: 1135D466)
deb http://mirror2.ubuntulinux.nl breezy-seveas all

# Seveas' packages (sources, GPG key: 1135D466)
deb-src http://users.lichtsnel.nl/~seveas breezy-seveas all

# Ubuntu backports project (packages, GPG key: 437D05B5)
deb http://ee.archive.ubuntu.com/ubuntu breezy-backports main restricted universe multiverse

# Ubuntu backports project (sources, GPG key: 437D05B5)
deb-src http://ee.archive.ubuntu.com/ubuntu breezy-backports main restricted universe multiverse

# Cipherfunk multimedia packages (packages, GPG key: 33BAC1B3)
deb ftp://cipherfunk.org/pub/packages/ubuntu/ breezy main

# Cipherfunk multimedia packages (sources, GPG key: 33BAC1B3)
deb-src ftp://cipherfunk.org/pub/packages/ubuntu breezy main

# kubuntu.org packages for KDE 3.5 (packages, GPG key: DD4D5088)
deb http://kubuntu.org/packages/kde35 breezy main

# kubuntu.org packages for KDE 3.5 (sources, GPG key: DD4D5088)
deb-src http://kubuntu.org/packages/kde35 breezy main

# Penguin Liberation Front (packages)
deb ftp://ftp.free.fr/pub/Distributions_Linux/plf/ubuntu/plf/ breezy free non-free

# Penguin Liberation Front (sources)
deb-src ftp://ftp.free.fr/pub/Distributions_Linux/plf/ubuntu/plf/ breezy free non-free

# Bleeding edge wine packages (packages)
deb http://wine.sourceforge.net/apt/ binary/

# Bleeding edge wine packages (sources)
deb-src http://wine.sourceforge.net/apt/ source/

# OpenOffice.org 2 final packages (packages)
deb http://people.ubuntu.com/~doko/OOo2/ ./

# Osmo Salomas CVS amule packages (packages, GPG key: 70188C3B)
deb http://koti.mbnet.fi/~ots/ubuntu/ breezy/

# Osmo Salomas CVS amule packages (sources, GPG key: 70188C3B)
deb-src http://koti.mbnet.fi/~ots/ubuntu/ breezy/

# The Opera browser (packages)
deb http://deb.opera.com/opera etch non-free

==Debian unstable/experimental sources.list==
See <code>sources.list</code> on mõeldud Debian ''unstablele''. Kui kommenteerida välja rida, millel ees '''#''', saab seda kasutada ka ''experimental'' repodega ('''experimentalit kasuta ainult siis, kui tead, mida teed!'''). Lisatud on ka repo, kust saab Debian ''unstablele'' [[Opera]] veebilehitseja ning Mplayeri meediamängija.

<code>sources.list</code> faili muutmiseks kasuta [[root|rootina]] käsku
nano /etc/apt/sources.list

##ametlik eesti unstable repo (haldaja linux.ee)
deb ftp://ftp.ee.debian.org/debian/ unstable main non-free contrib

##ametlik eesti experimental repo (linux.ee)
##PS! Kasutada ainult siis kui tead, mida teed!!
#deb ftp://ftp.ee.debian.org/debian/ experimental main non-free contrib

#mplayer marillati repost
deb ftp://ftp.nerim.net/debian-marillat/ sid main

#opera opera.com ametlikust repost
deb http://deb.opera.com/opera unstable non-free

Sources.list

2006-01-07T21:09:41Z

Cbr:

[[Kategooria:Ubuntu]]
Antud leht on mõeldud erinevate distrote <code>sources.list</code> faili kaasaegsena hoidmiseks. Lisaks panna siia ka kõik muud serverid, mida sources listis vaja läheb.
==Kuidas lisada täiendavaid repositooriume?==
* Avage terminal
sudo cp /etc/apt/sources.list /etc/apt/sources.list_backup
sudo gedit /etc/apt/sources.list
Juhul, kui kasutate [[Kubuntu|Kubuntut]], siis võite gedit-i asemel kasutada näiteks <code>nano</code>-t või <code>kwrite</code>-i.
* Kustutage oma vana sources listi sisu ja kopeerige sinna uus siit Vikist. Peale seda:
sudo apt-get update
sudo apt-get upgrade

==Ubuntu 5.10 "Breezy Badger" sources.listid==
===Ubuntu Demoni sources.list===
Järgnev <code>sources.list</code> põhineb [http://www.ubuntuforums.org/showthread.php?t=92672 Ubuntuforumsis] kasutaja [http://www.ubuntuforums.org/member.php?u=904 Ubuntu Demon] loodud sources.list-il. Tegu on kodukasutajale mõeldud <code>sources.list</code>-iga, mis peaks enamikel juhtudel sobima. Selle abil on võimalik näiteks paigaldada ka Operat <code>apt-get</code>-i abil, kui eemaldada vastavate ridade eest '''#''' märgid.
deb http://archive.ubuntu.com/ubuntu breezy main restricted
deb-src http://archive.ubuntu.com/ubuntu breezy main restricted

## Major bug fix updates produced after the final release of the
## distribution.
deb http://archive.ubuntu.com/ubuntu breezy-updates main restricted
deb-src http://archive.ubuntu.com/ubuntu breezy-updates main restricted

## Uncomment the following two lines to add software from the 'universe'
## repository.
## N.B. software from this repository is ENTIRELY UNSUPPORTED by the Ubuntu
## team, and may not be under a free licence. Please satisfy yourself as to
## your rights to use the software. Also, please note that software in
## universe WILL NOT receive any review or updates from the Ubuntu security
## team

deb http://archive.ubuntu.com/ubuntu breezy universe multiverse
deb-src http://archive.ubuntu.com/ubuntu breezy universe multiverse

## turvalisuse uuendused
deb http://security.ubuntu.com/ubuntu breezy-security main restricted
deb-src http://security.ubuntu.com/ubuntu breezy-security main restricted

deb http://security.ubuntu.com/ubuntu breezy-security universe multiverse
deb-src http://security.ubuntu.com/ubuntu breezy-security universe multiverse

## ametlikud backportid
deb http://archive.ubuntu.com/ubuntu breezy-backports main restricted universe multiverse

## plf primaarne repo
## http 100mbit/s peegel, haldaja OVH http://ovh.com
deb http://packages.freecontrib.org/ubuntu/plf/ breezy free non-free
deb-src http://packages.freecontrib.org/ubuntu/plf/ breezy free non-free

## plf sekundaarne repo. Kasutada kui primaarne on maas.
## FTP peegel http://free.fr poolt (Prantsuse ISP)
## deb ftp://ftp.free.fr/pub/Distributions_Linux/plf/ubuntu/plf/ breezy free non-free
## deb-src ftp://ftp.free.fr/pub/Distributions_Linux/plf/ubuntu/plf/ breezy free non-free

## plf peegel. Kasutada kui nii primaarne kui sekundaarne peegel on maas.
## deb http://public.planetmirror.com/pub/plf/ubuntu/plf/ breezy free non-free

##
## Kasutage järgnevaid repositooriume ainult siis, kui Te neid vajate.
## Et neid kasutada eemaldage "##" ridade eest, mis algavad "## deb".
##

## wine
## deb http://wine.sourceforge.net/apt/ binary/

## opera veebilehitseja
## deb http://deb.opera.com/opera/ etch non-free

## OpenOffice.org2 - võib kasutada seda peeglit kuni OOo2 ilmub backportsi
## deb http://people.ubuntu.com/~doko/OOo2 ./

===source-o-maticu genereeritud sources list===
[http://www.ubuntulinux.nl/source-o-matic source-o-matic] on sources.listi generaator, mis genereerib teile sobiva sources.listi. Selleks tuleb sisestada oma maa tähis (eesti puhul ee), valida, kas soovite ka uuendusi, valida arhidektuur ja lasta tal see valmis genereerida. Breezy puhul, x86 platvormile ja kõigi serverite toetusega (sh [[KDE]] 3.5, OpenOffice, [[Opera]] jne). Kasutajatel tuleb arvestada, et osa serverites olevast tarkvarast pole hallatud ja kontrollitud Ubuntu meeskonna poolt!

# Automatically generated sources.list
# http://www.ubuntulinux.nl/source-o-matic
#
# If you get errors about missing keys, lookup the key in this file
# and run these commands (replace KEY with the key number)
#
# gpg --keyserver subkeys.pgp.net --recv KEY
# gpg --export --armor KEY | sudo apt-key add -

# Ubuntu supported packages (packages, GPG key: 437D05B5)
deb http://ee.archive.ubuntu.com/ubuntu breezy main restricted
deb http://ee.archive.ubuntu.com/ubuntu breezy-updates main restricted
deb http://security.ubuntu.com/ubuntu breezy-security main restricted

# Ubuntu supported packages (sources, GPG key: 437D05B5)
deb-src http://ee.archive.ubuntu.com/ubuntu breezy main restricted
deb-src http://ee.archive.ubuntu.com/ubuntu breezy-updates main restricted
deb-src http://security.ubuntu.com/ubuntu breezy-security main restricted

# Ubuntu community supported packages (packages, GPG key: 437D05B5)
deb http://ee.archive.ubuntu.com/ubuntu breezy universe multiverse
deb http://ee.archive.ubuntu.com/ubuntu breezy-updates universe multiverse
deb http://security.ubuntu.com/ubuntu breezy-security universe multiverse

# Ubuntu community supported packages (sources, GPG key: 437D05B5)
deb-src http://ee.archive.ubuntu.com/ubuntu breezy universe multiverse
deb-src http://ee.archive.ubuntu.com/ubuntu breezy-updates universe multiverse
deb-src http://security.ubuntu.com/ubuntu breezy-security universe multiverse

# Seveas' packages (packages, GPG key: 1135D466)
deb http://mirror2.ubuntulinux.nl breezy-seveas all

# Seveas' packages (sources, GPG key: 1135D466)
deb-src http://users.lichtsnel.nl/~seveas breezy-seveas all

# Ubuntu backports project (packages, GPG key: 437D05B5)
deb http://ee.archive.ubuntu.com/ubuntu breezy-backports main restricted universe multiverse

# Ubuntu backports project (sources, GPG key: 437D05B5)
deb-src http://ee.archive.ubuntu.com/ubuntu breezy-backports main restricted universe multiverse

# Cipherfunk multimedia packages (packages, GPG key: 33BAC1B3)
deb ftp://cipherfunk.org/pub/packages/ubuntu/ breezy main

# Cipherfunk multimedia packages (sources, GPG key: 33BAC1B3)
deb-src ftp://cipherfunk.org/pub/packages/ubuntu breezy main

# kubuntu.org packages for KDE 3.5 (packages, GPG key: DD4D5088)
deb http://kubuntu.org/packages/kde35 breezy main

# kubuntu.org packages for KDE 3.5 (sources, GPG key: DD4D5088)
deb-src http://kubuntu.org/packages/kde35 breezy main

# Penguin Liberation Front (packages)
deb ftp://ftp.free.fr/pub/Distributions_Linux/plf/ubuntu/plf/ breezy free non-free

# Penguin Liberation Front (sources)
deb-src ftp://ftp.free.fr/pub/Distributions_Linux/plf/ubuntu/plf/ breezy free non-free

# Bleeding edge wine packages (packages)
deb http://wine.sourceforge.net/apt/ binary/

# Bleeding edge wine packages (sources)
deb-src http://wine.sourceforge.net/apt/ source/

# OpenOffice.org 2 final packages (packages)
deb http://people.ubuntu.com/~doko/OOo2/ ./

# Osmo Salomas CVS amule packages (packages, GPG key: 70188C3B)
deb http://koti.mbnet.fi/~ots/ubuntu/ breezy/

# Osmo Salomas CVS amule packages (sources, GPG key: 70188C3B)
deb-src http://koti.mbnet.fi/~ots/ubuntu/ breezy/

# The Opera browser (packages)
deb http://deb.opera.com/opera etch non-free

==Debian unstable/experimental sources.list==
See <code>sources.list</code> on mõeldud Debian ''unstablele''. Kui kommenteerida välja rida, millel ees '''#''', saab seda kasutada ka ''experimental'' repodega ('''experimentalit kasuta ainult siis, kui tead, mida teed!'''). Lisatud on ka repo, kust saab Debian ''unstablele'' [[Opera]] veebilehitseja ning Mplayeri meediamängija.

<code>sources.list</code> faili muutmiseks kasuta [[root|rootina]] käsku
nano /etc/apt/sources.list

##ametlik eesti unstable repo (haldaja linux.ee)
deb ftp://ftp.ee.debian.org/debian/ unstable main non-free contrib

##ametlik eesti experimental repo (linux.ee)
##PS! Kasutada ainult siis kui tead, mida teed!!
#deb ftp://ftp.ee.debian.org/debian/ experimental main non-free contrib

#mplayer marillati repost
deb ftp://ftp.nerim.net/debian-marillat/ sid main

#opera opera.com ametlikust repost
deb http://deb.opera.com/opera unstable non-free

Sources.list

2006-01-07T20:54:27Z

Cbr: /* Ubuntu 5.10 "Breezy Badger" sources.listid */

[[Kategooria:Ubuntu]]
Antud leht on mõeldud erinevate distrote <code>sources.list</code> faili kaasaegsena hoidmiseks. Lisaks panna siia ka kõik muud serverid, mida sources listis vaja läheb.
==Kuidas lisada täiendavaid repositooriume?==
* Avage terminal
sudo cp /etc/apt/sources.list /etc/apt/sources.list_backup
sudo gedit /etc/apt/sources.list
Juhul, kui kasutate [[Kubuntu|Kubuntut]], siis võite gedit-i asemel kasutada näiteks <code>nano</code>-t või <code>kwrite</code>-i.
* Kustutage oma vana sources listi sisu ja kopeerige sinna uus siit Vikist. Peale seda:
sudo apt-get update
sudo apt-get upgrade

==Ubuntu 5.10 "Breezy Badger" sources.listid==
Järgnev <code>sources.list</code> põhineb [http://www.ubuntuforums.org/showthread.php?t=92672 Ubuntuforumsis] kasutaja [http://www.ubuntuforums.org/member.php?u=904 Ubuntu Demon] loodud sources.list-il. Tegu on kodukasutajale mõeldud <code>sources.list</code>-iga, mis peaks enamikel juhtudel sobima. Selle abil on võimalik näiteks paigaldada ka Operat <code>apt-get</code>-i abil, kui eemaldada vastavate ridade eest '''#''' märgid.
deb http://archive.ubuntu.com/ubuntu breezy main restricted
deb-src http://archive.ubuntu.com/ubuntu breezy main restricted

## Major bug fix updates produced after the final release of the
## distribution.
deb http://archive.ubuntu.com/ubuntu breezy-updates main restricted
deb-src http://archive.ubuntu.com/ubuntu breezy-updates main restricted

## Uncomment the following two lines to add software from the 'universe'
## repository.
## N.B. software from this repository is ENTIRELY UNSUPPORTED by the Ubuntu
## team, and may not be under a free licence. Please satisfy yourself as to
## your rights to use the software. Also, please note that software in
## universe WILL NOT receive any review or updates from the Ubuntu security
## team

deb http://archive.ubuntu.com/ubuntu breezy universe multiverse
deb-src http://archive.ubuntu.com/ubuntu breezy universe multiverse

## turvalisuse uuendused
deb http://security.ubuntu.com/ubuntu breezy-security main restricted
deb-src http://security.ubuntu.com/ubuntu breezy-security main restricted

deb http://security.ubuntu.com/ubuntu breezy-security universe multiverse
deb-src http://security.ubuntu.com/ubuntu breezy-security universe multiverse

## ametlikud backportid
deb http://archive.ubuntu.com/ubuntu breezy-backports main restricted universe multiverse

## plf primaarne repo
## http 100mbit/s peegel, haldaja OVH http://ovh.com
deb http://packages.freecontrib.org/ubuntu/plf/ breezy free non-free
deb-src http://packages.freecontrib.org/ubuntu/plf/ breezy free non-free

## plf sekundaarne repo. Kasutada kui primaarne on maas.
## FTP peegel http://free.fr poolt (Prantsuse ISP)
## deb ftp://ftp.free.fr/pub/Distributions_Linux/plf/ubuntu/plf/ breezy free non-free
## deb-src ftp://ftp.free.fr/pub/Distributions_Linux/plf/ubuntu/plf/ breezy free non-free

## plf peegel. Kasutada kui nii primaarne kui sekundaarne peegel on maas.
## deb http://public.planetmirror.com/pub/plf/ubuntu/plf/ breezy free non-free

##
## Kasutage järgnevaid repositooriume ainult siis, kui Te neid vajate.
## Et neid kasutada eemaldage "##" ridade eest, mis algavad "## deb".
##

## wine
## deb http://wine.sourceforge.net/apt/ binary/

## opera veebilehitseja
## deb http://deb.opera.com/opera/ etch non-free

## OpenOffice.org2 - võib kasutada seda peeglit kuni OOo2 ilmub backportsi
## deb http://people.ubuntu.com/~doko/OOo2 ./

===source-o-maticu genereeritud sources list===
[http://www.ubuntulinux.nl/source-o-matic source-o-matic] on sources.listi generaator, mis genereerib teile sobiva sources.listi. Selleks tuleb sisestada oma maa tähis (eesti puhul ee), valida, kas soovite ka uuendusi, valida arhidektuur ja lasta tal see valmis genereerida. Breezy puhul, x86 platvormile ja kõigi serverite toetusega (sh [[KDE]] 3.5, OpenOffice, [[Opera]] jne). Kasutajatel tuleb arvestada, et osa serverites olevast tarkvarast pole hallatud ja kontrollitud Ubuntu meeskonna poolt!

# Automatically generated sources.list
# http://www.ubuntulinux.nl/source-o-matic
#
# If you get errors about missing keys, lookup the key in this file
# and run these commands (replace KEY with the key number)
#
# gpg --keyserver subkeys.pgp.net --recv KEY
# gpg --export --armor KEY | sudo apt-key add -

# Ubuntu supported packages (packages, GPG key: 437D05B5)
deb http://ee.archive.ubuntu.com/ubuntu breezy main restricted
deb http://ee.archive.ubuntu.com/ubuntu breezy-updates main restricted
deb http://security.ubuntu.com/ubuntu breezy-security main restricted

# Ubuntu supported packages (sources, GPG key: 437D05B5)
deb-src http://ee.archive.ubuntu.com/ubuntu breezy main restricted
deb-src http://ee.archive.ubuntu.com/ubuntu breezy-updates main restricted
deb-src http://security.ubuntu.com/ubuntu breezy-security main restricted

# Ubuntu community supported packages (packages, GPG key: 437D05B5)
deb http://ee.archive.ubuntu.com/ubuntu breezy universe multiverse
deb http://ee.archive.ubuntu.com/ubuntu breezy-updates universe multiverse
deb http://security.ubuntu.com/ubuntu breezy-security universe multiverse

# Ubuntu community supported packages (sources, GPG key: 437D05B5)
deb-src http://ee.archive.ubuntu.com/ubuntu breezy universe multiverse
deb-src http://ee.archive.ubuntu.com/ubuntu breezy-updates universe multiverse
deb-src http://security.ubuntu.com/ubuntu breezy-security universe multiverse

# Seveas' packages (packages, GPG key: 1135D466)
deb http://mirror2.ubuntulinux.nl breezy-seveas all

# Seveas' packages (sources, GPG key: 1135D466)
deb-src http://users.lichtsnel.nl/~seveas breezy-seveas all

# Ubuntu backports project (packages, GPG key: 437D05B5)
deb http://ee.archive.ubuntu.com/ubuntu breezy-backports main restricted universe multiverse

# Ubuntu backports project (sources, GPG key: 437D05B5)
deb-src http://ee.archive.ubuntu.com/ubuntu breezy-backports main restricted universe multiverse

# Cipherfunk multimedia packages (packages, GPG key: 33BAC1B3)
deb ftp://cipherfunk.org/pub/packages/ubuntu/ breezy main

# Cipherfunk multimedia packages (sources, GPG key: 33BAC1B3)
deb-src ftp://cipherfunk.org/pub/packages/ubuntu breezy main

# kubuntu.org packages for KDE 3.5 (packages, GPG key: DD4D5088)
deb http://kubuntu.org/packages/kde35 breezy main

# kubuntu.org packages for KDE 3.5 (sources, GPG key: DD4D5088)
deb-src http://kubuntu.org/packages/kde35 breezy main

# Penguin Liberation Front (packages)
deb ftp://ftp.free.fr/pub/Distributions_Linux/plf/ubuntu/plf/ breezy free non-free

# Penguin Liberation Front (sources)
deb-src ftp://ftp.free.fr/pub/Distributions_Linux/plf/ubuntu/plf/ breezy free non-free

# Bleeding edge wine packages (packages)
deb http://wine.sourceforge.net/apt/ binary/

# Bleeding edge wine packages (sources)
deb-src http://wine.sourceforge.net/apt/ source/

# OpenOffice.org 2 final packages (packages)
deb http://people.ubuntu.com/~doko/OOo2/ ./

# Osmo Salomas CVS amule packages (packages, GPG key: 70188C3B)
deb http://koti.mbnet.fi/~ots/ubuntu/ breezy/

# Osmo Salomas CVS amule packages (sources, GPG key: 70188C3B)
deb-src http://koti.mbnet.fi/~ots/ubuntu/ breezy/

# The Opera browser (packages)
deb http://deb.opera.com/opera etch non-free

Sources.list

2006-01-07T20:54:14Z

Cbr:

[[Kategooria:Ubuntu]]
Antud leht on mõeldud erinevate distrote <code>sources.list</code> faili kaasaegsena hoidmiseks. Lisaks panna siia ka kõik muud serverid, mida sources listis vaja läheb.
==Kuidas lisada täiendavaid repositooriume?==
* Avage terminal
sudo cp /etc/apt/sources.list /etc/apt/sources.list_backup
sudo gedit /etc/apt/sources.list
Juhul, kui kasutate [[Kubuntu|Kubuntut]], siis võite gedit-i asemel kasutada näiteks <code>nano</code>-t või <code>kwrite</code>-i.
* Kustutage oma vana sources listi sisu ja kopeerige sinna uus siit Vikist. Peale seda:
sudo apt-get update
sudo apt-get upgrade

==Ubuntu 5.10 "Breezy Badger" sources.listid==
Järgnev <code>sources.list</code> põhineb [http://www.ubuntuforums.org/showthread.php?t=92672 Ubuntuforumsis] kasutaja [http://www.ubuntuforums.org/member.php?u=904 Ubuntu Demon] loodud sources.list-il. Tegu on kodukasutajale mõeldud <code>sources.list</code>-iga, mis peaks enamikel juhtudel sobima. Selle abil on võimalik näiteks paigaldada ka Operat <code>apt-get<code>-i abil, kui eemaldada vastavate ridade eest '''#''' märgid.
deb http://archive.ubuntu.com/ubuntu breezy main restricted
deb-src http://archive.ubuntu.com/ubuntu breezy main restricted

## Major bug fix updates produced after the final release of the
## distribution.
deb http://archive.ubuntu.com/ubuntu breezy-updates main restricted
deb-src http://archive.ubuntu.com/ubuntu breezy-updates main restricted

## Uncomment the following two lines to add software from the 'universe'
## repository.
## N.B. software from this repository is ENTIRELY UNSUPPORTED by the Ubuntu
## team, and may not be under a free licence. Please satisfy yourself as to
## your rights to use the software. Also, please note that software in
## universe WILL NOT receive any review or updates from the Ubuntu security
## team

deb http://archive.ubuntu.com/ubuntu breezy universe multiverse
deb-src http://archive.ubuntu.com/ubuntu breezy universe multiverse

## turvalisuse uuendused
deb http://security.ubuntu.com/ubuntu breezy-security main restricted
deb-src http://security.ubuntu.com/ubuntu breezy-security main restricted

deb http://security.ubuntu.com/ubuntu breezy-security universe multiverse
deb-src http://security.ubuntu.com/ubuntu breezy-security universe multiverse

## ametlikud backportid
deb http://archive.ubuntu.com/ubuntu breezy-backports main restricted universe multiverse

## plf primaarne repo
## http 100mbit/s peegel, haldaja OVH http://ovh.com
deb http://packages.freecontrib.org/ubuntu/plf/ breezy free non-free
deb-src http://packages.freecontrib.org/ubuntu/plf/ breezy free non-free

## plf sekundaarne repo. Kasutada kui primaarne on maas.
## FTP peegel http://free.fr poolt (Prantsuse ISP)
## deb ftp://ftp.free.fr/pub/Distributions_Linux/plf/ubuntu/plf/ breezy free non-free
## deb-src ftp://ftp.free.fr/pub/Distributions_Linux/plf/ubuntu/plf/ breezy free non-free

## plf peegel. Kasutada kui nii primaarne kui sekundaarne peegel on maas.
## deb http://public.planetmirror.com/pub/plf/ubuntu/plf/ breezy free non-free

##
## Kasutage järgnevaid repositooriume ainult siis, kui Te neid vajate.
## Et neid kasutada eemaldage "##" ridade eest, mis algavad "## deb".
##

## wine
## deb http://wine.sourceforge.net/apt/ binary/

## opera veebilehitseja
## deb http://deb.opera.com/opera/ etch non-free

## OpenOffice.org2 - võib kasutada seda peeglit kuni OOo2 ilmub backportsi
## deb http://people.ubuntu.com/~doko/OOo2 ./

===source-o-maticu genereeritud sources list===
[http://www.ubuntulinux.nl/source-o-matic source-o-matic] on sources.listi generaator, mis genereerib teile sobiva sources.listi. Selleks tuleb sisestada oma maa tähis (eesti puhul ee), valida, kas soovite ka uuendusi, valida arhidektuur ja lasta tal see valmis genereerida. Breezy puhul, x86 platvormile ja kõigi serverite toetusega (sh [[KDE]] 3.5, OpenOffice, [[Opera]] jne). Kasutajatel tuleb arvestada, et osa serverites olevast tarkvarast pole hallatud ja kontrollitud Ubuntu meeskonna poolt!

# Automatically generated sources.list
# http://www.ubuntulinux.nl/source-o-matic
#
# If you get errors about missing keys, lookup the key in this file
# and run these commands (replace KEY with the key number)
#
# gpg --keyserver subkeys.pgp.net --recv KEY
# gpg --export --armor KEY | sudo apt-key add -

# Ubuntu supported packages (packages, GPG key: 437D05B5)
deb http://ee.archive.ubuntu.com/ubuntu breezy main restricted
deb http://ee.archive.ubuntu.com/ubuntu breezy-updates main restricted
deb http://security.ubuntu.com/ubuntu breezy-security main restricted

# Ubuntu supported packages (sources, GPG key: 437D05B5)
deb-src http://ee.archive.ubuntu.com/ubuntu breezy main restricted
deb-src http://ee.archive.ubuntu.com/ubuntu breezy-updates main restricted
deb-src http://security.ubuntu.com/ubuntu breezy-security main restricted

# Ubuntu community supported packages (packages, GPG key: 437D05B5)
deb http://ee.archive.ubuntu.com/ubuntu breezy universe multiverse
deb http://ee.archive.ubuntu.com/ubuntu breezy-updates universe multiverse
deb http://security.ubuntu.com/ubuntu breezy-security universe multiverse

# Ubuntu community supported packages (sources, GPG key: 437D05B5)
deb-src http://ee.archive.ubuntu.com/ubuntu breezy universe multiverse
deb-src http://ee.archive.ubuntu.com/ubuntu breezy-updates universe multiverse
deb-src http://security.ubuntu.com/ubuntu breezy-security universe multiverse

# Seveas' packages (packages, GPG key: 1135D466)
deb http://mirror2.ubuntulinux.nl breezy-seveas all

# Seveas' packages (sources, GPG key: 1135D466)
deb-src http://users.lichtsnel.nl/~seveas breezy-seveas all

# Ubuntu backports project (packages, GPG key: 437D05B5)
deb http://ee.archive.ubuntu.com/ubuntu breezy-backports main restricted universe multiverse

# Ubuntu backports project (sources, GPG key: 437D05B5)
deb-src http://ee.archive.ubuntu.com/ubuntu breezy-backports main restricted universe multiverse

# Cipherfunk multimedia packages (packages, GPG key: 33BAC1B3)
deb ftp://cipherfunk.org/pub/packages/ubuntu/ breezy main

# Cipherfunk multimedia packages (sources, GPG key: 33BAC1B3)
deb-src ftp://cipherfunk.org/pub/packages/ubuntu breezy main

# kubuntu.org packages for KDE 3.5 (packages, GPG key: DD4D5088)
deb http://kubuntu.org/packages/kde35 breezy main

# kubuntu.org packages for KDE 3.5 (sources, GPG key: DD4D5088)
deb-src http://kubuntu.org/packages/kde35 breezy main

# Penguin Liberation Front (packages)
deb ftp://ftp.free.fr/pub/Distributions_Linux/plf/ubuntu/plf/ breezy free non-free

# Penguin Liberation Front (sources)
deb-src ftp://ftp.free.fr/pub/Distributions_Linux/plf/ubuntu/plf/ breezy free non-free

# Bleeding edge wine packages (packages)
deb http://wine.sourceforge.net/apt/ binary/

# Bleeding edge wine packages (sources)
deb-src http://wine.sourceforge.net/apt/ source/

# OpenOffice.org 2 final packages (packages)
deb http://people.ubuntu.com/~doko/OOo2/ ./

# Osmo Salomas CVS amule packages (packages, GPG key: 70188C3B)
deb http://koti.mbnet.fi/~ots/ubuntu/ breezy/

# Osmo Salomas CVS amule packages (sources, GPG key: 70188C3B)
deb-src http://koti.mbnet.fi/~ots/ubuntu/ breezy/

# The Opera browser (packages)
deb http://deb.opera.com/opera etch non-free

AMSN

2006-01-07T17:30:24Z

Cbr:

{{Tarkvara|
| nimi = aMSN (Alvaro's Messenger)
| logo =
| screenshot = [[Pilt:Amsn.png|150px]]
| pildi_allkiri = aMSN-i peaaken
| tyyp = Suhtlustarkvara
| arendaja = [http://amsn.sourceforge.net/developer.php?PHPSESSID=7747ce41c3a2628e86cfe00a9279400c aMSN arendusmeeskond]
| litsents = [[GPL]]
| viimane_versioon = 0.95
| viimane_valjalase = 25.12.2005
| staatus = aktiivne
| koduleht = [http://amsn.sourceforge.net/ amsn.sourceforge.net]
| foorum = [http://amsnforums.net/ amsnforums.net]
}}

aMSN on MSN Messengeri kloon, mis töötab nii [[Linux|Linuxis]], [[FreeBSD]]-s, [[Windows|Windowsis]], [[Mac OS X]]-s ja teistel platvormidel. Tema eelis on, et ta on kõige enam MSN Messengerile sarnane ja on samas täiesti tasuta ja tema lähtekood on kõigile avatud. aMSN-i tähtsamad omadused on:
* Võimalik näidata pilte nagu MSN Messengeris
* Erinevad emotsiooni ikoonid
* Hetkel 40 erineva keele toetus (sh. eesti keel)
* Veebikaamera toetus
* Võimalik korraga sisse logida mitme kasutajana
* Täiskiirusel failivahetus
* Gruppide toetus
* Tavaliste ja ka animeeritud (ka heliga) emotsiooni ikoonide toetus
* Logi pidamine
* Alarmid
* Konverentsi pidamise toetus
* Ajatempli võimalus
* TAB-ide toetus

==Nõudmised tarkvarale==
aMSN nõuab, et Teie arvutis oleks juba olemas:
* [http://www.tcl.tk/ tcl/tk] versioon 8.3 või uuem. (8.4 on soovituslik)
* tls moodul tcl/tk-le
* [http://www.enlightenment.org/pages/imlib2.html IMLib] >= 1.8 traydock toetuseks.
* Lisaks peab töötama helisüsteem, kui soovite kasutada heli märguandeid
==Kust alla laadida?==
http://amsn.sourceforge.net/download.php

Windowsi programmide vasted Linuxis

2006-01-07T17:27:35Z

Cbr: /* MSN Messenger */

[[Kategooria:Abi_valikul]]
==Alustuseks==
Antud lehe ülesanne on luua list uutele kasutajatele programmidest, mida nad võivad kasutada nende asemel, mida nad on harjunud kasutama [[Windows|Windowsis]].

==Internet Explorer==
Peamise listi leiate Pingviini Viki [[:Kategooria:Veebilehitsejad|Veebilehitsejate]] kategooria alt.
Väike list aga peamistest veebibrauseritest Linuxis:
* [[Firefox]]
* [[Opera]]
* [[KDE|Konqueror]]
* [[Mozilla]]
* [http://galeon.sourceforge.net/ Galeon]

==MSN Messenger==
Paljud uued kasutajad tunnevad huvi, et kas nad saavad ikka edasi suhelda oma MSN Messengeri sõpradega. Lihtne vastus - saavad küll. Linuxis on peamisteks programmideks MSN Messengeri võrguga ühendumiseks järgmised programmid (enamus neist toetab tegelikult peale MSN-i ka muid protokolle):
* [http://gaim.sourceforge.net/ Gaim]
* [http://kopete.kde.org/ Kopete]
* [http://freshmeat.net/projects/ayttm/ ayttm]
* [[aMSN]]

==Outlook ja Outlook Express==
Nende kahe Windowsi populaarseima meilikliendi asenduseks Linuxis sobiksid vast kõige paremini:
* [http://kmail.kde.org/ KMail]
* [http://www.mozilla.com/thunderbird/ Thunderbird]
* [http://www.novell.com/products/desktop/features/evolution.html Evolution]
* [http://balsa.gnome.org/ Balsa]
==FTP Klient==
Windowsis kasutatakse peamiselt erinevaid väliseid FTP kliente nagu WSFTP, SmartFTP jne. Linuxis soovitaks vaadata järgmiste programmide poole:
* [http://gftp.seul.org/ gFTP]
* [http://www.wxftp.seul.org/ AxY FTP]
* [http://www.konqueror.org/ Konqueror]
==Microsoft Office==
Kindlasti Windowsi järel kõige populaarseim Microsofti toode on Microsoft Office. Sellele leiate järgnevad asendused:
* [http://www.openoffice.org/ OpenOffice]
* [http://www.koffice.org/ KOffice]
* [http://www.gnome.org/gnome-office/ Gnome Office]
==Notepad/Wordpad==
Nende Windowsi pisikeste, kuid siiski vahel väga tarvilike tekstiredaktorite vasteteks Linuxis oleksid:
* [http://www.kde-apps.org/content/show.php?content=9901 KWrite]
* [http://www.gnome.org/projects/gedit/ gedit]
* [http://kate.kde.org/ Kate]

==Windows Media Player==
Windows Media Playeri vasteteks Linuxis oleksid:
* [http://www.mplayerhq.hu/ MPlayer] koos oma vastavate skinnidega.
* [http://xine.sourceforge.net/ Xine]
* [http://noatun.kde.org/ Noatun]
==Winamp==
Winampi kõige otsesemaks vasteks Linuxis oleks kindlasti:
* [http://www.xmms.org/ XMMS]

==Time Adjuster (subtiitrite häälestamine)==
* [http://ksubtile.sourceforge.net/ KSubtile]

Windowsi programmide vasted Linuxis

2006-01-07T17:27:00Z

Cbr: /* Internet Explorer */

[[Kategooria:Abi_valikul]]
==Alustuseks==
Antud lehe ülesanne on luua list uutele kasutajatele programmidest, mida nad võivad kasutada nende asemel, mida nad on harjunud kasutama [[Windows|Windowsis]].

==Internet Explorer==
Peamise listi leiate Pingviini Viki [[:Kategooria:Veebilehitsejad|Veebilehitsejate]] kategooria alt.
Väike list aga peamistest veebibrauseritest Linuxis:
* [[Firefox]]
* [[Opera]]
* [[KDE|Konqueror]]
* [[Mozilla]]
* [http://galeon.sourceforge.net/ Galeon]

==MSN Messenger==
Paljud uued kasutajad tunnevad huvi, et kas nad saavad ikka edasi suhelda oma MSN Messengeri sõpradega. Lihtne vastus - saavad küll. Linuxis on peamisteks programmideks MSN Messengeri võrguga ühendumiseks järgmised programmid (enamus neist toetab tegelikult peale MSN-i ka muid protokolle):
* [http://gaim.sourceforge.net/ Gaim]
* [http://kopete.kde.org/ Kopete]
* [http://freshmeat.net/projects/ayttm/ ayttm]
* [http://amsn.sourceforge.net/ aMSN]

==Outlook ja Outlook Express==
Nende kahe Windowsi populaarseima meilikliendi asenduseks Linuxis sobiksid vast kõige paremini:
* [http://kmail.kde.org/ KMail]
* [http://www.mozilla.com/thunderbird/ Thunderbird]
* [http://www.novell.com/products/desktop/features/evolution.html Evolution]
* [http://balsa.gnome.org/ Balsa]
==FTP Klient==
Windowsis kasutatakse peamiselt erinevaid väliseid FTP kliente nagu WSFTP, SmartFTP jne. Linuxis soovitaks vaadata järgmiste programmide poole:
* [http://gftp.seul.org/ gFTP]
* [http://www.wxftp.seul.org/ AxY FTP]
* [http://www.konqueror.org/ Konqueror]
==Microsoft Office==
Kindlasti Windowsi järel kõige populaarseim Microsofti toode on Microsoft Office. Sellele leiate järgnevad asendused:
* [http://www.openoffice.org/ OpenOffice]
* [http://www.koffice.org/ KOffice]
* [http://www.gnome.org/gnome-office/ Gnome Office]
==Notepad/Wordpad==
Nende Windowsi pisikeste, kuid siiski vahel väga tarvilike tekstiredaktorite vasteteks Linuxis oleksid:
* [http://www.kde-apps.org/content/show.php?content=9901 KWrite]
* [http://www.gnome.org/projects/gedit/ gedit]
* [http://kate.kde.org/ Kate]

==Windows Media Player==
Windows Media Playeri vasteteks Linuxis oleksid:
* [http://www.mplayerhq.hu/ MPlayer] koos oma vastavate skinnidega.
* [http://xine.sourceforge.net/ Xine]
* [http://noatun.kde.org/ Noatun]
==Winamp==
Winampi kõige otsesemaks vasteks Linuxis oleks kindlasti:
* [http://www.xmms.org/ XMMS]

==Time Adjuster (subtiitrite häälestamine)==
* [http://ksubtile.sourceforge.net/ KSubtile]

Windowsi programmide vasted Linuxis

2006-01-07T17:25:52Z

Cbr: /* Alustuseks */

[[Kategooria:Abi_valikul]]
==Alustuseks==
Antud lehe ülesanne on luua list uutele kasutajatele programmidest, mida nad võivad kasutada nende asemel, mida nad on harjunud kasutama [[Windows|Windowsis]].

==Internet Explorer==
Peamise listi leiate Pingviini Viki [http://uus.pingviin.org/wiki/index.php/Kategooria:Veebilehitsejad Veebilehitsejate] alt.
Väike list aga peamistest veebibrauseritest Linuxis:
* [http://uus.pingviin.org/wiki/index.php/Kategooria:Firefox Firefox]
* [[Opera]]
* [http://www.konqueror.org/ Konqueror]
* [http://www.mozilla.org/products/mozilla1.x/ Mozilla]
* [http://galeon.sourceforge.net/ Galeon]

==MSN Messenger==
Paljud uued kasutajad tunnevad huvi, et kas nad saavad ikka edasi suhelda oma MSN Messengeri sõpradega. Lihtne vastus - saavad küll. Linuxis on peamisteks programmideks MSN Messengeri võrguga ühendumiseks järgmised programmid (enamus neist toetab tegelikult peale MSN-i ka muid protokolle):
* [http://gaim.sourceforge.net/ Gaim]
* [http://kopete.kde.org/ Kopete]
* [http://freshmeat.net/projects/ayttm/ ayttm]
* [http://amsn.sourceforge.net/ aMSN]

==Outlook ja Outlook Express==
Nende kahe Windowsi populaarseima meilikliendi asenduseks Linuxis sobiksid vast kõige paremini:
* [http://kmail.kde.org/ KMail]
* [http://www.mozilla.com/thunderbird/ Thunderbird]
* [http://www.novell.com/products/desktop/features/evolution.html Evolution]
* [http://balsa.gnome.org/ Balsa]
==FTP Klient==
Windowsis kasutatakse peamiselt erinevaid väliseid FTP kliente nagu WSFTP, SmartFTP jne. Linuxis soovitaks vaadata järgmiste programmide poole:
* [http://gftp.seul.org/ gFTP]
* [http://www.wxftp.seul.org/ AxY FTP]
* [http://www.konqueror.org/ Konqueror]
==Microsoft Office==
Kindlasti Windowsi järel kõige populaarseim Microsofti toode on Microsoft Office. Sellele leiate järgnevad asendused:
* [http://www.openoffice.org/ OpenOffice]
* [http://www.koffice.org/ KOffice]
* [http://www.gnome.org/gnome-office/ Gnome Office]
==Notepad/Wordpad==
Nende Windowsi pisikeste, kuid siiski vahel väga tarvilike tekstiredaktorite vasteteks Linuxis oleksid:
* [http://www.kde-apps.org/content/show.php?content=9901 KWrite]
* [http://www.gnome.org/projects/gedit/ gedit]
* [http://kate.kde.org/ Kate]

==Windows Media Player==
Windows Media Playeri vasteteks Linuxis oleksid:
* [http://www.mplayerhq.hu/ MPlayer] koos oma vastavate skinnidega.
* [http://xine.sourceforge.net/ Xine]
* [http://noatun.kde.org/ Noatun]
==Winamp==
Winampi kõige otsesemaks vasteks Linuxis oleks kindlasti:
* [http://www.xmms.org/ XMMS]

==Time Adjuster (subtiitrite häälestamine)==
* [http://ksubtile.sourceforge.net/ KSubtile]

Kategooria:Ubuntu

2006-01-06T18:24:20Z

Cbr:

[[kategooria:õpetused]]
Siit leiad [[Ubuntu|Ubuntu Linuxiga]] seotud õpetusi.

GNU LGPL

2006-01-06T15:44:45Z

Cbr:

[[Kategooria:Litsentsid]]
'''GNU LGPL''' ('''''L'''esser '''G'''eneral '''P'''ublic '''L'''icense'') on kompromiss [[GNU GPL]]-i ja teiste vähem vabamate litsentside vahel nagu [[BSD litsents]].

LGPL seab ''copyleft'' piirangud küll programmile endale, kuid mitte teistele programmidele, mis antud programmile viitavad. LGPL on eelkõike mõeldud teekide litsentsiks, kuid seda kasutavad ka sellised programmid nagu [[OpenOffice.org]] ja [[Mozilla]].

==Vaata ka==
*[http://www.gnu.org/copyleft/lesser.html LGPL-i inglise keelne tekst]
*[http://en.wikipedia.org/wiki/LGPL LGPL Wikipedias]

Windows

2006-01-06T15:41:28Z

Cbr:

[[Kategooria:Muud operatsioonisüsteemid]]
{{Linuxi info|
nimi = Microsoft Windows
|logo = [[Pilt:Microsoft Windows (horizontal).png]]
|screenshot = [[Pilt:Default xp theme.JPG|250px]]
|pildi allkiri = Microsoft Windows XP Professional kuvatõmmis
|arendaja = Microsoft Corporation
|perekond = MS-DOS, Windows NT, Windows CE
|arendusmudel = suletud lähtekood
|viimane versioon = NT 5.2.3790.1830 (Windows Server 2003)
|viimane valjalase = 24.04.2003
|ui =
|pakihaldus = puudub
|litsents = Microsoft EULA
|staatus = aktiivne
|koduleht = [http://www.microsoft.com www.microsoft.com]
|foorum = [http://www.windowsforum.org/ www.windowsforum.org]
|ametlikud_peeglid =
|mitteametlikud_peeglid =
}}
'''Microsoft Windows''' on serveritele ja töölaudadele loodud operatsioonisüsteemide seeria. Windowsi operatsioonisüsteeme loob ja haldab Microsoft Corporation. Operatsioonikeskkonda nimega Windows tutvustati esimest korda MS-DOS-i lisana 1985. aastal. See oli vastulöögiks Apple Macintoshile, mis tõi personaalarvutite turule graafilise kasutajaliidese. Aja jooksul sai Windowsist tänu suurepärasele turundusstrateegiale juhtiv operatsioonisüsteem. Hetkel on oletatavalt 90% maailma personaalarvutitest varustatud Windowsi operatsioonisüsteemiga. Windows on suletud lähtekoodiga - koodi omab Microsoft Corporation, mis tegeleb selle levitamisega.

Windows

2006-01-06T14:45:49Z

Cbr:

[[Kategooria:Muud operatsioonisüsteemid]]
{{Linuxi info|
nimi = Microsoft Windows
|logo = [[Pilt:Microsoft Windows (horizontal).png]]
|screenshot = [[Pilt:Default xp theme.JPG|250px]]
|pildi allkiri = Microsoft Windows XP Professional kuvatõmmis
|arendaja = Microsoft Corporation
|perekond = MS-DOS, Windows NT, Windows CE
|arendusmudel = suletud lähtekood
|viimane versioon = NT 5.2.3790.1830 (Windows Server 2003)
|viimane valjalase = 24.04.2003
|ui =
|pakihaldus = puudub
|litsents = Microsoft EULA
|staatus = aktiivne
|koduleht = [http://www.microsoft.com www.microsoft.com]
|foorum = [http://www.windowsforum.org/ www.windowsforum.org]
|ametlikud_peeglid =
|mitteametlikud_peeglid =
}}
'''Microsoft Windows''' on serveritele ja töölaudadele loodud operatsioonisüsteemide seeria. Windowsi operatsioonisüsteeme loob ja haldab Microsoft Corporation. Operatsioonikeskkonda nimega Windows tutvustati esimest korda MS-DOS-i lisana 1985. aastal. See oli vastulöögiks Apple Macintoshile, mis tõi personaalarvutite turule graafilise kasutajakeskkonna. Aja jooksul sai Windowsist tänu suurepärasele turundusstrateegiale juhtiv operatsioonisüsteem. Hetkel on oletatavalt 90% maailma personaalarvutitest varustatud Windowsi operatsioonisüsteemiga. Windows on suletud lähtekoodiga - koodi omab Microsoft Corporation, mis tegeleb selle levitamisega.

Fail:Default xp theme.JPG

2006-01-06T14:38:26Z

Cbr:

Fail:Microsoft Windows (horizontal).png

2006-01-06T14:34:08Z

Cbr:

GNOME

2006-01-06T14:28:54Z

Cbr:

[[Kategooria:Aknahaldurid/Töölauakeskkonnad]]
{{Tarkvara|
| nimi = GNOME
| logo = [[Pilt:Gnomelogo.png]]
| screenshot = [[Pilt:Figure-gnome-desktop.png|250px]]
| pildi_allkiri = GNOME 2.12 Evince PDFikuvaja ja Totem meediapleieriga
| tyyp = töölauakeskkond
| arendaja = The Gnome Project
| litsents = [[GPL]] ja [[LGPL]]
| viimane_versioon = 2.12
| viimane_valjalase = 7.09.2005
| staatus = aktiivne
| koduleht = [http://www.gnome.org www.gnome.org]
| foorum = [http://gnomesupport.org/forums/ gnomesupport.org/forums]
}}

'''GNOME''' ('''''G'''NU '''N'''etwork '''O'''bject '''M'''odel '''E'''nvironment'') on vabavaraline töölauakeskkond, mis on osa [[GNU]] projektist. GNOME projekt paneb suurt rõhku töölaua lihtsusele ning neid on liigse üldistamise eest ka korduvalt kritiseeritud. GNOME kasutab töökeskkonna jaoks [[Gimp Toolkit]] (GTK+) tööriistu.

==Ajalugu==
GNOME'i projekt sai alguse augustis 1997, kui Miguel de Icaza ja Federico Mena algatasid selle vastukaaluks [[KDE]] töölauakeskkonnale, kelle vabadus oli sel ajal kahtluse all - nimelt ei kasutanud [[Qt]] siis veel vaba litsentsi, tänaseks on see mure lahendatud ning GNOME on kõigest KDE konkurent. GTK+ kasutab [[LGPL]]-i, seega on GNOME töölaud ise litsentseeritud LGPL all, kuid tema programmid on [[GPL]]-i all.

GNOME töölaud on kirjutatud C-s. On olemas ka erinevaid nn sidemeid teistele keeltele nagu C++, Java, Ruby, C#, Python, Perl jt.

==Vaata ka==
*[http://www.gtk.org/ The Gimp Toolkit]
*[http://gnome-look.org GNOME ''themed'' (Gnome-Look)]
*[http://art.gnome.org GNOME ''themed'' (art.gnome.org)]

KDE

2006-01-06T14:28:14Z

Cbr: /* Ajalugu */

[[Kategooria:Aknahaldurid/Töölauakeskkonnad]]
{{Tarkvara|
| nimi = KDE
| logo = [[Pilt:KDE logo.png|50px]]
| screenshot = [[Pilt:Kde3.5default.jpg|250px]]
| pildi_allkiri = KDE 3.5 kuvatõmmis
| tyyp = töölauakeskkond
| arendaja = The KDE Team
| litsents = [[GPL]]
| viimane_versioon = 3.5.0
| viimane_valjalase = 29.11.2005
| staatus = aktiivne
| koduleht = [http://www.kde.org www.kde.org]
| foorum = [http://www.kde-forum.org/ www.kde-forum.org]
}}

'''KDE''' ('''''K'''ool[http://kde.org/documentation/posting.txt] '''D'''esktop '''E'''nvironment'') on vabavaraline töölauakeskkond (''desktop environment''), mille alustalaks on Trolltechi [[Qt]] ''toolkit''. KDE jookseb enamikel Unixi-laadsetel operatsioonisüsteemidel nagu [[Linux]], [[BSD]], Solaris jne. Pordid on ka MacOSX'ile kasutades X11 ning Windowsile kasutades Cygwin'i. [http://en.wikipedia.org/wiki/Kde]

==Ajalugu==
KDE asutas aastal 1996 Saksamaal asuva Tübingeni Ülikooli tudeng Matthias Ettrich. Tema meelest oli UNIX-i töölauaga palju asju valesti. Kokkuvõtte neist tegi ta [http://groups.google.com/group/de.comp.os.linux.misc/msg/cb4b2d67ffc3ffce selles] uudisegrupi postituses. Talle ei meeldinud, et kõik programmid näevad erinevalt välja. Ta ei pakkunud välja ainult programmide kogumiku, vaid pigem tervikliku töölauakeskkonna, mis pidi olema ka piisavalt lihtne, et ta tüdruksõber seda kasutada oskaks. Nimi KDE (''Kool Desktop Environment'') sai valitud väidetavalt sellepärast, et C täht sõnas ''cool'' oli juba võetud CDE poolt (''Common Desktop Environment''). Hilisemal ajal kutsutakse KDE-d lihtsalt ''K Desktop Environmentiks''.

Matthias hakkas oma töölauakeskkonda kirjutama [[Qt|Qt tööriistade]] abiga. Sellel ajal polnud Qt veel vabavaralise litsentsiga ning KDE-le moodustati kaks konkureerivat projekti - "Harmony", mis pidi looma vabavaralise alternatiivi Qt tööriistadele ja [[GNOME]], mis loobus üldsegi Qt kasutamisest. Septembris 2000 tegi Trolltech Qt lõpuks saadavaks ka [[GPL]]-i all ning seega ei ole Qt mitte-vabavaralisus enam pädev argument. Alates Qt versioonist 4.0 on Qt teegid vabavarana saadaval nii Windowsi, Unixi kui Maci platvormidel, seega on järgmine suurem versioon KDE-st põhimõtteliselt porditav kõigile nendele platvormidele.

Et takistada Qt lähtekoodi hävimast kui Trolltech näiteks pankrotti läheb, on saavutatud kokkulepe, et Trolltechi olemasolu lakkamisel väljastatakse Qt lähtekood [[BSD litsents|BSD litsentsi]] all.

==Vaata ka==
*[[KDE kiirendamine]]
*[http://kde-look.org KDE ''themed'']
*[http://kde-apps.org KDE programmid]
*[http://kde-artists.org KDE kunstnike lehekülg]
*[http://planetkde.org Planet KDE]
*[http://www.trolltech.com/ Trolltechi koduleht]
*[http://www.trolltech.com/products/qt/index.html Qt tööriistad]

Fedora 4 KKK

2006-01-06T14:16:49Z

Cbr: /* Kuidas ma saan näha filme oma brauseris? */

[[Kategooria:Fedora]]

=Fedora KKK-st=

[[Fedora]] KKK põhineb mitteametlikul [http://www.fedorafaq.org/ FedoraFAQ] lehel. Tegu on pamiselt sealsete küsimuste ja vastuste tõlgetega, millele samas lisatakse jõudu mööda ka muid küsimusi/vastuseid, mis Pingviini portaalis üles kerkivad. Juhul, kui olete uus [[Linux|Linuxi]] valdkonnas, siis vaadake kindlasti ka antud Viki [[:Kategooria:Üldised juhendid|Üldised juhendid]] lehte.

=Fedorast=
==Mis on Fedora Core==

Esiteks tutvuge kindlasti [http://fedora.redhat.com/ Fedora ametliku kodulehega]. Paljud peavad Fedorat Red Hat Linux-i edasiarenduseks ja Fedora Core 4 näiteks Red Hat Linux 13-ks. Samas erineb ta endisest Red Hatst mitmel moel, nendest tähtsamateks erinevusteks on:
* Tegu on komuunil baseeruva distributsiooniga. See tähendab, et igaüks (kaasa arvatud Teie) võite anda oma panuse Fedora Core arendamisele. Seda siis tõlkimise, testimise, programeerimise või mõnel muul moodusel.
* Uus Fedora Core tuleb välja iga kuue kuu tagant.
* Peale uue versiooni ilmumist lõpetatakse vana versiooni toetamine 6-8 kuu pärast

See tähendab, et Te peate oma Fedora versiooni uuendama iga 6-8 kuu järel. Samas pole seda vaja karta, kuna üldjuhul on uuendamine suhteliselt lihtne. Uuendamise all mõeldakse siin siis kogu süsteemi uuendamist ühelt versioonilt teisele. Pidev tarkvarapaketide uuendamine turvaparanduste saamiseks on igal juhul vajalik. Samas, kui Teil pole mingil põhjusel soovi oma Fedora versiooni uuendada, siis võite vaadata [http://www.fedoralegacy.org/ Fedora Legacy Projecti], mis jätkab alati kuni poolteist aastat peale ametliku Fedora projekti toetuse lõppu, erinevate turvaparanduste välja laskmist vanematele Fedora Coredele.

Samas sarnaneb Fedora Core väga palju ka [http://www.redhat.com/software/rhel/ Red Hat Enterprise Linuxile], seega kui soovite enne RHEL-i soetamist sellest rohkem teada saada, siis võite katsetada ja alustada Fedorast.

==Mille poolest erineb Fedora Corel ja Red Hat Enterprise Linuxil?==

==Kas Fedora Core on ebastabiilne?==
Lühike ja konkreetne vastus - ei. Fedora Core ametlikud väljalasked on stabiilsed ja neid võib julgelt kasutada. Muidugi ei ole alati välistatud mõned pisivead.
==Millal Fedora Core 4 välja lasti?==
Fedora Core 4 lasti ametlikult välja 13 juunil 2005 aastal.
==Millal järgmine Fedora Core välja tuleb?==
Hetkel käib juba Fedora Core 5 arendamine ja tema väljatuleku ajagraafikut võite vaadata [http://fedora.redhat.com/About/schedule/ Fedora Core ajagraafikust]
==Kust ma leian nimekirja, mis programmid on kaasas Fedora Corega?==
Täielik nimekiri programmidest, mis tuleb kaasa iga Fedora Corega oleks liiga pikk. Üldjuhul piisab kasutajatele ka väiksemast nimekirjast ja selle kohase hea kokkuvõtte on teinud [http://distrowatch.org/table.php?distribution=fedora DistroWatch].
==Mis on Fedora Extras?==
Fedora Extrates leidub tarkvara, mis on küll toetatud Fedora projekti poolt, kuid mis ei tule kohe kaasa Fedora Corega. Lähemalt Fedora Extrate kohta võite lugeda nende [http://www.fedoraproject.org/wiki/Extras kodulehelt].

=Fedora paigaldamine=

==Kust ma võin Fedora Core CD-d saada?==
Kõige lihtsamaks variandiks on kindlasti tõmmata endale CD/DVD iso failid. Neid on võimalik tõmmata mõnest Fedora Core ametlikust [http://fedora.redhat.com/download/mirrors.html peeglist] (Eesti peegel asub [ftp://redhat.linux.ee/pub/fedora/linux/core/ Linux.ee] serveris] või siis [http://torrent.fedoraproject.org/ BitTorrenti] vahendusel. Juhul, kui Teil pole võimalik endale CD-sid ise alla tõmmata või põletada, siis tuleb kasutada kas mõne välismaise [http://fedora.redhat.com/download/vendors.html poe] teenuseid või lasta CD/DVD-d mõnel tuttaval valmis kirjutada.
===Millise Fedora ma endale alla laadima pean?===
Juhul, kui teate, kuidas endale nüüd vastavad iso failid saada, siis valige välja endale vastava arhidektuurile sobiv versioon. Juhul, kui kasutate tavalist Intel Pentium/Celeron protsessorit, AMD Athlon/Duron või muud PC protsessorit, siis peaks Teile sobima x86 kataloogis asuvad iso failid. Juhul, kui kasutate Apple arvutit, siis leiate endale sobivad iso failid ppc kataloogist. Juhul, kui kasutate aga AMD 64 või siis Inteli EM64T protsessoreid, siis leiate endale sobiva iso faili x86_64 kataloogist (samas võite kasutada ka x86 mõeldud Fedorat). Kui soovite aga kogu Fedora Core ise valmis kompileerida, siis tõmmake alla SRPMS kataloogist vastavad source rpm failid.
===Kas ma pean kõik need CD-d alla laadima?===
Kui lähete oma arhidektuurile vastavasse kataloogi, siis leiate, et seal on päris palju erinevaid CD-sid. Teie peate endale alla laadima ainult disc1-4 või siis DVD iso. Tähisega SRPMS iso failid sisaldavad endas lähtekoode ja seda Teil vaja ei lähe. rescuecd on aga CD, mis on vajalik, kui süsteemiga midagi juhtus ja vaja sellele ligi pääseda.
SHA1SUM failis on aga kirjas kõigi CD-de DVD-de kontrollarvud. Alati on mõistlik kontrollida enne CD/DVD valmis kirjutamist, et tõmmatud fail ikka terve on.
===Kuidas ma SHA1SUM-i kasutan?===

==Kuidas ma neid iso faile kirjutan plaadile?==
iso failide plaadile kirjutamise kohta vaadake õpetust [[iso failide kirjutamine]]
==Millised riistvara nõuded Fedora Corel arvutile on?==

==Kas ma saan kasutada RaiserFS, JFS või XFS-i?==
Jah - on küll võimalik paigaldada Fedora Core RaiserFS, JFS või siis XFS-ile, kuid tuleb arvestada, et nimetatud failisüsteemid pole toetatud Fedora Core poolt. Seega, kui midagi läheb valesti, on abi saamine raskendatud.
RaiserFS-ile Fedora Core paigaldamiseks kirjutage kohe alguses installeri käsureale:
linux selinux=0 reiserfs
JFS-ile Fedora Core paigaldamiseks kirjutage kohe alguses installeri käsureale:
linux selinux=0 jfs
XFS-ile Fedora Core paigaldamiseks kirjutage kohe alguses installeri käsureale:
linux xfs
Sa ei saa kasutada SELinuxit koos RaiserFS-i ja JFS-iga. Juhul, kui Te ei tea, mis asi on SELinux, siis võite seda hoiatust ignoreerida.
==Kas ma saan kasutada ka 64-bitisel süsteemil Fedorat?==
Jah, saate küll. On olemas kohe spetsiaalne Fedora Core just 64 bitistele protsessoritele (AMD ja Inteli omadele siis). Need võite leida tavalistest Fedora Core peeglitest x84_64 kataloogist. Samas võite aga ka julgelt 64-bitisele arhidektuurile paigaldada 32-bitise Fedora Core. Lähemalt juhiseid, kuidas saada endale Fedora Core leiate [[#Kust ma võin Fedora Core CD-d saada?|siit]].

==Kas ma saan paigaldada ka Mac-ile Fedorat?==
Jah - saate küll. Vaadake lähemalt [[#Kust ma võin Fedora Core CD-d saada?|siit]]. Teil läheb vaja PPC versiooni.

==Kas on olemas ka Fedora Core startup diski?==
Ametlikult ei ole olemas enam Fedora Core startup diski, kuna uus 2.6 kernel on liiga suur, et mahtuda ühele floppy diskile. Samas, kui Teie arvuti siiski ei võimalda buutimist CD-lt, siis võite kasutada [http://btmgr.webframe.org/ Smart Boot Manageri] ja selle abil arvuti üles buutida.
Juhul, kui aga Teie arvutil pole üldse CD/DVD Rom-i , siis võite ka kasutada [http://www.thisiscool.com/fcfloppy.htm Fedora Core Floppy] paigaldust.
=Fedora kasutamine ja tarkvara paigaldamine=
==Kust ma võin leida tarkvara Fedorale?==

On olemas mitmeid erinevaid repositooriume (kohti, kus hoitakse erinevat tarkvara). Tuntumad repositooriumid on [http://rpm.livna.org/ rpm.livna.org], kus talletatakse erinevat tarkvara, mille litsentsi või patendi tingimused on USA-s segased ja loomulikult [http://fedoraproject.org/wiki/Extras Fedora Extras]. Kummaski repositooriumis on erinev tarkvara. Lisaks sellele võite vaadata ka veel [http://freshrpms.net/ RPMForge] lehte. Seal leidub tarkvara, mida pole ei Livna ega Extras repositooriumis. Juhul, kui otsite mingit konkreetset tarkvara, siis võite selleks kasutada [http://www.fedoratracker.org/tracker.py?mode=pkgSearch Fedora Tracker otsingut] või siis [http://rpm.pbone.net/ rpm.pbone.net] otsingut.

==Kuidas paigaldada tarkvara Fedoras (Yum-i ja/või rpm-i kasutamine)?==
===Yum-i seadistamine===
Lihtsaim moodus Fedoras tarkvara paigaldada on kasutada Yum-i. Kuid yum-i esmakordsel kasutamisel tuleb siiski natuke enne teada seadistada, et hakataks kasutama õigeid repositooriume. Selleks:
* Avage [[Terminal]]
* Võtke endale [[root]] kasutaja õigused. Selleks kirjutage terminali
su
ja andke root kasutaja parool
* Nüüd kopeerige järjest järgnevad käsud
cd /etc

mv -f yum.conf yum.conf.bak

wget http://www.fedorafaq.org/samples/yum.conf
* Nüüd paigaldame FedoraFAQ lehe yum.conf faili:
rpm -Uvh http://www.fedorafaq.org/yum

Tähelepanu - yum.conf faili uuendatakse erinevatel põhjustel FedoraFAQ lehel üsna tihti. Seega, isegi kui Te olete kasutanud pikemat aega Yum-i on vahest tark eelnevad sammud uuesti läbi viia, et kasutaksite alati kõige uusimat yum.conf faili.

Muidugi võite ka ise yum.conf faili endale meelepäraseid repositooriume lisada. Selleks lugege yum-i manuali.

===Yum-i kasutamine===

Selleks, et kasutada Yum-i, avage [[Terminal]] ja võtke endale [[root]] kasutaja õigused. Nüüd saate yum-i kasutada.
* Et saada nimekirja kogu saadaolevast tarkvarast kirjutage:
yum list available
* Mõne tarkvara paigaldamiseks, andke käsk:
yum install tarkvaranimi
* Mõne tarkvara uuendamiseks kirjutage:
yum update tarkvaranimi
* Süsteemi uuendamiseks kirjutage
yum update
Sellega uuendate kogu tarkvara, mis Teil süsteemis on ja mis vajab uuendamist.
* Et näha, mis uuendused on saadaval, kirjutage:
yum check-update
* Selleks et otsida mingit konkreetset tarkvara/paketti, kirjutage:
yum search otsingusõna

Rohkem yum-ist võite teada saada [http://linux.duke.edu/projects/yum/ yum-i] kodulehelt.
===RPM paketi paigaldamine===
Juhul, kui tõmbasite endale mõne tarkvara RPM paketi ja soovite seda nüüd paigaldada, siis avage [[Terminal]], liikuge kataloogi, kuhu te tõmbasite oma rpm paketi ja [[root]] kasutaja õigustes andke käsk:
rpm -Uvh failinimi.rpm
Võite alati anda ka osalise faili nime kujul:
rpm -Uvh failinim*

==Kas on olemas ka graafilist liidest Yum-ile?==

Jah on olemas küll. Selle nimeks on [http://linux.rasmil.dk/cms/modules/dokuwiki/doku.php?id=yumex:yumex Yum Extender] Te võite selle endale lihtsalt paigaldada Yum-i enda abil:
Avage [[Terminal]] ja [[root]] kasutaja õigustes ( käsk su )andke järgmine käsk:
yum install yumex
Kui paigaldus on lõppenud peaks Yum Extender olema Teil System Toolside all Red Hat menüüs.

==Kas on olemas ka apt Fedorale?==

APT on Debiani paketihaldus vahend, mis paigaldab nii soovitud paketi kui ka selle tööks vajaminevad teised paketid. Fedora Cores täidab neid samu ülesandeid yum. Juhul, kui soovite siiski kasutada apt-i, siis võite selle eraldi paigaldada. On olemas spetsiaalne apt Fedorale, kuid ta on suhteliselt vähese huviga. Peatähelepanu on suunatud siiki yum-ile.

==Kas up2date töötab veel?==
Jah, te võite endiselt kasutada up2date-t, kuid enam ei kasutata Red Hat Networki (tegelikult laetakse tarkvara alla küll Red Hat Networki serveritest, kuid enamus võimalusi on suletud).
Soovituslik on kasutada uuendamiseks siiski yum-i või apt-i.
==Kuidas paigaldada Javat?==
Java programeeriatele on Fedora Cores olemas kompilaator nimega [http://gcc.gnu.org/java/ gcj].

Samas, kui soovite kasutada Java rakendusi oma brauseris ja arvutis, siis tuleb paigaldada eraldi Java.
* Kasutage FedoraFAQ-i [[#Yum-i seadistamine|Yum-i seadistust]].
* Laadige alla Sun-i [http://java.sun.com/j2se/1.5.0/download.jsp Java Software Development Kit]. Valige sealt lehelt JDK 5.0 link. Kui jõuate alla laadimiste leheni, siis valige "Linux self-extracting file", mitte RPM faili.
* avage [[Terminal]]
* Nüüd peaks Teil olema Java Software Development Kit alla laetud kusagil Teie kodukataloogis (kus täpselt, seda peate ise teadma). Tegu on failiga, mille nimi on umbes selline
jdk-1_5_0_05-linux-i586.bin
Et näha Teie alla laetud faili täpset nimi, kirjutage terminali
ls jdk-*
* Võtke endale [[root]] kasutaja õigused
* Kontrollige, et olete ikka õiges kataloogis, kus on Teie alla laetud fail (käsk ls abiks). Kui ei, siis liikuge tagasi sinna kataloogi.
* Kontrollige, et rpm-build pakett on ikka paigaldatud
yum install rpm-build
* Liigutage JDK fail RPM Sources kataloogi
mv jdk-* /usr/src/redhat/SOURCES/
* Avage oma brauseris (ärge vahepeal terminali sulgege) järgnev leht [http://www.jpackage.org/rpm.php?id=3033 JPackage Java 1.5.0 Source RPM] Klikake lingil, millel kiri "java-1.5.0-sun-1.5.0.05-1jpp.nosrc.rpm."
* Minge tagasi terminali ja ehitage just alla laetud faili abil endale uus Java RPM fail.
rpmbuild --rebuild java-1.5.0-sun*src.rpm
* Eelmise käigu abil ehitasite mitmeid rpm faile oma arvutisse. Nüüd saate need paigaldada:
yum -y localinstall /usr/src/redhat/RPMS/i586/java-1.5.0-sun-*
* Nüüd paigaldame ka Teie brauserile Java toe
ln -s /usr/lib/jvm/jre/plugin/i386/ns7/libjavaplugin_oji.so /usr/lib/mozilla/plugins/

Sellega peakski kõik olema. Vaja on veel korra süsteemist välja logimine ja uuesti sisse logimine (võite kasutada ka restarti), et kõik asjad tööle hakkaks.

==Kuidas paigaldada Flash playerit oma brauserisse?==

* Kasutage FedoraFAQ-i [[#Yum-i seadistamine|Yum-i seadistust]].
* Avage [[Terminal]] ja võtke endale [[root]] kasutaja õigused.
* Nüüd andke käsk
yum --enablerepo=flash install flash-plugin

Juhul, kui Teil on mingeid küsimusi Flash Plugina kohta, siis vaadake [http://macromedia.mplug.org/faq.html Flash Plugin FAQ] lehte

==Kuidas on võimalik näha PDF faile oma brauseris?==
==Kuidas ma saan näha filme oma brauseris?==
* Kasutage FedoraFAQ-i [[#Yum-i seadistamine|Yum-i seadistust]].
* Avage [[Terminal]] ja võtke endale [[root]] kasutaja õigused
* Andke käsk
yum install mplayerplug-in
* Sulgege kõik oma brauserid ja käivitage nad siis uuesti

Juhul, kui soovite kasutada ka Windowsi failivorminguid, siis peate paigaldama ka w32codecs-ite paketi:
yum --enablerepo=atrpms install w32codec

==Kas ma saan kasutada MSN/AIM/ICQ/Yahoo-d Fedoras?==
Jah - saate küll. Fedoras on selleks olemas tarkvara nimega [[Gaim]]. Gaimiga on Teil võimalik kasutada korraga MSN Messengeri, ICQ-u, AIM-i, Yahoo! Messenger-i ja Jabber-it samal ajal. Et kasutada Gaim-i avage Red Hati menüü ja Interneti alt valige "IM" (IM-i asemel on vahest olnud ka "Internet Messenger.")
[http://gaim.sourceforge.net/ Gaimi] kodulehelt leiate rohkem infot, kuidas seadistada kontosid jne.

Fedora 4 KKK

2006-01-06T14:16:23Z

Cbr: /* Kuidas paigaldada Flash playerit oma brauserisse? */

[[Kategooria:Fedora]]

=Fedora KKK-st=

[[Fedora]] KKK põhineb mitteametlikul [http://www.fedorafaq.org/ FedoraFAQ] lehel. Tegu on pamiselt sealsete küsimuste ja vastuste tõlgetega, millele samas lisatakse jõudu mööda ka muid küsimusi/vastuseid, mis Pingviini portaalis üles kerkivad. Juhul, kui olete uus [[Linux|Linuxi]] valdkonnas, siis vaadake kindlasti ka antud Viki [[:Kategooria:Üldised juhendid|Üldised juhendid]] lehte.

=Fedorast=
==Mis on Fedora Core==

Esiteks tutvuge kindlasti [http://fedora.redhat.com/ Fedora ametliku kodulehega]. Paljud peavad Fedorat Red Hat Linux-i edasiarenduseks ja Fedora Core 4 näiteks Red Hat Linux 13-ks. Samas erineb ta endisest Red Hatst mitmel moel, nendest tähtsamateks erinevusteks on:
* Tegu on komuunil baseeruva distributsiooniga. See tähendab, et igaüks (kaasa arvatud Teie) võite anda oma panuse Fedora Core arendamisele. Seda siis tõlkimise, testimise, programeerimise või mõnel muul moodusel.
* Uus Fedora Core tuleb välja iga kuue kuu tagant.
* Peale uue versiooni ilmumist lõpetatakse vana versiooni toetamine 6-8 kuu pärast

See tähendab, et Te peate oma Fedora versiooni uuendama iga 6-8 kuu järel. Samas pole seda vaja karta, kuna üldjuhul on uuendamine suhteliselt lihtne. Uuendamise all mõeldakse siin siis kogu süsteemi uuendamist ühelt versioonilt teisele. Pidev tarkvarapaketide uuendamine turvaparanduste saamiseks on igal juhul vajalik. Samas, kui Teil pole mingil põhjusel soovi oma Fedora versiooni uuendada, siis võite vaadata [http://www.fedoralegacy.org/ Fedora Legacy Projecti], mis jätkab alati kuni poolteist aastat peale ametliku Fedora projekti toetuse lõppu, erinevate turvaparanduste välja laskmist vanematele Fedora Coredele.

Samas sarnaneb Fedora Core väga palju ka [http://www.redhat.com/software/rhel/ Red Hat Enterprise Linuxile], seega kui soovite enne RHEL-i soetamist sellest rohkem teada saada, siis võite katsetada ja alustada Fedorast.

==Mille poolest erineb Fedora Corel ja Red Hat Enterprise Linuxil?==

==Kas Fedora Core on ebastabiilne?==
Lühike ja konkreetne vastus - ei. Fedora Core ametlikud väljalasked on stabiilsed ja neid võib julgelt kasutada. Muidugi ei ole alati välistatud mõned pisivead.
==Millal Fedora Core 4 välja lasti?==
Fedora Core 4 lasti ametlikult välja 13 juunil 2005 aastal.
==Millal järgmine Fedora Core välja tuleb?==
Hetkel käib juba Fedora Core 5 arendamine ja tema väljatuleku ajagraafikut võite vaadata [http://fedora.redhat.com/About/schedule/ Fedora Core ajagraafikust]
==Kust ma leian nimekirja, mis programmid on kaasas Fedora Corega?==
Täielik nimekiri programmidest, mis tuleb kaasa iga Fedora Corega oleks liiga pikk. Üldjuhul piisab kasutajatele ka väiksemast nimekirjast ja selle kohase hea kokkuvõtte on teinud [http://distrowatch.org/table.php?distribution=fedora DistroWatch].
==Mis on Fedora Extras?==
Fedora Extrates leidub tarkvara, mis on küll toetatud Fedora projekti poolt, kuid mis ei tule kohe kaasa Fedora Corega. Lähemalt Fedora Extrate kohta võite lugeda nende [http://www.fedoraproject.org/wiki/Extras kodulehelt].

=Fedora paigaldamine=

==Kust ma võin Fedora Core CD-d saada?==
Kõige lihtsamaks variandiks on kindlasti tõmmata endale CD/DVD iso failid. Neid on võimalik tõmmata mõnest Fedora Core ametlikust [http://fedora.redhat.com/download/mirrors.html peeglist] (Eesti peegel asub [ftp://redhat.linux.ee/pub/fedora/linux/core/ Linux.ee] serveris] või siis [http://torrent.fedoraproject.org/ BitTorrenti] vahendusel. Juhul, kui Teil pole võimalik endale CD-sid ise alla tõmmata või põletada, siis tuleb kasutada kas mõne välismaise [http://fedora.redhat.com/download/vendors.html poe] teenuseid või lasta CD/DVD-d mõnel tuttaval valmis kirjutada.
===Millise Fedora ma endale alla laadima pean?===
Juhul, kui teate, kuidas endale nüüd vastavad iso failid saada, siis valige välja endale vastava arhidektuurile sobiv versioon. Juhul, kui kasutate tavalist Intel Pentium/Celeron protsessorit, AMD Athlon/Duron või muud PC protsessorit, siis peaks Teile sobima x86 kataloogis asuvad iso failid. Juhul, kui kasutate Apple arvutit, siis leiate endale sobivad iso failid ppc kataloogist. Juhul, kui kasutate aga AMD 64 või siis Inteli EM64T protsessoreid, siis leiate endale sobiva iso faili x86_64 kataloogist (samas võite kasutada ka x86 mõeldud Fedorat). Kui soovite aga kogu Fedora Core ise valmis kompileerida, siis tõmmake alla SRPMS kataloogist vastavad source rpm failid.
===Kas ma pean kõik need CD-d alla laadima?===
Kui lähete oma arhidektuurile vastavasse kataloogi, siis leiate, et seal on päris palju erinevaid CD-sid. Teie peate endale alla laadima ainult disc1-4 või siis DVD iso. Tähisega SRPMS iso failid sisaldavad endas lähtekoode ja seda Teil vaja ei lähe. rescuecd on aga CD, mis on vajalik, kui süsteemiga midagi juhtus ja vaja sellele ligi pääseda.
SHA1SUM failis on aga kirjas kõigi CD-de DVD-de kontrollarvud. Alati on mõistlik kontrollida enne CD/DVD valmis kirjutamist, et tõmmatud fail ikka terve on.
===Kuidas ma SHA1SUM-i kasutan?===

==Kuidas ma neid iso faile kirjutan plaadile?==
iso failide plaadile kirjutamise kohta vaadake õpetust [[iso failide kirjutamine]]
==Millised riistvara nõuded Fedora Corel arvutile on?==

==Kas ma saan kasutada RaiserFS, JFS või XFS-i?==
Jah - on küll võimalik paigaldada Fedora Core RaiserFS, JFS või siis XFS-ile, kuid tuleb arvestada, et nimetatud failisüsteemid pole toetatud Fedora Core poolt. Seega, kui midagi läheb valesti, on abi saamine raskendatud.
RaiserFS-ile Fedora Core paigaldamiseks kirjutage kohe alguses installeri käsureale:
linux selinux=0 reiserfs
JFS-ile Fedora Core paigaldamiseks kirjutage kohe alguses installeri käsureale:
linux selinux=0 jfs
XFS-ile Fedora Core paigaldamiseks kirjutage kohe alguses installeri käsureale:
linux xfs
Sa ei saa kasutada SELinuxit koos RaiserFS-i ja JFS-iga. Juhul, kui Te ei tea, mis asi on SELinux, siis võite seda hoiatust ignoreerida.
==Kas ma saan kasutada ka 64-bitisel süsteemil Fedorat?==
Jah, saate küll. On olemas kohe spetsiaalne Fedora Core just 64 bitistele protsessoritele (AMD ja Inteli omadele siis). Need võite leida tavalistest Fedora Core peeglitest x84_64 kataloogist. Samas võite aga ka julgelt 64-bitisele arhidektuurile paigaldada 32-bitise Fedora Core. Lähemalt juhiseid, kuidas saada endale Fedora Core leiate [[#Kust ma võin Fedora Core CD-d saada?|siit]].

==Kas ma saan paigaldada ka Mac-ile Fedorat?==
Jah - saate küll. Vaadake lähemalt [[#Kust ma võin Fedora Core CD-d saada?|siit]]. Teil läheb vaja PPC versiooni.

==Kas on olemas ka Fedora Core startup diski?==
Ametlikult ei ole olemas enam Fedora Core startup diski, kuna uus 2.6 kernel on liiga suur, et mahtuda ühele floppy diskile. Samas, kui Teie arvuti siiski ei võimalda buutimist CD-lt, siis võite kasutada [http://btmgr.webframe.org/ Smart Boot Manageri] ja selle abil arvuti üles buutida.
Juhul, kui aga Teie arvutil pole üldse CD/DVD Rom-i , siis võite ka kasutada [http://www.thisiscool.com/fcfloppy.htm Fedora Core Floppy] paigaldust.
=Fedora kasutamine ja tarkvara paigaldamine=
==Kust ma võin leida tarkvara Fedorale?==

On olemas mitmeid erinevaid repositooriume (kohti, kus hoitakse erinevat tarkvara). Tuntumad repositooriumid on [http://rpm.livna.org/ rpm.livna.org], kus talletatakse erinevat tarkvara, mille litsentsi või patendi tingimused on USA-s segased ja loomulikult [http://fedoraproject.org/wiki/Extras Fedora Extras]. Kummaski repositooriumis on erinev tarkvara. Lisaks sellele võite vaadata ka veel [http://freshrpms.net/ RPMForge] lehte. Seal leidub tarkvara, mida pole ei Livna ega Extras repositooriumis. Juhul, kui otsite mingit konkreetset tarkvara, siis võite selleks kasutada [http://www.fedoratracker.org/tracker.py?mode=pkgSearch Fedora Tracker otsingut] või siis [http://rpm.pbone.net/ rpm.pbone.net] otsingut.

==Kuidas paigaldada tarkvara Fedoras (Yum-i ja/või rpm-i kasutamine)?==
===Yum-i seadistamine===
Lihtsaim moodus Fedoras tarkvara paigaldada on kasutada Yum-i. Kuid yum-i esmakordsel kasutamisel tuleb siiski natuke enne teada seadistada, et hakataks kasutama õigeid repositooriume. Selleks:
* Avage [[Terminal]]
* Võtke endale [[root]] kasutaja õigused. Selleks kirjutage terminali
su
ja andke root kasutaja parool
* Nüüd kopeerige järjest järgnevad käsud
cd /etc

mv -f yum.conf yum.conf.bak

wget http://www.fedorafaq.org/samples/yum.conf
* Nüüd paigaldame FedoraFAQ lehe yum.conf faili:
rpm -Uvh http://www.fedorafaq.org/yum

Tähelepanu - yum.conf faili uuendatakse erinevatel põhjustel FedoraFAQ lehel üsna tihti. Seega, isegi kui Te olete kasutanud pikemat aega Yum-i on vahest tark eelnevad sammud uuesti läbi viia, et kasutaksite alati kõige uusimat yum.conf faili.

Muidugi võite ka ise yum.conf faili endale meelepäraseid repositooriume lisada. Selleks lugege yum-i manuali.

===Yum-i kasutamine===

Selleks, et kasutada Yum-i, avage [[Terminal]] ja võtke endale [[root]] kasutaja õigused. Nüüd saate yum-i kasutada.
* Et saada nimekirja kogu saadaolevast tarkvarast kirjutage:
yum list available
* Mõne tarkvara paigaldamiseks, andke käsk:
yum install tarkvaranimi
* Mõne tarkvara uuendamiseks kirjutage:
yum update tarkvaranimi
* Süsteemi uuendamiseks kirjutage
yum update
Sellega uuendate kogu tarkvara, mis Teil süsteemis on ja mis vajab uuendamist.
* Et näha, mis uuendused on saadaval, kirjutage:
yum check-update
* Selleks et otsida mingit konkreetset tarkvara/paketti, kirjutage:
yum search otsingusõna

Rohkem yum-ist võite teada saada [http://linux.duke.edu/projects/yum/ yum-i] kodulehelt.
===RPM paketi paigaldamine===
Juhul, kui tõmbasite endale mõne tarkvara RPM paketi ja soovite seda nüüd paigaldada, siis avage [[Terminal]], liikuge kataloogi, kuhu te tõmbasite oma rpm paketi ja [[root]] kasutaja õigustes andke käsk:
rpm -Uvh failinimi.rpm
Võite alati anda ka osalise faili nime kujul:
rpm -Uvh failinim*

==Kas on olemas ka graafilist liidest Yum-ile?==

Jah on olemas küll. Selle nimeks on [http://linux.rasmil.dk/cms/modules/dokuwiki/doku.php?id=yumex:yumex Yum Extender] Te võite selle endale lihtsalt paigaldada Yum-i enda abil:
Avage [[Terminal]] ja [[root]] kasutaja õigustes ( käsk su )andke järgmine käsk:
yum install yumex
Kui paigaldus on lõppenud peaks Yum Extender olema Teil System Toolside all Red Hat menüüs.

==Kas on olemas ka apt Fedorale?==

APT on Debiani paketihaldus vahend, mis paigaldab nii soovitud paketi kui ka selle tööks vajaminevad teised paketid. Fedora Cores täidab neid samu ülesandeid yum. Juhul, kui soovite siiski kasutada apt-i, siis võite selle eraldi paigaldada. On olemas spetsiaalne apt Fedorale, kuid ta on suhteliselt vähese huviga. Peatähelepanu on suunatud siiki yum-ile.

==Kas up2date töötab veel?==
Jah, te võite endiselt kasutada up2date-t, kuid enam ei kasutata Red Hat Networki (tegelikult laetakse tarkvara alla küll Red Hat Networki serveritest, kuid enamus võimalusi on suletud).
Soovituslik on kasutada uuendamiseks siiski yum-i või apt-i.
==Kuidas paigaldada Javat?==
Java programeeriatele on Fedora Cores olemas kompilaator nimega [http://gcc.gnu.org/java/ gcj].

Samas, kui soovite kasutada Java rakendusi oma brauseris ja arvutis, siis tuleb paigaldada eraldi Java.
* Kasutage FedoraFAQ-i [[#Yum-i seadistamine|Yum-i seadistust]].
* Laadige alla Sun-i [http://java.sun.com/j2se/1.5.0/download.jsp Java Software Development Kit]. Valige sealt lehelt JDK 5.0 link. Kui jõuate alla laadimiste leheni, siis valige "Linux self-extracting file", mitte RPM faili.
* avage [[Terminal]]
* Nüüd peaks Teil olema Java Software Development Kit alla laetud kusagil Teie kodukataloogis (kus täpselt, seda peate ise teadma). Tegu on failiga, mille nimi on umbes selline
jdk-1_5_0_05-linux-i586.bin
Et näha Teie alla laetud faili täpset nimi, kirjutage terminali
ls jdk-*
* Võtke endale [[root]] kasutaja õigused
* Kontrollige, et olete ikka õiges kataloogis, kus on Teie alla laetud fail (käsk ls abiks). Kui ei, siis liikuge tagasi sinna kataloogi.
* Kontrollige, et rpm-build pakett on ikka paigaldatud
yum install rpm-build
* Liigutage JDK fail RPM Sources kataloogi
mv jdk-* /usr/src/redhat/SOURCES/
* Avage oma brauseris (ärge vahepeal terminali sulgege) järgnev leht [http://www.jpackage.org/rpm.php?id=3033 JPackage Java 1.5.0 Source RPM] Klikake lingil, millel kiri "java-1.5.0-sun-1.5.0.05-1jpp.nosrc.rpm."
* Minge tagasi terminali ja ehitage just alla laetud faili abil endale uus Java RPM fail.
rpmbuild --rebuild java-1.5.0-sun*src.rpm
* Eelmise käigu abil ehitasite mitmeid rpm faile oma arvutisse. Nüüd saate need paigaldada:
yum -y localinstall /usr/src/redhat/RPMS/i586/java-1.5.0-sun-*
* Nüüd paigaldame ka Teie brauserile Java toe
ln -s /usr/lib/jvm/jre/plugin/i386/ns7/libjavaplugin_oji.so /usr/lib/mozilla/plugins/

Sellega peakski kõik olema. Vaja on veel korra süsteemist välja logimine ja uuesti sisse logimine (võite kasutada ka restarti), et kõik asjad tööle hakkaks.

==Kuidas paigaldada Flash playerit oma brauserisse?==

* Kasutage FedoraFAQ-i [[#Yum-i seadistamine|Yum-i seadistust]].
* Avage [[Terminal]] ja võtke endale [[root]] kasutaja õigused.
* Nüüd andke käsk
yum --enablerepo=flash install flash-plugin

Juhul, kui Teil on mingeid küsimusi Flash Plugina kohta, siis vaadake [http://macromedia.mplug.org/faq.html Flash Plugin FAQ] lehte

==Kuidas on võimalik näha PDF faile oma brauseris?==
==Kuidas ma saan näha filme oma brauseris?==
* Kasutage FedoraFAQ-i [http://uus.pingviin.org/wiki/index.php/FedoraKKK#Yum-i_seadistamine Yum-i seadistust]
* Avage [[Terminal]] ja võtke endale [[root]] kasutaja õigused
* Andke käsk
yum install mplayerplug-in
* Sulgege kõik oma brauserid ja käivitage nad siis uuesti

Juhul, kui soovite kasutada ka Windowsi failivorminguid, siis peate paigaldama ka w32codecs-ite paketi:
yum --enablerepo=atrpms install w32codec

==Kas ma saan kasutada MSN/AIM/ICQ/Yahoo-d Fedoras?==
Jah - saate küll. Fedoras on selleks olemas tarkvara nimega [[Gaim]]. Gaimiga on Teil võimalik kasutada korraga MSN Messengeri, ICQ-u, AIM-i, Yahoo! Messenger-i ja Jabber-it samal ajal. Et kasutada Gaim-i avage Red Hati menüü ja Interneti alt valige "IM" (IM-i asemel on vahest olnud ka "Internet Messenger.")
[http://gaim.sourceforge.net/ Gaimi] kodulehelt leiate rohkem infot, kuidas seadistada kontosid jne.

Fedora 4 KKK

2006-01-06T14:15:55Z

Cbr: /* Kuidas paigaldada Javat? */

[[Kategooria:Fedora]]

=Fedora KKK-st=

[[Fedora]] KKK põhineb mitteametlikul [http://www.fedorafaq.org/ FedoraFAQ] lehel. Tegu on pamiselt sealsete küsimuste ja vastuste tõlgetega, millele samas lisatakse jõudu mööda ka muid küsimusi/vastuseid, mis Pingviini portaalis üles kerkivad. Juhul, kui olete uus [[Linux|Linuxi]] valdkonnas, siis vaadake kindlasti ka antud Viki [[:Kategooria:Üldised juhendid|Üldised juhendid]] lehte.

=Fedorast=
==Mis on Fedora Core==

Esiteks tutvuge kindlasti [http://fedora.redhat.com/ Fedora ametliku kodulehega]. Paljud peavad Fedorat Red Hat Linux-i edasiarenduseks ja Fedora Core 4 näiteks Red Hat Linux 13-ks. Samas erineb ta endisest Red Hatst mitmel moel, nendest tähtsamateks erinevusteks on:
* Tegu on komuunil baseeruva distributsiooniga. See tähendab, et igaüks (kaasa arvatud Teie) võite anda oma panuse Fedora Core arendamisele. Seda siis tõlkimise, testimise, programeerimise või mõnel muul moodusel.
* Uus Fedora Core tuleb välja iga kuue kuu tagant.
* Peale uue versiooni ilmumist lõpetatakse vana versiooni toetamine 6-8 kuu pärast

See tähendab, et Te peate oma Fedora versiooni uuendama iga 6-8 kuu järel. Samas pole seda vaja karta, kuna üldjuhul on uuendamine suhteliselt lihtne. Uuendamise all mõeldakse siin siis kogu süsteemi uuendamist ühelt versioonilt teisele. Pidev tarkvarapaketide uuendamine turvaparanduste saamiseks on igal juhul vajalik. Samas, kui Teil pole mingil põhjusel soovi oma Fedora versiooni uuendada, siis võite vaadata [http://www.fedoralegacy.org/ Fedora Legacy Projecti], mis jätkab alati kuni poolteist aastat peale ametliku Fedora projekti toetuse lõppu, erinevate turvaparanduste välja laskmist vanematele Fedora Coredele.

Samas sarnaneb Fedora Core väga palju ka [http://www.redhat.com/software/rhel/ Red Hat Enterprise Linuxile], seega kui soovite enne RHEL-i soetamist sellest rohkem teada saada, siis võite katsetada ja alustada Fedorast.

==Mille poolest erineb Fedora Corel ja Red Hat Enterprise Linuxil?==

==Kas Fedora Core on ebastabiilne?==
Lühike ja konkreetne vastus - ei. Fedora Core ametlikud väljalasked on stabiilsed ja neid võib julgelt kasutada. Muidugi ei ole alati välistatud mõned pisivead.
==Millal Fedora Core 4 välja lasti?==
Fedora Core 4 lasti ametlikult välja 13 juunil 2005 aastal.
==Millal järgmine Fedora Core välja tuleb?==
Hetkel käib juba Fedora Core 5 arendamine ja tema väljatuleku ajagraafikut võite vaadata [http://fedora.redhat.com/About/schedule/ Fedora Core ajagraafikust]
==Kust ma leian nimekirja, mis programmid on kaasas Fedora Corega?==
Täielik nimekiri programmidest, mis tuleb kaasa iga Fedora Corega oleks liiga pikk. Üldjuhul piisab kasutajatele ka väiksemast nimekirjast ja selle kohase hea kokkuvõtte on teinud [http://distrowatch.org/table.php?distribution=fedora DistroWatch].
==Mis on Fedora Extras?==
Fedora Extrates leidub tarkvara, mis on küll toetatud Fedora projekti poolt, kuid mis ei tule kohe kaasa Fedora Corega. Lähemalt Fedora Extrate kohta võite lugeda nende [http://www.fedoraproject.org/wiki/Extras kodulehelt].

=Fedora paigaldamine=

==Kust ma võin Fedora Core CD-d saada?==
Kõige lihtsamaks variandiks on kindlasti tõmmata endale CD/DVD iso failid. Neid on võimalik tõmmata mõnest Fedora Core ametlikust [http://fedora.redhat.com/download/mirrors.html peeglist] (Eesti peegel asub [ftp://redhat.linux.ee/pub/fedora/linux/core/ Linux.ee] serveris] või siis [http://torrent.fedoraproject.org/ BitTorrenti] vahendusel. Juhul, kui Teil pole võimalik endale CD-sid ise alla tõmmata või põletada, siis tuleb kasutada kas mõne välismaise [http://fedora.redhat.com/download/vendors.html poe] teenuseid või lasta CD/DVD-d mõnel tuttaval valmis kirjutada.
===Millise Fedora ma endale alla laadima pean?===
Juhul, kui teate, kuidas endale nüüd vastavad iso failid saada, siis valige välja endale vastava arhidektuurile sobiv versioon. Juhul, kui kasutate tavalist Intel Pentium/Celeron protsessorit, AMD Athlon/Duron või muud PC protsessorit, siis peaks Teile sobima x86 kataloogis asuvad iso failid. Juhul, kui kasutate Apple arvutit, siis leiate endale sobivad iso failid ppc kataloogist. Juhul, kui kasutate aga AMD 64 või siis Inteli EM64T protsessoreid, siis leiate endale sobiva iso faili x86_64 kataloogist (samas võite kasutada ka x86 mõeldud Fedorat). Kui soovite aga kogu Fedora Core ise valmis kompileerida, siis tõmmake alla SRPMS kataloogist vastavad source rpm failid.
===Kas ma pean kõik need CD-d alla laadima?===
Kui lähete oma arhidektuurile vastavasse kataloogi, siis leiate, et seal on päris palju erinevaid CD-sid. Teie peate endale alla laadima ainult disc1-4 või siis DVD iso. Tähisega SRPMS iso failid sisaldavad endas lähtekoode ja seda Teil vaja ei lähe. rescuecd on aga CD, mis on vajalik, kui süsteemiga midagi juhtus ja vaja sellele ligi pääseda.
SHA1SUM failis on aga kirjas kõigi CD-de DVD-de kontrollarvud. Alati on mõistlik kontrollida enne CD/DVD valmis kirjutamist, et tõmmatud fail ikka terve on.
===Kuidas ma SHA1SUM-i kasutan?===

==Kuidas ma neid iso faile kirjutan plaadile?==
iso failide plaadile kirjutamise kohta vaadake õpetust [[iso failide kirjutamine]]
==Millised riistvara nõuded Fedora Corel arvutile on?==

==Kas ma saan kasutada RaiserFS, JFS või XFS-i?==
Jah - on küll võimalik paigaldada Fedora Core RaiserFS, JFS või siis XFS-ile, kuid tuleb arvestada, et nimetatud failisüsteemid pole toetatud Fedora Core poolt. Seega, kui midagi läheb valesti, on abi saamine raskendatud.
RaiserFS-ile Fedora Core paigaldamiseks kirjutage kohe alguses installeri käsureale:
linux selinux=0 reiserfs
JFS-ile Fedora Core paigaldamiseks kirjutage kohe alguses installeri käsureale:
linux selinux=0 jfs
XFS-ile Fedora Core paigaldamiseks kirjutage kohe alguses installeri käsureale:
linux xfs
Sa ei saa kasutada SELinuxit koos RaiserFS-i ja JFS-iga. Juhul, kui Te ei tea, mis asi on SELinux, siis võite seda hoiatust ignoreerida.
==Kas ma saan kasutada ka 64-bitisel süsteemil Fedorat?==
Jah, saate küll. On olemas kohe spetsiaalne Fedora Core just 64 bitistele protsessoritele (AMD ja Inteli omadele siis). Need võite leida tavalistest Fedora Core peeglitest x84_64 kataloogist. Samas võite aga ka julgelt 64-bitisele arhidektuurile paigaldada 32-bitise Fedora Core. Lähemalt juhiseid, kuidas saada endale Fedora Core leiate [[#Kust ma võin Fedora Core CD-d saada?|siit]].

==Kas ma saan paigaldada ka Mac-ile Fedorat?==
Jah - saate küll. Vaadake lähemalt [[#Kust ma võin Fedora Core CD-d saada?|siit]]. Teil läheb vaja PPC versiooni.

==Kas on olemas ka Fedora Core startup diski?==
Ametlikult ei ole olemas enam Fedora Core startup diski, kuna uus 2.6 kernel on liiga suur, et mahtuda ühele floppy diskile. Samas, kui Teie arvuti siiski ei võimalda buutimist CD-lt, siis võite kasutada [http://btmgr.webframe.org/ Smart Boot Manageri] ja selle abil arvuti üles buutida.
Juhul, kui aga Teie arvutil pole üldse CD/DVD Rom-i , siis võite ka kasutada [http://www.thisiscool.com/fcfloppy.htm Fedora Core Floppy] paigaldust.
=Fedora kasutamine ja tarkvara paigaldamine=
==Kust ma võin leida tarkvara Fedorale?==

On olemas mitmeid erinevaid repositooriume (kohti, kus hoitakse erinevat tarkvara). Tuntumad repositooriumid on [http://rpm.livna.org/ rpm.livna.org], kus talletatakse erinevat tarkvara, mille litsentsi või patendi tingimused on USA-s segased ja loomulikult [http://fedoraproject.org/wiki/Extras Fedora Extras]. Kummaski repositooriumis on erinev tarkvara. Lisaks sellele võite vaadata ka veel [http://freshrpms.net/ RPMForge] lehte. Seal leidub tarkvara, mida pole ei Livna ega Extras repositooriumis. Juhul, kui otsite mingit konkreetset tarkvara, siis võite selleks kasutada [http://www.fedoratracker.org/tracker.py?mode=pkgSearch Fedora Tracker otsingut] või siis [http://rpm.pbone.net/ rpm.pbone.net] otsingut.

==Kuidas paigaldada tarkvara Fedoras (Yum-i ja/või rpm-i kasutamine)?==
===Yum-i seadistamine===
Lihtsaim moodus Fedoras tarkvara paigaldada on kasutada Yum-i. Kuid yum-i esmakordsel kasutamisel tuleb siiski natuke enne teada seadistada, et hakataks kasutama õigeid repositooriume. Selleks:
* Avage [[Terminal]]
* Võtke endale [[root]] kasutaja õigused. Selleks kirjutage terminali
su
ja andke root kasutaja parool
* Nüüd kopeerige järjest järgnevad käsud
cd /etc

mv -f yum.conf yum.conf.bak

wget http://www.fedorafaq.org/samples/yum.conf
* Nüüd paigaldame FedoraFAQ lehe yum.conf faili:
rpm -Uvh http://www.fedorafaq.org/yum

Tähelepanu - yum.conf faili uuendatakse erinevatel põhjustel FedoraFAQ lehel üsna tihti. Seega, isegi kui Te olete kasutanud pikemat aega Yum-i on vahest tark eelnevad sammud uuesti läbi viia, et kasutaksite alati kõige uusimat yum.conf faili.

Muidugi võite ka ise yum.conf faili endale meelepäraseid repositooriume lisada. Selleks lugege yum-i manuali.

===Yum-i kasutamine===

Selleks, et kasutada Yum-i, avage [[Terminal]] ja võtke endale [[root]] kasutaja õigused. Nüüd saate yum-i kasutada.
* Et saada nimekirja kogu saadaolevast tarkvarast kirjutage:
yum list available
* Mõne tarkvara paigaldamiseks, andke käsk:
yum install tarkvaranimi
* Mõne tarkvara uuendamiseks kirjutage:
yum update tarkvaranimi
* Süsteemi uuendamiseks kirjutage
yum update
Sellega uuendate kogu tarkvara, mis Teil süsteemis on ja mis vajab uuendamist.
* Et näha, mis uuendused on saadaval, kirjutage:
yum check-update
* Selleks et otsida mingit konkreetset tarkvara/paketti, kirjutage:
yum search otsingusõna

Rohkem yum-ist võite teada saada [http://linux.duke.edu/projects/yum/ yum-i] kodulehelt.
===RPM paketi paigaldamine===
Juhul, kui tõmbasite endale mõne tarkvara RPM paketi ja soovite seda nüüd paigaldada, siis avage [[Terminal]], liikuge kataloogi, kuhu te tõmbasite oma rpm paketi ja [[root]] kasutaja õigustes andke käsk:
rpm -Uvh failinimi.rpm
Võite alati anda ka osalise faili nime kujul:
rpm -Uvh failinim*

==Kas on olemas ka graafilist liidest Yum-ile?==

Jah on olemas küll. Selle nimeks on [http://linux.rasmil.dk/cms/modules/dokuwiki/doku.php?id=yumex:yumex Yum Extender] Te võite selle endale lihtsalt paigaldada Yum-i enda abil:
Avage [[Terminal]] ja [[root]] kasutaja õigustes ( käsk su )andke järgmine käsk:
yum install yumex
Kui paigaldus on lõppenud peaks Yum Extender olema Teil System Toolside all Red Hat menüüs.

==Kas on olemas ka apt Fedorale?==

APT on Debiani paketihaldus vahend, mis paigaldab nii soovitud paketi kui ka selle tööks vajaminevad teised paketid. Fedora Cores täidab neid samu ülesandeid yum. Juhul, kui soovite siiski kasutada apt-i, siis võite selle eraldi paigaldada. On olemas spetsiaalne apt Fedorale, kuid ta on suhteliselt vähese huviga. Peatähelepanu on suunatud siiki yum-ile.

==Kas up2date töötab veel?==
Jah, te võite endiselt kasutada up2date-t, kuid enam ei kasutata Red Hat Networki (tegelikult laetakse tarkvara alla küll Red Hat Networki serveritest, kuid enamus võimalusi on suletud).
Soovituslik on kasutada uuendamiseks siiski yum-i või apt-i.
==Kuidas paigaldada Javat?==
Java programeeriatele on Fedora Cores olemas kompilaator nimega [http://gcc.gnu.org/java/ gcj].

Samas, kui soovite kasutada Java rakendusi oma brauseris ja arvutis, siis tuleb paigaldada eraldi Java.
* Kasutage FedoraFAQ-i [[#Yum-i seadistamine|Yum-i seadistust]].
* Laadige alla Sun-i [http://java.sun.com/j2se/1.5.0/download.jsp Java Software Development Kit]. Valige sealt lehelt JDK 5.0 link. Kui jõuate alla laadimiste leheni, siis valige "Linux self-extracting file", mitte RPM faili.
* avage [[Terminal]]
* Nüüd peaks Teil olema Java Software Development Kit alla laetud kusagil Teie kodukataloogis (kus täpselt, seda peate ise teadma). Tegu on failiga, mille nimi on umbes selline
jdk-1_5_0_05-linux-i586.bin
Et näha Teie alla laetud faili täpset nimi, kirjutage terminali
ls jdk-*
* Võtke endale [[root]] kasutaja õigused
* Kontrollige, et olete ikka õiges kataloogis, kus on Teie alla laetud fail (käsk ls abiks). Kui ei, siis liikuge tagasi sinna kataloogi.
* Kontrollige, et rpm-build pakett on ikka paigaldatud
yum install rpm-build
* Liigutage JDK fail RPM Sources kataloogi
mv jdk-* /usr/src/redhat/SOURCES/
* Avage oma brauseris (ärge vahepeal terminali sulgege) järgnev leht [http://www.jpackage.org/rpm.php?id=3033 JPackage Java 1.5.0 Source RPM] Klikake lingil, millel kiri "java-1.5.0-sun-1.5.0.05-1jpp.nosrc.rpm."
* Minge tagasi terminali ja ehitage just alla laetud faili abil endale uus Java RPM fail.
rpmbuild --rebuild java-1.5.0-sun*src.rpm
* Eelmise käigu abil ehitasite mitmeid rpm faile oma arvutisse. Nüüd saate need paigaldada:
yum -y localinstall /usr/src/redhat/RPMS/i586/java-1.5.0-sun-*
* Nüüd paigaldame ka Teie brauserile Java toe
ln -s /usr/lib/jvm/jre/plugin/i386/ns7/libjavaplugin_oji.so /usr/lib/mozilla/plugins/

Sellega peakski kõik olema. Vaja on veel korra süsteemist välja logimine ja uuesti sisse logimine (võite kasutada ka restarti), et kõik asjad tööle hakkaks.

==Kuidas paigaldada Flash playerit oma brauserisse?==

* Kasutage FedoraFAQ-i [http://uus.pingviin.org/wiki/index.php/FedoraKKK#Yum-i_seadistamine Yum-i seadistust]
* Avage [[Terminal]] ja võtke endale [[root]] kasutaja õigused.
* Nüüd andke käsk
yum --enablerepo=flash install flash-plugin

Juhul, kui Teil on mingeid küsimusi Flash Plugina kohta, siis vaadake [http://macromedia.mplug.org/faq.html Flash Plugin FAQ] lehte

==Kuidas on võimalik näha PDF faile oma brauseris?==
==Kuidas ma saan näha filme oma brauseris?==
* Kasutage FedoraFAQ-i [http://uus.pingviin.org/wiki/index.php/FedoraKKK#Yum-i_seadistamine Yum-i seadistust]
* Avage [[Terminal]] ja võtke endale [[root]] kasutaja õigused
* Andke käsk
yum install mplayerplug-in
* Sulgege kõik oma brauserid ja käivitage nad siis uuesti

Juhul, kui soovite kasutada ka Windowsi failivorminguid, siis peate paigaldama ka w32codecs-ite paketi:
yum --enablerepo=atrpms install w32codec

==Kas ma saan kasutada MSN/AIM/ICQ/Yahoo-d Fedoras?==
Jah - saate küll. Fedoras on selleks olemas tarkvara nimega [[Gaim]]. Gaimiga on Teil võimalik kasutada korraga MSN Messengeri, ICQ-u, AIM-i, Yahoo! Messenger-i ja Jabber-it samal ajal. Et kasutada Gaim-i avage Red Hati menüü ja Interneti alt valige "IM" (IM-i asemel on vahest olnud ka "Internet Messenger.")
[http://gaim.sourceforge.net/ Gaimi] kodulehelt leiate rohkem infot, kuidas seadistada kontosid jne.