Pingviini viki - Kasutaja kaastöö [et]

Ubuntu

2009-04-23T21:39:19Z

Heix:

[[Kategooria:Linuxi distributsioonid]]
{{Linuxi info|
nimi = Ubuntu
|logo = [[Pilt:Ubuntulogo.gif]]
|screenshot =
|pildi_allkiri =
|arendaja = Ubuntu Foundation
|perekond = [[GNU/Linux]]
|arendusmudel = [[FOSS]]
|viimane versioon = 9.04 "Jaunty Jackalope"
|viimane valjalase = 04.2009
|ui = [[Gnome]]
|pakihaldus = [[APT]]
|litsents = [[GPL]]
|staatus = aktiivne
|koduleht = [http://www.ubuntu.com www.ubuntu.com]
|foorum = [http://www.ubuntuforums.org www.ubuntuforums.org]
|ametlikud_peeglid =
|mitteametlikud_peeglid =
}}

'''Ubuntu Linux''' on [[Debian|Debiani]] pakihaldust kasutav [[Linux|Linuxi]] distributsioon, mis on kasutamise lihtsustamiseks teinud kindla programmide valiku: üks aknahaldur - [[GNOME]], üks veebilehitseja - [[Firefox]], üks meiliprogramm - Evolution jne. Mistõttu mahub Ubuntu Linux ära ühe CD peale. Samas on võimalik kasutada enamikke Debiani jaoks väljalastud pakke oma lemmikprogrammi installimiseks. Võimalik on kasutada nii tasuta komuuni toetust kui ka erinevaid tasulisi tugikanaleid.

Ubuntul on ka kaks nooremat sugulast: [[KDE]] töölauda kasutav [[Kubuntu]] ning Xfce töölauaga varustatud [[Xubuntu]]. On olemas ka koolidele mõeldud versioon, mis kannab nime [[Edubuntu]].

Ubuntu on zulu ja koosa keeltest pärinev sõna, mida tõlgitakse kui "inimlikkus teiste suhtes", usk kõigi inimeste seotusse/ühtsusse. Ning Ubuntu Linux püüab samu põhimõtteid järgida tarkvara loomisel. Ubuntu arendajate meelest peab tarkvara olema tasuta, ta peab olema kasutajate oma keeles ja kasutajatel peab olema võimalus muuta tarkvara vastavalt oma äranägemisele.

Uus versioon lastakse regulaarselt välja koos uue GNOME versiooniga.
Palju on küsitud, mida tähendavad need Ubuntu versiooni numbrid - näiteks 7.10 või 6.06. See tähistab, mis aastal on antud versioon välja lastud ja mis kuul. Seega 6.06 tähendab, et antud versioon on välja lastud 2006 aastal ja juuni kuus. 7.10 tähendab aga, et antud versioon on välja lastud 2007 aasta oktoobri kuus.

[[LTS]] tähis versiooni numbri taga tähendab seda, et tegu on Long-Term Supporti omava versiooniga.

==Päritolu==
Ubuntu Linuxi ametlikuks "koduks" on Man-i saar. Samas on Ubuntu arendajaid üle kogu maailma.

==Muud kasulikud lingid==
* [[:Kategooria:Ubuntu|Ubuntu õpetused]]
* [[dpkg|.deb failide paigaldamine]]
* [https://wiki.ubuntu.com/UserDocumentation Ubuntu Wiki]
* [http://ubuntuguide.org/ UbuntuGuide] - Mitteametlik Ubuntu juhend
* [http://easylinux.info/wiki/Ubuntu Mitteametlik Ubuntu 5.10 (Breezy Badger) juhend]
* [http://help.ubuntu.com/starterguide/C/faqguide-all.html Ubuntu FAQ] - ingliskeelne Ubuntu KKK
* [http://www.ubuntugeek.com/ UbuntuGeek] - Ubuntuga seotud juhendid ja õpetused
* [http://ubuntuforums.org/ Ubuntu Forums] - Suurim Ubuntu foorum
* [http://pingviin.org/modules.php?name=Forums&file=viewforum&f=17 Pingviini Webi] Ubuntu alamfoorum
* [http://foorum.hinnavaatlus.ee/viewtopic.php?t=144197 Küsimused/vastused seoses Ubuntu Linuxiga] Hinnavaatluse Ubuntu teema.
* [http://striimer.ee/UnattendedUbuntu/MainPage/index.html Unattended Ubuntu 8.10 (EST)] Ubuntu Installeerimine käed taskus

==Kust saada?==
Ubuntu Linuxit võib alla tõmmata netist ISO failidena järgmistest aadressidelt:
[http://www.ubuntulinux.org/download/ Download] - valige sealt endale kõige lähem peegel.
DVD-sid on hetkel võimalik alla laadida ainult BitTorrenti vahendusel [http://torrent.ubuntu.com/releases/breezy/release/dvd/ siit] aadressilt. Kõigele lisaks on võimalik Ubuntu CD-sid ka tasuta tellida. Selleks tuleb minna https://shipit.ubuntu.com/ aadressile, seal ennast ära registreerida peale mida võite tellida ilma postikuludeta koju Ubuntu CD-sid. Samas tuleb arvestada, et kohale jõuavad nad umbes kuu ajaga.

==Vaata ka==
* [[Estobuntu]]
* [[Kubuntu]]
* [[Xubuntu]]
* [[Ubuntu Studio]]

Debian

2009-03-01T10:22:53Z

Heix: /* Väljalasked */

[[Kategooria:Linuxi_distributsioonid]]
{{Linuxi info|
nimi = Debian
|logo = [[Pilt:Debian.png|100px]]
|screenshot =
|pildi_allkiri =
|arendaja = Debian Project
|perekond = [[GNU/Linux]]
|arendusmudel = [[avatud lähtekood]]
|viimane versioon = 5.0 ''Lenny''
|viimane valjalase = 14.02.2009
|ui = [[GNOME]] (vaikimisi), [[KDE]] või [[Xfce]]
|pakihaldus = [[APT]] http://packages.debian.org
|litsents = [[GPL]], teised vabad litsensid (vaata [http://en.wikipedia.org/wiki/Debian_Free_Software_Guidelines DFSG])
|staatus = aktiivne
|koduleht = [http://www.debian.org www.debian.org]
|foorum = [http://forums.debian.net forums.debian.net]
|ametlikud_peeglid = ftp://ftp.ee.debian.org
|mitteametlikud_peeglid = ftp://ftp.estpak.ee/debian/
}}

Debian on loodud 1993. aastal Ian Murdock'i poolt. Distributsiooni nimetus Debian tuleneb Ian Murdocki ja ta naise Debra eesnimedest.

Algselt oli Debian sponsoreeritud [[Free Software Foundation]]'i [[GNU]] projekti poolt, kuid tänaseks peetakse seda GNU projekti otseseks järglaseks. Debianiga tuleb kaasa üle 20 000 paki (eelnevalt kompileeritud, efektiivsemaks ja lihtsamaks programmide paigaldamiseks koostatud tarkvara kogumid), mida võib kasutada ja edasi jagada johtuvalt [[GNU GPL|GNU General Public License]] tingimustest. Lisaks on üle 300 paketi (non-free ja contrib), mida võib kasutada igaühel neist kaasas olevatest litsentsitingimustest lähtudes.

==Pakihaldus==
Debiani eeliseks peetakse tihti tema mugavat [[pakihaldus|pakihaldussüsteemi]] [[APT]], mille puhul pole kasutajal tarvis lahendada pakkide omavahelisi sõltuvusprobleeme, sest need lahendatakse automaatselt. Iga ajakohase Debiani [[peegel|peegli]] pealt on võimalik süsteemi alati uuendada.

==Väljalasked==
Kõige viimast Debiani väljalaset kutsutakse ''stable''<nowiki>'</nowiki>ks. Viimane ''stable'' on koodnimega ''sarge''. ''stable''<nowiki>'</nowiki>s ei muutu pakkide versioon, pakid saavad ainult turvalisusega seotud uuendusi.
Eelnevad Debiani väljalasked koos nende koodnimedega:
*5.0 – lenny, 15.02.2009
*4.0 – etch, 8.04.2007
*3.1 – sarge, 6.06.2005
*3.0 – woody, 19.06.2002
*2.2 – potato, 15.08.2000
*2.1 – slink, 9.03.1999
*2.0 – hamm, 24.07.1998
*1.3 – bo, 2.06.1997
*1.2 – rex, 12.12.1996
*1.1 – buzz, 17.06.1996
*0.93r6 – -, 26.11.1995

Kuna CD-tarnija tegi eksliku katkise väljalaske versiooniga 1.0, ei lastud versiooni 1.0 kunagi välja.<br><br>
Järgmist Debiani suuremat väljalaset kutsutakse ''testing''uks. Järgmise stabiilse väljalaske koodnimi on ''etch''. ''testing''us uuenevad pakid pidevalt, sinna jõuavad ''unstable''s järgi proovitud uued võimalused.<br>
Debiani versioon, mida kunagi välja ei lasta, kuid kus valmistatakse pakke ette ''testing''usse lisamiseks, kannab nimetust ''unstable'' koodnimega ''sid''. ''unstable'' koodnimi on alati ''sid'' ning seda ei lasta kunagi välja.<br>
Peale selle on eriti uuenduslike pakkide jaoks olemas ''experimental''. Seal olevad pakid võivad muuta süsteemi kasutamiskõlbmatuks, kui kasutaja ei ole teadlik oma tegevusest. ''experimental''is rakendatakse uusimaid tehnoloogiaid, mis on seotud mõne teegi uuendustega vms.

Debiani koodnimed on võetud filmi "Toy Story" tegelaste järgi.

Graafik Debiani väljalasetest: [http://debian.semistable.com/releases.gif debian.semistable.com/releases.gif]

==Arhitektuurid==

Debian toetab ametlikult 11 erinevat [http://www.debian.org/ports/ arhitektuuri].

* <tt>i386</tt> – [[x86-32]] 32-bitine Intel/AMD PC
* <tt>amd64</tt> – [[x86-64]] 64-bitine Intel/AMD PC
* <tt>alpha</tt> – [[DEC Alpha]] arhitektuur
* <tt>sparc</tt> – [[SPARC|Sun SPARC]] arhitektuur
* <tt>arm</tt> – [[ARM]]
* <tt>powerpc</tt> – [[PowerPC]]
* <tt>hppa</tt> – [[PA-RISC perekond|HP PA-RISC]]
* <tt>ia64</tt> – [[Itanium|Intel Itanium]] (IA-64)
* <tt>mips</tt>, <tt>mipsel</tt> – [[MIPS]]
* <tt>s390</tt> – [[IBM ESA/390]] arhitektuur ja [[z/Architecture]]

==Tuumad==

Kuigi Debiani kasutajate hulgas on kõige populaarsemaks valikuks GNU/Linux süsteem (GNU rakendused ja Linuxi nimeline tuum), pakub Debian ka selles vallas kõige suuremat valikut.

* ''[[Debian GNU/Linux]]'', [[Linux]]i tuumaga — algupärane, ametlikult toetatud port, mida enamus Debiani kasutajaid kasutavad.
* ''[[Debian GNU/Hurd]]'', [[GNU Hurd]] tuumaga. Debian GNU/Hurd on arendamisel juba aastaid, kuid ametlikku väljalaset pole. Umbes pooled Debian GNU/Linuxi tarkvara pakkidest on siiani porditud GNU Hurdile. Töötab [[x86-32|i386]] ja [[amd64]] tüüpi PC-del.
* ''[[Debian GNU/kFreeBSD]]'', [[FreeBSD]] tuumaga, [[i486]]-sarnastel arhitektuuridel. See on GNU distributsioon Debiani pakimajandusega ja [[FreeBSD]] tuumaga. 'k' tähendabki seda, et FreeBSD operatsioonisüsteemist kasutatakse ainult tuuma. Sellel pordil on olemas ka [[LiveCD]] nimega [http://glibc-bsd.alioth.debian.org/ging/ ging]
* ''[[Debian GNU/NetBSD]]'', [[NetBSD]] tuumaga, hetkel töötab ainult [[x86-32|i386]] ja [[DEC Alpha]] arhitektuuridel. Ka siin kasutatakse Debiani pakimajandust, GNU rakendusi, kuid NetBSD tuuma.

Ehkki kõikide portide näol on tegemist Debiani alamprojektidega, pole ametlikke mitte-Linuxi väljalaskeid veel tehtud. Seega Debian on veel siiski ainult Linuxi distributsioon.

==Lisaks==
*[[:kategooria:debian|Debiani õpetused]]
*[[dpkg|.deb failide paigaldamine]]
*[[APT|Advanced Packaging Tool ehk APT]]

Linuxi ABC

2008-11-02T07:50:32Z

Heix: /* Paigaldamine (ja ka uuendamine*) */

[[Kategooria:Algajad]]
{{Täienda}}

== Linuxi ABC ==

Kõigepealt mõned põhitõed:

# Linux on sama graafiline kui muud operatsioonisüsteemid.
# Linuxile on olemas kõik tavakasutajale vajalikud programmid, ning need on vabavaralised.
# Pingviin aitab alati hea meelega. http://pingviin.org
# Kui häda suur, siis [http://www.google.ee googelda].
# Linux on tasuta, kuid soovi korral võid kaasa aidata.

==Mida peab teadma enne, kui hakkate Linuxit kasutama==
* [http://viki.pingviin.org/index.php/LiveCD Mis on LiveCD?]
* [http://viki.pingviin.org/index.php/Iso_failide_kirjutamine Kuidas liveCD-d kirjutada]
* Mis on alglaadimine? Sellest allpool.

Siis pole enam muud kui Linux arvutisse.

== Millest alustada? ==

Alustuseks muidugi valida välja [[:Kategooria:Linuxi distributsioonid|distributsioon]], mida te tahate kasutama hakata ja see endale alla laadida. Sellest tuleb endale kõrvetada CD- või DVD-tõmmis. Siis peate ka otsustama,
kas jätate Windowsi (mis arvatavasti sellest artiklist huvituval inimesel arvutis on) alles *(''dual-boot'' ehk topelt-alglaadimine)
või tahate täielikult allutada kõvaketta Linuxi diktatuurile.
Esimesel juhul peaksite tegema backupi juhuks kui midagi viltu läheb ja andmekadu kardate – tegijal juhtub ikka teinekord. Aitab ka see, kui enne kõik andmed välisele kõvakettale ümber tõsta. Samas kui teie arvutis on juba mitu [[Partitsioonid|partitsiooni]] siis pole sellel ehk mõtetki. Kui see tehtud siis plaat lugejasse ja taaskäivitada.
* Ubuntu, Kubuntu ja Estobuntu paigaldavad tuvastavad teie arvutis oleva muu operatsioonisüsteemi ja lubavad ka sellel vabalt teie arvutis olla. Peate ainult alglaadimisel (loomulikult pärast paigaldamist) märgistama, milline nendest tööle panna. [http://www.psychocats.net/ubuntu/images/installinghardyplus23.png Näide.]

==Alglaadimine==

Mõnel juhul tuleb vajutada F11, et minna BIOS-i menüüsse, mis annab valiku käivitada arvuti lugejas olevalt plaadilt. Mõnel juhul küsib arvuti ise, kas käivitada CD-lt. Vajutad ''Enter''-klahvi ja siis pole muud kui oodata.

==Paigaldamine (ja ka uuendamine*)==

* [http://www.linux.com/var/uploads/Media/flash/117384-1.swf Fedora7 video]
* [http://www.alinux.tv/800x600.htm aLinux video]
* [http://archux.com/page/arch-linux-video-installation-guide Arch Linux video]
* [http://www.offensive-security.com/movies/dualboot/dualboot.html BackTrack video]
* [http://www.linux.com/var/uploads/Media/flash/Kubuntu-install-to-hard-drive.swf Kubuntu video] (Estobuntul on sarnane)

OpenSUSE videod:
* [http://vtc.com/modules/products/moviePlay.php?size=large&foldername=opensuse103&sku=33849&movie=0301&mode=flv 1. Sissejuhatus]
* [http://vtc.com/modules/products/moviePlay.php?size=large&foldername=opensuse103&sku=33849&movie=0302&mode=flv 2. osa]
* [http://vtc.com/modules/products/moviePlay.php?size=large&foldername=opensuse103&sku=33849&movie=0303&mode=flv 3. osa]
* [http://vtc.com/modules/products/moviePlay.php?size=large&foldername=opensuse103&sku=33849&movie=0304&mode=flv 4. osa]
* [http://vtc.com/modules/products/moviePlay.php?size=large&foldername=opensuse103&sku=33849&movie=0305&mode=flv 5. osa]

Nagu videodest näha, on paigaldamine mõnel lihtsam, teisel keerulisem toiming. Esialgu, kui te ei tea arvutitest midagi, soovitaks Fedorat, Ubuntut või Estobuntut, millel on paigaldamine graafiline ja paljud seadistamised (nagu interneti) tehakse sinu eest automaatselt ära.

''* Uuendamise juures peaks tähele panema, et olemasoleva /home partitsiooni ühendus-punkt tuleb uuesti määrata.''
''Vastasel juhul loob installer uue /home kausta root partitsiooni. Ja vanast teeb lihtsalt uue partitsooni, mis on ühendatud''
''andmekandja kausta.''

'''Linuxi plussiks programmide paigaldamise juures on veel pakihaldur.'''

Linuxis on programmide paigaldamine ja haldamine keskselt korraldatud. Windowsi kasutajale meenutab see ehk enim ''Add/Remove Programs''i, mida kasutatakse peamiselt programmide eemaldamiseks. Linuxis tegeleb see programm ka kõigi paigaldatud programmide uuendamistega, lahendab sõltuvusi (mõned programmid tahavad töötamiseks teisi programme) jpm.
Sellist programmi nimetatakse pakihalduriks (pakk on pakendatud programm, mis on valmis paigaldamiseks). Erinevates Linuxi versioonides, ehk distributsioonides, on erinevad pakihaldurid.