Pingviini viki - Kasutaja kaastöö [et]

Emerge kasutamine

2006-04-06T21:26:35Z

Hoho: /* Emerge põhikäsud */

[[kategooria:gentoo]]
==Lühikokkuvõte==

'''emerge''' on Gentoo Linuxi Portage käsurea klient. Peamiselt on ta kasutusel süsteemi rakenduste paigaldamiseks ja eemaldamiseks. Paigaldamisel kontrollitakse kõiki sõltuvusi ja paigaldatakse ka muud paketid, mis vajalikud paigaldatava rakenduse toimimiseks.

Emerge on kirjutatud Pythonis ja ta loeb ''/usr/portage'' kataloogis olevaid ''.ebuild faile''. Selles kataloogis olevaid faile nimetatakse ka Portage puuks. .ebuild sisaldab endas infot, kuidas lähtekoodist rakendus kompileerida, milliseid teisi rakendusi selleks on vaja, mis versiooniga on tegu. Ühtlasi kontrollitakse ''/etc/make.conf'' faili sisestatud ''USE'' lippe.

==Emerge põhikäsud==

Üks kõige tähtsamaid emerge käskusid on
emerge sync

Sellega Te uuendate oma Portage puu .ebuild failide nimekirja kõige uuemaks saadaolevaks nimekirjaks. See käsk on soovituslik alati käivitada enne suuremat uuendust või kui Te pole pikka aega ühtegi programmi paigaldanud ja Portage puud uuendanud. Kui Teil ei tööta tulemüüri tõttu ''sync'', siis võite proovida ka emerge ''-webrsync'' käsku kasutada.

===Rakenduste paigaldamine emerge abil===

Kõige rohkem kasutatakse emerge-t erinevate rakenduste paigaldamiseks süsteemi. Peamiselt käib see järgmise käsuga:
emerge rakendusenimi

Sellega paigaldatakse Teile süsteemi soovitud rakendus koos kõige temast sõltuvate programmide ja pakettidega, mis pole veel paigaldatud. Antud käsk paigaldab üldjuhul koheselt ilma edasisi küsimusi esitamatakõik paketid. Juhul, kui soovite enne näha, mis paigaldatakse, siis võite kasutada '''-a''' või '''--ask''' võimalust.

Näiteks soovime süsteemi paigaldada Kopete:
emerge -a kopete

andis meile nüüd väljundiks:
<pre># emerge -a kopete

These are the packages that I would merge, in order:

Calculating dependencies ...done!
[ebuild N ] kde-base/kopete-3.4.1-r1

Do you want me to merge these packages? [Yes/No]</pre>

Ja nüüd saame valida, kas paigaldame selle '''y''' või ei paigalda '''n'''
Valides Yes paigaldatakse nüüd kõik ette näidatud rakendused.

Juhul, kui soovite saada rohkem infot, mis paigaldatakse ja mis ''USE'' lippe paigaldatavad rakendused nõuavad, siis saate kasutada selleks lisavõimalust '''-v''' või '''--verbose'''. Samuti kuvab see erinevaid emerge kasutamisel tekkivaid vigu. Emerge kasutamisel on võimalik kasutada korraga erinevaid võimalusi.

Näiteks soovime süsteemi paigaldada Kopete ja näha ühtlasi, mis USE lippe uus rakendus(rakendused) nõuavad:
emerge -av kopete

andis väljundiks:
<pre># emerge -av kopete

These are the packages that I would merge, in order:

Calculating dependencies ...done!
[ebuild N ] kde-base/kopete-3.4.1-r1 +arts -debug -kdeenablefinal -kdexdeltas +ssl -xinerama 0 kB

Total size of downloads: 0 kB

Do you want me to merge these packages? [Yes/No]</pre>

Ja taas saame valida jah '''y''' või ei '''n'''.

Kui aga soovime samal ajal uuendada ka kõik rakenduse paigaldamisega seotud paketid, mis juba on süsteemi paigaldatud, siis on soovitus kasutada '''-u''' või '''--update''' võimalust.

Näiteks soovime endale paigaldada Bittorrenti, ühtlasi soovime näha, mis sõltuvused tal on, mis USE lipud ja lasta tal ka vajaminevad paketid uuendada.
emerge -avu bittorrent

väljundiks saame:
<pre># emerge -avu bittorrent

These are the packages that I would merge, in order:

Calculating dependencies ...done!
[ebuild U ] dev-python/dnspython-1.3.3 84 kB
[ebuild N ] net-p2p/bittorrent-4.0.2 +X 151 kB

Total size of downloads: 236 kB

Do you want me to merge these packages? [Yes/No]</pre>

Valikuvõimalus jälle sama. Siin on näha, et rakendus bittorrent on süsteemis uus. Seda näitab '''N''' ebuild-i taga ja rakendus dnspython on süstemis olemas, kuid vajab uuendamist. ''(tegelikult kuvatakse selle taga ka paigaldatud versiooni numbrit, kuid kuna minu süsteem on pidevalt uuendatud, siis mul ei õnnestunud kuvada seda võimalust, et mingi pakett ka uuendamist vajaks :( )''

===Rakenduste eemaldamine süsteemist===

Kui Te ei soovi enam oma süsteemis mingit rakendust omada, siis saate selle ka lihtsalt emerge abil eemaldada.
Kirjutage vaid terminali käsk:
emerge -C rakendus

või siis
emerge unmerge rakendus

Nüüd on Teil aega 5 sekundit veel ümber mõtlemiseks. Kui soovite eemaldamise lõpetada, siis vajutage korraga '''Ctrl''' ja '''c'''.
Kuid te saate taas kasutada eelnevalt tuntud '''-a''' võimalusi. Seega kõige turvalisem rakenduste eemaldamise võimaluseks oleks käsk:
emerge -aC rakendus

Sellega saate rohkem aega kontrollida, kas eemaldate ikka õige asja.

===Rakenduste otsimine===

Rakenduste otsimine Portages on samuti võimalik teha emerge käskudega.
Kui soovite otsida ainult rakenduste pealkirjadest, siis kasutage käsku:
emerge -s otsingusõna

Oluline on teada, et pole vaja kirjutada täpset otsingu sõna. Võite kirjutada ka osa sõnast. Näiteks kirjutades msn otsitakse välja kõik rakendused, mille nimes sisaldub msn.
Kui soovite aga otsida rakenduste kirjelduste seast, siis kasutage käsku:
emerge -S otsingusõna

Kuna kontrollitakse kõigi Portage puus olevate paketide kirjelduste seast, siis võib see võtta üsna kaua aega.

===Süsteemi uuendamine===

Kui soovite uuendada oma süsteemi, siis pole Gentoos tarvis muud, kui kirjutada:
emerge -uD world

See uuendab kõik rakendused, mis Portage abil paigaldatud ja käsku
emerge -u system
uuendab ainult Gentoo baassüsteemi.
Juhul, kui soovite ainult vaadata, mis uuendatakse, siis kasutage '''-p''' võimalusi. Sellega näidatakse Teile ainult näidatakse pakette, mis vajavad uuendamist kuid neid ei paigaldata.
emerge -p world

või
emerge -p system

==Emerge teised võimalused==

===Masked rakendused ===

Mõnede rakenduste paigaldamisel võite saada hoopis errori, et vajaminev pakett on ''masked''. Mida see siis tähendab. Tegu on Gentoo arendajate poolt “peidetud” rakendustega, mille paigaldamine võib mitte õnnestuda või nad võivad süsteemi ebastabiilseks muuta. Lisaks võivad “peidetud” rakenduste alla satuda sellised rakendused, mis pole veel piisavalt testitud. Seega nende kasutamine on alati seotud kasutaja enda riskiga, kuigi ainult ''masked'' ei tähenda kohe, et tegu on ebastabiilse või vigase rakendusega.

Rakendused võivad olla masked lihtsalt vastava arhidektuuri tähisega:
<pre># emerge gdesklets-core

'''Calculating dependencies'''
!!! all ebuilds that could satisfy "gnome-extra/gdesklets-core" have been masked.
!!! possible candidates are:
- gnome-extra/gdesklets-core-0.26 (masked by: ~keyword)
- gnome-extra/gdesklets-core-0.26.1 (masked by: ~keyword)
!!! Error calculating dependencies. Please correct. </pre>

Antud juhtumil on siis soovitud rakendus ''gdesklets-core'' peidetud (masked) ~ kasutades. Selle rakenduse paigaldamiseks kirjutage käsureale:
ACCEPT_KEYWORDS="~x86" emerge gdesklets-core

Kusjuures ~ järgi kirjutage oma arvuti arhidektuur (x86, ppc, sparc, sparc64 või alpha).

Juhul, kui ka siis ei õnnestu rakendust paigaldada, siis tuleb see süsteemile veel eraldi lubada. Nimelt on Portages olemas spetsiaalne fail '''package.mask'''. Tema asukoht on ''/usr/portage/profiles/package.mask''. Et kontroillida, kas Teie soovitud rakendus on nimetatud failis kirjas või ei, seda saate teha '''grep''' abil. Kontrollime näiteks, kas rakendus ''gimp'' on selles listis või ei:
grep gimp /usr/portage/profiles/package.mask

Kui Te saate tulemuseks:
>=media-gfx/gimp-1.3

, siis tuleb lihtsalt package.mask failis see rida välja kommenteerida # kasutades.
Võite kasutada
nano /usr/portage/profiles/package.mask

Kuid soovituslik on alati ikka enne ka koopia teha:
cd /usr/portage/profiles

mv package.mask package.mask.tmp

===Paigaldatud rakenduste haldamine===

Gentoo Portage ja emerge võimaldavad ka hallata ja vaadata infot paigaldatud rakenduste kohta.
Kirjutades lihtsalt
emerge search rakendus

kuvab lisaks otsingu tulemustele ka rakendused, mis on paigaldatud.
Näiteks otsime ''amsn''-i kohta infot.
emerge search amsn

andis tulemuseks:
<pre> # emerge search amsn
Searching...
[ Results for search key : amsn ]
[ Applications found : 2 ]

* net-im/amsn
Latest version available: 0.94
Latest version installed: 0.94
Size of downloaded files: 2,240 kB
Homepage: http://amsn.sourceforge.net
Description: Alvaro's Messenger client for MSN
License: GPL-2

* x11-themes/amsn-skins [ Masked ]
Latest version available: 20040223
Latest version installed: [ Not Installed ]
Size of downloaded files: 900 kB
Homepage: http://amsn.sourceforge.net/
Description: Collection of AMSN themes
License: freedist

#</pre>

Nagu näete on süsteemi paigaldatud aMSN versioon 0.94 Latest version installed: 0.94. Mis on ühtlasi ka kõige uuem versioon aMSN-ist.
Kuid kasutades spetsiaalset '''gentoolkit'''-i on võimalik saada veel rohkem informatsiooni. Tavaliselt seda süsteemi veel paigaldatud veel pole, seega:
emerge -avu gentoolkit

Selle abiga on meil võimalik saada tunduvalt rohkem infformatsiooni paigaldatud rakenduste kohta. Emerge seda kahjuks kõike ei võimalda.
Gentoolkit sisaldab endas näiteks '''qpkg''', '''etcat'''-i jne.
Et näha näiteks kõiki paigaldatud pakette kirjutage:
qpkg -I

Kui soovite näha, mis muudatused on ellu viidud viimases ja sellele eelnevas rakenduse versioonisdes, siis kirjutage:
etcat -c rakendus

Kui soovite leida infot, kas süsteemis on mõne rakenduse mitu versiooni paigaldatud, siis selles aitab Teid käsk:
qpkg --dups -v

Rohkem infot saate man qpkg või man etcat kasutades.

==Välislingid==

[http://linuxreviews.org/gentoo/emerge/ LinuxReviews]

[http://gentoo-wiki.com/Emerge Gentoo Wiki]

Autor:Spott

Insert

2006-04-06T21:12:07Z

Hoho:

[[Kategooria:Linuxi distributsioonid]]
[[Kategooria:LiveCD]]

{{Linuxi info|
nimi = INSERT (Inside Security Rescue Toolkit)
|logo = [[Pilt:Insert.png]]
|screenshot = [[Pilt:Insertikuva.gif|200px]]
|pildi allkiri =
|arendaja = Inside Security IT Consulting GmbH
|perekond = [[Knoppix]]
|arendusmudel =
|viimane versioon = 1.3.6
|viimane valjalase = 23.02.2006
|ui = [[Fluxbox]]
|pakihaldus = [[DEB]]
|litsents =
|staatus = aktiivne
|koduleht = [http://www.inside-security.de/insert_en.html www.inside-security.de]
|foorum =
|ametlikud_peeglid = http://sourceforge.net/projects/insert/
|mitteametlikud_peeglid =
}}
INSERT on komplektne buutiv Linuxi süsteem, mis omab [[Fluxbox]]i töölauda. Sellegi poolest on ta piisavalt väike, et mahtuda väikesele visiitkaardi suurusele CD-le. INSERT on multifunktsionaalne [[LiveCD]], mis mõeldud erinevate süsteemide taastamiseks ja võrgu analüüsiks. Et oleks võimalik päästa nii Windowsi kui ka Linuxi süsteeme on tal kaasas hulgaliselt erinevaid vahendeid. INSERT põhineb kõvasti kärbitud [[Knoppix]]il. Ühe võimalusena võimaldab INSERT ka NTFS ketaste partitsioneerimist ja muutmist. Samuti on olemas ka NTFS-ile kirjutamise võimalus. Seega peaks taoline [[LiveCD]] olema iga arvutitega tegeleva kasutaja CD-de baasis olemas. Lisaks partitsioonide ja failisüsteemide taastamisele on olemas ka viirusetõrje, võrguskänner, rootkitide skänner ja palju muud. Lisaks CD-le on INSERT võimeline käivituma ka USB mälupulgalt.

Passwd

2006-04-06T21:08:26Z

Hoho:

[[Kategooria:Linuxi käsud]]
passwd on käsk parooli (salasõna, password’i) vahetamiseks. Kui juhtub, et keegi su parooli teada saab, kirjuta käsurealt passwd ning sulle antakse võimalus oma parool ära vahetada. Kui aga juhtub, et sa oma parooli ära unustad pead pöörduma root’u poole, kes saab sulle uue parooli anda. Sõnade Current password: järgi sisesta oma praegune parool (see on garantiiks, et keegi sinu äraolekul sinu parooli vahetada ei saaks). Seejärel tuleb sul kaks korda sisestada uus parool. Kui sul õnnestub kaks korda järiest sisestada üks ja see sama parool, ongi parool vahetunud.

Keeruline parool kaitseb sinu enda huve. Ära kunagi pane parooliks oma nime, telefoni numbrit või midagi muud, mida teised võivad kergesti ära arvata. Ära jaga oma paroole välja - kuulugu nad samasse väärtustekategooriasse kui hambahari, tüdruk/poiss, ning magnetkaart.

[http://www.aia.tartu.ee/~martins/linux.html allikas]

Mitu LiveCD-d ühel DVD-l

2006-04-06T21:05:50Z

Hoho: /* Mida vajame? */

[[Kategooria:Õpetused]]
[[Kategooria:LiveCD]]
{{Täienda}}
==Alustuseks==
Kindlasti on paljudel kasutajatel mitmeid erinevaid [[LiveCD]]-sid, mida tahaks vahest mõne arvuti juures kasutada. Olgu need siis eriotstarbelised [[LiveCD]]d või siis tavalised. Hea oleks, kui neid oleks võimalik kaasas kanda ainult ühe CD/DVD-na. Nüüd on selleks ka võimalus olemas.
==Mida vajame?==
*Alustuseks on meil tarvis sellise DVD jaoks spetsiaalset skripti, mis meie tööd lihtsustab. Selline skript on välja töötatud [http://www.nautopia.net/ Nautopia] poolt ja selle saate alla laadida [http://www.nautopia.net/estaticos/descargas/customlivecd.zip siit]. Lisaks võite lugeda veel infot selle kohta [http://www.nautopia.net/archives/es/linux_distribuciones/custom/livecd_collection.php Nautopia] lehelt.
*Siis on meil veel vaja kindlasti CD/DVD kirjutajat, kui soovime ka füüsilise plaadi valmis teha. Loomulikult on võimalik kasutada ka [[QEMU]]t ja lihtsalt oma arvutis vaadata, mis velmis meisterdatud on.
*Mõned algteadmised, kuidas kasutada [[Terminali]].
*Oma lemmik LiveCD-de, mis hetkel skripti poolt toetatud on, LiveCD faile.

==Skripti ülesehitus ja kasutamine==
*Esiteks pakkige see tõmmatud arhiiv lahti. Seal leiate nüüd kolm kataloogi '''DVD''' ja skripti [[shell]]i skripti '''dvd_iso'''
[[Pilt:Customlivecd1.png|center|300px]]

*Kataloog '''DVD''' sisaldab endas kolme erinevat alamkataloogi. '''boot''', '''floppys''' ja '''ubd'''. Samas sinna kataloogi me asetame kõik meie DVD-le paigaldatavate [[LiveCD]]de failid.
[[Pilt:Customlivecd2.png|center|300px]]
* '''boot''' kataloogis on erinevate distributsioonide nimelised kataloogid.
[[Pilt:Customlivecd3.png|center|300px]]
Sinna nendesse kataloogidesse tuleb kopeerida iga paigaldatava distributsiooni [[kernel]]i ja [[initrd]]i.
*'''boot''' kataloogis on veel alamkaust '''grub''', kus asub loodava LiveDVD [[Grub]] conf fail ja muud menüüde vajalikud andmed. Need andmed on täidetud skripti looja poolt ja Teil seal muudatusi teha pole vaja.
[[Pilt:Customlivecd4.png|center|300px]]

*Põhjus, miks erinevate distributsioonide [[kernel]]id ja [[initrd]]d on erinevates kataloogides on lihtne. Enamustel distributsioonidel nende nimed kattuvad ja see põhjustaks suure segaduse [[Grub]]is. Nii tulebki kopeerida erinevate distributsioonide [[kernel]] ja [[initrd]] vastavasse kataloogi '''/boot''' kataloogis.
*Kuna lisatavate distributsionide arv on piiratud CD/DVD suurusega, siis võite vabalt muuta '''grub''' kataloogis faili '''menu.lst'''. Võite sealt eemaldada distributsionid, mida Te ei kasuta. Siis ei kuvata neid ka buutimisel.
==Erinevate distributsioonide lisamine==

===[[Kurumin]] 4 (Knoppix/Debian)===
Kopeerige kataloogi '''/boot/isolinux/''' sisu '''/dvd/boot/knoppix/''' kataloogi. Mõned failid pole küll vajalikud, kuid on nii väiksed, et ole mõtet neid ka eraldi ära märkida.
Kopeerige kataloog '''/icones/''' kataloogi'''/dvd/'''.
Juhul, kui veel ei eksisteeri, siis looge kataloog '''/dvd/KNOPPIX/''' kopeerige sinna sisse fail '''/KNOPPIX/KNOPPIX''' ja nimetage see ümber '''KURUMIN'''-iks.
===[[Livux]] 2.0 (Debian)===
Kopeerige kataloogi '''/isolinux/''' sisu kataloogi '''/dvd/boot/livux/'''. Mõned failid pole küll vajalikud, kuid on nii väiksed, et ole mõtet neid ka eraldi ära märkida.
Koeerige kataloog '''/LIVUX/''' kataloogi '''/dvd/'''.

===[[SimplyMEPIS]] 3.4-3 (Debian)===
Kopeerige ainult failid,(mitte mingil juhul kataloogi grub) kataloogist '''/boot''' kataloogi''' /dvd/boot/mepis/'''.
Kopeerige kataloogid '''/linux/''' ja '''/pkgs/''' kataloogi '''/dvd/'''.

===[[Slax]] 5.0.6. (Slackware)===
Kui veel ei ole, siis looge kataloog '''/dvd/SLAX/''' .
Koeerige kogu distributsioon kataloogi '''/dvd/SLAX/'''.

===[[Aurox]] 10.0.90 (Fedora)===
Kopeerige kataloogi '''/isolinux/''' sisu kataloogi ''' /dvd/boot/aurox/'''. Mõned failid pole küll vajalikud, kuid on nii väiksed, et ole mõtet neid ka eraldi ära märkida.
Kopeerige ülejäänud distributsiooni failid ja kataloogid kataloogi ''' /dvd/'''.

===[[Berry Linux]] 0.67 (Fedora)===
Kopeerige kataloogi '''/setup/''' sisu kataloogi '''/dvd/boot/berry/'''. Mõned failid pole küll vajalikud, kuid on nii väiksed, et ole mõtet neid ka eraldi ära märkida.
Kopeerige kaust '''/BERRY/''' kataloogi '''/dvd/'''.

===[[Basilisk]] 1.4 (Fedora)===
kopeerige kataloogi /isolinux/ sisu kataloogi /dvd/boot/basilisk/. Mõned failid pole küll vajalikud, kuid on nii väiksed, et ole mõtet neid ka eraldi ära märkida. kopeeri /livelinuxcd.vhd kataloogi /dvd/.

===[[Adios]] 4.10 (Fedora)===
Copy the content of the folder /isolinux/ to /dvd/boot/adios/. Some of the files are not necessary, but are very small and is not worth selecting them.
Copy the rest of the content or if you want to be more selective the files /var.tgz , /usr.sqfs , /adios.sqfs and the folders /www/ , /opt/ and /adk/. to /dvd/.

===[[PCLinuxOS]] Preview92 (Mandriva)===
Kopeerige kausta ''' /isolinux/''' sisu kataloogi '''/dvd/boot/pclinuxos/'''. Mõned failid pole küll vajalikud, kuid on nii väiksed, et ole mõtet neid ka eraldi ära märkida.
Kopeerige fail '''/livecd.sqfs''' kataloogi '''/dvd/'''.

===[[Mandriva One]] (Mandriva)===
Koeerige failid '''/boot/vmlinuz''' ja '''/boot/cdrom/initrd.gz''' kataloogi '''/dvd/boot/mandriva/'''.
Kopeerige kataloog '''/loopbacks/''' kataloogi '''/dvd/'''.

===[[Ubuntu]] dapper-live-i386.iso (Debian)===
Kopeerige kausta '''/insatll/''' sisu kausta '''/dvd/boot/ubuntu/'''. Mõned failid ole küll olulised, kuid nad on nii väiksed, et neid pole ka mõtet eraldi eemaldada.
Kopeerige ülejäänud distributsiooni failid kataloogi '''/dvd/'''.

===[[Elive]] 0.4.2 (Debian)===
Kataloogist '''/boot''' kopeerige kogu sisu välja arvatud kataloog '''grub''' kataloogi '''/dvd/boot/elive/'''.
Kopeerige ülejäänud distributsiooni sisu '''/dvd/''' kataloogi.

===[[Recovery Is Possible]] (RIP) 14.9===
Copy the files except the grub/ and the isolinux/ folders) in the folder /boot/ to /dvd/boot/rip/. Some of the files are not necessary, but are very small and is not worth selecting them.
Move the file /dvd/boot/rip/rootfs.tgz to /dvd/.

===[[SystemRescueCD]] 2.17 (Gentoo)===
Koeeriga kataloogi '''/isolinux/''' sisu '''/dvd/boot/sysrescd/''' kataloogi. Mõned failid pole küll vajalikud, kuid nad on nii väiksed, et ole mõtet neid eraldi eemaldada.
Kopeerige fail '''/sysrcd.dat''' kataloogi '''/dvd/'''.

===[[Puppy]]===
Copy the files vmlinuz e image.gz of theCD to /dvd/boot/puppy/.
Copy the file /usr_cram.fs to /dvd/.

===[[Ultimate Boot CD]]* 3.2 / UBCD Insert 3.4 (Knoppix/Debian)===

====[[INSERT]]====
Copy the content of the folder /isolinux/ to /dvd/boot/insert/. Some of the files are not necessary, but are very small and is not worth selecting them.
Copy the folder /INSERT to /dvd/.

====[[UBCD]] 3.2 *Not valid for 3.4 version====
Copy de folders /images/ to /dvd/ubcd/.
Copy the folder /dosapps/ to /dvd/. UBCD include applications that run directly from floppy images and other from DOS. The folder /dosapps/ content the last ones. Follow the instructions (in Spanish) in the menus I have created to the boot of UBCD to run this kind of tools.

==ISO faili valmistamine==
Juhul, kui olete distributsioonide lisamisega valmis saanud, siis nüüd pole muud, kui luua vastav ISO fail. Selleks:
* avage [[Terminal]]
* liikuge '''customlivecd''' kataloogi (või mis iganes kohta te tõmmatud skripti pakisite)
* käivitage skript '''dvd_iso'''
./dvd_iso
* Sellega luuakse samasse kataloogi fail '''dvd_boot.iso'''
Ja ongi Teie ISO fail valmis. Võite selle nüüd kas plaadile põletada või siis enne [[QEMU]]ga testida.

Mida teha kui linuxi partitsioon jääb väljapoole BIOS'e poolt toetatud ruumi

2006-04-06T21:04:16Z

Hoho:

[[kategooria:õpetused]]

== Milleks see on vajalik? ==

Paljud kasutajad kasutavat linuxit dual-boodis MS Windowsiga, kusjuures Linuxi paritsioon on tehtud ketta lõppu. Nüüd tulebki mängu Logical Block Addressing ehk rohkem tuntud lühendi LBA all. Teatavasti toetavad vanemad emaplaadid (me ei räägi muuseumi eksoponaatidest) LBA32'e mis suudab adresseerida 137,4GB ja uuemad LBA48't, millel piiriks 144,000,000GB. Lisaks on tänapäeval üpris tavaliseks saanud kõvakettad mille suurused ületavad 160 GiB. Kui nüüd sellisele ketta lõppu on uuemas arvutis paigaldatud linux ja tekib olukord kus sama ketas ollakse sunnitud paigaldama arvutisse mille emaplaat tunneb ainult 32-bitist LBA'd, siis pole enam võimalik linuxit käivitada. Ilmselt ei käivitu ka ketta esimestel paritsioonidel asuv MS Windows, kuna Grub pole võimeline lugema seadistusfaile.

Selliseks olukorraks on olemas väike workaround. See on kasulik ainult sel juhul kui tekkinud olukord on ajutine. Kui kavatsetakse pikemas perspektiivis sellist emaplaadi/kõvaketta kooslust kasutama jääda, siis on kasulikum ketta algusosasse teha Linuxile "boot" partitsioon.

== Mida selleks vaja? ==

1. Linuxi live-cd'd

2. andmekandjat mis mahutab ~10MB.

==Kuidas==

Käivitad linuxi live-cd.

chroot'id linuxi juurpartitsioonile:
chroot /koht/kuhu/linuxii/juurikas/ühendatud

Liigud kataloogi tmp:
cd /tmp

Loo alamkataloogid /tmp/iso ja /tmp/iso/boot/grub:
mkdir -p iso iso/boot/grub

Kopeeri /boot kataloogisisu asukohta /tmp/iso/boot:
cp -rv /boot/* /tmp/iso/boot

Kopeeri fail stage2_eltorito kausta /tmp/iso/boot/grub:
cp /lib/grub/i386-pc/stage2_eltorito iso/boot/grub
Kui tegemist on mitte-debianil põhineva linuxiga ei pruugi faili aukoht õige olla.

Ava Grubi seadistusfail oma lemmik tekstiredaktoriga:
nano iso/boot/grub/menu.lst

mille sisu muuda vastavalt oma masina konfiguratsioonile:
title Päästame pingviini
root '''(cd)'''
kernel '''(cd)'''/boot/vmlinuz-2.6.15-8-386 root=/dev/hda3 ro quiet
initrd '''(cd)'''/boot/initrd.img-2.6.15-8-386
boot

Loo buutiva CD iso tõmmis:
mkisofs -R -b boot/grub/stage2_eltorito -no-emul-boot \--boot-load-size 4 -boot-info-table -o grub.iso iso

Seejärel kopeeri saadud tõmmis kohta kust sa saad selle korrektselt cd-plaadile kõrvetada(näit mälupulk, FAT32 partitsioon vms.

Ja saad jälle kasutada nii Linuxit kui ka Windowsit!

Edasised küsimused ja kommentaarid palun [http://pingviin.org Pingviini foorumisse].

Yoper Linux

2006-04-06T21:02:19Z

Hoho:

[[Kategooria:Linuxi distributsioonid]]
{{Linuxi info|
nimi = Yoper Linux
|logo = [[Pilt:Yoper.png]]
|screenshot =
|pildi allkiri =
|arendaja =
|perekond =
|arendusmudel =
|viimane versioon = 2.2
|viimane valjalase = 22.01.2005
|ui = [[KDE]]
|pakihaldus = [[RPM]] ja [[TGZ]]
|litsents = [[GPL]]
|staatus = aktiivne
|koduleht = [http://www.yoper.com/ www.yoper.com]
|foorum = [http://www.yoper.com/forum/ www.yoper.com/forum]
|ametlikud_peeglid = [http://www.yoper.com/download/ peeglid]
|mitteametlikud_peeglid =
}}

Yoper on Uus Meremaal välja kasvanud distributsioon. Nende hüüdlause on ''' Your Freedom - Your Choice - Your Operating System''' ehk siis Sinu vabadus, sinu valik, sinu operatsioonisüsteem. Hetkel on Yoper mõeldud peamiselt koduseks kasutuseks tavalistel PC arvutitel. Ta on optimiseeritud i686 arhidektuurile ja just nendel arvutitel peaks olema võimalik nautida kogu Yoperi mõnusid ja kiirust. Tarkvara on võimalik valida pea 1200 erineva paketi vahel, kus sisaldub kõik koduseks tööks vajalik. Nende paigaldamiseks võite kasutada apt-rpm või siis [[TGZ]] paketihalduse abi.

Ubuntu

2006-04-06T21:01:33Z

Hoho: /* Kust saada? */

[[Kategooria:Linuxi distributsioonid]]
{{Linuxi info|
nimi = Ubuntu
|logo = [[Pilt:Ubuntulogo.gif]]
|screenshot =
|pildi_allkiri =
|arendaja = Ubuntu Foundation
|perekond = [[GNU/Linux]]
|arendusmudel = [[FOSS]]
|viimane versioon = 5.10 "Breezy Badger"
|viimane valjalase = 13.10.2005
|ui = [[Gnome]]
|pakihaldus = [[APT]]
|litsents = [[GPL]]
|staatus = aktiivne
|koduleht = [http://www.ubuntu.com www.ubuntu.com]
|foorum = [http://www.ubuntuforums.org www.ubuntuforums.org]
|ametlikud_peeglid =
|mitteametlikud_peeglid =
}}

'''Ubuntu Linux''' on [[Debian|Debiani]] pakihaldust kasutav [[Linux|Linuxi]] distributsioon, mis on kasutamise lihtsustamiseks teinud kindla programmide valiku: üks aknahaldur - [[GNOME]], üks veebilehitseja - [[Firefox]], üks meiliprogramm - Evolution jne. Mistõttu mahub Ubuntu Linux ära ühe CD peale. Samas on võimalik kasutada enamikke Debiani jaoks väljalastud pakke oma lemmikprogrammi installimiseks. Võimalik on kasutada nii tasuta komuuni toetust kui ka erinevaid tasulisi tugikanaleid.

Ubuntust on olemas ka [[KDE]] töölauda kasutav versioon - [[Kubuntu]].

Ubuntu on zulu ja koosa keeltest pärinev sõna, mida tõlgitakse kui "inimlikkus teiste suhtes", usk kõigi inimeste seotusse/ühtsusse. Ning Ubuntu Linux püüab samu põhimõtteid järgida tarkvara loomisel. Ubuntu arendajate meelest peab tarkvara olema tasuta, ta peab olema kasutajate oma keeles ja kasutajatel peab olema võimalus muuta tarkvara vastavalt oma äranägemisele.

Uus versioon lastakse regulaarselt välja koos uue GNOME versiooniga.

==Päritolu==
Ubuntu Linuxi ametlikuks "koduks" on Man-i saar. Samas on Ubuntu arendajaid üle kogu maailma.

==Muud kasulikud lingid==
* [[:Kategooria:Ubuntu|Ubuntu õpetused]]
* [[dpkg|.deb failide paigaldamine]]
* [https://wiki.ubuntu.com/UserDocumentation Ubuntu Wiki]
* [http://ubuntuguide.org/ UbuntuGuide] - Mitteametlik Ubuntu juhend
* [http://easylinux.info/wiki/Ubuntu Mitteametlik Ubuntu 5.10 (Breezy Badger) juhend]
* [http://help.ubuntu.com/starterguide/C/faqguide-all.html Ubuntu FAQ] - inglise keelne Ubuntu KKK
* [http://pingviin.org/modules.php?name=Forums&file=viewforum&f=17 Pingviini Webi] Ubuntu alamfoorum
* [http://foorum.hinnavaatlus.ee/viewtopic.php?t=144197 Küsimused/vastused seoses Ubuntu Linuxiga] Hinnavaatluse Ubuntu teema.

==Kust saada?==
Ubuntu Linuxit võib alla tõmmata netist ISO failidena järgmistest aadressidelt:
[http://www.ubuntulinux.org/download/ Download] - valige sealt endale kõige lähem peegel.
DVD-sid on hetkel võimalik alla laadida ainult BitTorrenti vahendusel [http://torrent.ubuntu.com/releases/breezy/release/dvd/ siit] aadressilt. Kõigele lisaks on võimalik Ubuntu CD-sid ka tasuta tellida. Selleks tuleb minna https://shipit.ubuntu.com/ aadressile, seal ennast ära registreerida peale mida võite tellida ilma postikuludeta koju Ubuntu CD-sid. Samas tuleb arvestada, et kohale jõuavad nad umbes kuu ajaga.

FoX Linux

2006-04-06T20:59:35Z

Hoho:

[[Kategooria:Linuxi distributsioonid]]
{{Linuxi info|
nimi = FoX Linux
|logo = [[Pilt:Foxlinux.png]]
|screenshot =
|pildi_allkiri =
|arendaja =
|perekond =
|arendusmudel =
|viimane versioon = 1
|viimane valjalase = 26.12.2005
|ui = [[KDE]]
|pakihaldus = [[RPM]]
|litsents = [[GPL]]
|staatus = aktiivne
|koduleht = [http://www.foxlinux.org/ www.foxlinux.org]
|foorum = [http://www.foxlinux.org/modules/newbb/ FoXi Foorum]
|ametlikud_peeglid = [http://www.foxlinux.org/modules/wfdownloads/ Fox Downloads]
|mitteametlikud_peeglid =
}}
'''FoX Linux''' (teise nimega ka '''FoX Desktop''') on Itaalias arendatav [[Linux]]i distributsioon, mis põhineb [[Fedora]] Corel. Peamine erinevus Fedorast on vaikimisi töölauana [[KDE]] kasutamine. Kompileeritud on ta i686 platvormile ning peale paigaldust toetab peamisi multimeedia formaate. Tänu sellele on FoX Linux eriti sobilik kasutajatele, kellele meeldib [[Fedora]], kuid soovivad seal kasutada [[KDE]]-d. Juhul, kui soovite vaadata, kuidas näeb FoX Desktop välja, siis võite vaadata nende kodulehekülje [http://www.foxlinux.org/modules/myalbum/ kuvapiltide] albumeid. Nagu näha sarnaneb viimane FoX Desktop üsna palju [[Mac OS X]]-le.

Devil Linux

2006-04-06T20:57:46Z

Hoho:

[[Kategooria:Linuxi distributsioonid]]
[[Kategooria:LiveCD]]
{{Linuxi info|
nimi = Devil Linux
|logo = [[Pilt:Devil.png]]
|screenshot =
|pildi allkiri =
|arendaja = [http://www.devil-linux.org/product/team.php DL Team]
|perekond =
|arendusmudel =
|viimane versioon = 1.2.9
|viimane valjalase = 25.02.2006
|ui =
|pakihaldus = [[TAR.GZ]]
|litsents =
|staatus = aktiivne
|koduleht = [http://www.devil-linux.org/ www.devil-linux.org]
|foorum =
|ametlikud_peeglid = [http://www.devil-linux.org/downloads/ Peeglid]
|mitteametlikud_peeglid =
}}

Devil Linux on peamiselt ruuteritele ja tulemüüridele mõeldud distributsiooniga, mis mõeldud [[LiveCD]]na kasutamiseks. See tähendab, et süsteem buudib üles CD-lt ja vajalikud konfiguratsioonid salvestatakse floppy diskile või siis USB mälule. Samas on võimalik loomulikult ka buutida teistelt meediumitelt (USB mälu, floppy). Arendamisel on võetud eesmärgiks hoida distributsiooni väiksena, kuid samas lihtsasti hallatava ja seadistatavana. Süsteemi miinimunõuded riistvarale pole eriti suured. Need on:
* Protsessor:
PC 486 DX2/66 või siis parem
* Mälu:
32MB RAM või rohkem
Muud:
Bootiv ATAPI või SCSI CD-ROM seade või USB seade
1.44" floppy disk või USB seade
ja võrgukaart nagu näiteks 10 ja/või 100MBps LAN kaart või siis väline analog/ISDN-Modem

Devil Linuxil on palju erinevaid võimalusi ja omadusi:
* Kirjutuskaitstud CD-lt üles laadimine ei võimalda pahalastel süsteemi erinevaid [[rootkit]]e paigaldada.
* Juhul, kui Teile ei meeldi kasutada CD-ROM-i siis võite kogu süsteemi laadida USB mälupulgale (arvuti peab toetama USB seadmelt buutimist).
* CD-ROM-ilt laadides salvestatakse Teie süsteemi konfiguratsioon kas tavalisele floppyle või siis USB mälule. Ka nendelt on võimalik kirjutusõigused ära võtta.
* Teil on võimalik ka kogu vajaminev seadistus kirjutada CD-le.
* Puudub vajadus kõvaketta järgi, kuid seda on võimalik siiski ka kasutada
* Vanema riistvara toetus, mis võimaldab kasutada ruuterina ka vanemaid arvuteid
* IP tabelite toetus
* Võimalus luua Devil Linuxist just endale sobiv ja vajalike rakendustega versioon. Selleks olemas eraldi skript "Build System"
* Firewall Builderi toetus, mille abil pole vajadust kõiki tulemüüri reegleid käsitsi valmis kirjutada.
* Puudub graafiline desktop - milleks seda ka vaja ruuterile. Säästame sellega ruumi.
Lisaks sellele on Devil Linuxil olemas võimalus kasutada järgnevaid rakendusi oma ruuteris:
* Proxy Server
* DNS Server
* Mail Server TLS toetusega. Spämmi ja viiruse filtritega
* HTTP Server
* FTP Server
* File Server
* VPNs X.509 toetusega
* DHCP Server
* NTP Server
* IDS Node

Root

2006-04-06T20:56:10Z

Hoho:

[[kategooria:üldised juhendid]]
'''root''' kasutaja on [[Linux|Linuxi]] ja [[UNIX]]-i maailmas kasutaja, kes võib süsteemis kõike teha. Tema on süsteemi "super kasutaja". Temal on õigus luua uusi kasutajaid, lisada ja eemaldada tähtsamaid rakendusi ning teha muid süsteemi globaalselt mõjutavaid tegevusi.

==Kuidas saada endale root kasutaja õiguseid?==
Üldjuhul peate süsteemis kasutama tavakasutajat. Kogu aeg root kasutajana süsteemi kasutades on oht väga suur. Väike näpuviga ja Te võite kogu oma süsteemi hävitada.
Selleks kasutatakse süsteemis tavakasutajat ja kui on vaja, siis võetakse endale root kasutaja õigused. Selleks avage [[terminal]] ja kirjutage sinna
su
Peale seda küsitakse Teilt parooli - andke oma root kasutaja parool.

Teine võimalus on luua ja kasutada kasutajat, kellele on antud õigused käivitada asju root kasutaja õigustes käsuga
sudo
see käsk tuleb alati anda enne igat käsku, mida Te soovite kasutada root kasutaja õigustes.
[[Ubuntu|(k)Ubuntu]] kasutajad peavadki kasutama sudo käsku, kui nad ei taasta root kasutajat süsteemis (mis pole aga soovitatav).

==Kas ma root kasutajaga [[KDE]]-sse/[[GNOME]]-i sisse ei saagi logida?==
Üldjuhul on see jah keelatud. On küll võimalik lubada root kasutaja sisse logimine, kuid see ei ole soovitatav.

Java paigaldamine Debianile

2006-04-06T20:53:35Z

Hoho:

[[kategooria:debian]]
Sun'i Java pigaldamiseks võite kasutada kahte meetodit: üks nendest on kirjeldatud [[java paigaldamine|siin]], teine ja efektiivsem moodus selles õpetuses. Siin on kirjeldatud kuidas Sun'i Java paigaldada lõhkumata Debiani pakisüsteemi. Selleks vajad [http://java.sun.com Suni kodulehelt] Linuxile mõeldud Java pakki('''Linux self-extracting file'''). Õpetuse kirjutamise hetkel on viimane Java versioon [http://javashoplm.sun.com/ECom/docs/Welcome.jsp?StoreId=22&PartDetailId=jre-1.5.0_05-oth-JPR&SiteId=JSC&TransactionId=noreg JRE 5.0 Update 5]

Debianile java paki ehitamiseks vajad utiliite fakeroot ning java-package. Need saad paigaldada kasutades käsklust:
apt-get install fakeroot java-package

Debiani paketi ehitamiseks kasuta käsklust
fakeroot make-jpkg jre-1_5_0_05-linux-i586.bin

Järgnevalt küsitakse tegevuse kinnitust ja küsitakse:
*nime
*meiliaadressi
*litsentsingimutega nõustumise kinnitust

Keri lehel edasi kasutades space'i. Jõudes lehe lõppu ja pärast hoolikat lugemist leides, et oled antud tingimustega nõus trüki '''Yes'''

Juhul kui kõik sai õigesti tehtud näed terminalis viimase väljundina midagi sellist:
The Debian package has been created in the current directory.
You can install the package as root (e.g. dpkg -i sun-j2re1.5_1.5.0+update05_i386.deb)

Nüüd on sul töökataloogis olemas Debiani pakett nimega sun-j2re1.5_1.5.0+update05_i386.deb mille pead paigaldama kasutades käsklust:
dpkg -i sun-j2re1.5_1.5.0+update05_i386.deb

Viimaks kontrolli kas Java töötab brauseriga. Seda saad teha aadressil http://www.java.com/en/download/help/testvm.xml. Kui Java ei tööta, jäi mingil põhjusel loomata link java plugina juurde.

Plugin asub:

/usr/lib/j2re1.5-sun/plugin/i386/ns7/libjavaplugin_oji.so

Loo symlink:
ln -s /usr/lib/j2re1.5-sun/plugin/i386/ns7/libjavaplugin_oji.so ~/.mozilla/plugins/

Kui soovid, et Javat saaksid kasutada kõik kasutajad siis:
ln -s /usr/lib/j2re1.5-sun/plugin/i386/ns7/libjavaplugin_oji.so /usr/lib/mozilla/plugin

SuperTux

2006-04-06T20:51:05Z

Hoho:

[[Kategooria:Mängud]]
Enamus vanemaid kasutajaid teab kindlasti kunagist hittmängu Super Mario. Tegu oli ja on tõelise klassikuga. SuperTux on selle Linuxi kloon. Klassikaline 2D hüppa ja jookse, täpselt nagu Super Marios. Viimane versioon SuperTux-ist sisaldab endas 9 vaenlast ja 26 erinevat levelit. arandatud graafikat ja seadistusvõimalusi.
==Kuvapildid==
[[Pilt:Supertux.jpg|thumb|center|250px|Väike viide, kuidas mäng välja näeb]]
Rohkem kuvapilte leiate [http://supertux.berlios.de/screenshots.html SuperTuxi] enda kodulehelt.
==Lingid==
*[http://supertux.berlios.de/ SuperTuxi] koduleht.
*[http://supertux.berlios.de/wiki/index.php/Main_Page SuperTuxi Wiki] leht
*[http://cd.bromley.ac.uk/supertux/ SuperTuxi fännide leht]
==Paigaldamine==
===Üldine juhend===
Kasutusel on [http://www.autopackage.org/ Autopackage] installer. Tõmmake endale vastav package fail:
http://download.berlios.de/supertux/supertux-0.1.3.x86.package
Nüüd tuleb tõmmatud fail käivitada. Täpsemalt on seda seletatud [http://autopackage.org/docs/howto-install/index.html Autopackage] enda lehel. Lühiõpetus:
* Tõmmake endale vajaminev ''package'' fail alla ja liikuge kataloogi, kuhu faili salvestasite
* Võtke ja tähistage Teie ''package'' fail ja parema hiirenupuga avage '''Properties/Omadused''' dialoogi aken.
* Avage '''Premissions/Õigused''' TAB ja kontrollige sealt, et fail oleks '''Execute, Exec või Is Executable''' õigustes (Käivitatav).
* Juhul, kui Teil on varasemalt paigaldatud mõni sama tarkvara näiteks lähtekoodist, siis eemaldage see
* Valige '''Open''' Teie ''package'' failil ja avanenud valikus valige '''Run'''

===Gentoo===
emerge supertux
===Debian/Ubuntu===
sudo apt-get install supertux

===SuSe===
yast2 -i supertux
===RedHat/Fedora===
Kõige viimast versiooni SuperTuxist praegusel hetkel veel pole. Eelmise versiooni rpm aketi leiate aga
http://download.berlios.de/supertux/supertux-0.1.2-rh-fd-asp.i386.rpm
===Mandriva===
Kõige viimast versiooni SuperTuxist praegusel hetkel veel pole. Eelmise versiooni rpm aketi leiate aga
http://download.berlios.de/supertux/supertux-0.1.2-1mdk.i586.rpm

MEPIS

2006-04-06T20:49:50Z

Hoho:

[[Kategooria:Linuxi distributsioonid]]
{{Linuxi info|
nimi = MEPIS
|logo = [[Pilt:Mepislogo.jpeg]]
|screenshot =
|pildi_allkiri =
|arendaja = Warren Woodford
|perekond = [[GNU/Linux]]
|arendusmudel = [[avatud lähtekood]]
|viimane versioon = 3.3.1-1
|viimane valjalase = 12.06.2005
|ui = [[KDE]]
|pakihaldus = [[APT]]
|litsents = [[GPL]]
|staatus =
|koduleht = [http://www.mepis.org www.mepis.org]
|foorum = [http://www.mepis.org/forum www.mepis.org/forum]
|ametlikud_peeglid =
|mitteametlikud_peeglid =
}}

'''MEPIS Linux''' on peamiselt Desktop turule orienteeritud Linuxi distributsioon. Ta baseerub [[Debian|Debianil]] ja kasutab selle paketihaldus süsteemi. MEPIS-el on sisse ehitatud korralik riistvara ära tundmise süsteem, NTFS partitsioonide muutmise rakendused, WiFi, ACPI ja [[KDE]] toetus. Paljud kasutajad peavad MEPIS-t üheks kõige lihtsamaks tavakasutajale mõeldud distributsiooniks.

Du

2006-04-06T20:48:44Z

Hoho:

[[Kategooria:Linuxi_k%C3%A4sud]]

Kasutamine: du [VÕTI]... [FAIL]...
Summeeri iga faili kettakasutus, kataloogid rekursiivselt.

Kohustuslikud argumendid pikkadele võtmetele on kohustuslikud ka lühikestele.
-a, --all väljasta loendurid kõikidele failidele
--apparent-size väljasta ketta kasutamise asemel nähtav suurus; kuigi
nähtav suurus on tavaliselt väiksem, võib see olla
tegelikkuses ka suurem tänu aukudega failidele, sise-
misele fragmenteerumisele, kaudsetele blokkidele jms
-B, --block-size=MAHT kasuta määratud ploki suurust
-b, --bytes väljasta maht baitides
-c, --total väljasta kogumaht
-D, --dereference-args kasuta nimeviidete korral viidatavaid
-H like --si, but also evokes a warning; will soon
change to be equivalent to --dereference-args (-D)
-h, --human-readable väljasta suurused inimloetavas formaadis, näiteks (e.g., 1K 234M 2G)
--si nagu -h, kuid kasutab 1000 astmeid 1024 astmete asemel
-k nagu --block-size=1K
-l, --count-links count sizes many times if hard linked
-L, --dereference kasuta nimeviidete korral viidatavaid
-P, --no-dereference ära järgne nimeviidetele (vaikimisi)
-O, --null lõpeta iga rida reavahetuse asemel baidiga 0
-S, --separate-dirs ära arvesta kataloogide suurusi
-s, --summarize väljasta iga argumendi kohta summa
-x, --one-file-system jäta vahele kataloogid teistest failisüsteemidest
-X FILE, --exclude-from=FAIL ära loenda failist loetud mustritega faile
--exclude=MUSTER Ära loenda mustrile vastavaid faile
--max-depth=N väljasta kataloogi summa (võtmega --all faili)
ainult juhul, kui see on N või vähem taset sügavamal,
kui käsurea argument; --max-depth=0 on sama, kui
--summarize
--help väljasta see abiinfo ja lõpeta töö
--version väljasta versiooniinfo ja lõpeta töö

MAHT võib olla (või võib olla number, millele võib järgneda) üks järgnevaist:
kB 1000, K 1024, MB 1000*1000, M 1024*1024 ja nii edasi tähtedega
G, T, P, E, Z, Y.

--[[Kasutaja:Sander85|sander85]] 13. veebruar 2006, kell 14.06 (EET)

Ps

2006-04-06T20:45:49Z

Hoho:

[[Kategooria:Linuxi käsud]]
ps sõnast processes näitab Sulle masina protsessitabelit. Sealt saad Sa teada iga protsessi numbri (PID - process IDentificator), teda sünnitanud protsessi nimbri (PPID - Parent Process IDentificator) ning terminali, millega see protsess on seotud. Lihtne ps väljastab küllalt vähe infot:

PID TTY STAT TIME COMMAND
547 v03 S 0:03 -tcsh
1604 v02 S 0:03 -tcsh
2360 v02 S 0:00 vi ps.html
2362 v02 S 0:00 /bin/tcsh -c ps
2363 v02 R 0:00 ps

Kui Sa soovid infot mingi kasutaja kõigi protsesside kohta, siis anna käsk ps -u <kasutajanimi> ning Sa saadki soovitud tulemuse. Teatud süsteemides (nagu SCO UNIX) saab administraator võõraste protsesside vaatamise ka ära keelata.

Täieliku protsessitabeli saamiseks tuleb BSD tõugu UNIXitel anda käsk ps -aux, SystemV laadsetel UNIXitel aga ps -ef. Seepärast tee ikka enne kindlaks, kumba gruppi sinu süsteem kuulub. Tulemus on umbes selline:

USER PID %CPU %MEM SIZE RSS TTY STAT START TIME COMMAND
anto 547 0.0 12.1 413 392 v03 S Apr 27 0:03 -tcsh
anto 1604 0.0 12.4 380 400 v02 S Apr 29 0:03 -tcsh
anto 2360 0.0 9.8 177 316 v02 S 02:04 0:00 vi ps.html
anto 2367 47.0 9.6 290 312 v02 S 02:14 0:00 /bin/tcsh -c ps -aux
anto 2368 0.0 6.4 80 208 v02 R 02:14 0:00 ps -aux
root 1 0.0 1.6 48 52 ? S Apr 27 0:02 init auto
root 6 0.0 1.6 24 52 ? S Apr 27 0:02 (update)
root 7 0.0 2.3 24 76 ? S Apr 27 0:01 update (bdflush)
root 23 0.0 3.9 56 128 ? S Apr 27 0:11 /usr/sbin/crond -l10
root 39 0.0 0.2 61 8 ? S Apr 27 0:13 /usr/sbin/syslogd
root 41 0.0 0.0 36 0 ? SW Apr 27 0:00 (klogd)
root 43 0.0 1.8 68 60 ? S Apr 27 0:01 /usr/sbin/inetd
root 45 0.0 23.3 697 752 ? S Apr 27 2:41 /usr/sbin/named
root 49 0.0 4.4 251 144 ? S Apr 27 0:05 sendmail: accepting con
root 52 0.0 0.7 32 24 ? S Apr 27 0:00 selection -t ms
root 56 0.0 0.0 37 0 v04 SW Apr 27 0:00 (agetty)
root 583 0.0 0.0 37 0 v01 SW Apr 27 0:00 (agetty)

Siit paistab selgesti välja, et lisaks kahele antole on selles masinas liikumas terve hulk automaatseid root-kasutajale kuuluvaid protsesse.

Vahel juhtub, et mõni protsess läheb masinas veidi üeannetuks ning väljub kontrolli alt. Siis tehakse ps käsuga kindlaks selle protsessi number (PID) ning [[kill]] -9 <PID> käsuga lihtsalt visatakse see protsess tabelist välja. Kui pole kirjet protsessitabelis, pole enam ka protsessi.

[http://www.ibs.ee/ibs/net/abs/ps.html allikas]

Less

2006-04-06T20:41:51Z

Hoho: /* Kasutamine */

[[Kategooria:Linuxi käsud]]
Käsk less kuvab vastavalt soovitud failile ekraanile selle sisu ühe lehekülje kaupa.
==Kasutamine==
less failinimi
Väljumiseks vajutage q

Samas on less-ile sisse ehitatud mitmeid huvitavaid otsinguvõimalusi. Näiteks, kui olete parasjagu less-käsureal, siis võite sealt teostada samuti otsingut. Selleks tuleb ainult vajutada:
/
ja kirjutada otsingusõna ning vajutda Enter. Nüüd otsitakse ja kuvatakse Teile teist värvi kõik read, mis sisaldavad Teie otsingusõna.

==Suvandid==
Käsu less peamiseks suvandiks on kindlasti:
* -p [otsingusõna] - kuvab esimese rea failist, mis sisaldab otsingusõna
Näide: Otsime failist kalad sõna haug, siis peaks less käsu abil see välja nägema nii:
less -p haug kalad
Sellega alustatakse Teile faili kuvamist alates sellest reast, kus on mainitud sõna haug.
* -h - kuvab kõik less käsu võimaluste ja käskude loendi.
less -h
või siis lihtsalt h ja Enter, kui viibite juba lessi-käsureal.

PC Linux OS

2006-04-06T20:40:20Z

Hoho:

[[Kategooria:Linuxi distributsioonid]]
[[Kategooria:LiveCD]]
{{Linuxi info|
nimi = PCLinuxOS
|logo = [[Pilt:Pclinuxos.png]]
|screenshot =
|pildi allkiri =
|arendaja =
|perekond = [[GNU/Linux]]
|arendusmudel =
|viimane versioon =
|viimane valjalase = .92
|ui = [[KDE]]
|pakihaldus = [[urpmi]]
|litsents =
|staatus = aktiivne
|koduleht = [http://pclinuxos.com/ pclinuxos.com]
|foorum = [http://pclinuxos.com/forum/index.php pclinuxos.com/forum]
|ametlikud_peeglid = [http://pclinuxos.com/download.html Peeglid]
|mitteametlikud_peeglid =
}}

PCLinuxOS on [[Mandriva]]st välja kasvanud [[distributsioon]], mille eesmärgiks on pakkuda kasutajatele kohe valmis desktop lahendust. Tegu on sisuliselt [[LiveCD]]ga mis omab ka paigaldusskripti. See võimaldab enne paigaldust veenduda, kas PCLinuxOS töötab ikka Teie arvutiga. Süsteem kasutab [[RPM]]ist välja kasvanud pakihaldust, mille graafiliseks liideseks on valitud [[Synaptic]]. PCLinuxOS-i valmistamisel on kasutatud [http://livecd.berlios.de/ The LiveCD Project]i ja selle abil on võimalik lihtsalt PCLinuxOS-i ka enda jaoks kohandada. Kuvapilte PCLinuxOS-ist võite vaadata [http://www.tuxmachines.org/gallery/pclos92f Tuxmachinesi] veebilehelt.

BSD litsents

2006-04-06T20:39:11Z

Hoho:

[[Kategooria:Litsentsid]]

BSD Litsents on üks lihtsamaid ja samas ka suhteliselt levinud litsentsi tingimusi. Sisuliselt võib võtta BSD litsentsi põhimõtte järgmiselt kokku: Tehke mida tahate, kuid andke teada, et kasutasite meie koodi. BSD litsentsiga kaitstud koodi kasutajal pole mingit kohustust pärast sama moodi lähtekoodi avaldada. Mis ongi suurimaks erinevuseks võrreldes [[GNU]] litsentsidega. Tänu sellele äärmisele liberaalsusele on BSD litsentsiga kaitstud koodi kasutatud paljudes erinevates operatsioonisüsteemides. Näiteks [[Windows]]is, [[Linux]]is ja mujal. Järgenevalt toon ära ühtlasi ka BSD litsentsi originaalteksti, mida iga üks võib kasutada, pannes sinna oma firma/nime asemele:

BSD litsentsi näidis:

* Copyright (c) 2006, Teie firma nimi
* All rights reserved.
* Redistribution and use in source and binary forms, with or without
* modification, are permitted provided that the following conditions are met:
*
* * Redistributions of source code must retain the above copyright
* notice, this list of conditions and the following disclaimer.
* * Redistributions in binary form must reproduce the above copyright
* notice, this list of conditions and the following disclaimer in the
* documentation and/or other materials provided with the distribution.
* * Neither the name of the University of California, Berkeley nor the
* names of its contributors may be used to endorse or promote products
* derived from this software without specific prior written permission.
*
* THIS SOFTWARE IS PROVIDED BY THE REGENTS AND CONTRIBUTORS "AS IS" AND ANY
* EXPRESS OR IMPLIED WARRANTIES, INCLUDING, BUT NOT LIMITED TO, THE IMPLIED
* WARRANTIES OF MERCHANTABILITY AND FITNESS FOR A PARTICULAR PURPOSE ARE
* DISCLAIMED. IN NO EVENT SHALL THE REGENTS AND CONTRIBUTORS BE LIABLE FOR ANY
* DIRECT, INDIRECT, INCIDENTAL, SPECIAL, EXEMPLARY, OR CONSEQUENTIAL DAMAGES
* (INCLUDING, BUT NOT LIMITED TO, PROCUREMENT OF SUBSTITUTE GOODS OR SERVICES;
* LOSS OF USE, DATA, OR PROFITS; OR BUSINESS INTERRUPTION) HOWEVER CAUSED AND
* ON ANY THEORY OF LIABILITY, WHETHER IN CONTRACT, STRICT LIABILITY, OR TORT
* (INCLUDING NEGLIGENCE OR OTHERWISE) ARISING IN ANY WAY OUT OF THE USE OF THIS
* SOFTWARE, EVEN IF ADVISED OF THE POSSIBILITY OF SUCH DAMAGE.

GentooKKK

2006-04-06T20:35:50Z

Hoho: /* Kuidas eemaldada tarkvara Gentoos? */

[[Kategooria:Gentoo]][[Kategooria:KKK]]

Gentoo '''K'''orduma '''K'''ippuvad '''K'''üsimused

==Mis on Gentoo?==

Gentoo on Linuxi distributsioon, mis kasutab BSD laadset portsude süsteemi nimega Portage. Gentoo kuulub nn. source based distributsioonide hulka. See tähendab, et kogu tarkvara, mis süsteemi paigaldatakse, komileeritakse kohapeal. Kasutajal on võimalus erinevate lippudega määrata, mis optimeerimise, mis tugedega ja milliste võimalustega programm valmis kompileeritakse. Tänu sellele võib hästi seadistatud Gentoo olla tunduvalt kiirem, kui mõni binaarpakke kasutav distributsioon. Samas on tema paigaldamine aga selle võrra aeglasem ja keerulisem.

==Kuidas muuta root (või mõne muu kasutaja) parooli?==

Kui tahate muuta oma root parooli, siis kirjutage terminali (olles juba root kasutajana sees)
passwd
Kui tahate aga mõnel süsteemi kasutajal parooli muuta, siis kasutage
passwd kasutaja_nimi
Lähemalt saate veel infot
man passwd
abil.

==Kuidas uuendada oma süsteemi?==

Gentoo puhul ei ole tähtust, millise seerianumbriga LiveCD abil te tegite installatsiooni. Kui Te uuendate oma süsteemi, siis uuendatakse kogu tarkvara uusimale tasemele. Kerneli uuendamine võtab ehk ainult natuke kauem aega ja nõuab arvuti alglaadimist, kuid muu süsteemi saab väga lihtsalt uuendatud:

emerge --sync && emerge -uDN world
Peale seda võib Teil olla vaja uuendada erinevaid conf faile. Selleks kasutage

etc-update
käsku. Seal lugege hoolikalt, mis faile tahetakse muuta ja vajadusel võrrelge faile ning viige sisse vastavad muudatused.

==Süsteem ei käivitu :(==

Kui Teie kernel mingil põhjusel ei stardi või on mõni muu viga, siis võtke oma installi CD ja chrootige ennast süsteemi külge. Seejärel vaadake, mida annab teha, et süsteem uuesti tööle saada. Hea koht alustamiseks on ehk /var/log kataloog, kus erinevad Linuxi logid. Süsteemi chrootimine käib aga järgmiselt: Esmalt peale LiveCD buutimist, moundime külge vajaminevad süsteemi kettad (näites on /dev/hda1 /boot partitsioon, /dev/hda3 on / partitsioon ja /dev/hda2 on saale (swap) ala:

Moundime kõvakettad ja lülitame tööle swap ala.
# mount /dev/hda3 /mnt/gentoo
# mount /dev/hda1 /mnt/gentoo/boot
# swapon /dev/hda2
# mount -t proc none /mnt/gentoo/proc
Nüüd chroodime ennast Teie Gentoo süsteemi külge:
# chroot /mnt/gentoo /bin/bash
# env-update && source /etc/profile
Kui olete lõpetanud, siis lahkume.
# exit
# umount /mnt/gentoo/proc /mnt/gentoo/boot /mnt/gentoo
# reboot

==Kuidas kasutada "masked" pakette portages?==

Soovides lisada oma süsteemile mõnda rakendust võite avastada, et mingil põhjusel ei saa seda paigaldata Teile kohe vaid ette tuleb kiri, et soovitud rakendus on MASKED ja teisi ei leitud. Selle juurde on Teil kindlasti kirjutatud mis on Keywordiga on tegu. Üldjuhul on selleks x86, ppc, sparc, sparc64, alpha, või amd64. Selle ees on aga vastvalt kas "~arch", "-arch" või lihtsalt "arch". Nendest soovitame kasutada erandjuhtudel ainult "~arch" tähistusega rakendusi. Need tähistavad, et tegu on testimisel olevate rakendustega. "-arch" tähendab unsuported rakendusega. Lihtsalt "arch" tähendab, et tegu on stabiilse rakendusega ning sellega ei tohiks Te ka eelnevalt mingit errorit näha. Kui Te ikkagi olete otsustanud Masked rakenduse paigaldada, siis kirjutage käsureale:

ACCEPT_KEYWORDS="~x86" emerge -pv testimiselrakendus
Kui soovite et ka järgmine kord uuendades kasutataks tolle rakenduse puhul ~arch'i siis lisage see pakett /etc/portage/package.keywords nimelisse faili. Näiteks:
echo "kategooria/testimiselrakendus" >> /etc/portage/package.keywords

Kuid arvestage sellega, et toe saamine ametlikest Gentoo kanalitest võib olla raskendatud, kuna paigaldasite selle rakenduse omal riskil! HARD MASKED või "-arch" tähisega rakendusi aga ei ole mingil juhul soovitav kasutada, kui Te just täpselt ei tea, mida teete.

==Mis on /var/tmp/portage ja kas selle sisu on turvaline kustutada?==

Kompileerimise ajal salvestab Portage paigaldatava(te) pakettide lähtekoodid kausta /var/tmp/portage. Peale edukat paigaldust peaks Portage selle ise ära kustutama. Kui sinna aga siiski on jäänud mõned failid, siis võib need ära kustutada, juhul muidugi, kui emerge hetkel ei tööta. Kuid soovitav on siiski enne käivitada käsk
pgrep emerge
Siis on kindel, et emerge ei tööta ja kausta võib rahulikult tühjendada.

==Kuidas saada tööle eesti asetusega klaviatuur?==

Juhul, kui kasutate KDE-d või Gnomet saate klavaituuri asetust muuta vastavast juhtimiskeskusest. Kuid kui soovite kogu süsteemile ja terminalis saada tööle eesti asetusega klaviatuur, siis kirjutage:

nano /etc/conf.d/keymaps
Seal otsige üles rida KEYMAPS ja kirjutage sinna lihtsalt et

KEYMAPS=et
Nüüd restardime klaviatuuri:

/etc/init.d/keymaps restart

==rsync käsk ei tööta mingil põhjusel?==

Kõigi eelduste kohaselt olete sellisel juhul tulemüüri taga ja süsteem ei saa otse ühendust rsync serveriga. Sellisel juhul kasutage käsku:

emerge-webrsync

==Kuidas otsida Portagest mingit X tarkvara?==

Otsime näiteks tarkvara pdf Kirjutage terminali:

emerge --search pdf
Juhul, kui soovite ostida Portage kirjelduste seast mingit sõna �pdf�, siis kirjutage:

emerge --searchdesc pdf
või lihtsalt

emerge -s pdf
Tulemuseks võib olla väga palju erinevaid kirjeldusi, mis sarnanevad järgnevale näitele:

* net-print/cups-pdf
Latest version available: 1.5.2
Latest version installed: [ Not Installed ]
Size of downloaded files: 15 kB
Homepage: http://cip.physik.uni-wuerzburg.de/~vrbehr/cups-pdf/
Description: Provides a virtual printer for CUPS to produce PDF files.
License: GPL-2
Kui soovite võite need kaks parameetrit kombineerida et otsida nii nime kui kirjelduse järgi:
emerge -sS pdf

==Kuidas paigaldada tarkvara Gentoos?==

Gentoos on kõige lihtsam paigaldada tarkvara Portage abil. Esmalt kirjutage terminalis
emerge --sync
See sünkroniseerib kohaliku pakettide nimekirja uusima nimekirjaga. Enamasti piisab kui seda teha siis kui tahate mõnd programmi uuendada. Loomulikult kui tahate uuendada mitut programmi pole vaja iga programmi järel uuesti sünkroniseerida.

Peale sünkroniseerimist võite asuda pakette paigaldama:

emerge paketinimi
Sedasi paigaldatakse süsteemi Teie soovitud pakett koos kõigi vajaminevate sõltuvustega.

==Kuidas eemaldada tarkvara Gentoos?==

Eeldame, et tarkvara, mida eemaldada soovite on paigaldatud Portage abil. Siis ei ole muud, kui kirjutada:
emerge --unmerge tarkvaranimi
Kui teil on paigaldatud ühe tarkvara mitu versiooni ning tahate eemaldada neist ainult üht peate andma paketi täpse nime koos versiooninumbriga. Näiteks:
emerge --unmerge =tarkvaranimi-1.2.3_r4

==Kuidas kasutada eesti peegleid Portage jaoks?==

Selleks tuleb kirjutada make.conf faili paar rida juurde. Eesti peegel asub ftp.linux.ee serveris. Seega avame make.conf faili ja lisame sinna mõned read (tehke copy/paste)

nano /etc/make.conf

SYNC=rsync://rsync1.ee.gentoo.org/gentoo-portage
ja

GENTOO_MIRRORS=ftp://ftp.linux.ee/pub/gentoo/distfiles/
Juhul, kui kasutate ka teisi rsync ja Portage servereid, siis arvestage, et Gentoo võtab make.conf failist kohe esimese serveri ja kui sellega saab ühendust, siis teisi enam ei katsetata. Seega on mõistlik hoida esimeste seas võimalikult kiireid servereid.

==Kuidas panna mingi teenus buutimisel startima?==

Kui soovite mingit teenust - näiteks samba - panna kohe buutimisel käivituma, siis kirjutage root kasutajana terminali:

rc-update add samba default
ja korras. Edaspidi käivitub samba (või muu teenus) kohe arvuti buutimisel.

==Kuidas paigaldada Firefoxile flash tuge?==

Paljudel lehtedel surfates võite uue Gentoo paigalduse puhul leida, et Firefox tahaks Teile kangesti paigaldada Macromedia Flash playerit. Proovides seda aga Firefoxi pluginatest tõmmata, see ei õnnestu. Siis on lahenduseks:

emerge netscape-flash
Ja peale selle Firefoxi/Mozilla restart.

==Kuidas Java tööle saab?==

Java paigaldamise ja tema tööle saamise kohta brauseritega on olemas spetsiaalne õpetus siin [http://viki.pingviin.org/index.php/Java_paigaldamine_Gentoole Pingviini Vikis].

==Kuidas vaadata filme Firefoxis/Mozillas?==

Surfates veebis kohtate kindlasti erinevaid veebilehti, kus oleks võimalik kohe vaadata filme. Enamasti on nad erinevates Windowsi formaatides. Kuid siiski saab neid vaadata ka Linuxi all. Kirjutage lihtsalt terminali

emerge mplayerplug-in
ja pärast restartige oma brauser.

GentooKKK

2006-04-06T20:32:50Z

Hoho: /* Kuidas paigaldada tarkvara Gentoos? */

[[Kategooria:Gentoo]][[Kategooria:KKK]]

Gentoo '''K'''orduma '''K'''ippuvad '''K'''üsimused

==Mis on Gentoo?==

Gentoo on Linuxi distributsioon, mis kasutab BSD laadset portsude süsteemi nimega Portage. Gentoo kuulub nn. source based distributsioonide hulka. See tähendab, et kogu tarkvara, mis süsteemi paigaldatakse, komileeritakse kohapeal. Kasutajal on võimalus erinevate lippudega määrata, mis optimeerimise, mis tugedega ja milliste võimalustega programm valmis kompileeritakse. Tänu sellele võib hästi seadistatud Gentoo olla tunduvalt kiirem, kui mõni binaarpakke kasutav distributsioon. Samas on tema paigaldamine aga selle võrra aeglasem ja keerulisem.

==Kuidas muuta root (või mõne muu kasutaja) parooli?==

Kui tahate muuta oma root parooli, siis kirjutage terminali (olles juba root kasutajana sees)
passwd
Kui tahate aga mõnel süsteemi kasutajal parooli muuta, siis kasutage
passwd kasutaja_nimi
Lähemalt saate veel infot
man passwd
abil.

==Kuidas uuendada oma süsteemi?==

Gentoo puhul ei ole tähtust, millise seerianumbriga LiveCD abil te tegite installatsiooni. Kui Te uuendate oma süsteemi, siis uuendatakse kogu tarkvara uusimale tasemele. Kerneli uuendamine võtab ehk ainult natuke kauem aega ja nõuab arvuti alglaadimist, kuid muu süsteemi saab väga lihtsalt uuendatud:

emerge --sync && emerge -uDN world
Peale seda võib Teil olla vaja uuendada erinevaid conf faile. Selleks kasutage

etc-update
käsku. Seal lugege hoolikalt, mis faile tahetakse muuta ja vajadusel võrrelge faile ning viige sisse vastavad muudatused.

==Süsteem ei käivitu :(==

Kui Teie kernel mingil põhjusel ei stardi või on mõni muu viga, siis võtke oma installi CD ja chrootige ennast süsteemi külge. Seejärel vaadake, mida annab teha, et süsteem uuesti tööle saada. Hea koht alustamiseks on ehk /var/log kataloog, kus erinevad Linuxi logid. Süsteemi chrootimine käib aga järgmiselt: Esmalt peale LiveCD buutimist, moundime külge vajaminevad süsteemi kettad (näites on /dev/hda1 /boot partitsioon, /dev/hda3 on / partitsioon ja /dev/hda2 on saale (swap) ala:

Moundime kõvakettad ja lülitame tööle swap ala.
# mount /dev/hda3 /mnt/gentoo
# mount /dev/hda1 /mnt/gentoo/boot
# swapon /dev/hda2
# mount -t proc none /mnt/gentoo/proc
Nüüd chroodime ennast Teie Gentoo süsteemi külge:
# chroot /mnt/gentoo /bin/bash
# env-update && source /etc/profile
Kui olete lõpetanud, siis lahkume.
# exit
# umount /mnt/gentoo/proc /mnt/gentoo/boot /mnt/gentoo
# reboot

==Kuidas kasutada "masked" pakette portages?==

Soovides lisada oma süsteemile mõnda rakendust võite avastada, et mingil põhjusel ei saa seda paigaldata Teile kohe vaid ette tuleb kiri, et soovitud rakendus on MASKED ja teisi ei leitud. Selle juurde on Teil kindlasti kirjutatud mis on Keywordiga on tegu. Üldjuhul on selleks x86, ppc, sparc, sparc64, alpha, või amd64. Selle ees on aga vastvalt kas "~arch", "-arch" või lihtsalt "arch". Nendest soovitame kasutada erandjuhtudel ainult "~arch" tähistusega rakendusi. Need tähistavad, et tegu on testimisel olevate rakendustega. "-arch" tähendab unsuported rakendusega. Lihtsalt "arch" tähendab, et tegu on stabiilse rakendusega ning sellega ei tohiks Te ka eelnevalt mingit errorit näha. Kui Te ikkagi olete otsustanud Masked rakenduse paigaldada, siis kirjutage käsureale:

ACCEPT_KEYWORDS="~x86" emerge -pv testimiselrakendus
Kui soovite et ka järgmine kord uuendades kasutataks tolle rakenduse puhul ~arch'i siis lisage see pakett /etc/portage/package.keywords nimelisse faili. Näiteks:
echo "kategooria/testimiselrakendus" >> /etc/portage/package.keywords

Kuid arvestage sellega, et toe saamine ametlikest Gentoo kanalitest võib olla raskendatud, kuna paigaldasite selle rakenduse omal riskil! HARD MASKED või "-arch" tähisega rakendusi aga ei ole mingil juhul soovitav kasutada, kui Te just täpselt ei tea, mida teete.

==Mis on /var/tmp/portage ja kas selle sisu on turvaline kustutada?==

Kompileerimise ajal salvestab Portage paigaldatava(te) pakettide lähtekoodid kausta /var/tmp/portage. Peale edukat paigaldust peaks Portage selle ise ära kustutama. Kui sinna aga siiski on jäänud mõned failid, siis võib need ära kustutada, juhul muidugi, kui emerge hetkel ei tööta. Kuid soovitav on siiski enne käivitada käsk
pgrep emerge
Siis on kindel, et emerge ei tööta ja kausta võib rahulikult tühjendada.

==Kuidas saada tööle eesti asetusega klaviatuur?==

Juhul, kui kasutate KDE-d või Gnomet saate klavaituuri asetust muuta vastavast juhtimiskeskusest. Kuid kui soovite kogu süsteemile ja terminalis saada tööle eesti asetusega klaviatuur, siis kirjutage:

nano /etc/conf.d/keymaps
Seal otsige üles rida KEYMAPS ja kirjutage sinna lihtsalt et

KEYMAPS=et
Nüüd restardime klaviatuuri:

/etc/init.d/keymaps restart

==rsync käsk ei tööta mingil põhjusel?==

Kõigi eelduste kohaselt olete sellisel juhul tulemüüri taga ja süsteem ei saa otse ühendust rsync serveriga. Sellisel juhul kasutage käsku:

emerge-webrsync

==Kuidas otsida Portagest mingit X tarkvara?==

Otsime näiteks tarkvara pdf Kirjutage terminali:

emerge --search pdf
Juhul, kui soovite ostida Portage kirjelduste seast mingit sõna �pdf�, siis kirjutage:

emerge --searchdesc pdf
või lihtsalt

emerge -s pdf
Tulemuseks võib olla väga palju erinevaid kirjeldusi, mis sarnanevad järgnevale näitele:

* net-print/cups-pdf
Latest version available: 1.5.2
Latest version installed: [ Not Installed ]
Size of downloaded files: 15 kB
Homepage: http://cip.physik.uni-wuerzburg.de/~vrbehr/cups-pdf/
Description: Provides a virtual printer for CUPS to produce PDF files.
License: GPL-2
Kui soovite võite need kaks parameetrit kombineerida et otsida nii nime kui kirjelduse järgi:
emerge -sS pdf

==Kuidas paigaldada tarkvara Gentoos?==

Gentoos on kõige lihtsam paigaldada tarkvara Portage abil. Esmalt kirjutage terminalis
emerge --sync
See sünkroniseerib kohaliku pakettide nimekirja uusima nimekirjaga. Enamasti piisab kui seda teha siis kui tahate mõnd programmi uuendada. Loomulikult kui tahate uuendada mitut programmi pole vaja iga programmi järel uuesti sünkroniseerida.

Peale sünkroniseerimist võite asuda pakette paigaldama:

emerge paketinimi
Sedasi paigaldatakse süsteemi Teie soovitud pakett koos kõigi vajaminevate sõltuvustega.

==Kuidas eemaldada tarkvara Gentoos?==

Eeldame, et tarkvara, mida eemaldada soovite on paigaldatud Portage abil. Siis ei ole muud, kui kirjutada:
emerge --unmerge tarkvaranimi

==Kuidas kasutada eesti peegleid Portage jaoks?==

Selleks tuleb kirjutada make.conf faili paar rida juurde. Eesti peegel asub ftp.linux.ee serveris. Seega avame make.conf faili ja lisame sinna mõned read (tehke copy/paste)

nano /etc/make.conf

SYNC=rsync://rsync1.ee.gentoo.org/gentoo-portage
ja

GENTOO_MIRRORS=ftp://ftp.linux.ee/pub/gentoo/distfiles/
Juhul, kui kasutate ka teisi rsync ja Portage servereid, siis arvestage, et Gentoo võtab make.conf failist kohe esimese serveri ja kui sellega saab ühendust, siis teisi enam ei katsetata. Seega on mõistlik hoida esimeste seas võimalikult kiireid servereid.

==Kuidas panna mingi teenus buutimisel startima?==

Kui soovite mingit teenust - näiteks samba - panna kohe buutimisel käivituma, siis kirjutage root kasutajana terminali:

rc-update add samba default
ja korras. Edaspidi käivitub samba (või muu teenus) kohe arvuti buutimisel.

==Kuidas paigaldada Firefoxile flash tuge?==

Paljudel lehtedel surfates võite uue Gentoo paigalduse puhul leida, et Firefox tahaks Teile kangesti paigaldada Macromedia Flash playerit. Proovides seda aga Firefoxi pluginatest tõmmata, see ei õnnestu. Siis on lahenduseks:

emerge netscape-flash
Ja peale selle Firefoxi/Mozilla restart.

==Kuidas Java tööle saab?==

Java paigaldamise ja tema tööle saamise kohta brauseritega on olemas spetsiaalne õpetus siin [http://viki.pingviin.org/index.php/Java_paigaldamine_Gentoole Pingviini Vikis].

==Kuidas vaadata filme Firefoxis/Mozillas?==

Surfates veebis kohtate kindlasti erinevaid veebilehti, kus oleks võimalik kohe vaadata filme. Enamasti on nad erinevates Windowsi formaatides. Kuid siiski saab neid vaadata ka Linuxi all. Kirjutage lihtsalt terminali

emerge mplayerplug-in
ja pärast restartige oma brauser.

GentooKKK

2006-04-06T20:28:58Z

Hoho: /* Kuidas otsida Portagest mingit X tarkvara? */

[[Kategooria:Gentoo]][[Kategooria:KKK]]

Gentoo '''K'''orduma '''K'''ippuvad '''K'''üsimused

==Mis on Gentoo?==

Gentoo on Linuxi distributsioon, mis kasutab BSD laadset portsude süsteemi nimega Portage. Gentoo kuulub nn. source based distributsioonide hulka. See tähendab, et kogu tarkvara, mis süsteemi paigaldatakse, komileeritakse kohapeal. Kasutajal on võimalus erinevate lippudega määrata, mis optimeerimise, mis tugedega ja milliste võimalustega programm valmis kompileeritakse. Tänu sellele võib hästi seadistatud Gentoo olla tunduvalt kiirem, kui mõni binaarpakke kasutav distributsioon. Samas on tema paigaldamine aga selle võrra aeglasem ja keerulisem.

==Kuidas muuta root (või mõne muu kasutaja) parooli?==

Kui tahate muuta oma root parooli, siis kirjutage terminali (olles juba root kasutajana sees)
passwd
Kui tahate aga mõnel süsteemi kasutajal parooli muuta, siis kasutage
passwd kasutaja_nimi
Lähemalt saate veel infot
man passwd
abil.

==Kuidas uuendada oma süsteemi?==

Gentoo puhul ei ole tähtust, millise seerianumbriga LiveCD abil te tegite installatsiooni. Kui Te uuendate oma süsteemi, siis uuendatakse kogu tarkvara uusimale tasemele. Kerneli uuendamine võtab ehk ainult natuke kauem aega ja nõuab arvuti alglaadimist, kuid muu süsteemi saab väga lihtsalt uuendatud:

emerge --sync && emerge -uDN world
Peale seda võib Teil olla vaja uuendada erinevaid conf faile. Selleks kasutage

etc-update
käsku. Seal lugege hoolikalt, mis faile tahetakse muuta ja vajadusel võrrelge faile ning viige sisse vastavad muudatused.

==Süsteem ei käivitu :(==

Kui Teie kernel mingil põhjusel ei stardi või on mõni muu viga, siis võtke oma installi CD ja chrootige ennast süsteemi külge. Seejärel vaadake, mida annab teha, et süsteem uuesti tööle saada. Hea koht alustamiseks on ehk /var/log kataloog, kus erinevad Linuxi logid. Süsteemi chrootimine käib aga järgmiselt: Esmalt peale LiveCD buutimist, moundime külge vajaminevad süsteemi kettad (näites on /dev/hda1 /boot partitsioon, /dev/hda3 on / partitsioon ja /dev/hda2 on saale (swap) ala:

Moundime kõvakettad ja lülitame tööle swap ala.
# mount /dev/hda3 /mnt/gentoo
# mount /dev/hda1 /mnt/gentoo/boot
# swapon /dev/hda2
# mount -t proc none /mnt/gentoo/proc
Nüüd chroodime ennast Teie Gentoo süsteemi külge:
# chroot /mnt/gentoo /bin/bash
# env-update && source /etc/profile
Kui olete lõpetanud, siis lahkume.
# exit
# umount /mnt/gentoo/proc /mnt/gentoo/boot /mnt/gentoo
# reboot

==Kuidas kasutada "masked" pakette portages?==

Soovides lisada oma süsteemile mõnda rakendust võite avastada, et mingil põhjusel ei saa seda paigaldata Teile kohe vaid ette tuleb kiri, et soovitud rakendus on MASKED ja teisi ei leitud. Selle juurde on Teil kindlasti kirjutatud mis on Keywordiga on tegu. Üldjuhul on selleks x86, ppc, sparc, sparc64, alpha, või amd64. Selle ees on aga vastvalt kas "~arch", "-arch" või lihtsalt "arch". Nendest soovitame kasutada erandjuhtudel ainult "~arch" tähistusega rakendusi. Need tähistavad, et tegu on testimisel olevate rakendustega. "-arch" tähendab unsuported rakendusega. Lihtsalt "arch" tähendab, et tegu on stabiilse rakendusega ning sellega ei tohiks Te ka eelnevalt mingit errorit näha. Kui Te ikkagi olete otsustanud Masked rakenduse paigaldada, siis kirjutage käsureale:

ACCEPT_KEYWORDS="~x86" emerge -pv testimiselrakendus
Kui soovite et ka järgmine kord uuendades kasutataks tolle rakenduse puhul ~arch'i siis lisage see pakett /etc/portage/package.keywords nimelisse faili. Näiteks:
echo "kategooria/testimiselrakendus" >> /etc/portage/package.keywords

Kuid arvestage sellega, et toe saamine ametlikest Gentoo kanalitest võib olla raskendatud, kuna paigaldasite selle rakenduse omal riskil! HARD MASKED või "-arch" tähisega rakendusi aga ei ole mingil juhul soovitav kasutada, kui Te just täpselt ei tea, mida teete.

==Mis on /var/tmp/portage ja kas selle sisu on turvaline kustutada?==

Kompileerimise ajal salvestab Portage paigaldatava(te) pakettide lähtekoodid kausta /var/tmp/portage. Peale edukat paigaldust peaks Portage selle ise ära kustutama. Kui sinna aga siiski on jäänud mõned failid, siis võib need ära kustutada, juhul muidugi, kui emerge hetkel ei tööta. Kuid soovitav on siiski enne käivitada käsk
pgrep emerge
Siis on kindel, et emerge ei tööta ja kausta võib rahulikult tühjendada.

==Kuidas saada tööle eesti asetusega klaviatuur?==

Juhul, kui kasutate KDE-d või Gnomet saate klavaituuri asetust muuta vastavast juhtimiskeskusest. Kuid kui soovite kogu süsteemile ja terminalis saada tööle eesti asetusega klaviatuur, siis kirjutage:

nano /etc/conf.d/keymaps
Seal otsige üles rida KEYMAPS ja kirjutage sinna lihtsalt et

KEYMAPS=et
Nüüd restardime klaviatuuri:

/etc/init.d/keymaps restart

==rsync käsk ei tööta mingil põhjusel?==

Kõigi eelduste kohaselt olete sellisel juhul tulemüüri taga ja süsteem ei saa otse ühendust rsync serveriga. Sellisel juhul kasutage käsku:

emerge-webrsync

==Kuidas otsida Portagest mingit X tarkvara?==

Otsime näiteks tarkvara pdf Kirjutage terminali:

emerge --search pdf
Juhul, kui soovite ostida Portage kirjelduste seast mingit sõna �pdf�, siis kirjutage:

emerge --searchdesc pdf
või lihtsalt

emerge -s pdf
Tulemuseks võib olla väga palju erinevaid kirjeldusi, mis sarnanevad järgnevale näitele:

* net-print/cups-pdf
Latest version available: 1.5.2
Latest version installed: [ Not Installed ]
Size of downloaded files: 15 kB
Homepage: http://cip.physik.uni-wuerzburg.de/~vrbehr/cups-pdf/
Description: Provides a virtual printer for CUPS to produce PDF files.
License: GPL-2
Kui soovite võite need kaks parameetrit kombineerida et otsida nii nime kui kirjelduse järgi:
emerge -sS pdf

==Kuidas paigaldada tarkvara Gentoos?==

Gentoos on kõige lihtsam paigaldada tarkvara Portage abil. Esmalt kirjutage terminalis
emerge --sync
ja seejärel kirjutage paigaldatava tarkvara nimi:

emerge paketinimi
Paigaldatakse süsteemi Teie soovitud pakett, koos kõigi vajaminevate sõltuvustega.

==Kuidas eemaldada tarkvara Gentoos?==

Eeldame, et tarkvara, mida eemaldada soovite on paigaldatud Portage abil. Siis ei ole muud, kui kirjutada:
emerge --unmerge tarkvaranimi

==Kuidas kasutada eesti peegleid Portage jaoks?==

Selleks tuleb kirjutada make.conf faili paar rida juurde. Eesti peegel asub ftp.linux.ee serveris. Seega avame make.conf faili ja lisame sinna mõned read (tehke copy/paste)

nano /etc/make.conf

SYNC=rsync://rsync1.ee.gentoo.org/gentoo-portage
ja

GENTOO_MIRRORS=ftp://ftp.linux.ee/pub/gentoo/distfiles/
Juhul, kui kasutate ka teisi rsync ja Portage servereid, siis arvestage, et Gentoo võtab make.conf failist kohe esimese serveri ja kui sellega saab ühendust, siis teisi enam ei katsetata. Seega on mõistlik hoida esimeste seas võimalikult kiireid servereid.

==Kuidas panna mingi teenus buutimisel startima?==

Kui soovite mingit teenust - näiteks samba - panna kohe buutimisel käivituma, siis kirjutage root kasutajana terminali:

rc-update add samba default
ja korras. Edaspidi käivitub samba (või muu teenus) kohe arvuti buutimisel.

==Kuidas paigaldada Firefoxile flash tuge?==

Paljudel lehtedel surfates võite uue Gentoo paigalduse puhul leida, et Firefox tahaks Teile kangesti paigaldada Macromedia Flash playerit. Proovides seda aga Firefoxi pluginatest tõmmata, see ei õnnestu. Siis on lahenduseks:

emerge netscape-flash
Ja peale selle Firefoxi/Mozilla restart.

==Kuidas Java tööle saab?==

Java paigaldamise ja tema tööle saamise kohta brauseritega on olemas spetsiaalne õpetus siin [http://viki.pingviin.org/index.php/Java_paigaldamine_Gentoole Pingviini Vikis].

==Kuidas vaadata filme Firefoxis/Mozillas?==

Surfates veebis kohtate kindlasti erinevaid veebilehti, kus oleks võimalik kohe vaadata filme. Enamasti on nad erinevates Windowsi formaatides. Kuid siiski saab neid vaadata ka Linuxi all. Kirjutage lihtsalt terminali

emerge mplayerplug-in
ja pärast restartige oma brauser.

GentooKKK

2006-04-06T20:27:27Z

Hoho: /* rsync käsk ei tööta mingil põhjusel? */

[[Kategooria:Gentoo]][[Kategooria:KKK]]

Gentoo '''K'''orduma '''K'''ippuvad '''K'''üsimused

==Mis on Gentoo?==

Gentoo on Linuxi distributsioon, mis kasutab BSD laadset portsude süsteemi nimega Portage. Gentoo kuulub nn. source based distributsioonide hulka. See tähendab, et kogu tarkvara, mis süsteemi paigaldatakse, komileeritakse kohapeal. Kasutajal on võimalus erinevate lippudega määrata, mis optimeerimise, mis tugedega ja milliste võimalustega programm valmis kompileeritakse. Tänu sellele võib hästi seadistatud Gentoo olla tunduvalt kiirem, kui mõni binaarpakke kasutav distributsioon. Samas on tema paigaldamine aga selle võrra aeglasem ja keerulisem.

==Kuidas muuta root (või mõne muu kasutaja) parooli?==

Kui tahate muuta oma root parooli, siis kirjutage terminali (olles juba root kasutajana sees)
passwd
Kui tahate aga mõnel süsteemi kasutajal parooli muuta, siis kasutage
passwd kasutaja_nimi
Lähemalt saate veel infot
man passwd
abil.

==Kuidas uuendada oma süsteemi?==

Gentoo puhul ei ole tähtust, millise seerianumbriga LiveCD abil te tegite installatsiooni. Kui Te uuendate oma süsteemi, siis uuendatakse kogu tarkvara uusimale tasemele. Kerneli uuendamine võtab ehk ainult natuke kauem aega ja nõuab arvuti alglaadimist, kuid muu süsteemi saab väga lihtsalt uuendatud:

emerge --sync && emerge -uDN world
Peale seda võib Teil olla vaja uuendada erinevaid conf faile. Selleks kasutage

etc-update
käsku. Seal lugege hoolikalt, mis faile tahetakse muuta ja vajadusel võrrelge faile ning viige sisse vastavad muudatused.

==Süsteem ei käivitu :(==

Kui Teie kernel mingil põhjusel ei stardi või on mõni muu viga, siis võtke oma installi CD ja chrootige ennast süsteemi külge. Seejärel vaadake, mida annab teha, et süsteem uuesti tööle saada. Hea koht alustamiseks on ehk /var/log kataloog, kus erinevad Linuxi logid. Süsteemi chrootimine käib aga järgmiselt: Esmalt peale LiveCD buutimist, moundime külge vajaminevad süsteemi kettad (näites on /dev/hda1 /boot partitsioon, /dev/hda3 on / partitsioon ja /dev/hda2 on saale (swap) ala:

Moundime kõvakettad ja lülitame tööle swap ala.
# mount /dev/hda3 /mnt/gentoo
# mount /dev/hda1 /mnt/gentoo/boot
# swapon /dev/hda2
# mount -t proc none /mnt/gentoo/proc
Nüüd chroodime ennast Teie Gentoo süsteemi külge:
# chroot /mnt/gentoo /bin/bash
# env-update && source /etc/profile
Kui olete lõpetanud, siis lahkume.
# exit
# umount /mnt/gentoo/proc /mnt/gentoo/boot /mnt/gentoo
# reboot

==Kuidas kasutada "masked" pakette portages?==

Soovides lisada oma süsteemile mõnda rakendust võite avastada, et mingil põhjusel ei saa seda paigaldata Teile kohe vaid ette tuleb kiri, et soovitud rakendus on MASKED ja teisi ei leitud. Selle juurde on Teil kindlasti kirjutatud mis on Keywordiga on tegu. Üldjuhul on selleks x86, ppc, sparc, sparc64, alpha, või amd64. Selle ees on aga vastvalt kas "~arch", "-arch" või lihtsalt "arch". Nendest soovitame kasutada erandjuhtudel ainult "~arch" tähistusega rakendusi. Need tähistavad, et tegu on testimisel olevate rakendustega. "-arch" tähendab unsuported rakendusega. Lihtsalt "arch" tähendab, et tegu on stabiilse rakendusega ning sellega ei tohiks Te ka eelnevalt mingit errorit näha. Kui Te ikkagi olete otsustanud Masked rakenduse paigaldada, siis kirjutage käsureale:

ACCEPT_KEYWORDS="~x86" emerge -pv testimiselrakendus
Kui soovite et ka järgmine kord uuendades kasutataks tolle rakenduse puhul ~arch'i siis lisage see pakett /etc/portage/package.keywords nimelisse faili. Näiteks:
echo "kategooria/testimiselrakendus" >> /etc/portage/package.keywords

Kuid arvestage sellega, et toe saamine ametlikest Gentoo kanalitest võib olla raskendatud, kuna paigaldasite selle rakenduse omal riskil! HARD MASKED või "-arch" tähisega rakendusi aga ei ole mingil juhul soovitav kasutada, kui Te just täpselt ei tea, mida teete.

==Mis on /var/tmp/portage ja kas selle sisu on turvaline kustutada?==

Kompileerimise ajal salvestab Portage paigaldatava(te) pakettide lähtekoodid kausta /var/tmp/portage. Peale edukat paigaldust peaks Portage selle ise ära kustutama. Kui sinna aga siiski on jäänud mõned failid, siis võib need ära kustutada, juhul muidugi, kui emerge hetkel ei tööta. Kuid soovitav on siiski enne käivitada käsk
pgrep emerge
Siis on kindel, et emerge ei tööta ja kausta võib rahulikult tühjendada.

==Kuidas saada tööle eesti asetusega klaviatuur?==

Juhul, kui kasutate KDE-d või Gnomet saate klavaituuri asetust muuta vastavast juhtimiskeskusest. Kuid kui soovite kogu süsteemile ja terminalis saada tööle eesti asetusega klaviatuur, siis kirjutage:

nano /etc/conf.d/keymaps
Seal otsige üles rida KEYMAPS ja kirjutage sinna lihtsalt et

KEYMAPS=et
Nüüd restardime klaviatuuri:

/etc/init.d/keymaps restart

==rsync käsk ei tööta mingil põhjusel?==

Kõigi eelduste kohaselt olete sellisel juhul tulemüüri taga ja süsteem ei saa otse ühendust rsync serveriga. Sellisel juhul kasutage käsku:

emerge-webrsync

==Kuidas otsida Portagest mingit X tarkvara?==

Otsime näiteks tarkvara pdf Kirjutage terminali:

emerge --search pdf
Juhul, kui soovite ostida Portage kirjelduste seast mingit sõna �pdf�, siis kirjutage:

emerge --searchdesc pdf
või lihtsalt

emerge -s pdf
Tulemuseks võib olla väga palju erinevaid kirjeldusi, mis sarnanevad järgnevale näitele:

* net-print/cups-pdf
Latest version available: 1.5.2
Latest version installed: [ Not Installed ]
Size of downloaded files: 15 kB
Homepage: http://cip.physik.uni-wuerzburg.de/~vrbehr/cups-pdf/
Description: Provides a virtual printer for CUPS to produce PDF files.
License: GPL-2

==Kuidas paigaldada tarkvara Gentoos?==

Gentoos on kõige lihtsam paigaldada tarkvara Portage abil. Esmalt kirjutage terminalis
emerge --sync
ja seejärel kirjutage paigaldatava tarkvara nimi:

emerge paketinimi
Paigaldatakse süsteemi Teie soovitud pakett, koos kõigi vajaminevate sõltuvustega.

==Kuidas eemaldada tarkvara Gentoos?==

Eeldame, et tarkvara, mida eemaldada soovite on paigaldatud Portage abil. Siis ei ole muud, kui kirjutada:
emerge --unmerge tarkvaranimi

==Kuidas kasutada eesti peegleid Portage jaoks?==

Selleks tuleb kirjutada make.conf faili paar rida juurde. Eesti peegel asub ftp.linux.ee serveris. Seega avame make.conf faili ja lisame sinna mõned read (tehke copy/paste)

nano /etc/make.conf

SYNC=rsync://rsync1.ee.gentoo.org/gentoo-portage
ja

GENTOO_MIRRORS=ftp://ftp.linux.ee/pub/gentoo/distfiles/
Juhul, kui kasutate ka teisi rsync ja Portage servereid, siis arvestage, et Gentoo võtab make.conf failist kohe esimese serveri ja kui sellega saab ühendust, siis teisi enam ei katsetata. Seega on mõistlik hoida esimeste seas võimalikult kiireid servereid.

==Kuidas panna mingi teenus buutimisel startima?==

Kui soovite mingit teenust - näiteks samba - panna kohe buutimisel käivituma, siis kirjutage root kasutajana terminali:

rc-update add samba default
ja korras. Edaspidi käivitub samba (või muu teenus) kohe arvuti buutimisel.

==Kuidas paigaldada Firefoxile flash tuge?==

Paljudel lehtedel surfates võite uue Gentoo paigalduse puhul leida, et Firefox tahaks Teile kangesti paigaldada Macromedia Flash playerit. Proovides seda aga Firefoxi pluginatest tõmmata, see ei õnnestu. Siis on lahenduseks:

emerge netscape-flash
Ja peale selle Firefoxi/Mozilla restart.

==Kuidas Java tööle saab?==

Java paigaldamise ja tema tööle saamise kohta brauseritega on olemas spetsiaalne õpetus siin [http://viki.pingviin.org/index.php/Java_paigaldamine_Gentoole Pingviini Vikis].

==Kuidas vaadata filme Firefoxis/Mozillas?==

Surfates veebis kohtate kindlasti erinevaid veebilehti, kus oleks võimalik kohe vaadata filme. Enamasti on nad erinevates Windowsi formaatides. Kuid siiski saab neid vaadata ka Linuxi all. Kirjutage lihtsalt terminali

emerge mplayerplug-in
ja pärast restartige oma brauser.

GentooKKK

2006-04-06T20:26:34Z

Hoho: /* Mis on /var/tmp/portage ja kas selle sisu on turvaline kustutada? */

[[Kategooria:Gentoo]][[Kategooria:KKK]]

Gentoo '''K'''orduma '''K'''ippuvad '''K'''üsimused

==Mis on Gentoo?==

Gentoo on Linuxi distributsioon, mis kasutab BSD laadset portsude süsteemi nimega Portage. Gentoo kuulub nn. source based distributsioonide hulka. See tähendab, et kogu tarkvara, mis süsteemi paigaldatakse, komileeritakse kohapeal. Kasutajal on võimalus erinevate lippudega määrata, mis optimeerimise, mis tugedega ja milliste võimalustega programm valmis kompileeritakse. Tänu sellele võib hästi seadistatud Gentoo olla tunduvalt kiirem, kui mõni binaarpakke kasutav distributsioon. Samas on tema paigaldamine aga selle võrra aeglasem ja keerulisem.

==Kuidas muuta root (või mõne muu kasutaja) parooli?==

Kui tahate muuta oma root parooli, siis kirjutage terminali (olles juba root kasutajana sees)
passwd
Kui tahate aga mõnel süsteemi kasutajal parooli muuta, siis kasutage
passwd kasutaja_nimi
Lähemalt saate veel infot
man passwd
abil.

==Kuidas uuendada oma süsteemi?==

Gentoo puhul ei ole tähtust, millise seerianumbriga LiveCD abil te tegite installatsiooni. Kui Te uuendate oma süsteemi, siis uuendatakse kogu tarkvara uusimale tasemele. Kerneli uuendamine võtab ehk ainult natuke kauem aega ja nõuab arvuti alglaadimist, kuid muu süsteemi saab väga lihtsalt uuendatud:

emerge --sync && emerge -uDN world
Peale seda võib Teil olla vaja uuendada erinevaid conf faile. Selleks kasutage

etc-update
käsku. Seal lugege hoolikalt, mis faile tahetakse muuta ja vajadusel võrrelge faile ning viige sisse vastavad muudatused.

==Süsteem ei käivitu :(==

Kui Teie kernel mingil põhjusel ei stardi või on mõni muu viga, siis võtke oma installi CD ja chrootige ennast süsteemi külge. Seejärel vaadake, mida annab teha, et süsteem uuesti tööle saada. Hea koht alustamiseks on ehk /var/log kataloog, kus erinevad Linuxi logid. Süsteemi chrootimine käib aga järgmiselt: Esmalt peale LiveCD buutimist, moundime külge vajaminevad süsteemi kettad (näites on /dev/hda1 /boot partitsioon, /dev/hda3 on / partitsioon ja /dev/hda2 on saale (swap) ala:

Moundime kõvakettad ja lülitame tööle swap ala.
# mount /dev/hda3 /mnt/gentoo
# mount /dev/hda1 /mnt/gentoo/boot
# swapon /dev/hda2
# mount -t proc none /mnt/gentoo/proc
Nüüd chroodime ennast Teie Gentoo süsteemi külge:
# chroot /mnt/gentoo /bin/bash
# env-update && source /etc/profile
Kui olete lõpetanud, siis lahkume.
# exit
# umount /mnt/gentoo/proc /mnt/gentoo/boot /mnt/gentoo
# reboot

==Kuidas kasutada "masked" pakette portages?==

Soovides lisada oma süsteemile mõnda rakendust võite avastada, et mingil põhjusel ei saa seda paigaldata Teile kohe vaid ette tuleb kiri, et soovitud rakendus on MASKED ja teisi ei leitud. Selle juurde on Teil kindlasti kirjutatud mis on Keywordiga on tegu. Üldjuhul on selleks x86, ppc, sparc, sparc64, alpha, või amd64. Selle ees on aga vastvalt kas "~arch", "-arch" või lihtsalt "arch". Nendest soovitame kasutada erandjuhtudel ainult "~arch" tähistusega rakendusi. Need tähistavad, et tegu on testimisel olevate rakendustega. "-arch" tähendab unsuported rakendusega. Lihtsalt "arch" tähendab, et tegu on stabiilse rakendusega ning sellega ei tohiks Te ka eelnevalt mingit errorit näha. Kui Te ikkagi olete otsustanud Masked rakenduse paigaldada, siis kirjutage käsureale:

ACCEPT_KEYWORDS="~x86" emerge -pv testimiselrakendus
Kui soovite et ka järgmine kord uuendades kasutataks tolle rakenduse puhul ~arch'i siis lisage see pakett /etc/portage/package.keywords nimelisse faili. Näiteks:
echo "kategooria/testimiselrakendus" >> /etc/portage/package.keywords

Kuid arvestage sellega, et toe saamine ametlikest Gentoo kanalitest võib olla raskendatud, kuna paigaldasite selle rakenduse omal riskil! HARD MASKED või "-arch" tähisega rakendusi aga ei ole mingil juhul soovitav kasutada, kui Te just täpselt ei tea, mida teete.

==Mis on /var/tmp/portage ja kas selle sisu on turvaline kustutada?==

Kompileerimise ajal salvestab Portage paigaldatava(te) pakettide lähtekoodid kausta /var/tmp/portage. Peale edukat paigaldust peaks Portage selle ise ära kustutama. Kui sinna aga siiski on jäänud mõned failid, siis võib need ära kustutada, juhul muidugi, kui emerge hetkel ei tööta. Kuid soovitav on siiski enne käivitada käsk
pgrep emerge
Siis on kindel, et emerge ei tööta ja kausta võib rahulikult tühjendada.

==Kuidas saada tööle eesti asetusega klaviatuur?==

Juhul, kui kasutate KDE-d või Gnomet saate klavaituuri asetust muuta vastavast juhtimiskeskusest. Kuid kui soovite kogu süsteemile ja terminalis saada tööle eesti asetusega klaviatuur, siis kirjutage:

nano /etc/conf.d/keymaps
Seal otsige üles rida KEYMAPS ja kirjutage sinna lihtsalt et

KEYMAPS=et
Nüüd restardime klaviatuuri:

/etc/init.d/keymaps restart

==rsync käsk ei tööta mingil põhjusel?==

Kõigi eelduste kohaselt olete sellisel juhul tulemüüri taga ja süsteem ei saa otse ühendust resync serveriga. Sellisel juhul kasutage käsku:

emerge-webrsync

==Kuidas otsida Portagest mingit X tarkvara?==

Otsime näiteks tarkvara pdf Kirjutage terminali:

emerge --search pdf
Juhul, kui soovite ostida Portage kirjelduste seast mingit sõna �pdf�, siis kirjutage:

emerge --searchdesc pdf
või lihtsalt

emerge -s pdf
Tulemuseks võib olla väga palju erinevaid kirjeldusi, mis sarnanevad järgnevale näitele:

* net-print/cups-pdf
Latest version available: 1.5.2
Latest version installed: [ Not Installed ]
Size of downloaded files: 15 kB
Homepage: http://cip.physik.uni-wuerzburg.de/~vrbehr/cups-pdf/
Description: Provides a virtual printer for CUPS to produce PDF files.
License: GPL-2

==Kuidas paigaldada tarkvara Gentoos?==

Gentoos on kõige lihtsam paigaldada tarkvara Portage abil. Esmalt kirjutage terminalis
emerge --sync
ja seejärel kirjutage paigaldatava tarkvara nimi:

emerge paketinimi
Paigaldatakse süsteemi Teie soovitud pakett, koos kõigi vajaminevate sõltuvustega.

==Kuidas eemaldada tarkvara Gentoos?==

Eeldame, et tarkvara, mida eemaldada soovite on paigaldatud Portage abil. Siis ei ole muud, kui kirjutada:
emerge --unmerge tarkvaranimi

==Kuidas kasutada eesti peegleid Portage jaoks?==

Selleks tuleb kirjutada make.conf faili paar rida juurde. Eesti peegel asub ftp.linux.ee serveris. Seega avame make.conf faili ja lisame sinna mõned read (tehke copy/paste)

nano /etc/make.conf

SYNC=rsync://rsync1.ee.gentoo.org/gentoo-portage
ja

GENTOO_MIRRORS=ftp://ftp.linux.ee/pub/gentoo/distfiles/
Juhul, kui kasutate ka teisi rsync ja Portage servereid, siis arvestage, et Gentoo võtab make.conf failist kohe esimese serveri ja kui sellega saab ühendust, siis teisi enam ei katsetata. Seega on mõistlik hoida esimeste seas võimalikult kiireid servereid.

==Kuidas panna mingi teenus buutimisel startima?==

Kui soovite mingit teenust - näiteks samba - panna kohe buutimisel käivituma, siis kirjutage root kasutajana terminali:

rc-update add samba default
ja korras. Edaspidi käivitub samba (või muu teenus) kohe arvuti buutimisel.

==Kuidas paigaldada Firefoxile flash tuge?==

Paljudel lehtedel surfates võite uue Gentoo paigalduse puhul leida, et Firefox tahaks Teile kangesti paigaldada Macromedia Flash playerit. Proovides seda aga Firefoxi pluginatest tõmmata, see ei õnnestu. Siis on lahenduseks:

emerge netscape-flash
Ja peale selle Firefoxi/Mozilla restart.

==Kuidas Java tööle saab?==

Java paigaldamise ja tema tööle saamise kohta brauseritega on olemas spetsiaalne õpetus siin [http://viki.pingviin.org/index.php/Java_paigaldamine_Gentoole Pingviini Vikis].

==Kuidas vaadata filme Firefoxis/Mozillas?==

Surfates veebis kohtate kindlasti erinevaid veebilehti, kus oleks võimalik kohe vaadata filme. Enamasti on nad erinevates Windowsi formaatides. Kuid siiski saab neid vaadata ka Linuxi all. Kirjutage lihtsalt terminali

emerge mplayerplug-in
ja pärast restartige oma brauser.

GentooKKK

2006-04-06T20:25:52Z

Hoho: /* Kuidas kasutada "masked" pakette portages? */

[[Kategooria:Gentoo]][[Kategooria:KKK]]

Gentoo '''K'''orduma '''K'''ippuvad '''K'''üsimused

==Mis on Gentoo?==

Gentoo on Linuxi distributsioon, mis kasutab BSD laadset portsude süsteemi nimega Portage. Gentoo kuulub nn. source based distributsioonide hulka. See tähendab, et kogu tarkvara, mis süsteemi paigaldatakse, komileeritakse kohapeal. Kasutajal on võimalus erinevate lippudega määrata, mis optimeerimise, mis tugedega ja milliste võimalustega programm valmis kompileeritakse. Tänu sellele võib hästi seadistatud Gentoo olla tunduvalt kiirem, kui mõni binaarpakke kasutav distributsioon. Samas on tema paigaldamine aga selle võrra aeglasem ja keerulisem.

==Kuidas muuta root (või mõne muu kasutaja) parooli?==

Kui tahate muuta oma root parooli, siis kirjutage terminali (olles juba root kasutajana sees)
passwd
Kui tahate aga mõnel süsteemi kasutajal parooli muuta, siis kasutage
passwd kasutaja_nimi
Lähemalt saate veel infot
man passwd
abil.

==Kuidas uuendada oma süsteemi?==

Gentoo puhul ei ole tähtust, millise seerianumbriga LiveCD abil te tegite installatsiooni. Kui Te uuendate oma süsteemi, siis uuendatakse kogu tarkvara uusimale tasemele. Kerneli uuendamine võtab ehk ainult natuke kauem aega ja nõuab arvuti alglaadimist, kuid muu süsteemi saab väga lihtsalt uuendatud:

emerge --sync && emerge -uDN world
Peale seda võib Teil olla vaja uuendada erinevaid conf faile. Selleks kasutage

etc-update
käsku. Seal lugege hoolikalt, mis faile tahetakse muuta ja vajadusel võrrelge faile ning viige sisse vastavad muudatused.

==Süsteem ei käivitu :(==

Kui Teie kernel mingil põhjusel ei stardi või on mõni muu viga, siis võtke oma installi CD ja chrootige ennast süsteemi külge. Seejärel vaadake, mida annab teha, et süsteem uuesti tööle saada. Hea koht alustamiseks on ehk /var/log kataloog, kus erinevad Linuxi logid. Süsteemi chrootimine käib aga järgmiselt: Esmalt peale LiveCD buutimist, moundime külge vajaminevad süsteemi kettad (näites on /dev/hda1 /boot partitsioon, /dev/hda3 on / partitsioon ja /dev/hda2 on saale (swap) ala:

Moundime kõvakettad ja lülitame tööle swap ala.
# mount /dev/hda3 /mnt/gentoo
# mount /dev/hda1 /mnt/gentoo/boot
# swapon /dev/hda2
# mount -t proc none /mnt/gentoo/proc
Nüüd chroodime ennast Teie Gentoo süsteemi külge:
# chroot /mnt/gentoo /bin/bash
# env-update && source /etc/profile
Kui olete lõpetanud, siis lahkume.
# exit
# umount /mnt/gentoo/proc /mnt/gentoo/boot /mnt/gentoo
# reboot

==Kuidas kasutada "masked" pakette portages?==

Soovides lisada oma süsteemile mõnda rakendust võite avastada, et mingil põhjusel ei saa seda paigaldata Teile kohe vaid ette tuleb kiri, et soovitud rakendus on MASKED ja teisi ei leitud. Selle juurde on Teil kindlasti kirjutatud mis on Keywordiga on tegu. Üldjuhul on selleks x86, ppc, sparc, sparc64, alpha, või amd64. Selle ees on aga vastvalt kas "~arch", "-arch" või lihtsalt "arch". Nendest soovitame kasutada erandjuhtudel ainult "~arch" tähistusega rakendusi. Need tähistavad, et tegu on testimisel olevate rakendustega. "-arch" tähendab unsuported rakendusega. Lihtsalt "arch" tähendab, et tegu on stabiilse rakendusega ning sellega ei tohiks Te ka eelnevalt mingit errorit näha. Kui Te ikkagi olete otsustanud Masked rakenduse paigaldada, siis kirjutage käsureale:

ACCEPT_KEYWORDS="~x86" emerge -pv testimiselrakendus
Kui soovite et ka järgmine kord uuendades kasutataks tolle rakenduse puhul ~arch'i siis lisage see pakett /etc/portage/package.keywords nimelisse faili. Näiteks:
echo "kategooria/testimiselrakendus" >> /etc/portage/package.keywords

Kuid arvestage sellega, et toe saamine ametlikest Gentoo kanalitest võib olla raskendatud, kuna paigaldasite selle rakenduse omal riskil! HARD MASKED või "-arch" tähisega rakendusi aga ei ole mingil juhul soovitav kasutada, kui Te just täpselt ei tea, mida teete.

==Mis on /var/tmp/portage ja kas selle sisu on turvaline kustutada?==

Kompileerimise ajal salvestab Portage paigaldatava(te) pakettide lähtekoodid kausta /var/tmp/portage. Peale edukat paigaldust peaks Portage selle ise ära kustutama. Kui sinna aga siiski on jäänud mõned failid, siis võib need ära kustutada, juhul muidugi, kui emerge hetkel ei tööta. Kuid soovitav on siiski enne käivitada käsk
pgrep emerge
, siis on kindel, et emerge ei tööta ja kausta võib rahulikult tühjendada.

==Kuidas saada tööle eesti asetusega klaviatuur?==

Juhul, kui kasutate KDE-d või Gnomet saate klavaituuri asetust muuta vastavast juhtimiskeskusest. Kuid kui soovite kogu süsteemile ja terminalis saada tööle eesti asetusega klaviatuur, siis kirjutage:

nano /etc/conf.d/keymaps
Seal otsige üles rida KEYMAPS ja kirjutage sinna lihtsalt et

KEYMAPS=et
Nüüd restardime klaviatuuri:

/etc/init.d/keymaps restart

==rsync käsk ei tööta mingil põhjusel?==

Kõigi eelduste kohaselt olete sellisel juhul tulemüüri taga ja süsteem ei saa otse ühendust resync serveriga. Sellisel juhul kasutage käsku:

emerge-webrsync

==Kuidas otsida Portagest mingit X tarkvara?==

Otsime näiteks tarkvara pdf Kirjutage terminali:

emerge --search pdf
Juhul, kui soovite ostida Portage kirjelduste seast mingit sõna �pdf�, siis kirjutage:

emerge --searchdesc pdf
või lihtsalt

emerge -s pdf
Tulemuseks võib olla väga palju erinevaid kirjeldusi, mis sarnanevad järgnevale näitele:

* net-print/cups-pdf
Latest version available: 1.5.2
Latest version installed: [ Not Installed ]
Size of downloaded files: 15 kB
Homepage: http://cip.physik.uni-wuerzburg.de/~vrbehr/cups-pdf/
Description: Provides a virtual printer for CUPS to produce PDF files.
License: GPL-2

==Kuidas paigaldada tarkvara Gentoos?==

Gentoos on kõige lihtsam paigaldada tarkvara Portage abil. Esmalt kirjutage terminalis
emerge --sync
ja seejärel kirjutage paigaldatava tarkvara nimi:

emerge paketinimi
Paigaldatakse süsteemi Teie soovitud pakett, koos kõigi vajaminevate sõltuvustega.

==Kuidas eemaldada tarkvara Gentoos?==

Eeldame, et tarkvara, mida eemaldada soovite on paigaldatud Portage abil. Siis ei ole muud, kui kirjutada:
emerge --unmerge tarkvaranimi

==Kuidas kasutada eesti peegleid Portage jaoks?==

Selleks tuleb kirjutada make.conf faili paar rida juurde. Eesti peegel asub ftp.linux.ee serveris. Seega avame make.conf faili ja lisame sinna mõned read (tehke copy/paste)

nano /etc/make.conf

SYNC=rsync://rsync1.ee.gentoo.org/gentoo-portage
ja

GENTOO_MIRRORS=ftp://ftp.linux.ee/pub/gentoo/distfiles/
Juhul, kui kasutate ka teisi rsync ja Portage servereid, siis arvestage, et Gentoo võtab make.conf failist kohe esimese serveri ja kui sellega saab ühendust, siis teisi enam ei katsetata. Seega on mõistlik hoida esimeste seas võimalikult kiireid servereid.

==Kuidas panna mingi teenus buutimisel startima?==

Kui soovite mingit teenust - näiteks samba - panna kohe buutimisel käivituma, siis kirjutage root kasutajana terminali:

rc-update add samba default
ja korras. Edaspidi käivitub samba (või muu teenus) kohe arvuti buutimisel.

==Kuidas paigaldada Firefoxile flash tuge?==

Paljudel lehtedel surfates võite uue Gentoo paigalduse puhul leida, et Firefox tahaks Teile kangesti paigaldada Macromedia Flash playerit. Proovides seda aga Firefoxi pluginatest tõmmata, see ei õnnestu. Siis on lahenduseks:

emerge netscape-flash
Ja peale selle Firefoxi/Mozilla restart.

==Kuidas Java tööle saab?==

Java paigaldamise ja tema tööle saamise kohta brauseritega on olemas spetsiaalne õpetus siin [http://viki.pingviin.org/index.php/Java_paigaldamine_Gentoole Pingviini Vikis].

==Kuidas vaadata filme Firefoxis/Mozillas?==

Surfates veebis kohtate kindlasti erinevaid veebilehti, kus oleks võimalik kohe vaadata filme. Enamasti on nad erinevates Windowsi formaatides. Kuid siiski saab neid vaadata ka Linuxi all. Kirjutage lihtsalt terminali

emerge mplayerplug-in
ja pärast restartige oma brauser.

GentooKKK

2006-04-06T20:18:45Z

Hoho: /* Kuidas uuendada oma süsteemi? */

[[Kategooria:Gentoo]][[Kategooria:KKK]]

Gentoo '''K'''orduma '''K'''ippuvad '''K'''üsimused

==Mis on Gentoo?==

Gentoo on Linuxi distributsioon, mis kasutab BSD laadset portsude süsteemi nimega Portage. Gentoo kuulub nn. source based distributsioonide hulka. See tähendab, et kogu tarkvara, mis süsteemi paigaldatakse, komileeritakse kohapeal. Kasutajal on võimalus erinevate lippudega määrata, mis optimeerimise, mis tugedega ja milliste võimalustega programm valmis kompileeritakse. Tänu sellele võib hästi seadistatud Gentoo olla tunduvalt kiirem, kui mõni binaarpakke kasutav distributsioon. Samas on tema paigaldamine aga selle võrra aeglasem ja keerulisem.

==Kuidas muuta root (või mõne muu kasutaja) parooli?==

Kui tahate muuta oma root parooli, siis kirjutage terminali (olles juba root kasutajana sees)
passwd
Kui tahate aga mõnel süsteemi kasutajal parooli muuta, siis kasutage
passwd kasutaja_nimi
Lähemalt saate veel infot
man passwd
abil.

==Kuidas uuendada oma süsteemi?==

Gentoo puhul ei ole tähtust, millise seerianumbriga LiveCD abil te tegite installatsiooni. Kui Te uuendate oma süsteemi, siis uuendatakse kogu tarkvara uusimale tasemele. Kerneli uuendamine võtab ehk ainult natuke kauem aega ja nõuab arvuti alglaadimist, kuid muu süsteemi saab väga lihtsalt uuendatud:

emerge --sync && emerge -uDN world
Peale seda võib Teil olla vaja uuendada erinevaid conf faile. Selleks kasutage

etc-update
käsku. Seal lugege hoolikalt, mis faile tahetakse muuta ja vajadusel võrrelge faile ning viige sisse vastavad muudatused.

==Süsteem ei käivitu :(==

Kui Teie kernel mingil põhjusel ei stardi või on mõni muu viga, siis võtke oma installi CD ja chrootige ennast süsteemi külge. Seejärel vaadake, mida annab teha, et süsteem uuesti tööle saada. Hea koht alustamiseks on ehk /var/log kataloog, kus erinevad Linuxi logid. Süsteemi chrootimine käib aga järgmiselt: Esmalt peale LiveCD buutimist, moundime külge vajaminevad süsteemi kettad (näites on /dev/hda1 /boot partitsioon, /dev/hda3 on / partitsioon ja /dev/hda2 on saale (swap) ala:

Moundime kõvakettad ja lülitame tööle swap ala.
# mount /dev/hda3 /mnt/gentoo
# mount /dev/hda1 /mnt/gentoo/boot
# swapon /dev/hda2
# mount -t proc none /mnt/gentoo/proc
Nüüd chroodime ennast Teie Gentoo süsteemi külge:
# chroot /mnt/gentoo /bin/bash
# env-update && source /etc/profile
Kui olete lõpetanud, siis lahkume.
# exit
# umount /mnt/gentoo/proc /mnt/gentoo/boot /mnt/gentoo
# reboot

==Kuidas kasutada "masked" pakette portages?==

Soovides lisada oma süsteemile mõnda rakendust võite avastada, et mingil seda ei paigaldata Teile kohe vaid ette tuleb kiri, et soovitud rakendus on MASKED ja teisi ei leitud. Selle juurde on Teil kindlasti kirjutatud, et mis on Keywordiga on tegu. Üldjuhul on selleks x86, ppc, sparc, sparc64, alpha, või amd64. Selle ees on aga vastvalt kas "~arch", "-arch" või lihtsalt "arch". Nendest soovitame kasutada erandjuhtudel ainult "~arch" tähistusega rakendusi. Need tähistavad, et tegu on testimisel olevate rakendustega. "-arch" tähendab unsuported rakendusega ja lihtsalt "arch" tähendab, et tegu on stabiilse rakendusega ja selle juhul te ka eelnevalt mingit errorit näha ei tohiks. Kui Te ikkagi olete otsustanud Masked rakenduse paigaldada, siis kirjutage käsureale:

ACCEPT_KEYWORDS="~x86" emerge -pv testimiselrakendus
Kuid arvestage sellega, et toe saamine ametlikest Gentoo kanalitest võib olla raskendatud, kuna paigaldasite selle rakenduse omal riskil! HARD MASKED rakendusi aga ei ole mingil juhul sovitav kasutada või "-arch" tähisega. Kui Te just täpselt ei tea, mida teete.

==Mis on /var/tmp/portage ja kas selle sisu on turvaline kustutada?==

Kompileerimise ajal salvestab Portage paigaldatava(te) pakettide lähtekoodid kausta /var/tmp/portage. Peale edukat paigaldust peaks Portage selle ise ära kustutama. Kui sinna aga siiski on jäänud mõned failid, siis võib need ära kustutada, juhul muidugi, kui emerge hetkel ei tööta. Kuid soovitav on siiski enne käivitada käsk
pgrep emerge
, siis on kindel, et emerge ei tööta ja kausta võib rahulikult tühjendada.

==Kuidas saada tööle eesti asetusega klaviatuur?==

Juhul, kui kasutate KDE-d või Gnomet saate klavaituuri asetust muuta vastavast juhtimiskeskusest. Kuid kui soovite kogu süsteemile ja terminalis saada tööle eesti asetusega klaviatuur, siis kirjutage:

nano /etc/conf.d/keymaps
Seal otsige üles rida KEYMAPS ja kirjutage sinna lihtsalt et

KEYMAPS=et
Nüüd restardime klaviatuuri:

/etc/init.d/keymaps restart

==rsync käsk ei tööta mingil põhjusel?==

Kõigi eelduste kohaselt olete sellisel juhul tulemüüri taga ja süsteem ei saa otse ühendust resync serveriga. Sellisel juhul kasutage käsku:

emerge-webrsync

==Kuidas otsida Portagest mingit X tarkvara?==

Otsime näiteks tarkvara pdf Kirjutage terminali:

emerge --search pdf
Juhul, kui soovite ostida Portage kirjelduste seast mingit sõna �pdf�, siis kirjutage:

emerge --searchdesc pdf
või lihtsalt

emerge -s pdf
Tulemuseks võib olla väga palju erinevaid kirjeldusi, mis sarnanevad järgnevale näitele:

* net-print/cups-pdf
Latest version available: 1.5.2
Latest version installed: [ Not Installed ]
Size of downloaded files: 15 kB
Homepage: http://cip.physik.uni-wuerzburg.de/~vrbehr/cups-pdf/
Description: Provides a virtual printer for CUPS to produce PDF files.
License: GPL-2

==Kuidas paigaldada tarkvara Gentoos?==

Gentoos on kõige lihtsam paigaldada tarkvara Portage abil. Esmalt kirjutage terminalis
emerge --sync
ja seejärel kirjutage paigaldatava tarkvara nimi:

emerge paketinimi
Paigaldatakse süsteemi Teie soovitud pakett, koos kõigi vajaminevate sõltuvustega.

==Kuidas eemaldada tarkvara Gentoos?==

Eeldame, et tarkvara, mida eemaldada soovite on paigaldatud Portage abil. Siis ei ole muud, kui kirjutada:
emerge --unmerge tarkvaranimi

==Kuidas kasutada eesti peegleid Portage jaoks?==

Selleks tuleb kirjutada make.conf faili paar rida juurde. Eesti peegel asub ftp.linux.ee serveris. Seega avame make.conf faili ja lisame sinna mõned read (tehke copy/paste)

nano /etc/make.conf

SYNC=rsync://rsync1.ee.gentoo.org/gentoo-portage
ja

GENTOO_MIRRORS=ftp://ftp.linux.ee/pub/gentoo/distfiles/
Juhul, kui kasutate ka teisi rsync ja Portage servereid, siis arvestage, et Gentoo võtab make.conf failist kohe esimese serveri ja kui sellega saab ühendust, siis teisi enam ei katsetata. Seega on mõistlik hoida esimeste seas võimalikult kiireid servereid.

==Kuidas panna mingi teenus buutimisel startima?==

Kui soovite mingit teenust - näiteks samba - panna kohe buutimisel käivituma, siis kirjutage root kasutajana terminali:

rc-update add samba default
ja korras. Edaspidi käivitub samba (või muu teenus) kohe arvuti buutimisel.

==Kuidas paigaldada Firefoxile flash tuge?==

Paljudel lehtedel surfates võite uue Gentoo paigalduse puhul leida, et Firefox tahaks Teile kangesti paigaldada Macromedia Flash playerit. Proovides seda aga Firefoxi pluginatest tõmmata, see ei õnnestu. Siis on lahenduseks:

emerge netscape-flash
Ja peale selle Firefoxi/Mozilla restart.

==Kuidas Java tööle saab?==

Java paigaldamise ja tema tööle saamise kohta brauseritega on olemas spetsiaalne õpetus siin [http://viki.pingviin.org/index.php/Java_paigaldamine_Gentoole Pingviini Vikis].

==Kuidas vaadata filme Firefoxis/Mozillas?==

Surfates veebis kohtate kindlasti erinevaid veebilehti, kus oleks võimalik kohe vaadata filme. Enamasti on nad erinevates Windowsi formaatides. Kuid siiski saab neid vaadata ka Linuxi all. Kirjutage lihtsalt terminali

emerge mplayerplug-in
ja pärast restartige oma brauser.

GentooKKK

2006-04-06T20:17:30Z

Hoho: /* Mis on Gentoo? */

[[Kategooria:Gentoo]][[Kategooria:KKK]]

Gentoo '''K'''orduma '''K'''ippuvad '''K'''üsimused

==Mis on Gentoo?==

Gentoo on Linuxi distributsioon, mis kasutab BSD laadset portsude süsteemi nimega Portage. Gentoo kuulub nn. source based distributsioonide hulka. See tähendab, et kogu tarkvara, mis süsteemi paigaldatakse, komileeritakse kohapeal. Kasutajal on võimalus erinevate lippudega määrata, mis optimeerimise, mis tugedega ja milliste võimalustega programm valmis kompileeritakse. Tänu sellele võib hästi seadistatud Gentoo olla tunduvalt kiirem, kui mõni binaarpakke kasutav distributsioon. Samas on tema paigaldamine aga selle võrra aeglasem ja keerulisem.

==Kuidas muuta root (või mõne muu kasutaja) parooli?==

Kui tahate muuta oma root parooli, siis kirjutage terminali (olles juba root kasutajana sees)
passwd
Kui tahate aga mõnel süsteemi kasutajal parooli muuta, siis kasutage
passwd kasutaja_nimi
Lähemalt saate veel infot
man passwd
abil.

==Kuidas uuendada oma süsteemi?==

Gentoo puhul ei ole tähtust, millise seerianumbriga LiveCD abil te tegite näiteks instalatsiooni. Kui Te uuendate oma süsteemi, siis uuendatakse kogu tarkvara uusimale tasemele. Kerneli uuendamine võtab ehk ainult natuke kauem aega ja nõuab arvuti alglaadimist, kuid muu süsteemi saab väga lihtsalt uuendatud:

emerge --sync && emerge -uDN world
Peale seda võib Teil olla vaja uuendada erinevaid conf faile. Selleks kasutage

etc-update
käsku. Seal lugege hoolikalt, mis faile tahetakse muuta ja vajadusel võrrelge faile ja viige sisse vastavad muudatused.

==Süsteem ei käivitu :(==

Kui Teie kernel mingil põhjusel ei stardi või on mõni muu viga, siis võtke oma installi CD ja chrootige ennast süsteemi külge. Seejärel vaadake, mida annab teha, et süsteem uuesti tööle saada. Hea koht alustamiseks on ehk /var/log kataloog, kus erinevad Linuxi logid. Süsteemi chrootimine käib aga järgmiselt: Esmalt peale LiveCD buutimist, moundime külge vajaminevad süsteemi kettad (näites on /dev/hda1 /boot partitsioon, /dev/hda3 on / partitsioon ja /dev/hda2 on saale (swap) ala:

Moundime kõvakettad ja lülitame tööle swap ala.
# mount /dev/hda3 /mnt/gentoo
# mount /dev/hda1 /mnt/gentoo/boot
# swapon /dev/hda2
# mount -t proc none /mnt/gentoo/proc
Nüüd chroodime ennast Teie Gentoo süsteemi külge:
# chroot /mnt/gentoo /bin/bash
# env-update && source /etc/profile
Kui olete lõpetanud, siis lahkume.
# exit
# umount /mnt/gentoo/proc /mnt/gentoo/boot /mnt/gentoo
# reboot

==Kuidas kasutada "masked" pakette portages?==

Soovides lisada oma süsteemile mõnda rakendust võite avastada, et mingil seda ei paigaldata Teile kohe vaid ette tuleb kiri, et soovitud rakendus on MASKED ja teisi ei leitud. Selle juurde on Teil kindlasti kirjutatud, et mis on Keywordiga on tegu. Üldjuhul on selleks x86, ppc, sparc, sparc64, alpha, või amd64. Selle ees on aga vastvalt kas "~arch", "-arch" või lihtsalt "arch". Nendest soovitame kasutada erandjuhtudel ainult "~arch" tähistusega rakendusi. Need tähistavad, et tegu on testimisel olevate rakendustega. "-arch" tähendab unsuported rakendusega ja lihtsalt "arch" tähendab, et tegu on stabiilse rakendusega ja selle juhul te ka eelnevalt mingit errorit näha ei tohiks. Kui Te ikkagi olete otsustanud Masked rakenduse paigaldada, siis kirjutage käsureale:

ACCEPT_KEYWORDS="~x86" emerge -pv testimiselrakendus
Kuid arvestage sellega, et toe saamine ametlikest Gentoo kanalitest võib olla raskendatud, kuna paigaldasite selle rakenduse omal riskil! HARD MASKED rakendusi aga ei ole mingil juhul sovitav kasutada või "-arch" tähisega. Kui Te just täpselt ei tea, mida teete.

==Mis on /var/tmp/portage ja kas selle sisu on turvaline kustutada?==

Kompileerimise ajal salvestab Portage paigaldatava(te) pakettide lähtekoodid kausta /var/tmp/portage. Peale edukat paigaldust peaks Portage selle ise ära kustutama. Kui sinna aga siiski on jäänud mõned failid, siis võib need ära kustutada, juhul muidugi, kui emerge hetkel ei tööta. Kuid soovitav on siiski enne käivitada käsk
pgrep emerge
, siis on kindel, et emerge ei tööta ja kausta võib rahulikult tühjendada.

==Kuidas saada tööle eesti asetusega klaviatuur?==

Juhul, kui kasutate KDE-d või Gnomet saate klavaituuri asetust muuta vastavast juhtimiskeskusest. Kuid kui soovite kogu süsteemile ja terminalis saada tööle eesti asetusega klaviatuur, siis kirjutage:

nano /etc/conf.d/keymaps
Seal otsige üles rida KEYMAPS ja kirjutage sinna lihtsalt et

KEYMAPS=et
Nüüd restardime klaviatuuri:

/etc/init.d/keymaps restart

==rsync käsk ei tööta mingil põhjusel?==

Kõigi eelduste kohaselt olete sellisel juhul tulemüüri taga ja süsteem ei saa otse ühendust resync serveriga. Sellisel juhul kasutage käsku:

emerge-webrsync

==Kuidas otsida Portagest mingit X tarkvara?==

Otsime näiteks tarkvara pdf Kirjutage terminali:

emerge --search pdf
Juhul, kui soovite ostida Portage kirjelduste seast mingit sõna �pdf�, siis kirjutage:

emerge --searchdesc pdf
või lihtsalt

emerge -s pdf
Tulemuseks võib olla väga palju erinevaid kirjeldusi, mis sarnanevad järgnevale näitele:

* net-print/cups-pdf
Latest version available: 1.5.2
Latest version installed: [ Not Installed ]
Size of downloaded files: 15 kB
Homepage: http://cip.physik.uni-wuerzburg.de/~vrbehr/cups-pdf/
Description: Provides a virtual printer for CUPS to produce PDF files.
License: GPL-2

==Kuidas paigaldada tarkvara Gentoos?==

Gentoos on kõige lihtsam paigaldada tarkvara Portage abil. Esmalt kirjutage terminalis
emerge --sync
ja seejärel kirjutage paigaldatava tarkvara nimi:

emerge paketinimi
Paigaldatakse süsteemi Teie soovitud pakett, koos kõigi vajaminevate sõltuvustega.

==Kuidas eemaldada tarkvara Gentoos?==

Eeldame, et tarkvara, mida eemaldada soovite on paigaldatud Portage abil. Siis ei ole muud, kui kirjutada:
emerge --unmerge tarkvaranimi

==Kuidas kasutada eesti peegleid Portage jaoks?==

Selleks tuleb kirjutada make.conf faili paar rida juurde. Eesti peegel asub ftp.linux.ee serveris. Seega avame make.conf faili ja lisame sinna mõned read (tehke copy/paste)

nano /etc/make.conf

SYNC=rsync://rsync1.ee.gentoo.org/gentoo-portage
ja

GENTOO_MIRRORS=ftp://ftp.linux.ee/pub/gentoo/distfiles/
Juhul, kui kasutate ka teisi rsync ja Portage servereid, siis arvestage, et Gentoo võtab make.conf failist kohe esimese serveri ja kui sellega saab ühendust, siis teisi enam ei katsetata. Seega on mõistlik hoida esimeste seas võimalikult kiireid servereid.

==Kuidas panna mingi teenus buutimisel startima?==

Kui soovite mingit teenust - näiteks samba - panna kohe buutimisel käivituma, siis kirjutage root kasutajana terminali:

rc-update add samba default
ja korras. Edaspidi käivitub samba (või muu teenus) kohe arvuti buutimisel.

==Kuidas paigaldada Firefoxile flash tuge?==

Paljudel lehtedel surfates võite uue Gentoo paigalduse puhul leida, et Firefox tahaks Teile kangesti paigaldada Macromedia Flash playerit. Proovides seda aga Firefoxi pluginatest tõmmata, see ei õnnestu. Siis on lahenduseks:

emerge netscape-flash
Ja peale selle Firefoxi/Mozilla restart.

==Kuidas Java tööle saab?==

Java paigaldamise ja tema tööle saamise kohta brauseritega on olemas spetsiaalne õpetus siin [http://viki.pingviin.org/index.php/Java_paigaldamine_Gentoole Pingviini Vikis].

==Kuidas vaadata filme Firefoxis/Mozillas?==

Surfates veebis kohtate kindlasti erinevaid veebilehti, kus oleks võimalik kohe vaadata filme. Enamasti on nad erinevates Windowsi formaatides. Kuid siiski saab neid vaadata ka Linuxi all. Kirjutage lihtsalt terminali

emerge mplayerplug-in
ja pärast restartige oma brauser.

Debiani mitteametlikud repositooriumid

2006-04-06T20:13:31Z

Hoho: /* Repositooriumid */

[[Kategooria:Debian]]
[[Kategooria:Ubuntu]]
{{Oodake}}
==Alustuseks==
Kuigi Debiani ja temal baseeruvate distributsioonide repositooriumid võimaldavad paigaldada enamuse soovitud tarkvarast jääb vahel siiski midagi puudu. Sellises olukorras võib oma sources.list'i lisada [[Debian]]i mitteametlikud repositooriumid milledest saab paigaldada puuduvad paketid.

==Repositooriumid==
* http://debian.video.free.fr/ (ehk “marillat”) -Erinevad video tarkvara paketid (mplayer, mythtv, avidemux jne).
* http://www.tux.org/pub/java/debian - Blackdown Java Debianile (j2se).
* http://www.debian-unofficial.org/ - palju [[Debian]]i ametlikku repositooriumisse mittesobivaid pakette (sun-j2se, netbeans, acroread jne).
* http://oss.oracle.com/debian/ - Oracle Express Edition paketid Debianile.
* http://deb.opera.com/opera - Opera Software Debiani repositoorium.
* http://dotdeb.pimpmylinux.org/ - Viimased PHP ja MySQL paketid.
* http://www.debian-desktop.org/pub/linux/debian/ - Debian-Desktop projekti repositoorium (xorg, kde, xfce, mplayer, lame)
* http://www.os-works.com/debian - XFCE Desktopi repositoorium.

Debiani mitteametlikud repositooriumid

2006-04-06T20:09:56Z

Hoho: /* Alustuseks */

[[Kategooria:Debian]]
[[Kategooria:Ubuntu]]
{{Oodake}}
==Alustuseks==
Kuigi Debiani ja temal baseeruvate distributsioonide repositooriumid võimaldavad paigaldada enamuse soovitud tarkvarast jääb vahel siiski midagi puudu. Sellises olukorras võib oma sources.list'i lisada [[Debian]]i mitteametlikud repositooriumid milledest saab paigaldada puuduvad paketid.

==Repositooriumid==
* http://debian.video.free.fr/ (ehk “marillat”) - Paketid erinevatele video tarkvaradele (mplayer, mythtv, avidemux jne).
* http://www.tux.org/pub/java/debian - Blackdown Java Debianile (j2se).
* http://www.debian-unofficial.org/ - palju mittetasuta pakette Debianile (sun-j2se, netbeans, acroread jne).
* http://oss.oracle.com/debian/ - Oracle Express Edition paketid Debianile.
* http://deb.opera.com/opera - Opera Software Debiani repositoorium.
* http://dotdeb.pimpmylinux.org/ - Viimased PHP ja MySQL paketid.
* http://www.debian-desktop.org/pub/linux/debian/ - Debian-Desktop projekti repositoorium (xorg, kde, xfce, mplayer, lame)
* http://www.os-works.com/debian - XFCE Desktopi repositoorium.

Mandriva Linux

2006-04-06T19:57:51Z

Hoho:

[[Kategooria:Linuxi distributsioonid]]
{{Linuxi info|
nimi = Mandriva Linux
|logo = [[Pilt:MandrivaLogo.png]]
|screenshot =
|pildi_allkiri =
|arendaja = [http://wwwnew.mandriva.com/en/company Mandriva Co]
|perekond = [[GNU/Linux]]
|arendusmudel =
|viimane versioon = 2006
|viimane valjalase = 6.10.2005
|ui = [[KDE]]
|pakihaldus = [[urpmi]]
|litsents =
|staatus = aktiivne
|koduleht = [http://www.mandriva.com/ mandriva.com]
|foorum = [http://forum.mandrivaclub.com/ forum.mandrivaclub.com]
|ametlikud_peeglid =
|mitteametlikud_peeglid =
}}

Mandriva Linux on Prantsuse firma [http://wwwnew.mandriva.com/en/company Mandriva Co] arendatav distributsioon. Varem tunti teda kui Mandrake (ja firma nimi oli Mandrakesoft), kuid peale viimasel ajal toimunud suuremaid liitumisi (Connectiva, Edge IT ja Lycoris) on uueks nimeks Mandriva.
Tegu on paljude arvates ühe lihtsaima Linuxi distributsiooniga tavakasutajatele. Võimalik on kasutada nii tasuta versiooni kui ka spetsiaalselt [http://club.mandriva.com/xwiki/bin/view/Main/WebHome Mandriva Club] liikmetele mõeldud võimalusi. Viimased saavad tasuta alla laadida erinevaid uuendusi ja uusi Mandriva versioone varem, kui tasuta versiooni kasutajad. Omapäraseks teeb Mandriva veel asjaolu, et nende karbiversioonides on olemas nii tasuta kui ka tasuline tarkvara koos. Ostes endale Mandriva karbitoote saate kohe täis lahenduse osaliseks. Oma positsioonilt on Mandriva kolme suurima Linuxi arendaja seas (Novell ja Red Hat). Ka [http://distrowatch.com/ DistroWatchi] edetabelis on Mandriva pidevalt esikümmnes.

LiveCD

2006-04-06T19:55:39Z

Hoho:

{{Täienda}}

LiveCD on [[distributsioon]], mis on täielikult võimeline buutima üles külalisoperatsioonisüsteemina arvutil, millel puudub kõvaketas või on kõvakettal mõni teine operatsioonisüsteem. Väga levinud on erinevad süsteemide testimiseks ette nähtud LiveCD-d, mille abil on võimalik kontrollida oma põhisüsteemi turvalisust või vabaneda viirustest. Suure nimekirja erinevatest LiveCD-dest leiate [http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_LiveCDs Wikipediast] samuti leiate ülevaateid ka meie Viki [http://viki.pingviin.org/index.php/Kategooria:LiveCD LiveCD] nimekirjast.

==Nimekiri erinevatest LiveCD-dest==

=== [[BSD]]l baseeruvad===
* [[DragonFly BSD]] [http://www.dragonflybsd.org/main/download.cgi]
* [[FreeSBIE]] ([[FreeBSD]] LiveCD)
* [http://arudius.sourceforge.net NeWBIE] ([[NetBSD]] LiveCD)
* [[Frenzy LiveCD|Frenzy]] mini-CD (Baseerub [[FreeBSD]]l)
* [[NetBSD]] - ametlik LiveCD
* [[Anonym.OS]], [[OpenBSD]]l baseeruv disk turvaliseks ja anonüümseks veebi lehitsemiseks.
* [[http://g.paderni.free.fr/olivebsd/ OliveBSD] veel üks OpenBSD-l baseeruv LiveCD [[IceWM]] töölauaga

===[[Linux]]il baseeruvad LiveCD-d===
* [[Knoppix]] - [[Debian]]il baseeruv LiveCD
* [[Damn Small Linux]] - väike distributsioon, mis mahub krediitkaardi suurusele CD-le või USB mälupulgale.
* [[MEPIS]] - [[Debian]]il baseeruv distributsioon, mis omab ka LiveCD-d
* [[Puppy Linux]] - Väike (60M), võimeline kirjutama andmeid tagasi LiveCD-le.
* [[PCLinuxOS]] - [[Mandriva]] st välja arenenud distributsioon, mis baseerub [http://livecd.berlios.de/ The LiveCD Project]-il
* [[SLAX]] - [[Slackware]] LiveCD, mis on modulaarse ülesehitusega ja mida on väga lihtne endale käepäraseks muuta.
* [http://arudius.sourceforge.net Arudius] - [[Zenwalk]]/[[Minislack]] derivaat, modulaarne nagu [[SLAX]].
* [[Ubuntu Linux|Ubuntu]] - Populaarne Debianil baseruv distributsioon, mis omab ka LiveCD-d.

=== [[OpenSolaris]]el baseeruvad===
*[[SchilliX]] esimene OpenSolarisel baseeruv LiveCD.
*[[BeleniX]]
*[[Nexenta]]

== Huvitavad lingid ==
*[http://www.tldp.org/HOWTO/Bootdisk-HOWTO/cd-roms.html Bootable CDROM HowTo]
*[http://www.livecdlist.com List of 200+ LiveCDs] (samuti [http://www.frozentech.com/content/livecd.php FrozenTech])
*[http://www.livedistro.org/ LiveDistro.org] - LiveCD, LiveDVD, LiveUSB väljalasked, õpetused, uudised
*[http://www.knoppix.net/wiki/Knoppix_Customizations Long list of LiveCDs at the Knoppix Wiki]
* Debian Wiki nimekiri [http://wiki.debian.net/?LiveCD mõned Debianil baseeruvad LiveCDd ja näpunäited, kuidas teha enda LiveCD].
*[http://www.freesoftwaremagazine.com/free_issues/issue_01/live_cds The magic of live CDs] Artikel Free Software Magazines LiveCD-de kohta.
*[http://www.livecdnews.com/ LiveCD News]
*[http://ibuild.livecd.net/ LiveCD Build Scripts]
*[http://matt-dickins.co.uk/cms/staticpages/index.php?page=20051005142240843 Live CD Network Penetration OSs]

Windowsi programmide vasted Linuxis

2006-04-06T19:52:18Z

Hoho: /* Piltide vaatamine */

[[Kategooria:Abi_valikul]]
=Alustuseks=
Antud lehe ülesanne on luua uutele kasutajatele nimekiri [[Windows|Windowsis]] kasutama harjutud programmide [[Linux|Linuxi]] alternatiividest.

=Internet=
==Veebibrauserid==
===Internet Explorer===
Peamise nimekirja leiate Pingviini Viki [[:Kategooria:Veebilehitsejad|Veebilehitsejate]] kategooria alt.
Väike nimekiri peamistest Linuxi veebibrauseritest:
* [[Firefox]]
* [[Opera]]
* [[KDE|Konqueror]]
* [[Mozilla]]
* [http://galeon.sourceforge.net/ Galeon]
* [http://www.dillo.org/ Dillo]

===Mozilla Firefox===
Kui olete seni kasutanud [[Mozilla]]t või siis [[Firefox]]i, siis saate neid edukat kasutada ka Linuxi all.
===Opera===
Ka [[Opera]]le on olemas Linuxi versioon. Laadige nende kodulehelt Linuxi versioon alla.
===Netscape===
Uusimaid Netscape versioone enam Linuxile ei tehta. Seega soovitame kasutada [[Mozilla]]t või [[Firefox]]i.

==Kiirsuhtlustarkvara==
===MSN Messenger===
Paljud uued kasutajad tunnevad huvi kas nad saavad edasi suhelda oma MSN Messengeri sõpradega. Lihtne vastus - saavad küll. Siin ka loetelu peamistest [[Linux|Linuxis]] MSN Messenger võrku ühendumise programmidest:
* [http://gaim.sourceforge.net/ Gaim]
* [http://kopete.kde.org/ Kopete]
* [http://freshmeat.net/projects/ayttm/ ayttm]
* [[aMSN]]
* [http://www.mercury.to/ Mercury]

Enamus neist toetab peale MSN-i ka muid protokolle

===Yahoo===
Yahoo kasutamiseks soovitame kasutada:
* [http://gaim.sourceforge.net/ Gaim]
===ICQ===
ICQ-d saab kasutada järgmiste tarkvaradega:
* [http://gaim.sourceforge.net/ Gaim]
==Meilikliendid==
===Outlook ja Outlook Express===
Nende kahe Windowsi populaarseima meilikliendi asenduseks Linuxis sobiksid vast kõige paremini:
* [http://kmail.kde.org/ KMail]
* [http://www.mozilla.com/thunderbird/ Thunderbird]
* [http://www.novell.com/products/desktop/features/evolution.html Evolution]
* [http://balsa.gnome.org/ Balsa]
* [http://sylpheed.good-day.net/en/ Sylpheed]

===Thunderbird===
Mozilla Thunderbird on olemas ka Linuxile. Seega paigaldage see oma distributsioonile kas paketihaldusest või laadige nende kodulehelt ( http://mozilla.com )alla Thunderbirdi Linuxi versioon.
==FTP Kliendid==
Windowsis kasutatakse peamiselt erinevaid väliseid FTP kliente nagu WSFTP, SmartFTP jne. Linuxis soovitaks vaadata järgmiste programmide poole:
* [http://gftp.seul.org/ gFTP]
* [http://www.wxftp.seul.org/ AxY FTP]
* [http://www.konqueror.org/ Konqueror]
==WWW arendus==
Macromedia Dreamweaver; Microsoft Frontpage
* [http://www.nvu.com/ NVU]
* [http://bluefish.openoffice.nl/index.html Bluefish]
* [http://quanta.kdewebdev.org/ Quanta Plus]
* [http://www.screem.org/ Sceem]
* [http://peacock.sourceforge.net/ PeaCock]
* [http://www.w3.org/Amaya/ Amaya]

=Kontoritarkvara=
==Microsoft Office==
Kindlasti Windowsi järel kõige populaarseim Microsofti toode on Microsoft Office. Sellele leiate järgnevad asendused:
* [http://www.openoffice.org/ OpenOffice]
* [http://www.koffice.org/ KOffice]
* [http://www.gnome.org/gnome-office/ Gnome Office]
Vaata ka:
* [http://www.abiword.org/ AbiWord] (Microsoft Wordi asemele, töötab kiirelt ka vanematel arvutitel)

==Notepad/Wordpad==
Nende Windowsi pisikeste, kuid siiski vahel väga tarvilike, tekstiredaktorite vasteteks [[Linux|Linuxis]] oleksid:
* [http://www.kde-apps.org/content/show.php?content=9901 KWrite]
* [http://www.gnome.org/projects/gedit/ gedit]
* [http://kate.kde.org/ Kate]

==Diagrammid==
MS-Visio analoogid
* [http://www.openoffice.org/ OpenOffice Draw]
* [http://www.gnome.org/projects/dia/ Dia]
* [http://www.koffice.org/kivio/ Kivio]

=Graafika&Disain=
==Piltide vaatamine==
IrfanView
* [http://gthumb.sourceforge.net/ gThumb]
* [http://gwenview.sourceforge.net/ Gwenview]
* [http://kuickshow.sourceforge.net/ Kuickshow]

==Piltide organiseerimine==
Picasa
* [http://www.gnome.org/projects/f-spot/ F-Spot]
==Pilditöötlus==
Adobe Photoshop
* [http://gimp.org/ GIMP]
* [http://www.koffice.org/krita/ Krita]
* [http://www.kanzelsberger.com/pixel/?page_id=12/ Pixel Image Editor]
* [http://www.winehq.com/ Adobe Photoshop töötab edukalt ka WINE baasil]

==Vektorgraafika==
CorelDraw
* [http://inkscape.org/ Inkspace]
* [http://www.scribus.org.uk/index.php Scribus]
* [http://www.koffice.org/karbon/ Karbon14]
* [http://www.sodipodi.com/ Sodipodi]
* [http://www.xaraxtreme.org/ Xara Xtreme]
* [http://www.cenon.info/ Cenon]

==3D Modeleerimine==
* [http://www.blender3d.com/cms/Home.2.0.html Blender3D]
* [http://www.wings3d.com/ Wings3D]
==CAD==
AutoCAD
* [http://www.varicad.com/ VariCAD]
* [http://www.linuxcad.com/ LinuxCAD]
* [http://www.arcad.co.nz/ ArCAD]
* [http://www.cycas.de/ Cycas CAD]
* [http://www.webersys.com/ Synergy CAD CAM]

=Multimeedia=
==Windows Media Player==
Windows Media Playeri vasteteks Linuxis oleksid:
* [http://www.mplayerhq.hu/ MPlayer] koos oma vastavate skinnidega.
* [http://xine.sourceforge.net/ Xine]
* [http://noatun.kde.org/ Noatun]
* [http://www.videolan.org/ Vlc (VideoLan)]
* [http://www.gnome.org/projects/rhythmbox/ Rhythmbox]
==Winamp==
* [http://amarok.kde.org amaroK]
* [http://www.xmms.org/ XMMS]
* [http://en.wikipedia.org/wiki/Beep_Media_Player Beep Media Player]

==Time Adjuster (subtiitrite häälestamine)==
* [http://ksubtile.sourceforge.net/ KSubtile]
==Muusikatöötlus==
SoundForge; Adobe Audition
* [http://audacity.sourceforge.net/ audacity]
* [http://lmms.sourceforge.net/ LMMS]

==Video töötlus==
Adobe Premiere
* [http://www.kinodv.org/ Kino]
* [http://heroinewarrior.com/cinelerra.php3 Cinalerra]
* [http://fixounet.free.fr/avidemux/ Avidemux]
* [http://www.synfig.com/ Synfig]
* [http://ktoon.toonka.com/ Ktoon]

==Audio konverteerimine==
Soundconverter; Gnormalize; Audiokonverter; Muu tarkvara
* [http://soundconverter.berlios.de/ Soundconverter]
* [http://gnormalize.sourceforge.net/ Gnormalize]
* [http://www.kde-apps.org/content/show.php?content=12608/ Audiokonverter]
* [http://www.mp3-converter.com/linux/index.htm/ Muu tarkvara]

Windowsi programmide vasted Linuxis

2006-04-06T19:50:30Z

Hoho: /* Notepad/Wordpad */

[[Kategooria:Abi_valikul]]
=Alustuseks=
Antud lehe ülesanne on luua uutele kasutajatele nimekiri [[Windows|Windowsis]] kasutama harjutud programmide [[Linux|Linuxi]] alternatiividest.

=Internet=
==Veebibrauserid==
===Internet Explorer===
Peamise nimekirja leiate Pingviini Viki [[:Kategooria:Veebilehitsejad|Veebilehitsejate]] kategooria alt.
Väike nimekiri peamistest Linuxi veebibrauseritest:
* [[Firefox]]
* [[Opera]]
* [[KDE|Konqueror]]
* [[Mozilla]]
* [http://galeon.sourceforge.net/ Galeon]
* [http://www.dillo.org/ Dillo]

===Mozilla Firefox===
Kui olete seni kasutanud [[Mozilla]]t või siis [[Firefox]]i, siis saate neid edukat kasutada ka Linuxi all.
===Opera===
Ka [[Opera]]le on olemas Linuxi versioon. Laadige nende kodulehelt Linuxi versioon alla.
===Netscape===
Uusimaid Netscape versioone enam Linuxile ei tehta. Seega soovitame kasutada [[Mozilla]]t või [[Firefox]]i.

==Kiirsuhtlustarkvara==
===MSN Messenger===
Paljud uued kasutajad tunnevad huvi kas nad saavad edasi suhelda oma MSN Messengeri sõpradega. Lihtne vastus - saavad küll. Siin ka loetelu peamistest [[Linux|Linuxis]] MSN Messenger võrku ühendumise programmidest:
* [http://gaim.sourceforge.net/ Gaim]
* [http://kopete.kde.org/ Kopete]
* [http://freshmeat.net/projects/ayttm/ ayttm]
* [[aMSN]]
* [http://www.mercury.to/ Mercury]

Enamus neist toetab peale MSN-i ka muid protokolle

===Yahoo===
Yahoo kasutamiseks soovitame kasutada:
* [http://gaim.sourceforge.net/ Gaim]
===ICQ===
ICQ-d saab kasutada järgmiste tarkvaradega:
* [http://gaim.sourceforge.net/ Gaim]
==Meilikliendid==
===Outlook ja Outlook Express===
Nende kahe Windowsi populaarseima meilikliendi asenduseks Linuxis sobiksid vast kõige paremini:
* [http://kmail.kde.org/ KMail]
* [http://www.mozilla.com/thunderbird/ Thunderbird]
* [http://www.novell.com/products/desktop/features/evolution.html Evolution]
* [http://balsa.gnome.org/ Balsa]
* [http://sylpheed.good-day.net/en/ Sylpheed]

===Thunderbird===
Mozilla Thunderbird on olemas ka Linuxile. Seega paigaldage see oma distributsioonile kas paketihaldusest või laadige nende kodulehelt ( http://mozilla.com )alla Thunderbirdi Linuxi versioon.
==FTP Kliendid==
Windowsis kasutatakse peamiselt erinevaid väliseid FTP kliente nagu WSFTP, SmartFTP jne. Linuxis soovitaks vaadata järgmiste programmide poole:
* [http://gftp.seul.org/ gFTP]
* [http://www.wxftp.seul.org/ AxY FTP]
* [http://www.konqueror.org/ Konqueror]
==WWW arendus==
Macromedia Dreamweaver; Microsoft Frontpage
* [http://www.nvu.com/ NVU]
* [http://bluefish.openoffice.nl/index.html Bluefish]
* [http://quanta.kdewebdev.org/ Quanta Plus]
* [http://www.screem.org/ Sceem]
* [http://peacock.sourceforge.net/ PeaCock]
* [http://www.w3.org/Amaya/ Amaya]

=Kontoritarkvara=
==Microsoft Office==
Kindlasti Windowsi järel kõige populaarseim Microsofti toode on Microsoft Office. Sellele leiate järgnevad asendused:
* [http://www.openoffice.org/ OpenOffice]
* [http://www.koffice.org/ KOffice]
* [http://www.gnome.org/gnome-office/ Gnome Office]
Vaata ka:
* [http://www.abiword.org/ AbiWord] (Microsoft Wordi asemele, töötab kiirelt ka vanematel arvutitel)

==Notepad/Wordpad==
Nende Windowsi pisikeste, kuid siiski vahel väga tarvilike, tekstiredaktorite vasteteks [[Linux|Linuxis]] oleksid:
* [http://www.kde-apps.org/content/show.php?content=9901 KWrite]
* [http://www.gnome.org/projects/gedit/ gedit]
* [http://kate.kde.org/ Kate]

==Diagrammid==
MS-Visio analoogid
* [http://www.openoffice.org/ OpenOffice Draw]
* [http://www.gnome.org/projects/dia/ Dia]
* [http://www.koffice.org/kivio/ Kivio]

=Graafika&Disain=
==Piltide vaatamine==
IrfanView
* [http://gthumb.sourceforge.net/ gThumb]
* [http://gwenview.sourceforge.net/ Gwenview]
==Piltide organiseerimine==
Picasa
* [http://www.gnome.org/projects/f-spot/ F-Spot]
==Pilditöötlus==
Adobe Photoshop
* [http://gimp.org/ GIMP]
* [http://www.koffice.org/krita/ Krita]
* [http://www.kanzelsberger.com/pixel/?page_id=12/ Pixel Image Editor]
* [http://www.winehq.com/ Adobe Photoshop töötab edukalt ka WINE baasil]

==Vektorgraafika==
CorelDraw
* [http://inkscape.org/ Inkspace]
* [http://www.scribus.org.uk/index.php Scribus]
* [http://www.koffice.org/karbon/ Karbon14]
* [http://www.sodipodi.com/ Sodipodi]
* [http://www.xaraxtreme.org/ Xara Xtreme]
* [http://www.cenon.info/ Cenon]

==3D Modeleerimine==
* [http://www.blender3d.com/cms/Home.2.0.html Blender3D]
* [http://www.wings3d.com/ Wings3D]
==CAD==
AutoCAD
* [http://www.varicad.com/ VariCAD]
* [http://www.linuxcad.com/ LinuxCAD]
* [http://www.arcad.co.nz/ ArCAD]
* [http://www.cycas.de/ Cycas CAD]
* [http://www.webersys.com/ Synergy CAD CAM]

=Multimeedia=
==Windows Media Player==
Windows Media Playeri vasteteks Linuxis oleksid:
* [http://www.mplayerhq.hu/ MPlayer] koos oma vastavate skinnidega.
* [http://xine.sourceforge.net/ Xine]
* [http://noatun.kde.org/ Noatun]
* [http://www.videolan.org/ Vlc (VideoLan)]
* [http://www.gnome.org/projects/rhythmbox/ Rhythmbox]
==Winamp==
* [http://amarok.kde.org amaroK]
* [http://www.xmms.org/ XMMS]
* [http://en.wikipedia.org/wiki/Beep_Media_Player Beep Media Player]

==Time Adjuster (subtiitrite häälestamine)==
* [http://ksubtile.sourceforge.net/ KSubtile]
==Muusikatöötlus==
SoundForge; Adobe Audition
* [http://audacity.sourceforge.net/ audacity]
* [http://lmms.sourceforge.net/ LMMS]

==Video töötlus==
Adobe Premiere
* [http://www.kinodv.org/ Kino]
* [http://heroinewarrior.com/cinelerra.php3 Cinalerra]
* [http://fixounet.free.fr/avidemux/ Avidemux]
* [http://www.synfig.com/ Synfig]
* [http://ktoon.toonka.com/ Ktoon]

==Audio konverteerimine==
Soundconverter; Gnormalize; Audiokonverter; Muu tarkvara
* [http://soundconverter.berlios.de/ Soundconverter]
* [http://gnormalize.sourceforge.net/ Gnormalize]
* [http://www.kde-apps.org/content/show.php?content=12608/ Audiokonverter]
* [http://www.mp3-converter.com/linux/index.htm/ Muu tarkvara]

Windowsi programmide vasted Linuxis

2006-04-06T19:48:51Z

Hoho: /* MSN Messenger */

[[Kategooria:Abi_valikul]]
=Alustuseks=
Antud lehe ülesanne on luua uutele kasutajatele nimekiri [[Windows|Windowsis]] kasutama harjutud programmide [[Linux|Linuxi]] alternatiividest.

=Internet=
==Veebibrauserid==
===Internet Explorer===
Peamise nimekirja leiate Pingviini Viki [[:Kategooria:Veebilehitsejad|Veebilehitsejate]] kategooria alt.
Väike nimekiri peamistest Linuxi veebibrauseritest:
* [[Firefox]]
* [[Opera]]
* [[KDE|Konqueror]]
* [[Mozilla]]
* [http://galeon.sourceforge.net/ Galeon]
* [http://www.dillo.org/ Dillo]

===Mozilla Firefox===
Kui olete seni kasutanud [[Mozilla]]t või siis [[Firefox]]i, siis saate neid edukat kasutada ka Linuxi all.
===Opera===
Ka [[Opera]]le on olemas Linuxi versioon. Laadige nende kodulehelt Linuxi versioon alla.
===Netscape===
Uusimaid Netscape versioone enam Linuxile ei tehta. Seega soovitame kasutada [[Mozilla]]t või [[Firefox]]i.

==Kiirsuhtlustarkvara==
===MSN Messenger===
Paljud uued kasutajad tunnevad huvi kas nad saavad edasi suhelda oma MSN Messengeri sõpradega. Lihtne vastus - saavad küll. Siin ka loetelu peamistest [[Linux|Linuxis]] MSN Messenger võrku ühendumise programmidest:
* [http://gaim.sourceforge.net/ Gaim]
* [http://kopete.kde.org/ Kopete]
* [http://freshmeat.net/projects/ayttm/ ayttm]
* [[aMSN]]
* [http://www.mercury.to/ Mercury]

Enamus neist toetab peale MSN-i ka muid protokolle

===Yahoo===
Yahoo kasutamiseks soovitame kasutada:
* [http://gaim.sourceforge.net/ Gaim]
===ICQ===
ICQ-d saab kasutada järgmiste tarkvaradega:
* [http://gaim.sourceforge.net/ Gaim]
==Meilikliendid==
===Outlook ja Outlook Express===
Nende kahe Windowsi populaarseima meilikliendi asenduseks Linuxis sobiksid vast kõige paremini:
* [http://kmail.kde.org/ KMail]
* [http://www.mozilla.com/thunderbird/ Thunderbird]
* [http://www.novell.com/products/desktop/features/evolution.html Evolution]
* [http://balsa.gnome.org/ Balsa]
* [http://sylpheed.good-day.net/en/ Sylpheed]

===Thunderbird===
Mozilla Thunderbird on olemas ka Linuxile. Seega paigaldage see oma distributsioonile kas paketihaldusest või laadige nende kodulehelt ( http://mozilla.com )alla Thunderbirdi Linuxi versioon.
==FTP Kliendid==
Windowsis kasutatakse peamiselt erinevaid väliseid FTP kliente nagu WSFTP, SmartFTP jne. Linuxis soovitaks vaadata järgmiste programmide poole:
* [http://gftp.seul.org/ gFTP]
* [http://www.wxftp.seul.org/ AxY FTP]
* [http://www.konqueror.org/ Konqueror]
==WWW arendus==
Macromedia Dreamweaver; Microsoft Frontpage
* [http://www.nvu.com/ NVU]
* [http://bluefish.openoffice.nl/index.html Bluefish]
* [http://quanta.kdewebdev.org/ Quanta Plus]
* [http://www.screem.org/ Sceem]
* [http://peacock.sourceforge.net/ PeaCock]
* [http://www.w3.org/Amaya/ Amaya]

=Kontoritarkvara=
==Microsoft Office==
Kindlasti Windowsi järel kõige populaarseim Microsofti toode on Microsoft Office. Sellele leiate järgnevad asendused:
* [http://www.openoffice.org/ OpenOffice]
* [http://www.koffice.org/ KOffice]
* [http://www.gnome.org/gnome-office/ Gnome Office]
Vaata ka:
* [http://www.abiword.org/ AbiWord] (Microsoft Wordi asemele, töötab kiirelt ka vanematel arvutitel)

==Notepad/Wordpad==
Nende Windowsi pisikeste, kuid siiski vahel väga tarvilike tekstiredaktorite vasteteks Linuxis oleksid:
* [http://www.kde-apps.org/content/show.php?content=9901 KWrite]
* [http://www.gnome.org/projects/gedit/ gedit]
* [http://kate.kde.org/ Kate]

==Diagrammid==
MS-Visio analoogid
* [http://www.openoffice.org/ OpenOffice Draw]
* [http://www.gnome.org/projects/dia/ Dia]
* [http://www.koffice.org/kivio/ Kivio]

=Graafika&Disain=
==Piltide vaatamine==
IrfanView
* [http://gthumb.sourceforge.net/ gThumb]
* [http://gwenview.sourceforge.net/ Gwenview]
==Piltide organiseerimine==
Picasa
* [http://www.gnome.org/projects/f-spot/ F-Spot]
==Pilditöötlus==
Adobe Photoshop
* [http://gimp.org/ GIMP]
* [http://www.koffice.org/krita/ Krita]
* [http://www.kanzelsberger.com/pixel/?page_id=12/ Pixel Image Editor]
* [http://www.winehq.com/ Adobe Photoshop töötab edukalt ka WINE baasil]

==Vektorgraafika==
CorelDraw
* [http://inkscape.org/ Inkspace]
* [http://www.scribus.org.uk/index.php Scribus]
* [http://www.koffice.org/karbon/ Karbon14]
* [http://www.sodipodi.com/ Sodipodi]
* [http://www.xaraxtreme.org/ Xara Xtreme]
* [http://www.cenon.info/ Cenon]

==3D Modeleerimine==
* [http://www.blender3d.com/cms/Home.2.0.html Blender3D]
* [http://www.wings3d.com/ Wings3D]
==CAD==
AutoCAD
* [http://www.varicad.com/ VariCAD]
* [http://www.linuxcad.com/ LinuxCAD]
* [http://www.arcad.co.nz/ ArCAD]
* [http://www.cycas.de/ Cycas CAD]
* [http://www.webersys.com/ Synergy CAD CAM]

=Multimeedia=
==Windows Media Player==
Windows Media Playeri vasteteks Linuxis oleksid:
* [http://www.mplayerhq.hu/ MPlayer] koos oma vastavate skinnidega.
* [http://xine.sourceforge.net/ Xine]
* [http://noatun.kde.org/ Noatun]
* [http://www.videolan.org/ Vlc (VideoLan)]
* [http://www.gnome.org/projects/rhythmbox/ Rhythmbox]
==Winamp==
* [http://amarok.kde.org amaroK]
* [http://www.xmms.org/ XMMS]
* [http://en.wikipedia.org/wiki/Beep_Media_Player Beep Media Player]

==Time Adjuster (subtiitrite häälestamine)==
* [http://ksubtile.sourceforge.net/ KSubtile]
==Muusikatöötlus==
SoundForge; Adobe Audition
* [http://audacity.sourceforge.net/ audacity]
* [http://lmms.sourceforge.net/ LMMS]

==Video töötlus==
Adobe Premiere
* [http://www.kinodv.org/ Kino]
* [http://heroinewarrior.com/cinelerra.php3 Cinalerra]
* [http://fixounet.free.fr/avidemux/ Avidemux]
* [http://www.synfig.com/ Synfig]
* [http://ktoon.toonka.com/ Ktoon]

==Audio konverteerimine==
Soundconverter; Gnormalize; Audiokonverter; Muu tarkvara
* [http://soundconverter.berlios.de/ Soundconverter]
* [http://gnormalize.sourceforge.net/ Gnormalize]
* [http://www.kde-apps.org/content/show.php?content=12608/ Audiokonverter]
* [http://www.mp3-converter.com/linux/index.htm/ Muu tarkvara]

Windowsi programmide vasted Linuxis

2006-04-06T19:44:13Z

Hoho: /* Netscape */

[[Kategooria:Abi_valikul]]
=Alustuseks=
Antud lehe ülesanne on luua uutele kasutajatele nimekiri [[Windows|Windowsis]] kasutama harjutud programmide [[Linux|Linuxi]] alternatiividest.

=Internet=
==Veebibrauserid==
===Internet Explorer===
Peamise nimekirja leiate Pingviini Viki [[:Kategooria:Veebilehitsejad|Veebilehitsejate]] kategooria alt.
Väike nimekiri peamistest Linuxi veebibrauseritest:
* [[Firefox]]
* [[Opera]]
* [[KDE|Konqueror]]
* [[Mozilla]]
* [http://galeon.sourceforge.net/ Galeon]
* [http://www.dillo.org/ Dillo]

===Mozilla Firefox===
Kui olete seni kasutanud [[Mozilla]]t või siis [[Firefox]]i, siis saate neid edukat kasutada ka Linuxi all.
===Opera===
Ka [[Opera]]le on olemas Linuxi versioon. Laadige nende kodulehelt Linuxi versioon alla.
===Netscape===
Uusimaid Netscape versioone enam Linuxile ei tehta. Seega soovitame kasutada [[Mozilla]]t või [[Firefox]]i.

==Kiirsuhtlustarkvara==
===MSN Messenger===
Paljud uued kasutajad tunnevad huvi, et kas nad saavad ikka edasi suhelda oma MSN Messengeri sõpradega. Lihtne vastus - saavad küll. Linuxis on peamisteks programmideks MSN Messengeri võrguga ühendumiseks järgmised programmid (enamus neist toetab tegelikult peale MSN-i ka muid protokolle):
* [http://gaim.sourceforge.net/ Gaim]
* [http://kopete.kde.org/ Kopete]
* [http://freshmeat.net/projects/ayttm/ ayttm]
* [[aMSN]]
* [http://www.mercury.to/ Mercury]

===Yahoo===
Yahoo kasutamiseks soovitame kasutada:
* [http://gaim.sourceforge.net/ Gaim]
===ICQ===
ICQ-d saab kasutada järgmiste tarkvaradega:
* [http://gaim.sourceforge.net/ Gaim]
==Meilikliendid==
===Outlook ja Outlook Express===
Nende kahe Windowsi populaarseima meilikliendi asenduseks Linuxis sobiksid vast kõige paremini:
* [http://kmail.kde.org/ KMail]
* [http://www.mozilla.com/thunderbird/ Thunderbird]
* [http://www.novell.com/products/desktop/features/evolution.html Evolution]
* [http://balsa.gnome.org/ Balsa]
* [http://sylpheed.good-day.net/en/ Sylpheed]

===Thunderbird===
Mozilla Thunderbird on olemas ka Linuxile. Seega paigaldage see oma distributsioonile kas paketihaldusest või laadige nende kodulehelt ( http://mozilla.com )alla Thunderbirdi Linuxi versioon.
==FTP Kliendid==
Windowsis kasutatakse peamiselt erinevaid väliseid FTP kliente nagu WSFTP, SmartFTP jne. Linuxis soovitaks vaadata järgmiste programmide poole:
* [http://gftp.seul.org/ gFTP]
* [http://www.wxftp.seul.org/ AxY FTP]
* [http://www.konqueror.org/ Konqueror]
==WWW arendus==
Macromedia Dreamweaver; Microsoft Frontpage
* [http://www.nvu.com/ NVU]
* [http://bluefish.openoffice.nl/index.html Bluefish]
* [http://quanta.kdewebdev.org/ Quanta Plus]
* [http://www.screem.org/ Sceem]
* [http://peacock.sourceforge.net/ PeaCock]
* [http://www.w3.org/Amaya/ Amaya]

=Kontoritarkvara=
==Microsoft Office==
Kindlasti Windowsi järel kõige populaarseim Microsofti toode on Microsoft Office. Sellele leiate järgnevad asendused:
* [http://www.openoffice.org/ OpenOffice]
* [http://www.koffice.org/ KOffice]
* [http://www.gnome.org/gnome-office/ Gnome Office]
Vaata ka:
* [http://www.abiword.org/ AbiWord] (Microsoft Wordi asemele, töötab kiirelt ka vanematel arvutitel)

==Notepad/Wordpad==
Nende Windowsi pisikeste, kuid siiski vahel väga tarvilike tekstiredaktorite vasteteks Linuxis oleksid:
* [http://www.kde-apps.org/content/show.php?content=9901 KWrite]
* [http://www.gnome.org/projects/gedit/ gedit]
* [http://kate.kde.org/ Kate]

==Diagrammid==
MS-Visio analoogid
* [http://www.openoffice.org/ OpenOffice Draw]
* [http://www.gnome.org/projects/dia/ Dia]
* [http://www.koffice.org/kivio/ Kivio]

=Graafika&Disain=
==Piltide vaatamine==
IrfanView
* [http://gthumb.sourceforge.net/ gThumb]
* [http://gwenview.sourceforge.net/ Gwenview]
==Piltide organiseerimine==
Picasa
* [http://www.gnome.org/projects/f-spot/ F-Spot]
==Pilditöötlus==
Adobe Photoshop
* [http://gimp.org/ GIMP]
* [http://www.koffice.org/krita/ Krita]
* [http://www.kanzelsberger.com/pixel/?page_id=12/ Pixel Image Editor]
* [http://www.winehq.com/ Adobe Photoshop töötab edukalt ka WINE baasil]

==Vektorgraafika==
CorelDraw
* [http://inkscape.org/ Inkspace]
* [http://www.scribus.org.uk/index.php Scribus]
* [http://www.koffice.org/karbon/ Karbon14]
* [http://www.sodipodi.com/ Sodipodi]
* [http://www.xaraxtreme.org/ Xara Xtreme]
* [http://www.cenon.info/ Cenon]

==3D Modeleerimine==
* [http://www.blender3d.com/cms/Home.2.0.html Blender3D]
* [http://www.wings3d.com/ Wings3D]
==CAD==
AutoCAD
* [http://www.varicad.com/ VariCAD]
* [http://www.linuxcad.com/ LinuxCAD]
* [http://www.arcad.co.nz/ ArCAD]
* [http://www.cycas.de/ Cycas CAD]
* [http://www.webersys.com/ Synergy CAD CAM]

=Multimeedia=
==Windows Media Player==
Windows Media Playeri vasteteks Linuxis oleksid:
* [http://www.mplayerhq.hu/ MPlayer] koos oma vastavate skinnidega.
* [http://xine.sourceforge.net/ Xine]
* [http://noatun.kde.org/ Noatun]
* [http://www.videolan.org/ Vlc (VideoLan)]
* [http://www.gnome.org/projects/rhythmbox/ Rhythmbox]
==Winamp==
* [http://amarok.kde.org amaroK]
* [http://www.xmms.org/ XMMS]
* [http://en.wikipedia.org/wiki/Beep_Media_Player Beep Media Player]

==Time Adjuster (subtiitrite häälestamine)==
* [http://ksubtile.sourceforge.net/ KSubtile]
==Muusikatöötlus==
SoundForge; Adobe Audition
* [http://audacity.sourceforge.net/ audacity]
* [http://lmms.sourceforge.net/ LMMS]

==Video töötlus==
Adobe Premiere
* [http://www.kinodv.org/ Kino]
* [http://heroinewarrior.com/cinelerra.php3 Cinalerra]
* [http://fixounet.free.fr/avidemux/ Avidemux]
* [http://www.synfig.com/ Synfig]
* [http://ktoon.toonka.com/ Ktoon]

==Audio konverteerimine==
Soundconverter; Gnormalize; Audiokonverter; Muu tarkvara
* [http://soundconverter.berlios.de/ Soundconverter]
* [http://gnormalize.sourceforge.net/ Gnormalize]
* [http://www.kde-apps.org/content/show.php?content=12608/ Audiokonverter]
* [http://www.mp3-converter.com/linux/index.htm/ Muu tarkvara]

Windowsi programmide vasted Linuxis

2006-04-06T19:43:48Z

Hoho: /* Internet Explorer */

[[Kategooria:Abi_valikul]]
=Alustuseks=
Antud lehe ülesanne on luua uutele kasutajatele nimekiri [[Windows|Windowsis]] kasutama harjutud programmide [[Linux|Linuxi]] alternatiividest.

=Internet=
==Veebibrauserid==
===Internet Explorer===
Peamise nimekirja leiate Pingviini Viki [[:Kategooria:Veebilehitsejad|Veebilehitsejate]] kategooria alt.
Väike nimekiri peamistest Linuxi veebibrauseritest:
* [[Firefox]]
* [[Opera]]
* [[KDE|Konqueror]]
* [[Mozilla]]
* [http://galeon.sourceforge.net/ Galeon]
* [http://www.dillo.org/ Dillo]

===Mozilla Firefox===
Kui olete seni kasutanud [[Mozilla]]t või siis [[Firefox]]i, siis saate neid edukat kasutada ka Linuxi all.
===Opera===
Ka [[Opera]]le on olemas Linuxi versioon. Laadige nende kodulehelt Linuxi versioon alla.
===Netscape===
Uusimaid Netscape versioone enam Linuxile ei tehta. Seega soovitame kasutada [[Mozilla]]t või siis [[Firefox]]i.

==Kiirsuhtlustarkvara==
===MSN Messenger===
Paljud uued kasutajad tunnevad huvi, et kas nad saavad ikka edasi suhelda oma MSN Messengeri sõpradega. Lihtne vastus - saavad küll. Linuxis on peamisteks programmideks MSN Messengeri võrguga ühendumiseks järgmised programmid (enamus neist toetab tegelikult peale MSN-i ka muid protokolle):
* [http://gaim.sourceforge.net/ Gaim]
* [http://kopete.kde.org/ Kopete]
* [http://freshmeat.net/projects/ayttm/ ayttm]
* [[aMSN]]
* [http://www.mercury.to/ Mercury]

===Yahoo===
Yahoo kasutamiseks soovitame kasutada:
* [http://gaim.sourceforge.net/ Gaim]
===ICQ===
ICQ-d saab kasutada järgmiste tarkvaradega:
* [http://gaim.sourceforge.net/ Gaim]
==Meilikliendid==
===Outlook ja Outlook Express===
Nende kahe Windowsi populaarseima meilikliendi asenduseks Linuxis sobiksid vast kõige paremini:
* [http://kmail.kde.org/ KMail]
* [http://www.mozilla.com/thunderbird/ Thunderbird]
* [http://www.novell.com/products/desktop/features/evolution.html Evolution]
* [http://balsa.gnome.org/ Balsa]
* [http://sylpheed.good-day.net/en/ Sylpheed]

===Thunderbird===
Mozilla Thunderbird on olemas ka Linuxile. Seega paigaldage see oma distributsioonile kas paketihaldusest või laadige nende kodulehelt ( http://mozilla.com )alla Thunderbirdi Linuxi versioon.
==FTP Kliendid==
Windowsis kasutatakse peamiselt erinevaid väliseid FTP kliente nagu WSFTP, SmartFTP jne. Linuxis soovitaks vaadata järgmiste programmide poole:
* [http://gftp.seul.org/ gFTP]
* [http://www.wxftp.seul.org/ AxY FTP]
* [http://www.konqueror.org/ Konqueror]
==WWW arendus==
Macromedia Dreamweaver; Microsoft Frontpage
* [http://www.nvu.com/ NVU]
* [http://bluefish.openoffice.nl/index.html Bluefish]
* [http://quanta.kdewebdev.org/ Quanta Plus]
* [http://www.screem.org/ Sceem]
* [http://peacock.sourceforge.net/ PeaCock]
* [http://www.w3.org/Amaya/ Amaya]

=Kontoritarkvara=
==Microsoft Office==
Kindlasti Windowsi järel kõige populaarseim Microsofti toode on Microsoft Office. Sellele leiate järgnevad asendused:
* [http://www.openoffice.org/ OpenOffice]
* [http://www.koffice.org/ KOffice]
* [http://www.gnome.org/gnome-office/ Gnome Office]
Vaata ka:
* [http://www.abiword.org/ AbiWord] (Microsoft Wordi asemele, töötab kiirelt ka vanematel arvutitel)

==Notepad/Wordpad==
Nende Windowsi pisikeste, kuid siiski vahel väga tarvilike tekstiredaktorite vasteteks Linuxis oleksid:
* [http://www.kde-apps.org/content/show.php?content=9901 KWrite]
* [http://www.gnome.org/projects/gedit/ gedit]
* [http://kate.kde.org/ Kate]

==Diagrammid==
MS-Visio analoogid
* [http://www.openoffice.org/ OpenOffice Draw]
* [http://www.gnome.org/projects/dia/ Dia]
* [http://www.koffice.org/kivio/ Kivio]

=Graafika&Disain=
==Piltide vaatamine==
IrfanView
* [http://gthumb.sourceforge.net/ gThumb]
* [http://gwenview.sourceforge.net/ Gwenview]
==Piltide organiseerimine==
Picasa
* [http://www.gnome.org/projects/f-spot/ F-Spot]
==Pilditöötlus==
Adobe Photoshop
* [http://gimp.org/ GIMP]
* [http://www.koffice.org/krita/ Krita]
* [http://www.kanzelsberger.com/pixel/?page_id=12/ Pixel Image Editor]
* [http://www.winehq.com/ Adobe Photoshop töötab edukalt ka WINE baasil]

==Vektorgraafika==
CorelDraw
* [http://inkscape.org/ Inkspace]
* [http://www.scribus.org.uk/index.php Scribus]
* [http://www.koffice.org/karbon/ Karbon14]
* [http://www.sodipodi.com/ Sodipodi]
* [http://www.xaraxtreme.org/ Xara Xtreme]
* [http://www.cenon.info/ Cenon]

==3D Modeleerimine==
* [http://www.blender3d.com/cms/Home.2.0.html Blender3D]
* [http://www.wings3d.com/ Wings3D]
==CAD==
AutoCAD
* [http://www.varicad.com/ VariCAD]
* [http://www.linuxcad.com/ LinuxCAD]
* [http://www.arcad.co.nz/ ArCAD]
* [http://www.cycas.de/ Cycas CAD]
* [http://www.webersys.com/ Synergy CAD CAM]

=Multimeedia=
==Windows Media Player==
Windows Media Playeri vasteteks Linuxis oleksid:
* [http://www.mplayerhq.hu/ MPlayer] koos oma vastavate skinnidega.
* [http://xine.sourceforge.net/ Xine]
* [http://noatun.kde.org/ Noatun]
* [http://www.videolan.org/ Vlc (VideoLan)]
* [http://www.gnome.org/projects/rhythmbox/ Rhythmbox]
==Winamp==
* [http://amarok.kde.org amaroK]
* [http://www.xmms.org/ XMMS]
* [http://en.wikipedia.org/wiki/Beep_Media_Player Beep Media Player]

==Time Adjuster (subtiitrite häälestamine)==
* [http://ksubtile.sourceforge.net/ KSubtile]
==Muusikatöötlus==
SoundForge; Adobe Audition
* [http://audacity.sourceforge.net/ audacity]
* [http://lmms.sourceforge.net/ LMMS]

==Video töötlus==
Adobe Premiere
* [http://www.kinodv.org/ Kino]
* [http://heroinewarrior.com/cinelerra.php3 Cinalerra]
* [http://fixounet.free.fr/avidemux/ Avidemux]
* [http://www.synfig.com/ Synfig]
* [http://ktoon.toonka.com/ Ktoon]

==Audio konverteerimine==
Soundconverter; Gnormalize; Audiokonverter; Muu tarkvara
* [http://soundconverter.berlios.de/ Soundconverter]
* [http://gnormalize.sourceforge.net/ Gnormalize]
* [http://www.kde-apps.org/content/show.php?content=12608/ Audiokonverter]
* [http://www.mp3-converter.com/linux/index.htm/ Muu tarkvara]

Windowsi programmide vasted Linuxis

2006-04-06T19:42:53Z

Hoho: /* Alustuseks */

[[Kategooria:Abi_valikul]]
=Alustuseks=
Antud lehe ülesanne on luua uutele kasutajatele nimekiri [[Windows|Windowsis]] kasutama harjutud programmide [[Linux|Linuxi]] alternatiividest.

=Internet=
==Veebibrauserid==
===Internet Explorer===
Peamise listi leiate Pingviini Viki [[:Kategooria:Veebilehitsejad|Veebilehitsejate]] kategooria alt.
Väike list aga peamistest veebibrauseritest Linuxis:
* [[Firefox]]
* [[Opera]]
* [[KDE|Konqueror]]
* [[Mozilla]]
* [http://galeon.sourceforge.net/ Galeon]
* [http://www.dillo.org/ Dillo]
===Mozilla Firefox===
Kui olete seni kasutanud [[Mozilla]]t või siis [[Firefox]]i, siis saate neid edukat kasutada ka Linuxi all.
===Opera===
Ka [[Opera]]le on olemas Linuxi versioon. Laadige nende kodulehelt Linuxi versioon alla.
===Netscape===
Uusimaid Netscape versioone enam Linuxile ei tehta. Seega soovitame kasutada [[Mozilla]]t või siis [[Firefox]]i.

==Kiirsuhtlustarkvara==
===MSN Messenger===
Paljud uued kasutajad tunnevad huvi, et kas nad saavad ikka edasi suhelda oma MSN Messengeri sõpradega. Lihtne vastus - saavad küll. Linuxis on peamisteks programmideks MSN Messengeri võrguga ühendumiseks järgmised programmid (enamus neist toetab tegelikult peale MSN-i ka muid protokolle):
* [http://gaim.sourceforge.net/ Gaim]
* [http://kopete.kde.org/ Kopete]
* [http://freshmeat.net/projects/ayttm/ ayttm]
* [[aMSN]]
* [http://www.mercury.to/ Mercury]

===Yahoo===
Yahoo kasutamiseks soovitame kasutada:
* [http://gaim.sourceforge.net/ Gaim]
===ICQ===
ICQ-d saab kasutada järgmiste tarkvaradega:
* [http://gaim.sourceforge.net/ Gaim]
==Meilikliendid==
===Outlook ja Outlook Express===
Nende kahe Windowsi populaarseima meilikliendi asenduseks Linuxis sobiksid vast kõige paremini:
* [http://kmail.kde.org/ KMail]
* [http://www.mozilla.com/thunderbird/ Thunderbird]
* [http://www.novell.com/products/desktop/features/evolution.html Evolution]
* [http://balsa.gnome.org/ Balsa]
* [http://sylpheed.good-day.net/en/ Sylpheed]

===Thunderbird===
Mozilla Thunderbird on olemas ka Linuxile. Seega paigaldage see oma distributsioonile kas paketihaldusest või laadige nende kodulehelt ( http://mozilla.com )alla Thunderbirdi Linuxi versioon.
==FTP Kliendid==
Windowsis kasutatakse peamiselt erinevaid väliseid FTP kliente nagu WSFTP, SmartFTP jne. Linuxis soovitaks vaadata järgmiste programmide poole:
* [http://gftp.seul.org/ gFTP]
* [http://www.wxftp.seul.org/ AxY FTP]
* [http://www.konqueror.org/ Konqueror]
==WWW arendus==
Macromedia Dreamweaver; Microsoft Frontpage
* [http://www.nvu.com/ NVU]
* [http://bluefish.openoffice.nl/index.html Bluefish]
* [http://quanta.kdewebdev.org/ Quanta Plus]
* [http://www.screem.org/ Sceem]
* [http://peacock.sourceforge.net/ PeaCock]
* [http://www.w3.org/Amaya/ Amaya]

=Kontoritarkvara=
==Microsoft Office==
Kindlasti Windowsi järel kõige populaarseim Microsofti toode on Microsoft Office. Sellele leiate järgnevad asendused:
* [http://www.openoffice.org/ OpenOffice]
* [http://www.koffice.org/ KOffice]
* [http://www.gnome.org/gnome-office/ Gnome Office]
Vaata ka:
* [http://www.abiword.org/ AbiWord] (Microsoft Wordi asemele, töötab kiirelt ka vanematel arvutitel)

==Notepad/Wordpad==
Nende Windowsi pisikeste, kuid siiski vahel väga tarvilike tekstiredaktorite vasteteks Linuxis oleksid:
* [http://www.kde-apps.org/content/show.php?content=9901 KWrite]
* [http://www.gnome.org/projects/gedit/ gedit]
* [http://kate.kde.org/ Kate]

==Diagrammid==
MS-Visio analoogid
* [http://www.openoffice.org/ OpenOffice Draw]
* [http://www.gnome.org/projects/dia/ Dia]
* [http://www.koffice.org/kivio/ Kivio]

=Graafika&Disain=
==Piltide vaatamine==
IrfanView
* [http://gthumb.sourceforge.net/ gThumb]
* [http://gwenview.sourceforge.net/ Gwenview]
==Piltide organiseerimine==
Picasa
* [http://www.gnome.org/projects/f-spot/ F-Spot]
==Pilditöötlus==
Adobe Photoshop
* [http://gimp.org/ GIMP]
* [http://www.koffice.org/krita/ Krita]
* [http://www.kanzelsberger.com/pixel/?page_id=12/ Pixel Image Editor]
* [http://www.winehq.com/ Adobe Photoshop töötab edukalt ka WINE baasil]

==Vektorgraafika==
CorelDraw
* [http://inkscape.org/ Inkspace]
* [http://www.scribus.org.uk/index.php Scribus]
* [http://www.koffice.org/karbon/ Karbon14]
* [http://www.sodipodi.com/ Sodipodi]
* [http://www.xaraxtreme.org/ Xara Xtreme]
* [http://www.cenon.info/ Cenon]

==3D Modeleerimine==
* [http://www.blender3d.com/cms/Home.2.0.html Blender3D]
* [http://www.wings3d.com/ Wings3D]
==CAD==
AutoCAD
* [http://www.varicad.com/ VariCAD]
* [http://www.linuxcad.com/ LinuxCAD]
* [http://www.arcad.co.nz/ ArCAD]
* [http://www.cycas.de/ Cycas CAD]
* [http://www.webersys.com/ Synergy CAD CAM]

=Multimeedia=
==Windows Media Player==
Windows Media Playeri vasteteks Linuxis oleksid:
* [http://www.mplayerhq.hu/ MPlayer] koos oma vastavate skinnidega.
* [http://xine.sourceforge.net/ Xine]
* [http://noatun.kde.org/ Noatun]
* [http://www.videolan.org/ Vlc (VideoLan)]
* [http://www.gnome.org/projects/rhythmbox/ Rhythmbox]
==Winamp==
* [http://amarok.kde.org amaroK]
* [http://www.xmms.org/ XMMS]
* [http://en.wikipedia.org/wiki/Beep_Media_Player Beep Media Player]

==Time Adjuster (subtiitrite häälestamine)==
* [http://ksubtile.sourceforge.net/ KSubtile]
==Muusikatöötlus==
SoundForge; Adobe Audition
* [http://audacity.sourceforge.net/ audacity]
* [http://lmms.sourceforge.net/ LMMS]

==Video töötlus==
Adobe Premiere
* [http://www.kinodv.org/ Kino]
* [http://heroinewarrior.com/cinelerra.php3 Cinalerra]
* [http://fixounet.free.fr/avidemux/ Avidemux]
* [http://www.synfig.com/ Synfig]
* [http://ktoon.toonka.com/ Ktoon]

==Audio konverteerimine==
Soundconverter; Gnormalize; Audiokonverter; Muu tarkvara
* [http://soundconverter.berlios.de/ Soundconverter]
* [http://gnormalize.sourceforge.net/ Gnormalize]
* [http://www.kde-apps.org/content/show.php?content=12608/ Audiokonverter]
* [http://www.mp3-converter.com/linux/index.htm/ Muu tarkvara]

Arutelu:Esileht

2006-04-04T10:28:26Z

Hoho:

Väike trükiga :)
"värskelt installeeritud" on kaks sõna

Advanced Strategic Command

2006-04-04T10:24:51Z

Hoho: /* Ubuntu */

[[Kategooria:Mängud]]
==Mängust==
Advanced Strategic Command (ASC) on [[GNU]] litsenstsi alusel valmistatud mäng, mis paljuski sarnaneb tuntud strateegiamängule Battle Isle. Tegu on "turn based" mänguga, kus siis liigutate oma üksused sobivatesse kohtadesse, annate neile vastavad käsud ja lõpetate oma käigu. Seejärel teeb sama vastane jne.
==Kuvapildid mängust==
Rohkem pilte mängust leiate ASC [http://www.asc-hq.org/asc/screenshots.php kodulehelt]
[[Pilt:ASC1.jpg]]
==Mängimine==
Alguses süsteemile pihta saamine võtab aega. Eesmärk on liigutada oma üksuseid vastavalt vajadusele uutesse kohtadesse ja panna nad vaenalast ründama, miine maha panema vms. Igal üksusel on kaasas teatud arv laskemoona ja kütust. Varusid saab täiendada linnades või ladudes. Mõlemad tundusid vähemalt minule pisikesed uberikud ja arvasin, et tegu tavaliste hoonetega.
Mängu on võimalik mängida ka meili vahendusel, kuid seda pole hetkel proovinud.
==Paigaldamine==
===Ubuntu===
sudo apt-get install asc
===Gentoo===
emerge asc

Distributsioonide riistvaranõuded

2006-04-03T13:48:16Z

Hoho:

[[kategooria:üldised juhendid]]

{| border=1
|+ '''Distributsioonide nõuded riistvarale'''
! Distributsioon
! Minimaalsed nõuded
! Soovitatavad nõuded
! Kommentaarid
|-
| [[Arch Linux]]
| --
| --
| --
|-
| [[CentOS]]
| --
| --
| --
|-
| [[Damn Small Linux]]
| 486DX 16MB RAM
| --
| 32 MB RAM+swap on täitsa kasutatav. 128 MB RAM'iga jookseb täielikult mälust --[[Kasutaja:Pacho|pacho]]
|-
| [[Debian]] Sarge
| 24 MB ilma X'ta, graafiline 64 MB
| 128 MB,koos KDE ja Gnome'ga vähemalt 256 MB
| Sarge+IceWM kasutatav 200 MHz P. MMX +64 MB'il--[[Kasutaja:Pacho|pacho]]
|-
| [[Devil Linux]]
| --
| --
| --
|-
| [[E-smith]]
| --
| --
| --
|-
| [[Elive]]
| --
| --
| --
|-
| [[Fedora]]
| Tekstirežiimis- Pentium klassi protsessor, 620MB HDD, 64MB RAM. Graafiline- 2.3GB HDD, 192MB RAM
| Graafiline- PII 400 MHz, 2.3GB HDD, 256MB RAM
| --
|-
| [[FoX Linux]]
| --
| --
| --
|-
| [[Gentoo]]
| --
| --
| KDE 3.4 täielik install, P233@266, 256M, ~2.5G koos 256M swapiga. [[Kasutaja:Hoho|hoho]]
|-
| [[Insert]]
| --
| --
| --
|-
| [[KioskCD]]
| --
| --
| --
|-
| [[Knoppix]]
| --
| --
| --
|-
| [[Kubuntu]]
| Tekstirežiimis 32MB RAM, 450MB HDD. Graafiline 64MB RAM, 1GB HDD
| --
| Kubuntu 5.10 läpakal Compaq n610c - jookseb ludinal. Tööle saadud vaikimisi paigaldusega nii suspend, hibernate, volume lisanupud, hiired, võrk. VGA draiveritega oli jamamist, et saada 3D kiirenudus tööle. [[kasutaja:Spott|spott]]
|-
| [[Linspire]]
| --
| --
| --
|-
| [[Linux From Scratch]]
| --
| --
| --
|-
| [[MEPIS]]
| --
| --
| --
|-
| [[Mandriva]]
| Pentium klassi protsessor, 256MB RAM
| 512MB RAM
| --
|-
| [[NST]]
| --
| --
| --
|-
| [[PC Linux OS]]
| --
| --
| --
|-
| [[Puppy]]
| --
| --
| --
|-
| [[SME Server]]
| --
| --
| --
|-
| [[Slackware]]
| --
| --
| --
|-
| [[Suse]]
| --
| --
| --
|-
| [[Ubuntu]]
| Tekstirežiimis 32MB RAM, 450MB HDD. Graafiline 64MB RAM, 1GB HDD
| --
| 500mhz cellu+128mb rami server install+gnome-core,opera ja toimis igati korralikult
ps.huvitav veel see,et tundus kiirem olevat kui gentoo stage1 + gnome-light [[Kasutaja:Digweed|digweed]]
|-
| [[Yoper Linux]]
| --
| --
| --
|}