Pingviini viki - Kasutaja kaastöö [et]

Lightscribe Paigaldamine

2007-10-25T20:19:17Z

Ingram: Vana host software ei tasu alieniga convertida naq....

[[Kategooria:Õpetused]]
'''Lightscribe''' on tehnoloogia samanimelistele toorikutele pildi pealepõletamisest. ''Lightscribe'' kõrvetajad on praeguseks ajaks juba arvutikomplektidel tavaline nähtus ning eraldi ostes ei maksa need samuti palju. Toorikud on mõned kroonid kallimad ning on kaetud kas pruuni, sinise, rohelise, oranži, kollase või punase kihiga, kuhu saad ühe korra peale põletada mõne pildi, tõsi ta on, põletatav pilt on musta värvi. Lightscribe on patenteeritud ning seda omab [[HP]], seega ei saa nad oma tarkvara koodi täies mahus jagada, mis pärsib suurel määral linuxi tuge.

=Nõuded=
Et ''Lightscribe'' võimalust saada, on sul vaja:
*Lightscribe kirjutajat
*Lightscribe toorikuid (kattevärv pole oluline, see jääb sinu enda valida)
*[[Linux]]i, [[Mac OS X]]'i või [[Windows]]i süsteemi
*Lightscribe tarkvara (siin me räägime ära kuidas linuxi süsteemile installida)

=Tarkvara paigaldamine Linuxi süsteemile=
Kahjuks ei saa seda paigaldada igale distributsioonile, Lightscribe pakub ametlikult hetkel [[RPM]] pakke, aga on ka võimalik saada [[DEB]] pakke ning kui vägagi proovida, saab ka [[Gentoo]]s tööle (aga seda on jälle 50/50), või vähemalt osade kasutajate sõnul töötab neil see RPM'e lahtipakkides.
==RPM'i kasutavavad süsteemid==
Alguses tuleb teil hankida süsteemitarkvara ning mõni plaadi stiliseerija:
*[http://lightscribe.com/downloadSection/linux/index.aspx Lightscribe tarkvara]
*Stiliseermis tarkvara (programm, millega kujundad endale pildi plaadile)
**[http://lightscribe.com/downloadSection/linux/index.aspx Lightscribe Simple Labeler]
**[http://www.lacie.com/download/drivers/4L-1.0-r6.i586.rpm 4L]

Viimasel ajal on [[RPM]]i pakihaldusega distributsioonid väga lihtsaks läinud, topeltklikk installitavale failile ning kõik, kui teilt küsitakse autoriseerimiseks mõnda võtit, siis ignoreerige seda, tavaliselt pole vaja. Samas ma toon välja ka käsurea võimalused, universaalne rpmi paigaldus võimalus (kindlasti pead olema root kasutajas, järgnev käsk installib rpm pakid vastavalt seal kus sa oma käsku käivitad):
rpm -ihv *.rpm
===Fedora ning Yum'i kasutavad distrod===
yum install *.rpm
===Mandriva ning Urpmi kasutavad distrod===
urpmi *.rpm
==DEB'i kasutavavad süsteemid==
Alguseks tuleks tõmmata .deb pakid, need peaks sobima [[Debian]]ile ja [[Ubuntu]]le ning nende derivaatidele.
*[http://www.lightscribe.com/downloadSection/pse/ Lightscribe tarkvara]
*Stiliseermis tarkvara
**[http://www.lightscribe.com/downloadSection/pse/ Lightscribe Simple Labeler]

Siin ei ole vaja tuua viise pakkide installimiseks, arvatavasti käsk dpkg teeb asja root kasutajas ära:
dpkg -i *.deb
===Alieniga RPM pakettide konvertimine===
Mina leidsin, et lihtsam on [[alien]]iga originaal [[RPM]] paketid konvertida [[DEB]] pakettideks ja siis need paigaldada.
Selleks:
* Paigaldame kõigepealt alieni:
sudo apt-get update
sudo apt-get install alien
* Tõmbame nüüd endale järgmised paketid:
** [http://www.lacie.com/support/drivers/driver.htm?id=10094 LaCie LightScribe Labeler for Linux]
** [http://www.lightscribe.com/downloadSection/linux/index.aspx?id=814 LightScribe Host Software for Linux]
* Nüüd konvertime tõmmatud [[RPM]] failid ilusti [[DEB]] pakettideks:
sudo alien -k --scripts lightscribe_*.rpm
ja
sudo alien -k --scripts 4l_1.0*.rpm
Nüüd paigaldage '''esmalt esimene pakett''' ja siis teine (paigaldamiseks siis sudo dpkg -i pakettinimi käsk - või siis topeltklõpus paketil ja laske paketihalduril endal tegutseda)
* Nüüd võite käivitada LaCie LightScribe Labeler for Linux tarkvara järgmise käsuga terminalis:
/usr/4L/4L-gui
Lisaks võite teha ka otseviite oma menüüsse, et terminali ei peaks kasutama.

--[[Kasutaja:Spott|Spott]] 29. juuli 2007, kell 14:11 (EEST)

==Gentoo==
[[Gentoo]] juures pole ma üldse kindel kas midagi töötab, aga osade inimeste sõnul töötab, täpseid ebuilde ma anda ka ei suuda, aga Gentoo foorumitest leidsin ma sellised lingid:

https://overlays.gentoo.org/dev/wschlich/browser/testing/app-cdr
http://forums.gentoo.org/viewtopic-t-350661-postdays-0-postorder-asc.html

Autor: [[Kasutaja:Ingram|Ingram]]

{{Kontrollida}}

Lightscribe Paigaldamine

2007-10-25T20:18:49Z

Ingram: Vana host software ei tasu alieniga convertida naq....

[[Kategooria:Õpetused]]
'''Lightscribe''' on tehnoloogia samanimelistele toorikutele pildi pealepõletamisest. ''Lightscribe'' kõrvetajad on praeguseks ajaks juba arvutikomplektidel tavaline nähtus ning eraldi ostes ei maksa need samuti palju. Toorikud on mõned kroonid kallimad ning on kaetud kas pruuni, sinise, rohelise, oranži, kollase või punase kihiga, kuhu saad ühe korra peale põletada mõne pildi, tõsi ta on, põletatav pilt on musta värvi. Lightscribe on patenteeritud ning seda omab [[HP]], seega ei saa nad oma tarkvara koodi täies mahus jagada, mis pärsib suurel määral linuxi tuge.

=Nõuded=
Et ''Lightscribe'' võimalust saada, on sul vaja:
*Lightscribe kirjutajat
*Lightscribe toorikuid (kattevärv pole oluline, see jääb sinu enda valida)
*[[Linux]]i, [[Mac OS X]]'i või [[Windows]]i süsteemi
*Lightscribe tarkvara (siin me räägime ära kuidas linuxi süsteemile installida)

=Tarkvara paigaldamine Linuxi süsteemile=
Kahjuks ei saa seda paigaldada igale distributsioonile, Lightscribe pakub ametlikult hetkel [[RPM]] pakke, aga on ka võimalik saada [[DEB]] pakke ning kui vägagi proovida, saab ka [[Gentoo]]s tööle (aga seda on jälle 50/50), või vähemalt osade kasutajate sõnul töötab neil see RPM'e lahtipakkides.
==RPM'i kasutavavad süsteemid==
Alguses tuleb teil hankida süsteemitarkvara ning mõni plaadi stiliseerija:
*[http://lightscribe.com/downloadSection/linux/index.aspx Lightscribe tarkvara]
*Stiliseermis tarkvara (programm, millega kujundad endale pildi plaadile)
**[http://lightscribe.com/downloadSection/linux/index.aspx Lightscribe Simple Labeler]
**[http://www.lacie.com/download/drivers/4L-1.0-r6.i586.rpm 4L]

Viimasel ajal on [[RPM]]i pakihaldusega distributsioonid väga lihtsaks läinud, topeltklikk installitavale failile ning kõik, kui teilt küsitakse autoriseerimiseks mõnda võtit, siis ignoreerige seda, tavaliselt pole vaja. Samas ma toon välja ka käsurea võimalused, universaalne rpmi paigaldus võimalus (kindlasti pead olema root kasutajas, järgnev käsk installib rpm pakid vastavalt seal kus sa oma käsku käivitad):
rpm -ihv *.rpm
===Fedora ning Yum'i kasutavad distrod===
yum install *.rpm
===Mandriva ning Urpmi kasutavad distrod===
urpmi *.rpm
==DEB'i kasutavavad süsteemid==
Alguseks tuleks tõmmata .deb pakid, need peaks sobima [[Debian]]ile ja [[Ubuntu]]le ning nende derivaatidele.
*[http://www.lightscribe.com/downloadSection/pse/ Lightscribe tarkvara]
*Stiliseermis tarkvara
**[http://www.lightscribe.com/downloadSection/pse/ Lightscribe Simple Labeler]

Siin ei ole vaja tuua viise pakkide installimiseks, arvatavasti käsk dpkg teeb asja root kasutajas ära:
dpkg -i *.deb
===Alieniga RPM pakettide konvertimine===
Mina leidsin, et lihtsam on [[alien]]iga originaal [[RPM]] paketid konvertida [[DEB]] pakettideks ja siis need paigaldada.
Selleks:
* Paigaldame kõigepealt alieni:
sudo apt-get update
sudo apt-get install alien
* Tõmbame nüüd endale järgmise paketid:
** [http://www.lacie.com/support/drivers/driver.htm?id=10094 LaCie LightScribe Labeler for Linux]
** [http://www.lightscribe.com/downloadSection/linux/index.aspx?id=814 LightScribe Host Software for Linux]
* Nüüd konvertime tõmmatud [[RPM]] failid ilusti [[DEB]] pakettideks:
sudo alien -k --scripts lightscribe_*.rpm
ja
sudo alien -k --scripts 4l_1.0*.rpm
Nüüd paigaldage '''esmalt esimene pakett''' ja siis teine (paigaldamiseks siis sudo dpkg -i pakettinimi käsk - või siis topeltklõpus paketil ja laske paketihalduril endal tegutseda)
* Nüüd võite käivitada LaCie LightScribe Labeler for Linux tarkvara järgmise käsuga terminalis:
/usr/4L/4L-gui
Lisaks võite teha ka otseviite oma menüüsse, et terminali ei peaks kasutama.

--[[Kasutaja:Spott|Spott]] 29. juuli 2007, kell 14:11 (EEST)

==Gentoo==
[[Gentoo]] juures pole ma üldse kindel kas midagi töötab, aga osade inimeste sõnul töötab, täpseid ebuilde ma anda ka ei suuda, aga Gentoo foorumitest leidsin ma sellised lingid:

https://overlays.gentoo.org/dev/wschlich/browser/testing/app-cdr
http://forums.gentoo.org/viewtopic-t-350661-postdays-0-postorder-asc.html

Autor: [[Kasutaja:Ingram|Ingram]]

{{Kontrollida}}

Lightscribe Paigaldamine

2007-10-23T12:56:12Z

Ingram: katkine link

[[Kategooria:Õpetused]]
'''Lightscribe''' on tehnoloogia samanimelistele toorikutele pildi pealepõletamisest. ''Lightscribe'' kõrvetajad on praeguseks ajaks juba arvutikomplektidel tavaline nähtus ning eraldi ostes ei maksa need samuti palju. Toorikud on mõned kroonid kallimad ning on kaetud kas pruuni, sinise, rohelise, oranži, kollase või punase kihiga, kuhu saad ühe korra peale põletada mõne pildi, tõsi ta on, põletatav pilt on musta värvi. Lightscribe on patenteeritud ning seda omab [[HP]], seega ei saa nad oma tarkvara koodi täies mahus jagada, mis pärsib suurel määral linuxi tuge.

=Nõuded=
Et ''Lightscribe'' võimalust saada, on sul vaja:
*Lightscribe kirjutajat
*Lightscribe toorikuid (kattevärv pole oluline, see jääb sinu enda valida)
*[[Linux]]i, [[Mac OS X]]'i või [[Windows]]i süsteemi
*Lightscribe tarkvara (siin me räägime ära kuidas linuxi süsteemile installida)

=Tarkvara paigaldamine Linuxi süsteemile=
Kahjuks ei saa seda paigaldada igale distributsioonile, Lightscribe pakub ametlikult hetkel [[RPM]] pakke, aga on ka võimalik saada [[DEB]] pakke ning kui vägagi proovida, saab ka [[Gentoo]]s tööle (aga seda on jälle 50/50), või vähemalt osade kasutajate sõnul töötab neil see RPM'e lahtipakkides.
==RPM'i kasutavavad süsteemid==
Alguses tuleb teil hankida süsteemitarkvara ning mõni plaadi stiliseerija:
*[http://lightscribe.com/downloadSection/linux/index.aspx Lightscribe tarkvara]
*Stiliseermis tarkvara (programm, millega kujundad endale pildi plaadile)
**[http://lightscribe.com/downloadSection/linux/index.aspx Lightscribe Simple Labeler]
**[http://www.lacie.com/download/drivers/4L-1.0-r6.i586.rpm 4L]

Viimasel ajal on [[RPM]]i pakihaldusega distributsioonid väga lihtsaks läinud, topeltklikk installitavale failile ning kõik, kui teilt küsitakse autoriseerimiseks mõnda võtit, siis ignoreerige seda, tavaliselt pole vaja. Samas ma toon välja ka käsurea võimalused, universaalne rpmi paigaldus võimalus (kindlasti pead olema root kasutajas, järgnev käsk installib rpm pakid vastavalt seal kus sa oma käsku käivitad):
rpm -ihv *.rpm
===Fedora ning Yum'i kasutavad distrod===
yum install *.rpm
===Mandriva ning Urpmi kasutavad distrod===
urpmi *.rpm
==DEB'i kasutavavad süsteemid==
Alguseks tuleks tõmmata .deb pakid, need peaks sobima [[Debian]]ile ja [[Ubuntu]]le ning nende derivaatidele.
*[http://www.lightscribe.com/downloadSection/pse/ Lightscribe tarkvara]
*Stiliseermis tarkvara
**[http://www.lightscribe.com/downloadSection/pse/ Lightscribe Simple Labeler]

Siin ei ole vaja tuua viise pakkide installimiseks, arvatavasti käsk dpkg teeb asja root kasutajas ära:
dpkg -i *.deb
===Alieniga RPM pakettide konvertimine===
Mina leidsin, et lihtsam on [[alien]]iga originaal [[RPM]] paketid konvertida [[DEB]] pakettideks ja siis need paigaldada.
Selleks:
* Paigaldame kõigepealt alieni:
sudo apt-get update
sudo apt-get install alien
* Tõmbame nüüd [http://www.lacie.com/products/product.htm?pid=10803 LaCie] lehelt endale järgmised paketid:
** [http://www.lacie.com/support/drivers/driver.htm?id=10095 LightScribe Host Software for Linux]
** [http://www.lacie.com/support/drivers/driver.htm?id=10094 LaCie LightScribe Labeler for Linux]
* Nüüd konvertime tõmmatud [[RPM]] failid ilusti [[DEB]] pakettideks:
sudo alien -k --scripts lightscribe_*.rpm
ja
sudo alien -k --scripts 4l_1.0*.rpm
Nüüd paigaldage '''esmalt esimene pakett''' ja siis teine (paigaldamiseks siis sudo dpkg -i pakettinimi käsk - või siis topeltklõpus paketil ja laske paketihalduril endal tegutseda)
* Nüüd võite käivitada LaCie LightScribe Labeler for Linux tarkvara järgmise käsuga terminalis:
/usr/4L/4L-gui
Lisaks võite teha ka otseviite oma menüüsse, et terminali ei peaks kasutama.

--[[Kasutaja:Spott|Spott]] 29. juuli 2007, kell 14:11 (EEST)

==Gentoo==
[[Gentoo]] juures pole ma üldse kindel kas midagi töötab, aga osade inimeste sõnul töötab, täpseid ebuilde ma anda ka ei suuda, aga Gentoo foorumitest leidsin ma sellised lingid:

https://overlays.gentoo.org/dev/wschlich/browser/testing/app-cdr
http://forums.gentoo.org/viewtopic-t-350661-postdays-0-postorder-asc.html

Autor: [[Kasutaja:Ingram|Ingram]]

{{Kontrollida}}

Arch Linux

2007-09-17T12:49:40Z

Ingram: Uuendus reliiside ja versioonide kohalt

[[Kategooria:Linuxi distributsioonid]]
{{Linuxi info|
nimi = Arch Linux
|logo = [[Pilt:Arch linux-logo.png]]
|screenshot =
|pildi allkiri =
|arendaja =
|perekond = GNU/Linux
|arendusmudel =
|viimane versioon = 2007.08.1 "Don't Panic"
|viimane valjalase = 10.09.2007
|ui = puudub (Bash)
|pakihaldus = [http://www.archlinux.org/pacman/ Pacman]
|litsents = Erinev
|staatus = aktiivne
|koduleht = [http://www.archlinux.org www.archlinux.org]
|foorum = [http://bbs.archlinux.org bbs.archlinux.org]
|ametlikud_peeglid = [http://www.archlinux.org/download.php archlinux.org/download.php]
|mitteametlikud_peeglid =
}}

'''Arch Linux''' on laiatarbe distributsioon, mida saab "vormida" tegema mida iganes. Tegemist on kiire, väikese ja paindliku süsteemiga, mille enamik komponente on lihtsalt arusaadavad ja muudetavad. Vilesid ega kellasid pole kaasa pandud ja distrovalmistaja loodab, et kasutaja saab ruttu profiks käsuliini administreerimises. Seetõttu on Arch Linux hea õppimise distributsioon uurimaks mis Pingviini kõhus toimub. [http://wiki.linux.ee/phpwiki/Arch%20Linux]

Arch Linux kasutab ainult i686 optimiseeritud pakke ja seega jookseb ta alates Pentium II protsessoriga masinatel. Pakke üritatakse hoida stabiilsete ja turvalistena.

Arch Linuxi autoriks on kanadalane Judd Vinet.

==Pacman==
Pakisüsteemi põhiosaks on [http://www.archlinux.org/pacman/ Pacman] nimeline programm, mis kasutab lihtsat binaaride pakkide süsteemi, milliseid on ise kerge juurde tekitatada, lubades kasutajatel lihtsalt oma süsteeme hallata ja oma vajaduste järgi muuta. Samuti võib kasutada omi repositooriume. Kirjutades lihtsalt <code>pacman -Suyf</code>, tiritakse kohale viimased tarkvarauuendused, mis on sarnane Debiani <code>apt-get</code> pakiuuendusega. Samuti kontrollib <code>pacman</code> sõltuvusi teistest tarkvarajuppidest ja teekidest.

Neile kellele ei meeldi binaarpakid on ArchLinuxis olemas ka võimalus enda tarkvara kompileerida kohapeal. Source systeemiks on ABS ja see sarnaneb BSD ports süsteemile.

[http://www.archlinux.org/packages.php Pakkide] hulk kasvab pidevalt ja saadaval on nii serveri püstipanekuks vajalik tarkvara kui ka töölaua jaoks [[KDE]], [[GNOME]] jms. pakid.

==Reliisid==
Arch Linux ei oma süsteemist Reliise (pakid uuenevad aeg-ajalt ilma spetsiaalse muutuseta), küll aga väljastatakse ISO tõmmiseid, mis omavad koodnime ja versiooni. ISO-sid väljastatakse tavaliselt iga uue kerneli reliisiga, ISO-d sisaldavad ka Core repositooriumi pakke seisuga, millal ISO valmistati. Versioonid saavad numbrid oma aasta ja kuu järgi, see ei oma abi andmisel/küsimisel mingit tähtsust.

Süsteemi käivitus on BSD stiilis. Põhiliseks konfifailiks on /etc/rc.conf mille järgi loetakse sisse vajalikud kernelimoodulid, häälestatakse võrgukaardid ja käivitatakse erinevad teenused. Mingisugust SysV stiilis initi katalooge pole, teenuste käivituskriptid pannakse lihtsalt /etc/rc.d/ kataloogi.

Suse

2007-08-19T08:17:35Z

Ingram: Vahetasin eesti peegli õigeks

[[kategooria:linuxi distributsioonid]]
{{Linuxi info|
nimi = openSUSE
|logo = [[Pilt:Suse.png]]
|screenshot = [[Pilt:Opensuse102desk.jpg|250px]]
|pildi allkiri =
|arendaja = [http://www.opensuse.org/Welcome_to_openSUSE.org openSUSE]
|perekond = [[GNU/Linux]]
|arendusmudel = [[avatud lähtekood]]
|viimane versioon = openSUSE 10.2
|viimane valjalase = 07.12.2006
|ui = [[KDE]] / [[Gnome]], kasutaja valik
|pakihaldus = [[RPM]]
|litsents = [[GPL]]
|staatus = aktiivne
|koduleht = [http://www.opensuse.org/Welcome_to_openSUSE.org www.opensuse.org]
|foorum = [http://forums.suselinuxsupport.de/ foorumid]
|ametlikud_peeglid = [http://en.opensuse.org/Mirrors_Released_Version www.opensuse.org/Mirrors_Released_Version]
|mitteametlikud_peeglid = [ftp://ftp.estpak.ee/pub/suse/opensuse/ ftp.estpak.ee]
}}
'''SUSE Linux''' on üks maailma juhtivaid [[Linux]]i distributsioone. Asi sai alguse Saksamaalt Nürnbergist, kus loodi Linuxi distributsioon SUSE, mille arendamisega tegeles SUSE AG. Nimetus tulenes saksakeelest: Software und System Entwicklung ehk tõlge oleks siis Tarkvara ja Süsteemi Arendamine. Esialgu oli tegu [[Slackware]] saksa keelse versiooniga, kuid aja möödudes areneti omas suunas edasi. Olles arendatud SUSE AG poolt saavutati juba üks juhtivaid positsioone Linuxi maailmas. Seda just tänu lihtsusele ja heale tugisüsteemile. Samuti arendati [[RPM]] paketimajanduse haldamiseks välja [[YaST]]. Samas oli tegu siiski kommertsdistributsiooniga, mille kasutajad pidid endale ostma. Novembris 2003 ostis [[Novell]] ära SUSE AG ja liitis selle endaga. Sellest ajast alates on distributsiooni nimeks tegelikult Novell Suse. Kuna aga [[Novell]] on tuntud oma avatud lähtekoodi poliitikaga, et hoida vanu kasutajaid ja meelitades uusi, siis 2005 aasta augustis andis Novell teada, et loodud on [[openSUSE]], mis hakkab edasi tegelema Suse Linuxi arendamisega. Sisuliselt anti distributsiooni tasuta versiooni arendamine kommuuni kätte, mida aga toetab muidugi väga suurel määral [[Novell]].

Lightscribe Paigaldamine

2007-07-21T11:21:59Z

Ingram:

[[Kategooria:Õpetused]]
'''Lightscribe''' on tehnoloogia samanimelistele toorikutele pildi pealepõletamisest. ''Lightscribe'' kõrvetajad on praeguseks ajaks juba arvutikomplektidel tavaline nähtus ning eraldi ostes ei maksa need samuti palju. Toorikud on mõned kroonid kallimad ning on kaetud kas pruuni, sinise, rohelise, oranži, kollase või punase kihiga, kuhu saad ühe korra peale põletada mõne pildi, tõsi ta on, põletatav pilt on musta värvi. Lightscribe on patenteeritud ning seda omab [[HP]], seega ei saa nad oma tarkvara koodi täies mahus jagada, mis pärsib suurel määral linuxi tuge.

=Nõuded=
Et ''Lightscribe'' võimalust saada, on sul vaja:
*Lightscribe kirjutajat
*Lightscribe toorikuid (kattevärv pole oluline, see jääb sinu enda valida)
*[[Linux]]i, [[Mac OS X]]'i või [[Windows]]i süsteemi
*Lightscribe tarkvara (siin me räägime ära kuidas linuxi süsteemile installida)

=Tarkvara paigaldamine Linuxi süsteemile=
Kahjuks ei saa seda paigaldada igale distributsioonile, Lightscribe pakub ametlikult hetkel [[RPM]] pakke, aga on ka võimalik saada [[DEB]] pakke ning kui vägagi proovida, saab ka [[Gentoo]]s tööle (aga seda on jälle 50/50), või vähemalt osade kasutajate sõnul töötab neil see RPM'e lahtipakkides.
==RPM'i kasutavavad süsteemid==
Alguses tuleb teil hankida süsteemitarkvara ning mõni plaadi stiliseerija:
*[http://lightscribe.com/downloadSection/linux/index.aspx Lightscribe tarkvara]
*Stiliseermis tarkvara (programm, millega kujundad endale pildi plaadile)
**[http://lightscribe.com/downloadSection/linux/index.aspx Lightscribe Simple Labeler]
**[http://www.lacie.com/download/drivers/4L-1.0-r6.i586.rpm 4L]

Viimasel ajal on [[RPM]]i pakihaldusega distributsioonid väga lihtsaks läinud, topeltklikk installitavale failile ning kõik, kui teilt küsitakse autoriseerimiseks mõnda võtit, siis ignoreerige seda, tavaliselt pole vaja. Samas ma toon välja ka käsurea võimalused, universaalne rpmi paigaldus võimalus (kindlasti pead olema root kasutajas, järgnev käsk installib rpm pakid vastavalt seal kus sa oma käsku käivitad):
rpm -ihv *.rpm
===Fedora ning Yum'i kasutavad distrod===
yum install *.rpm
===Mandriva ning Urpmi kasutavad distrod===
urpmi *.rpm
==DEB'i kasutavavad süsteemid==
Alguseks tuleks tõmmata .deb pakid, need peaks sobima [[Debian]]ile ja [[Ubuntu]]le ning nende derivaatidele.
*[http://www.lightscribe.com/downloadSection/pse/ Lightscribe tarkvara]
*Stiliseermis tarkvara
**[http://www.lightscribe.com/downloadSection/pse/ Lightscribe Simple Labeler]
**[http://nolifer.pri.ee/pub/4l_1.0-1_i386.deb 4L] (Downloadi kiirus pole kiita)

Siin ei ole vaja tuua viise pakkide installimiseks, arvatavasti käsk dpkg teeb asja root kasutajas ära:
dpkg -i *.deb
==Gentoo==
[[Gentoo]] juures pole ma üldse kindel kas midagi töötab, aga osade inimeste sõnul töötab, täpseid ebuilde ma anda ka ei suuda, aga Gentoo foorumitest leidsin ma sellised lingid:

https://overlays.gentoo.org/dev/wschlich/browser/testing/app-cdr
http://forums.gentoo.org/viewtopic-t-350661-postdays-0-postorder-asc.html

Autor: [[Kasutaja:Ingram|Ingram]]

{{Kontrollida}}

Mall:Kontrollida

2007-07-19T17:20:57Z

Ingram: Uuendatud Tuxi pilt

{| cellspacing="2" cellpadding="3" style="width:100%;border:solid #999 1px;background:#F8F8F8;margin:0.5em auto;clear:both"
|style="width:40%;text-align:right"|[[Pilt:Tux_resized.png|50px]]
|Palun kontrollida!
|}
<noinclude>[[Kategooria:Mallid|Täienda]]</noinclude>

Mall:Oodake

2007-07-19T17:20:18Z

Ingram: Uuendatud Tuxi pilt

{| cellspacing="2" cellpadding="3" style="width:100%;border:solid #999 1px;background:#F8F8F8;margin:0.5em auto;clear:both"
|style="width:40%;text-align:right"|[[Pilt:Tux_resized.png|50px]]
|Oodake, artikli kirjutamine on alles pooleli!
|}
<noinclude>[[Kategooria:Mallid|Täienda]]</noinclude>

Mall:Täienda

2007-07-19T17:19:53Z

Ingram: Uuendatud Tuxi pilt

{| cellspacing="2" cellpadding="3" style="width:100%;border:solid #999 1px;background:#F8F8F8;margin:0.5em auto;clear:both"
|style="width:40%;text-align:right"|[[Pilt:Tux_resized.png|50px]]
|Täienda seda artiklit, kui oskad!
|}
<noinclude>[[Kategooria:Mallid|Täienda]]</noinclude>

Mall:Pooleli

2007-07-19T17:19:12Z

Ingram:

{| cellspacing="2" cellpadding="3" style="width:100%;border:solid #999 1px;background:#F8F8F8;margin:0.5em auto;clear:both"
|style="width:40%;text-align:right"|[[Pilt:Tux_resized.png|50px]]
|Toimetamine pooleli!
|}
<noinclude>[[Kategooria:Mallid|Pooleli]]</noinclude>

Fail:Tux resized.png

2007-07-19T17:18:15Z

Ingram: Vähendatud suurusega tux mallide jaoks.

Vähendatud suurusega tux mallide jaoks.

Lightscribe Paigaldamine

2007-07-19T14:18:11Z

Ingram:

[[Kategooria:Õpetused]]
'''Lightscribe''' on tehnoloogia samanimelistele toorikutele pildi pealepõletamisest. ''Lightscribe'' kõrvetajad on praeguseks ajaks juba arvutikomplektidel tavaline nähtus ning eraldi ostes ei maksa need samuti palju. Toorikud on mõned kroonid kallimad ning on kaetud kas pruuni, sinise, rohelise, oranži, kollase või punase kihiga, kuhu saad ühe korra peale põletada mõne pildi, tõsi ta on, põletatav pilt on musta värvi. Lightscribe on patenteeritud ning seda omab [[HP]], seega ei saa nad oma tarkvara koodi täies mahus jagada, mis pärsib suurel määral linuxi tuge.

=Nõuded=
Et ''Lightscribe'' võimalust saada, on sul vaja:
*Lightscribe kirjutajat
*Lightscribe toorikuid (kattevärv pole oluline, see jääb sinu enda valida)
*[[Linux]]i, [[Mac OS X]]'i või [[Windows]]i süsteemi
*Lightscribe tarkvara (siin me räägime ära kuidas linuxi süsteemile installida)

=Tarkvara paigaldamine Linuxi süsteemile=
Kahjuks ei saa seda paigaldada igale distributsioonile, Lightscribe pakub ametlikult hetkel [[RPM]] pakke, aga on ka võimalik saada [[DEB]] pakke ning kui vägagi proovida, saab ka [[Gentoo]]s tööle (aga seda on jälle 50/50), või vähemalt osade kasutajate sõnul töötab neil see RPM'e lahtipakkides.
==RPM'i kasutavavad süsteemid==
Alguses tuleb teil hankida süsteemitarkvara ning mõni plaadi stiliseerija:
*[http://lightscribe.com/downloadSection/linux/index.aspx Lightscribe tarkvara]
*Stiliseermis tarkvara (programm, millega kujundad endale pildi plaadile)
**[http://lightscribe.com/downloadSection/linux/index.aspx Lightscribe Simple Labeler]
**[http://www.lacie.com/download/drivers/4L-1.0-r6.i586.rpm 4L]

Viimasel ajal on [[RPM]]i pakihaldus väga lihtsaks läinud, topeltklikk installitavale failile ning kõik, kui teilt küsitakse autoriseerimiseks mõnda võtit, siis ignoreerige seda, tavaliselt pole vaja. Samas ma toon välja ka käsurea võimalused, universaalne rpmi paigaldus võimalus (kindlasti pead olema root kasutajas, järgnev käsk installib rpm pakid vastavalt seal kus sa oma käsku käivitad):
rpm -ihv *.rpm
===Fedora ning Yum'i kasutavad distrod===
yum install *.rpm
===Mandriva ning Urpmi kasutavad distrod===
urpmi *.rpm
==DEB'i kasutavavad süsteemid==
Alguseks tuleks tõmmata .deb pakid, need peaks sobima [[Debian]]ile ja [[Ubuntu]]le ning nende derivaatidele.
*[http://www.lightscribe.com/downloadSection/pse/ Lightscribe tarkvara]
*Stiliseermis tarkvara
**[http://www.lightscribe.com/downloadSection/pse/ Lightscribe Simple Labeler]
**[http://nolifer.pri.ee/pub/4l_1.0-1_i386.deb 4L] (Downloadi kiirus pole kiita)

Siin ei ole vaja tuua viise pakkide installimiseks, arvatavasti käsk dpkg teeb asja root kasutajas ära:
dpkg -i *.deb
==Gentoo==
[[Gentoo]] juures pole ma üldse kindel kas midagi töötab, aga osade inimeste sõnul töötab, täpseid ebuilde ma anda ka ei suuda, aga Gentoo foorumitest leidsin ma sellised lingid:

https://overlays.gentoo.org/dev/wschlich/browser/testing/app-cdr
http://forums.gentoo.org/viewtopic-t-350661-postdays-0-postorder-asc.html

Autor: [[Kasutaja:Ingram|Ingram]]

{{Kontrollida}}

Lightscribe Paigaldamine

2007-07-19T14:08:16Z

Ingram:

[[Kategooria:Õpetused]]
'''Lightscribe''' on tehnoloogia samanimelistele toorikutele pildi pealepõletamisest. ''Lightscribe'' kõrvetajad on praeguseks ajaks juba arvutikomplektidel tavaline nähtus ning eraldi ostes ei maksa need samuti palju. Toorikud on mõned kroonid kallimad ning on kaetud kas pruuni, sinise, rohelise, oranži, kollase või punase kihiga, kuhu saad ühe korra peale põletada mõne pildi, tõsi ta on, põletatav pilt on musta värvi. Lightscribe on patenteeritud ning seda omab [[HP]], seega ei saa nad oma tarkvara koodi täies mahus jagada, mis pärsib suurel määral linuxi tuge.

=Nõuded=
Et ''Lightscribe'' võimalust saada, on sul vaja:
*Lightscribe kirjutajat
*Lightscribe toorikuid (kattevärv pole oluline, see jääb sinu enda valida)
*[[Linux]]i, [[Mac OS X]]'i või [[Windows]]i süsteemi
*Lightscribe tarkvara (siin me räägime ära kuidas linuxi süsteemile installida)

=Tarkvara paigaldamine Linuxi süsteemile=
Kahjuks ei saa seda paigaldada igale distributsioonile, Lightscribe pakub ametlikult hetkel [[RPM]] pakke, aga on ka võimalik saada [[DEB]] pakke ning kui vägagi proovida, saab ka [[Gentoo]]s tööle (aga seda on jälle 50/50), või vähemalt osade kasutajate sõnul töötab neil see RPM'e lahtipakkides.
==RPM'i kasutavavad süsteemid==
Alguses tuleb teil hankida süsteemitarkvara ning mõni plaadi stiliseerija:
*[http://lightscribe.com/downloadSection/linux/index.aspx Lightscribe tarkvara]
*Stiliseermis tarkvara (programm, millega kujundad endale pildi plaadile)
**[http://lightscribe.com/downloadSection/linux/index.aspx Lightscribe Simple Labeler]
**[http://www.lacie.com/download/drivers/4L-1.0-r6.i586.rpm 4L]

Viimasel ajal on [[RPM]]i pakihaldus väga lihtsaks läinud, topeltklikk installitavale failile ning kõik, kui teilt küsitakse autoriseerimiseks mõnda võtit, siis ignoreerige seda, tavaliselt pole vaja. Samas ma toon välja ka käsurea võimalused, universaalne rpmi paigaldus võimalus (kindlasti pead olema root kasutajas, järgnev käsk installib rpm pakid vastavalt seal kus sa oma käsku käivitad):
rpm -ihv *.rpm
===Fedora ning Yum'i kasutavad distrod===
yum install *.rpm
===Mandriva ning Urpmi kasutavad distrod===
urpmi *.rpm
==DEB'i kasutavavad süsteemid==
Alguseks tuleks tõmmata .deb pakid, need peaks sobima [[Debian]]ile ja [[Ubuntu]]le ning nende derivaatidele.
*[http://www.lightscribe.com/downloadSection/pse/ Lightscribe tarkvara]
*Stiliseermis tarkvara
**[http://www.lightscribe.com/downloadSection/pse/ Lightscribe Simple Labeler]
**[http://nolifer.pri.ee/pub/4l_1.0-1_i386.deb 4L] (Downloadi kiirus pole kiita)

Siin ei ole vaja tuua viise pakkide installimiseks, arvatavasti käsk dpkg teeb asja root kasutajas ära:
dpkg -i *.deb
==Gentoo==
[[Gentoo]] juures pole ma üldse kindel kas midagi töötab, aga osade inimeste sõnul töötab, täpseid ebuilde ma anda ka ei suuda, aga Gentoo foorumitest leidsin ma sellised lingid:

https://overlays.gentoo.org/dev/wschlich/browser/testing/app-cdr
http://forums.gentoo.org/viewtopic-t-350661-postdays-0-postorder-asc.html

Autor: [[Kasutaja:Ingram|Ingram]]

Lightscribe Paigaldamine

2007-07-19T14:04:17Z

Ingram: New page: '''Lightscribe''' on tehnoloogia samanimelistele toorikutele pildi pealepõletamisest. ''Lightscribe'' kõrvetajad on praeguseks ajaks juba arvutikomplektidel tavaline nähtus ning eraldi ...

'''Lightscribe''' on tehnoloogia samanimelistele toorikutele pildi pealepõletamisest. ''Lightscribe'' kõrvetajad on praeguseks ajaks juba arvutikomplektidel tavaline nähtus ning eraldi ostes ei maksa need samuti palju. Toorikud on mõned kroonid kallimad ning on kaetud kas pruuni, sinise, rohelise, oranži, kollase või punase kihiga, kuhu saad ühe korra peale põletada mõne pildi, tõsi ta on, põletatav pilt on musta värvi. Lightscribe on patenteeritud ning seda omab [[HP]], seega ei saa nad oma tarkvara koodi täies mahus jagada, mis pärsib suurel määral linuxi tuge.

=Nõuded=
Et ''Lightscribe'' võimalust saada, on sul vaja:
*Lightscribe kirjutajat
*Lightscribe toorikuid (kattevärv pole oluline, see jääb sinu enda valida)
*[[Linux]]i, [[Mac OS X]]'i või [[Windows]]i süsteemi
*Lightscribe tarkvara (siin me räägime ära kuidas linuxi süsteemile installida)

=Tarkvara paigaldamine Linuxi süsteemile=
Kahjuks ei saa seda paigaldada igale distributsioonile, Lightscribe pakub ametlikult hetkel [[RPM]] pakke, aga on ka võimalik saada [[DEB]] pakke ning kui vägagi proovida, saab ka [[Gentoo]]s tööle (aga seda on jälle 50/50), või vähemalt osade kasutajate sõnul töötab neil see RPM'e lahtipakkides.
==RPM'i kasutavavad süsteemid==
Alguses tuleb teil hankida süsteemitarkvara ning mõni plaadi stiliseerija:
*[http://lightscribe.com/downloadSection/linux/index.aspx Lightscribe tarkvara]
*Stiliseermis tarkvara (programm, millega kujundad endale pildi plaadile)
**[http://lightscribe.com/downloadSection/linux/index.aspx Lightscribe Simple Labeler]
**[http://www.lacie.com/download/drivers/4L-1.0-r6.i586.rpm 4L]

Viimasel ajal on [[RPM]]i pakihaldus väga lihtsaks läinud, topeltklikk installitavale failile ning kõik, kui teilt küsitakse autoriseerimiseks mõnda võtit, siis ignoreerige seda, tavaliselt pole vaja. Samas ma toon välja ka käsurea võimalused, universaalne rpmi paigaldus võimalus (kindlasti pead olema root kasutajas, järgnev käsk installib rpm pakid vastavalt seal kus sa oma käsku käivitad):
rpm -ihv *.rpm
===Fedora ning Yum'i kasutavad distrod===
yum install *.rpm
===Mandriva ning Urpmi kasutavad distrod===
urpmi *.rpm
==DEB'i kasutavavad süsteemid==
Alguseks tuleks tõmmata .deb pakid, need peaks sobima [[Debian]]ile ja [[Ubuntu]]le ning nende derivaatidele.
*[http://www.lightscribe.com/downloadSection/pse/ Lightscribe tarkvara]
*Stiliseermis tarkvara
**[http://www.lightscribe.com/downloadSection/pse/ Lightscribe Simple Labeler]
**[http://nolifer.pri.ee/pub/4l_1.0-1_i386.deb 4L] (Downloadi kiirus pole kiita)

Siin ei ole vaja tuua viise pakkide installimiseks, arvatavasti käsk dpkg teeb asja root kasutajas ära:
dpkg -i *.deb
==Gentoo==
[[Gentoo]] juures pole ma üldse kindel kas midagi töötab, aga osade inimeste sõnul töötab, täpseid ebuilde ma anda ka ei suuda, aga Gentoo foorumitest leidsin ma sellised lingid:

https://overlays.gentoo.org/dev/wschlich/browser/testing/app-cdr
http://forums.gentoo.org/viewtopic-t-350661-postdays-0-postorder-asc.html

Autor: [[Kasutaja:Ingram|Ingram]]

Wine-Doors Ubuntus

2007-07-19T11:43:12Z

Ingram: Sele vahega -> Selle vahega

[[Kategooria:Ubuntu]]
Wine-Doors on [[Wine]] lihtne graafiline liides, mille abil on kohe võimalik endale mitmeid erinevaid [[Windows]]i rakendusi paigaldada. Nende hulgas on nii Internet Explorer kui muud huvitavad rakendused. Sisuliselt on tegu sarnase rakendusega nagu [[Automatix]], mis võimaldab graafiliselt paigaldada peamisi rakendusi. Selle vahega, et Wine-doorsis paigaldadatkse Windowsi rakendusi Teie süsteemi, mis käivitatakse [[Wine]] abil.
==Alustuseks==
Käesolev õpetus on kirjutatud ja testitud Ubuntu 7.04 versiooni peal, kuid peaks töötama ilusti ka teiste versioonidega.
Lisaks on antud õpetuses kasutatud [[SVN]] versiooni wine-doors rakendusest. Vastavat [[DEB]] paketti veel valmistatud ei olnud.
==Sõltuvused==
wine-doorsi paigaldamiseks ja kasutamiseks on vajalikud järgnevad paketid:
* Wine
* cabextract, tar, gzip, bzip, unzip
* python-gnome2-desktop >= 2.16 (python rsvg support, Debian/Ubuntu package, might differ on other systems)
* python >= 2.4
* python2.4-cairo >= 1.2.0
* libcairo2 >= 1.2.4
* python-libxml2
* python-glade2
Ehk [[Ubuntu]]s andke käsk:
sudo apt-get install wine cabextract tar gzip bzip unzip python-gnome2-desktop
Siis veel
sudo apt-get install python python2.4-cairo libcairo2 python-libxml2 python-glade2
Ja lõpuks veel
sudo apt-get install orange subversion
==Paigaldamine==
Esmalt loome kataloogi, kuhu tõmbame vajalikud failid [[SVN]] serverist:
mkdir .wine-doors
Lõime varjatud kataloogi '''.wine-doors'''. Nüüd siseneme sinna:
cd .wine-doors
ja nüüd tõmbame SVN serverist vajalikud failid
svn co http://www.wine-doors.org/svn/wine-doors/trunk wine-doors
Nüüd tekkis meil uus kataloog '''wine-doors''', siseneme sinna:
cd wine-doors
Nüüd käivitame installeri (seda pole vaja teha root kasutaja õigustes!)
python setup.py install
Kui kõik sõltuvused on paigas, siis näete terminalis umbes sellist vaatepilti:
suvi@lapakas:~/.wine-doors/wine-doors$ python setup.py install
Compressing and installing pack files
** Base Repo
** Libraries.Repo
** Applications.Repo
** Games Repo
Symlinking executable
Creating initial preferences
Checking dependencies
wine . . . Found
cabextract . . . Found
tar . . . Found
orange . . . Found
ps . . . Found
pygtk . . . Found
pycairo . . . Found
rsvg . . . Found
suvi@lapakas:~/.wine-doors/wine-doors$
Ja Teie Gnome menüüsse Süsteemi tööriistade alla ilmus Wine-doors rakendus.
==Esimene käivitus==
Esmasel käivitusel küsitakse Teilt Teie nime, organisatsiooni ja kas omate originaal Windowsi litsentsi. Sisestage vajalikud andmed (mingit litsentsivõtit ega muud sellist pole vaja, lihtsalt nimi, organisatsioon ja kas märgite või mitte ruudu originaal Windowsi litsentsi omamise kohta)
[[Pilt:Ss-firstrun-winedoors.png|400px|center]]

Peale seda paigaldatakse erinevaid vajalike vahendeid. See võtab paar minutit aega ja võib vajada paaris kohas ehk Teie sekkumist Yes või OK nupu vajutamisel.

Kui see kõik tehtud, siis avaneb Teile Wine-doorsi peamine aken.
[[Pilt:Ss-winedoors-1.png|400px|center]]

Nüüd pole Teil midagi muud teha, kui märkida ära need rakendused, mida soovite paigaldada (või siis eemaldada) ja vajutada '''Rakenda''' nuppu.
==Wine-doorsi eemaldamine==
Juhul, kui soovite mõnda Wine-doorsi abil paigaldatud rakendust eemaldada, siis käivitage uuesti Wine-doors ja seal menüüdest valige rakendus, mida soovite eemaldada.

Kui soovite aga täielikult süsteemist eemaldada wine-doorsi, siis liikuge uuesti kataloogi, kus asub setup.py fail, ehk meie näite puhul
cd ~/.wine-doors/wine-doors
ja seal tuleb anda nüüd käsk:
python setup.py uninstall
==Lisamärkmed==
Kasutajatel tasuks tähelepanu pöörata faktile, et tegu on alles testimisel tarkvaraga ja mitte kõik paigaldused ei tööta nii nagu peab. Näiteks Internet Exploreri sain mina ilusti paigaldatud ja ilmus ta mul menüüsse Interneti alla (kuid peale Gnome restarti), kuid Windows Media Playerit mul paigaldada ei õnnestunud.

Arutelu:Arch Linux

2007-05-26T17:16:34Z

Ingram:

''Release on aga stabiilsusele orienteeritud. Seal uuendatakse pakke vaid vigade- ja turvaparandusteks.''

Pole kummagi lausega nõus. Arch Linux on rolling release distro, mis tähendab, et release ei ole mõeldud olema stabiilsem kui Current. Release on alati viimane ISO väljalase ja seal ei tehta pakkidele eraldi turvauuendusi. Alles siis kui järgmine ISO välja tuleb (ca 1 aasta) uueneb ka Release. Current'it loetakse ka alati stabiilseks, sest eraldi on olemas Testing, kust väljakasvanud pakid muutuvad stabiilseks ja lähevad Current'isse.

Mis siis parem sõnastus oleks?

----

alates "Duke" releasest on ju versiooninumbrid teised, aasta.kuu (Ingram)

Arch Linux

2007-05-26T17:12:54Z

Ingram:

[[Kategooria:Linuxi distributsioonid]]
{{Linuxi info|
nimi = Arch Linux
|logo = [[Pilt:Arch linux-logo.png]]
|screenshot =
|pildi allkiri =
|arendaja =
|perekond = GNU/Linux
|arendusmudel =
|viimane versioon = 2007.05 "Duke"
|viimane valjalase = 17.05.2007
|ui = puudub (Bash)
|pakihaldus = [http://www.archlinux.org/pacman/ Pacman]
|litsents =
|staatus = aktiivne
|koduleht = [http://www.archlinux.org www.archlinux.org]
|foorum = [http://bbs.archlinux.org bbs.archlinux.org]
|ametlikud_peeglid = [http://www.archlinux.org/download.php archlinux.org/download.php]
|mitteametlikud_peeglid =
}}

'''Arch Linux''' on laiatarbe distributsioon, mida saab "vormida" tegema mida iganes. Tegemist on kiire, väikese ja paindliku süsteemiga, mille enamik komponente on lihtsalt arusaadavad ja muudetavad. Vilesid ega kellasid pole kaasa pandud ja distrovalmistaja loodab, et kasutaja saab ruttu profiks käsuliini administreerimises. Seetõttu on Arch Linux hea õppimise distributsioon uurimaks mis Pingviini kõhus toimub. [http://wiki.linux.ee/phpwiki/Arch%20Linux]

Arch Linux kasutab ainult i686 optimiseeritud pakke ja seega jookseb ta alates Pentium II protsessoriga masinatel. Pakke üritatakse hoida stabiilsete ja turvalistena.

Arch Linuxi autoriks on kanadalane Judd Vinet.

==Pacman==
Pakisüsteemi põhiosaks on [http://www.archlinux.org/pacman/ Pacman] nimeline programm, mis kasutab lihtsat binaaride pakkide süsteemi, milliseid on ise kerge juurde tekitatada, lubades kasutajatel lihtsalt oma süsteeme hallata ja oma vajaduste järgi muuta. Samuti võib kasutada omi repositooriume. Kirjutades lihtsalt <code>pacman -Suyf</code>, tiritakse kohale viimased tarkvarauuendused, mis on sarnane Debiani <code>apt-get</code> pakiuuendusega. Samuti kontrollib <code>pacman</code> sõltuvusi teistest tarkvarajuppidest ja teekidest.

Neile kellele ei meeldi binaarpakid on ArchLinuxis olemas ka võimalus enda tarkvara kompileerida kohapeal. Source systeemiks on ABS ja see sarnaneb BSD ports süsteemile.

[http://www.archlinux.org/packages.php Pakkide] hulk kasvab pidevalt ja saadaval on nii serveri püstipanekuks vajalik tarkvara kui ka töölaua jaoks [[KDE]], [[GNOME]] jms. pakid.

==Reliisid==
Arch Linuxit lastakse välja kahes reliisis: Current ja Release. Current on arendusversioon mis sisaldab viimaseid snapshotte tarkvarast. Release on aga stabiilsusele orienteeritud. Seal uuendatakse pakke vaid vigade- ja turvaparandusteks.

Süsteemi käivitus on BSD stiilis. Põhiliseks konfifailiks on /etc/rc.conf mille järgi loetakse sisse vajalikud kernelimoodulid, häälestatakse võrgukaardid ja käivitatakse erinevad teenused. Mingisugust SysV stiilis initi katalooge pole, teenuste käivituskriptid pannakse lihtsalt /etc/rc.d/ kataloogi.

Arch Linux

2007-05-26T17:11:51Z

Ingram:

[[Kategooria:Linuxi distributsioonid]]
{{Linuxi info|
nimi = Arch Linux
|logo = [[Pilt:Arch linux-logo.png]]
|screenshot =
|pildi allkiri =
|arendaja =
|perekond = GNU/Linux
|arendusmudel =
|viimane versioon = 2007.05 "Duke"
|viimane valjalase = 31.03.2007
|ui = puudub (Bash)
|pakihaldus = [http://www.archlinux.org/pacman/ Pacman]
|litsents =
|staatus = aktiivne
|koduleht = [http://www.archlinux.org www.archlinux.org]
|foorum = [http://bbs.archlinux.org bbs.archlinux.org]
|ametlikud_peeglid = [http://www.archlinux.org/download.php archlinux.org/download.php]
|mitteametlikud_peeglid =
}}

'''Arch Linux''' on laiatarbe distributsioon, mida saab "vormida" tegema mida iganes. Tegemist on kiire, väikese ja paindliku süsteemiga, mille enamik komponente on lihtsalt arusaadavad ja muudetavad. Vilesid ega kellasid pole kaasa pandud ja distrovalmistaja loodab, et kasutaja saab ruttu profiks käsuliini administreerimises. Seetõttu on Arch Linux hea õppimise distributsioon uurimaks mis Pingviini kõhus toimub. [http://wiki.linux.ee/phpwiki/Arch%20Linux]

Arch Linux kasutab ainult i686 optimiseeritud pakke ja seega jookseb ta alates Pentium II protsessoriga masinatel. Pakke üritatakse hoida stabiilsete ja turvalistena.

Arch Linuxi autoriks on kanadalane Judd Vinet.

==Pacman==
Pakisüsteemi põhiosaks on [http://www.archlinux.org/pacman/ Pacman] nimeline programm, mis kasutab lihtsat binaaride pakkide süsteemi, milliseid on ise kerge juurde tekitatada, lubades kasutajatel lihtsalt oma süsteeme hallata ja oma vajaduste järgi muuta. Samuti võib kasutada omi repositooriume. Kirjutades lihtsalt <code>pacman -Suyf</code>, tiritakse kohale viimased tarkvarauuendused, mis on sarnane Debiani <code>apt-get</code> pakiuuendusega. Samuti kontrollib <code>pacman</code> sõltuvusi teistest tarkvarajuppidest ja teekidest.

Neile kellele ei meeldi binaarpakid on ArchLinuxis olemas ka võimalus enda tarkvara kompileerida kohapeal. Source systeemiks on ABS ja see sarnaneb BSD ports süsteemile.

[http://www.archlinux.org/packages.php Pakkide] hulk kasvab pidevalt ja saadaval on nii serveri püstipanekuks vajalik tarkvara kui ka töölaua jaoks [[KDE]], [[GNOME]] jms. pakid.

==Reliisid==
Arch Linuxit lastakse välja kahes reliisis: Current ja Release. Current on arendusversioon mis sisaldab viimaseid snapshotte tarkvarast. Release on aga stabiilsusele orienteeritud. Seal uuendatakse pakke vaid vigade- ja turvaparandusteks.

Süsteemi käivitus on BSD stiilis. Põhiliseks konfifailiks on /etc/rc.conf mille järgi loetakse sisse vajalikud kernelimoodulid, häälestatakse võrgukaardid ja käivitatakse erinevad teenused. Mingisugust SysV stiilis initi katalooge pole, teenuste käivituskriptid pannakse lihtsalt /etc/rc.d/ kataloogi.

Kasutaja:Ingram

2007-01-02T19:32:12Z

Ingram:

On uuendanud pidevalt Töölauakeskondade versioone

Arutelu:Xfce

2007-01-02T19:31:17Z

Ingram:

Äkki peaks viimane versioon olema ikka viimane stabiilne versioon? - jrepan

Latest release: 4.2.3.2 / November 15, 2005 // Preview release: 4.3.99.2 / November 5, 2006 - Ingram

Arutelu:Xfce

2007-01-02T19:30:58Z

Ingram:

Äkki peaks viimane versioon olema ikka viimane stabiilne versioon? - jrepan

Latest release: 4.2.3.2 / November 15, 2005 // Preview release: 4.3.99.2 / November 5, 2006 - indrek

Arutelu:Xfce

2007-01-02T19:30:14Z

Ingram:

Äkki peaks viimane versioon olema ikka viimane stabiilne versioon? - jrepan

Latest release: 4.2.3.2 / November 15, 2005
Preview release: 4.3.99.2 / November 5, 2006

Fluxbox

2007-01-02T19:27:13Z

Ingram:

[[Kategooria:Aknahaldurid/Töölauakeskkonnad]]
{{Tarkvara|
| nimi = Fluxbox
| logo =
| screenshot = [[Pilt:Fluxbox3.jpg|200px]]
| pildi_allkiri =
| tyyp = [[Aknahaldur]]
| arendaja = Fluxbox arendajad
| litsents = [[MIT]]
| viimane_versioon = 1.0rc2
| viimane_valjalase = 2 juuli 2006
| staatus = aktiivne
| koduleht = http://fluxbox.org/
| foorum = http://sourceforge.net/forum/?group_id=35398
}}

KDE

2007-01-02T19:19:46Z

Ingram:

[[Kategooria:Aknahaldurid/Töölauakeskkonnad]]
{{Tarkvara|
| nimi = KDE
| logo = [[Pilt:KDE logo.png|50px]]
| screenshot = [[Pilt:Kde3.5default.jpg|250px]]
| pildi_allkiri = KDE 3.5 kuvatõmmis
| tyyp = töölauakeskkond
| arendaja = The KDE Team
| litsents = [[GPL]]
| viimane_versioon = 3.5.5
| viimane_valjalase = 11.10.2006
| staatus = aktiivne
| koduleht = [http://www.kde.org www.kde.org]
| foorum = [http://www.kde-forum.org/ www.kde-forum.org]
}}

'''KDE''' ('''''K'''ool[http://kde.org/documentation/posting.txt] '''D'''esktop '''E'''nvironment'') on vabavaraline töölauakeskkond (''desktop environment''), mille alustalaks on Trolltechi [[Qt]] ''toolkit''. KDE jookseb enamikel Unixi-laadsetel operatsioonisüsteemidel nagu [[Linux]], [[BSD]], Solaris jne. Pordid on ka MacOSX'ile kasutades X11 ning Windowsile kasutades Cygwin'i. [http://en.wikipedia.org/wiki/Kde]

==Ajalugu==
KDE asutas aastal 1996 Saksamaal asuva Tübingeni Ülikooli tudeng Matthias Ettrich. Tema meelest oli UNIX-i töölauaga palju asju valesti. Kokkuvõtte neist tegi ta [http://groups.google.com/group/de.comp.os.linux.misc/msg/cb4b2d67ffc3ffce selles] uudisegrupi postituses. Talle ei meeldinud, et kõik programmid näevad erinevalt välja. Ta ei pakkunud välja ainult programmide kogumiku, vaid pigem tervikliku töölauakeskkonna, mis pidi olema ka piisavalt lihtne, et ta tüdruksõber seda kasutada oskaks. Nimi KDE (''Kool Desktop Environment'') sai valitud väidetavalt sellepärast, et C täht sõnas ''cool'' oli juba võetud CDE poolt (''Common Desktop Environment''). Hilisemal ajal kutsutakse KDE-d lihtsalt ''K Desktop Environmentiks''.

Matthias hakkas oma töölauakeskkonda kirjutama [[Qt|Qt tööriistade]] abiga. Sellel ajal polnud Qt veel vabavaralise litsentsiga ning KDE-le moodustati kaks konkureerivat projekti - "Harmony", mis pidi looma vabavaralise alternatiivi Qt tööriistadele ja [[GNOME]], mis loobus üldsegi Qt kasutamisest. Septembris 2000 tegi Trolltech Qt lõpuks saadavaks ka [[GPL]]-i all ning seega ei ole Qt mitte-vabavaralisus enam pädev argument. Alates Qt versioonist 4.0 on Qt teegid vabavarana saadaval nii Windowsi, Unixi kui Maci platvormidel, seega on järgmine suurem versioon KDE-st põhimõtteliselt porditav kõigile nendele platvormidele.

Et takistada Qt lähtekoodi hävimast kui Trolltech näiteks pankrotti läheb, on saavutatud kokkulepe, et Trolltechi olemasolu lakkamisel väljastatakse Qt lähtekood [[BSD litsents|BSD litsentsi]] all.

==Vaata ka==
*[[KDE kiirendamine]]
*[http://kde-look.org KDE ''themed'']
*[http://kde-apps.org KDE programmid]
*[http://kde-artists.org KDE kunstnike lehekülg]
*[http://planetkde.org Planet KDE]
*[http://www.trolltech.com/ Trolltechi koduleht]
*[http://www.trolltech.com/products/qt/index.html Qt tööriistad]

GNOME

2007-01-02T19:17:06Z

Ingram:

[[Kategooria:Aknahaldurid/Töölauakeskkonnad]]
{{Tarkvara|
| nimi = GNOME
| logo = [[Pilt:Gnomelogo.png]]
| screenshot = [[Pilt:Figure-gnome-desktop.png|250px]]
| pildi_allkiri = GNOME 2.12 Evince PDFikuvaja ja Totem meediapleieriga
| tyyp = töölauakeskkond
| arendaja = The Gnome Project
| litsents = [[GPL]] ja [[LGPL]]
| viimane_versioon = 2.16.2
| viimane_valjalase = 23.11.2006
| staatus = aktiivne
| koduleht = [http://www.gnome.org www.gnome.org]
| foorum = [http://gnomesupport.org/forums/ gnomesupport.org/forums]
}}

'''GNOME''' ('''''G'''NU '''N'''etwork '''O'''bject '''M'''odel '''E'''nvironment'') on vabavaraline töölauakeskkond, mis on osa [[GNU]] projektist. GNOME projekt paneb suurt rõhku töölaua lihtsusele ning neid on liigse üldistamise eest ka korduvalt kritiseeritud. GNOME kasutab töökeskkonna jaoks [[Gimp Toolkit]] (GTK+) tööriistu.

==Ajalugu==
GNOME'i projekt sai alguse augustis 1997, kui Miguel de Icaza ja Federico Mena algatasid selle vastukaaluks [[KDE]] töölauakeskkonnale, kelle vabadus oli sel ajal kahtluse all - nimelt ei kasutanud [[Qt]] siis veel vaba litsentsi, tänaseks on see mure lahendatud ning GNOME on kõigest KDE konkurent. GTK+ kasutab [[LGPL]]-i, seega on GNOME töölaud ise litsentseeritud LGPL all, kuid tema programmid on [[GPL]]-i all.

GNOME töölaud on kirjutatud C-s. On olemas ka erinevaid nn sidemeid teistele keeltele nagu C++, Java, Ruby, C#, Python, Perl jt.

==Vaata ka==
*[http://www.gtk.org/ The Gimp Toolkit]
*[http://gnome-look.org GNOME ''themed'' (Gnome-Look)]
*[http://art.gnome.org GNOME ''themed'' (art.gnome.org)]

KDE

2006-08-14T06:48:25Z

Ingram:

[[Kategooria:Aknahaldurid/Töölauakeskkonnad]]
{{Tarkvara|
| nimi = KDE
| logo = [[Pilt:KDE logo.png|50px]]
| screenshot = [[Pilt:Kde3.5default.jpg|250px]]
| pildi_allkiri = KDE 3.5 kuvatõmmis
| tyyp = töölauakeskkond
| arendaja = The KDE Team
| litsents = [[GPL]]
| viimane_versioon = 3.5.4
| viimane_valjalase = 2.08.2006
| staatus = aktiivne
| koduleht = [http://www.kde.org www.kde.org]
| foorum = [http://www.kde-forum.org/ www.kde-forum.org]
}}

'''KDE''' ('''''K'''ool[http://kde.org/documentation/posting.txt] '''D'''esktop '''E'''nvironment'') on vabavaraline töölauakeskkond (''desktop environment''), mille alustalaks on Trolltechi [[Qt]] ''toolkit''. KDE jookseb enamikel Unixi-laadsetel operatsioonisüsteemidel nagu [[Linux]], [[BSD]], Solaris jne. Pordid on ka MacOSX'ile kasutades X11 ning Windowsile kasutades Cygwin'i. [http://en.wikipedia.org/wiki/Kde]

==Ajalugu==
KDE asutas aastal 1996 Saksamaal asuva Tübingeni Ülikooli tudeng Matthias Ettrich. Tema meelest oli UNIX-i töölauaga palju asju valesti. Kokkuvõtte neist tegi ta [http://groups.google.com/group/de.comp.os.linux.misc/msg/cb4b2d67ffc3ffce selles] uudisegrupi postituses. Talle ei meeldinud, et kõik programmid näevad erinevalt välja. Ta ei pakkunud välja ainult programmide kogumiku, vaid pigem tervikliku töölauakeskkonna, mis pidi olema ka piisavalt lihtne, et ta tüdruksõber seda kasutada oskaks. Nimi KDE (''Kool Desktop Environment'') sai valitud väidetavalt sellepärast, et C täht sõnas ''cool'' oli juba võetud CDE poolt (''Common Desktop Environment''). Hilisemal ajal kutsutakse KDE-d lihtsalt ''K Desktop Environmentiks''.

Matthias hakkas oma töölauakeskkonda kirjutama [[Qt|Qt tööriistade]] abiga. Sellel ajal polnud Qt veel vabavaralise litsentsiga ning KDE-le moodustati kaks konkureerivat projekti - "Harmony", mis pidi looma vabavaralise alternatiivi Qt tööriistadele ja [[GNOME]], mis loobus üldsegi Qt kasutamisest. Septembris 2000 tegi Trolltech Qt lõpuks saadavaks ka [[GPL]]-i all ning seega ei ole Qt mitte-vabavaralisus enam pädev argument. Alates Qt versioonist 4.0 on Qt teegid vabavarana saadaval nii Windowsi, Unixi kui Maci platvormidel, seega on järgmine suurem versioon KDE-st põhimõtteliselt porditav kõigile nendele platvormidele.

Et takistada Qt lähtekoodi hävimast kui Trolltech näiteks pankrotti läheb, on saavutatud kokkulepe, et Trolltechi olemasolu lakkamisel väljastatakse Qt lähtekood [[BSD litsents|BSD litsentsi]] all.

==Vaata ka==
*[[KDE kiirendamine]]
*[http://kde-look.org KDE ''themed'']
*[http://kde-apps.org KDE programmid]
*[http://kde-artists.org KDE kunstnike lehekülg]
*[http://planetkde.org Planet KDE]
*[http://www.trolltech.com/ Trolltechi koduleht]
*[http://www.trolltech.com/products/qt/index.html Qt tööriistad]

GNOME

2006-08-14T06:45:48Z

Ingram:

[[Kategooria:Aknahaldurid/Töölauakeskkonnad]]
{{Tarkvara|
| nimi = GNOME
| logo = [[Pilt:Gnomelogo.png]]
| screenshot = [[Pilt:Figure-gnome-desktop.png|250px]]
| pildi_allkiri = GNOME 2.12 Evince PDFikuvaja ja Totem meediapleieriga
| tyyp = töölauakeskkond
| arendaja = The Gnome Project
| litsents = [[GPL]] ja [[LGPL]]
| viimane_versioon = 2.14.3
| viimane_valjalase = 2.08.2006
| staatus = aktiivne
| koduleht = [http://www.gnome.org www.gnome.org]
| foorum = [http://gnomesupport.org/forums/ gnomesupport.org/forums]
}}

'''GNOME''' ('''''G'''NU '''N'''etwork '''O'''bject '''M'''odel '''E'''nvironment'') on vabavaraline töölauakeskkond, mis on osa [[GNU]] projektist. GNOME projekt paneb suurt rõhku töölaua lihtsusele ning neid on liigse üldistamise eest ka korduvalt kritiseeritud. GNOME kasutab töökeskkonna jaoks [[Gimp Toolkit]] (GTK+) tööriistu.

==Ajalugu==
GNOME'i projekt sai alguse augustis 1997, kui Miguel de Icaza ja Federico Mena algatasid selle vastukaaluks [[KDE]] töölauakeskkonnale, kelle vabadus oli sel ajal kahtluse all - nimelt ei kasutanud [[Qt]] siis veel vaba litsentsi, tänaseks on see mure lahendatud ning GNOME on kõigest KDE konkurent. GTK+ kasutab [[LGPL]]-i, seega on GNOME töölaud ise litsentseeritud LGPL all, kuid tema programmid on [[GPL]]-i all.

GNOME töölaud on kirjutatud C-s. On olemas ka erinevaid nn sidemeid teistele keeltele nagu C++, Java, Ruby, C#, Python, Perl jt.

==Vaata ka==
*[http://www.gtk.org/ The Gimp Toolkit]
*[http://gnome-look.org GNOME ''themed'' (Gnome-Look)]
*[http://art.gnome.org GNOME ''themed'' (art.gnome.org)]