Pingviini viki - Kasutaja kaastöö [et]

VabaTarkvaraKlubi/20100126

2010-01-26T17:17:28Z

Innu:

TB3 - http://digitizor.com/2009/12/10/how-to-install-thunderbird-3-shredder-in-ubuntu-9-10/

VabaTarkvaraKlubi/20100119

2010-01-20T23:17:15Z

Innu:

Ubuntu 9.10 OpenOffice 3.1 pangestub märkmetega dokumendi salvestamisel DOC formaati.
: OOo 3.2 m59 salvestab Kubuntu 8.04-s korrektselt ka DOC-iks – [[Kasutaja:Mihhkel|Mihhkel]] 19. jaanuar 2010, kell 18:29 (UTC)

Gnome paneelil kiirkäivitusikoonid vahetavad suvaliselt oma järjekorda.

Ubuntu 9.10 OpenOffice 3.1 Tööriistaribalt kaob nimekirjade tööriista dokk?

Töölauategevused Estobuntu 10.04 jaoks: http://estobuntu.itcollege.ee/trac/estobuntu/wiki/1004töölauategevused - oodatud on täiendus- ja parandusettepanekud

Ubiquity - lisada paigaldajasse valik mis töölauakeskkonda ning pakette paigaldada
https://launchpad.net/ubiquity - projekti koduleht
Kood: http://bazaar.launchpad.net/~ubuntu-installer/ubiquity/trunk/files

Vaba tarkvaraga seotud eestikeelsete raamatute koostamine/tõlkimine/välja andmine.

[http://pingviin.org/fpost53741.html Teema foorumis]

VabaTarkvaraKlubi/20100119

2010-01-19T20:03:39Z

Innu:

VabaTarkvaraKlubi

2010-01-19T17:09:58Z

Innu:

Siia kogume Vaba Tarkvara Klubiga seotud informatsiooni

[[VabaTarkvaraKlubi/20100112]]

[[VabaTarkvaraKlubi/20100119]]

VabaTarkvaraKlubi/20100112

2010-01-13T10:41:27Z

Innu:

VabaTarkvaraKlubi/20100112

2010-01-12T19:13:43Z

Innu:

http://en.wikipedia.org/wiki/One_Laptop_per_Child noorematele

http://www.qimo4kids.com/

Võsa kommentaar mida kaamerasse ei julgenud öelda:
Arendajatest mitte-sõltuvad faktorid
1. kinnised failivormingud
2. patendid
3. riistvara litsentsid
Arendajatest sõltuvad faktorid:
1. kvaliteedikontroll (debug + testimine)
2. värske ja algajasõbralik dokumentatsioon
3.

Innult:
Keegi mainis ruby on railsi. Aga ei kuulnud täpselt mida öeldi. Selle avatud frameworki kohta võin palju rääkida/vaielda. 2 aastat tööd + 1.5 aastat väiksemaid asju :).

VabaTarkvaraKlubi/20100112

2010-01-12T18:21:43Z

Innu:

http://en.wikipedia.org/wiki/One_Laptop_per_Child noorematele

http://www.qimo4kids.com/

VabaTarkvaraKlubi/20100112

2010-01-12T18:19:30Z

Innu:

http://en.wikipedia.org/wiki/One_Laptop_per_Child noorematele

Kasutaja:Innu

2009-08-27T21:01:43Z

Innu:

[http://urgas.eu/ Lehekülg]

Grep

2009-08-27T18:38:12Z

Innu: Uus lehekülg: 'Kategooria:Linuxi käsud grep, egrep, fgrep, rgrep - Prindib teksti, mis vastab antud regulaaravaldisele. == Võtmed == * -i, --ignore-case - Otsing ei ole enam tähtede suhtes…'

[[Kategooria:Linuxi käsud]]
grep, egrep, fgrep, rgrep - Prindib teksti, mis vastab antud regulaaravaldisele.

== Võtmed ==
* -i, --ignore-case - Otsing ei ole enam tähtede suhtes tõstutundlik.
* -n, --line-number - Lisab vastele ka rea numbri.
* -r, --recursive - Uurib ka alamkatalooge.
Väga palju infot saate kui trükite sisse: [[man]] grep

== Näited ==
Otsib praegusest ja kõikidest alamkataloogidest faile, mis sisaldavad sõna 'tere'. -n tähendab, et prinditaks ka reanumbri, kus see sõna leiti.
grep -rn 'tere' *

Otsib antud väljundist kõik read kus on sõna 'tere'.
[[cat]] file | grep tere

Rm

2009-08-27T18:23:01Z

Innu:

[[Kategooria: Linuxi käsud]]
rm - kustuta faile või katalooge

==Võtmed==
* -f, --force - kustuta kõik failid ilma küsimata
* -i, --interactive - küsi enne igat kustutamist
* -r, -R, --recursive - kustuta katalooge rekursiivselt
* -v, --verbose - väljasta infot iga kustutatava faili kohta

== Näited ==
Faili kustutamine:
rm failinimi

Kausta kustutamine:
rm -r kaustanimi

Root kasutajana ei tasuks seda kirjutada. See siis on teie root kausta kustutamine ilma ühegi küsimuseta.
rm -rf /

==Vaata ka==
[[rmdir]] - Kustutab kataloogi.

Cd

2009-07-09T23:41:42Z

Innu:

[[Kategooria:Linuxi käsud]]
cd - change directory - kataloogi vahetamine.

== Näited ==

Valitud kataloogi minemine:
cd /home/martins/Desktop/

Juurkataloogi minemine:
cd /

Martins kotukataloogi minemine
cd ~martins

Enda kodukataloogi minemine
cd ~
cd

Üks kataloog ülespoole (erinevalt DOS'ist peab olema tühik cd ja punktide vahel)
cd ..

Kaks kataloogi ülespoole (jne)
cd ../..

== Mõned nipid ==

Kui kasutad [[zsh]] [[shell]]i siis lisada .zshrc faili read
alias cd..='cd ..'
alias -g '...'='../..'
alias -g '....'='../../..'
alias -g '.....'='../../../..'
alias -g '......'='../../../../..'
alias -g '.......'='../../../../../..'
Esimene neist lubab kaustada cd..-i. Vahest ikka juhtub, et unustatakse tühik lisada.
Ülejäänud teevad lihtsamaks kataloogis ülespoole minemist. Näiteks neli kataloogi ülespoole saada, tuleks trükkida
cd .....

Arutelu:Kuidas paigaldada Firefox 3.5 Ubuntu 9.04

2009-07-09T23:27:25Z

Innu: Uus lehekülg: 'Tegelikult ei ole just otseselt vaja backupi teha, sest firefox 3.5 teeb endale uue kausta (~/.mozilla/firefox-3.5). Tavaline firefoxi profiil jääb alles.'

Tegelikult ei ole just otseselt vaja backupi teha, sest firefox 3.5 teeb endale uue kausta (~/.mozilla/firefox-3.5). Tavaline firefoxi profiil jääb alles.

Ubuntu ja Reiser4

2009-07-03T21:45:17Z

Innu:

[[Kategooria:Ubuntu]]
== Reiser4 tugi (K)Ubuntul ==

'''''Aegunud artikkel - võiks minna kas täielikule uuendamisele või siis kustutamisele'''''

Loodan, et tead mis on "repositories".
https://wiki.ubuntu.com/AddingRepositoriesHowto

Esiteks tee kindlaks mis kernelit sa hetkel kasutad
uname -r

Oletame, et kasutad kernelit 2.6.12. Installime source.
sudo apt-get install linux-source-2.6.12

Reiser4 patchi saab tõmmata siit:
ftp://ftp.namesys.com/pub/reiser4-for-2.6/
Hetkel meie kerneli jaoks siis
wget ftp://ftp.namesys.com/pub/reiser4-for-2.6/2.6.12/reiser4-for-2.6.12-3.patch.gz

Liigutame reiser4 patchi /usr/src kausta
sudo mv reiser4-for-2.6.12-3.patch.gz /usr/src/

Liigume ka meie usr src kausta
cd /usr/src/

Pakkime linux source lahti
sudo tar -xjf linux-source-2.6.11.tar.bz2

Pakkime reiser4 patchi lahti
sudo gunzip reiser4-for-2.6.12-3.patch.gz

Installime kõik vajaliku mis võib vaja minne kerneli kompileerimisel (kui mõnda nendest ei ole siis eemalda see listist ja jäta installimata).
sudo apt-get install build-essential kernel-package gcc gcc-3.4 libncurses5 libncurses5-dev libqt3-mt-dev

Teeme elu lihtsamaks
sudo rm /usr/src/linux
sudo ln -s /usr/src/linux-source-2.6.12 /usr/src/linux

Liigume siis linux kausta
cd /usr/src/linux

Patchime kerneli reiser4-ga
patch -p1 < ../reiser4-for-2.6.12-3.patch

Et mitte kernelit täiesti algusest teha, valmistame vana configu :)
sudo make oldconfig
Vajuta enterit küsimustele.

Teeme kernlis muudatusi
sudo make menuconfig
File Systems->>Reiser4 (M)
Salvesta kernel kui muid muudatusi teha ei taha

Nüüd kompileerime kerneli
sudo make-kpkg clean
sudo make-kpkg --initrd --append-to-version=-custom kernel_image kernel_headers

Loodame, et erroreid ei tule. Peale pikka kompileerimist peaks tekkima /usr/src/ kausta kaks uut file. Installi need.
cd /usr/src/
ls #et näha mis failid tekkisid
sudo dpkg -i kernel-image-2.6.12-custom_10.00.Custom_i386.deb
sudo dpkg -i kernel-headers-2.6.12-custom_10.00.Custom_i386.deb

Installitud nüüd see ongi. Teeme restardi ja bootime uue kerneli üles.

Edasi uuri kuidas vormindada paritsioone reiser4-jaks.
Boot ja / paritsiooni ei soovitata teha reiser4-jaks.

----

Kasutatud kirjandus:

* http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=27673
* http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=56835

Pidgin

2009-07-03T21:29:02Z

Innu:

[[Kategooria:Tarkvara]]
{{Tarkvara|
| nimi = Pidgin
| logo = [[Pilt:230px-Pidgin logo.png]]
| screenshot = [[Pilt:GaimGNOME.png|230px]]
| pildi_allkiri = Gaim Gnomes
| tyyp = sõnumitarkvara
| arendaja =
| litsents = GPL
| viimane_versioon = 2.5.8
| viimane_valjalase = 27.06.2009
| staatus = aktiivne
| koduleht = http://www.pidgin.im/
| foorum =
}}
Pidgin (endine Gaim) on nagu [[aMSN]]gi sõnumitarkvara, mis toetab erinevaid protokolle nagu [[MSN]], [[IRC]], [[Jabber]] jne. Tegu on paljude Linuxi distributsioonide vaikimisi sõnumitarkvaraga. Kuigi ta kasutamine ei sarnane kuigi palju [[Microsoft]] [[MSN]] tarkvara omale, on ümber õppimine vajadusel suhteliselt lihtne. Lisaks [[Linux]]ile töötab Pidgin ka näiteks [[Microsoft Windows]]il, [[FreeBSD]]l, SkyOS ja [[Trolltech]]i PDA operatsioonisüsteemidel.

==Toetatud protokollid==

* AIM
* Bonjour
* Gadu-Gadu
* [[Google Talk]]
* Groupwise
* ICQ
* [[IRC]]
* [[MSN]]
* QQ
* SILC
* SIMPLE
* Sametime
* [[XMPP]] ([[Jabber]])
* Yahoo!
* Zephyr

==Pidgin 2.0==
Pidgin 2.0 on tähtsaim muutus selle programmi ajaloos. Ligi poolteist aastat kestnud arendustöö käigus on parandatud palju vigu, lisatud hulganisti uusi võimalusi, uuendatud välimust ja palju muud.

Muudetud on ka nimi, Gaimist sai Pidgin. Selle põhjuseks oli lihtsalt öeldes see, et AOL oli kaubamärgi AIM registreerinud ja seostus liiga palju Gaimiga ning mõlema poole juristid pidasid pikka aega salajas kõnelusi. Lõpuks otsustati programmi nimi ära muuta.

Pidgin tähendab inglise keeles lihtsustatud keelt, mis on kujunenud välja suhtlemisvahendina erinevate keelerühmade regulaarsel kokkupuutel.

== Lisad (pluginad) ==
Pidginil on suurel hulgal lisasid, nii ametlike kui "third-party" lisasid. Näiteks [[OTR]] turvaliseks suhtlemiseks, kirjade märguanded, märkmed kasutajate jaoks, eelmise suhtlemise logid, matemaatilised valemid jpm.

== Lingid ==
* http://en.wikipedia.org/wiki/Pidgin_(software)
* http://www.cypherpunks.ca/otr/ - turvaline suhtlemine

SSH

2009-07-03T21:12:58Z

Innu: Uus lehekülg: ''''SSH''' (Secure Shell) on võrguprotokoll, mis lubab andmeid vahendada turvalist kanalit pidi kahe masina vahel. SSH on disainitud asendamaks Telneti ja muid sarnaseid ebaturv…'

'''SSH''' (Secure Shell) on võrguprotokoll, mis lubab andmeid vahendada turvalist kanalit pidi kahe masina vahel. SSH on disainitud asendamaks [[Telnet]]i ja muid sarnaseid ebaturvalisi vahendeid, mis saadavad andmeid puhta tekstina üle võrgu.

== Kasutamine ==
Üldiselt kasutatakse SSH-d, et
* Sisse logida teise masinasse ja seal toimetada
* Kopeerida faile masinate vahel ([[SCP]], [[SFTP]])
* [[rsync]]i kombinatsiooniga tagavarakoopiateks, peegeldamiseks ja kopeerimiseks
* Porte ümber suunata
* Xi rakendusi kasutada
* Failisüsteemi turvaliseks [[mount]]imiseks ([[SSHFS]])
* ja palju muud

== Näited ==
Ühendumine masinaga, mis asub aadressil example.com ja kasutajaks pingviin. Port 22 puhul ei pea ise porti määrama.
ssh pingviin@example.com

Kopeerida fail serverist enda desktopile (kausta kopeerimiseks kasutada -r argumenti)
scp pingviin@example.com:/home/pingviin/mingifail ~/Desktop/

Kausta [[mount]]imine enda arvutisse
mkdir ~/remote
sshfs pingviin@example.com:/home/pingviin ~/remote

== Turvalisus ==
''TODO''

== Kasututaja autentimine ==
''TODO''

== Lingid ==
* http://en.wikipedia.org/wiki/Secure_Shell
* http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Ssh

VIM

2009-07-03T20:29:53Z

Innu: /* Skriptid */

[[Kategooria:Tarkvara]]
{{Tarkvara|
| nimi = Vim - Vi IMproved
| logo = [[Pilt:Vimlogo.png|Vim logo]]
| screenshot = [[Pilt:Vim.png|thumb|Vim]]
| pildi_allkiri =
| arendaja =
| tyyp = [[Tekstiredaktor]]
| litsents = [[GPL]]
| viimane_versioon = 7.2
| viimane_valjalase = 2008-08-09
| staatus = aktiivne
| koduleht = [http://www.vim.org/ www.vim.org]
| foorum =
}}

'''VIM''' - '''Vi IMproved''' on [[tekstiredaktor]], mis on edasiarendatud versioon programmist [[Vi]]. See on avatud lähtekoodiga ning mitte platvorm spetsiifiline.

== Õppimine ==
Uuele kasutajale võib Vim näida ülemõistuse käiv. Näiteks, et teksti sisestada tuleb kõige pealt liikuda ''Insert Modesse'' ´Insert´ Või ´I´ nupuga. Salvestamiseks tuleks aga trükkida ´:w´, ning programmist lahkumiseks ´:q´.

Põhilisemad asjad on võimalik kiiresti ära õppida käsurealt käivitades programmi '''vimtutor'''.
Tuleks leppida sellega, et vimi ei saa kunagi lihtsalt lugedes selgeks. Kõik tuleb kirjutamise ja töö käigus.

== Konfigueerimine ==
Vim-i saab konfigureerida meeletult. Peaaegu iga asi on muudetav. Kõik selleks, et lihtsustada ja kiirendada kirjutamist. Eriti kasutatakse neid võimalusi programmeerimisel.

Näiteks põhilisemad asjad, mida võiks ~/.vimrc faili sisse kirjutada. Need käivituvad seal automaatselt kui vim käivitada.

set nocompatible
set history=50 "ajalugu käsklustel
set nobk "ei tee backup faili ülekirjutamisel
set ttyfast "osadel terminalidel teeb töö kiiremaks
set smarttab "smart tab
set title "ilus terminali tiitel
set splitbelow "juhul kui teise faili, siis see läheb praeguse alla
set shiftround "< ja > nupud teksti liigutamiseks
set shiftwidth=2 "tabi pikkus tühikutes
set smartindent "automaatsed tabid minnes järgmisele reale
set softtabstop=2 "tühikud tabide asemel
set tabstop=2 "number of spaces that a <Tab> in the file counts for
set modeline
set ruler "rea ja veeru asukoht
filetype on "failitüübi otsimine
syntax on "värvid koodile
set confirm "annab teate ülekirjutamisel, readonly faili muutmisel jne
set pastetoggle=<F11> "F11 klahvile vajutamisel Insert Modes minnakse Paste Modele,
"mis tähendab, et millega kleepimisel ei kasutata automaatset <tab> süsteemi.

Juhul kui otsite abi mõne käskluse kohta siis trükkida vimi käsureale :help käsunimi. Nii antakse teile põhjalik info selle käsu kohta.

== Skriptid ==
Töö lihtsustamiseks ja abistamiseks on loodud hulganisti skripte. [http://www.vim.org/scripts/index.php Vim Scripts].

Mõned rohkesti kasutatavad skriptid:
# [http://www.vim.org/scripts/script.php?script_id=1318 SnippetsEmu] - Mingi kindla lühendi kirjutamisel ning Tabi vajutamisel ilmub selle asemele määratud tekst. Snippeteid on automaatselt kaasas üle 30 programeerimiskeelele. Samuti on väga lihtne neid ise juurde kirjutada.
# [http://www.vim.org/scripts/script.php?script_id=1567 Rails.vim] - Ruby on Railsi programeerijatele, mis annab hulgaliselt uusi võimalusi.
# [http://www.vim.org/scripts/script.php?script_id=1643 SuperTab] - Autocompletion. Kui juba sõna on korra kasutatud, siis sõna algust trükkides ja <Tab>i vajutades pakkub plugin sõna lõpetamise valikuid.

== Trikke ==

Allikas: [http://wiki.linux.ee wiki.linux.ee]

=== Tekstist otsimine ===

Vajutades ''normal modes'' klahvi "*" otsitakse järgnevast tekstist kursori all olevat sõna ja viiakse kursor sellele. Näiteks

foo = 10
/*
99 rida koodi
*/
bar = foo

Kui nüüd kursor on esimesel real ja vajutatakse "*", siis liigub kursor reale bar = foo. Kui otsimisega jõutakse faili lõppu, siis alustatakse seda algusest uuesti. "#" teeb samasugust otsingut vastassuunas, s.t. kursori all olevat sõna otsitakse kursorile eelnevast tekstist.

Teksti saab leida ka järgnevalt:

Vajutada '/' märki, kirjutada otsingustring, vajutada ''enter''. Näiteks:

/karu

Tekstis otsitakse kõik 'karu' sisaldavad kohad. Otsing toimub regulaaravaldistes.

=== Teksti asendamine ===

Kui on kiiresti teksti vaja asendada, siis saab selleks kasutada ''substitute'' käsku, ehk lühendina käsureal ':s' Näiteks:

:s/aaa/bbb/g

asendab real kõik 'aaa'-d 'bbb'-dega. '/g' ehk ''global'' lõpus näitab, et asendada tuleb kõik leitud otsingutulemused, mitte ainult esimene. Asendamine toimub regulaaravaldistega ning on suuresti sarnane Perlis kasutatavale süntaksile.

Kui on vaja ette anda teatud vahemikku, siis kogu faili puhul saab kasutada järgnevat:

:%s/aaa/bbb/g

mis asendab kogu failis/buffris 'aaa'-d 'bbb'-dega.
Kui on näiteks vaja teksti muuta jooksval ja viiel järgneval real:

:.,+5s/aaa/bbb/g

=== Teksti krüpteerimine ===

Vim võimaldab ka faile krüpteerida, nii et avamiseks pead sisestama salasõna. Tekstifaili krüpteerimiseks kirjuta

:X

Nüüd palutakse sul kaks korda sisestada salasõna. Salvestamiseks nagu ikka

:w

Enam ei ole võimalik seda faili teiste tekstiredaktoritega vaadata. Faili parooli alt vabastamiseks

:set key=

Ja jällegi salvestada

=== Varia ===

Käskudega :set wrap ja :set nowrap saab valida, et kas pikad read murtakse ära või jäetakse osa ekraani serva taha

Uuemad vim-i versioonid ei näita dos-i faile redigeerides enam rea lõppu ^M-i, vaid fail avatakse dos-formaadis. Sellegipoolest mõned teised tekstiredaktorid näitavad sama faili iga rea lõppu endiselt ^M-i. Et nendest ^M-idest lahti saada, tuleb kirjutada
:set fileformat=unix

== Lingid ==

* http://www.eng.hawaii.edu/Tutor/vi.html
* http://jmcpherson.org/editing.html
* http://thomer.com//vi/vi.html

VIM

2009-05-02T15:03:54Z

Innu: versiooni uuendus

[[Kategooria:Tarkvara]]
{{Tarkvara|
| nimi = Vim - Vi IMproved
| logo = [[Pilt:Vimlogo.png|Vim logo]]
| screenshot = [[Pilt:Vim.png|thumb|Vim]]
| pildi_allkiri =
| arendaja =
| tyyp = [[Tekstiredaktor]]
| litsents = [[GPL]]
| viimane_versioon = 7.2
| viimane_valjalase = 2008-08-09
| staatus = aktiivne
| koduleht = [http://www.vim.org/ www.vim.org]
| foorum =
}}

'''VIM''' - '''Vi IMproved''' on [[tekstiredaktor]], mis on edasiarendatud versioon programmist [[Vi]]. See on avatud lähtekoodiga ning mitte platvorm spetsiifiline.

== Õppimine ==
Uuele kasutajale võib Vim näida ülemõistuse käiv. Näiteks, et teksti sisestada tuleb kõige pealt liikuda ''Insert Modesse'' ´Insert´ Või ´I´ nupuga. Salvestamiseks tuleks aga trükkida ´:w´, ning programmist lahkumiseks ´:q´.

Põhilisemad asjad on võimalik kiiresti ära õppida käsurealt käivitades programmi '''vimtutor'''.
Tuleks leppida sellega, et vimi ei saa kunagi lihtsalt lugedes selgeks. Kõik tuleb kirjutamise ja töö käigus.

== Konfigueerimine ==
Vim-i saab konfigureerida meeletult. Peaaegu iga asi on muudetav. Kõik selleks, et lihtsustada ja kiirendada kirjutamist. Eriti kasutatakse neid võimalusi programmeerimisel.

Näiteks põhilisemad asjad, mida võiks ~/.vimrc faili sisse kirjutada. Need käivituvad seal automaatselt kui vim käivitada.

set nocompatible
set history=50 "ajalugu käsklustel
set nobk "ei tee backup faili ülekirjutamisel
set ttyfast "osadel terminalidel teeb töö kiiremaks
set smarttab "smart tab
set title "ilus terminali tiitel
set splitbelow "juhul kui teise faili, siis see läheb praeguse alla
set shiftround "< ja > nupud teksti liigutamiseks
set shiftwidth=2 "tabi pikkus tühikutes
set smartindent "automaatsed tabid minnes järgmisele reale
set softtabstop=2 "tühikud tabide asemel
set tabstop=2 "number of spaces that a <Tab> in the file counts for
set modeline
set ruler "rea ja veeru asukoht
filetype on "failitüübi otsimine
syntax on "värvid koodile
set confirm "annab teate ülekirjutamisel, readonly faili muutmisel jne
set pastetoggle=<F11> "F11 klahvile vajutamisel Insert Modes minnakse Paste Modele,
"mis tähendab, et millega kleepimisel ei kasutata automaatset <tab> süsteemi.

Juhul kui otsite abi mõne käskluse kohta siis trükkida vimi käsureale :help käsunimi. Nii antakse teile põhjalik info selle käsu kohta.

== Skriptid ==
Töö lihtsustamiseks ja abistamiseks on loodud hulganisti skripte. [http://www.vim.org/scripts/index.php Vim Scripts].

Ära tasuks mainida sellised skriptid:
# [http://www.vim.org/scripts/script.php?script_id=1318 SnippetsEmu] - Mingi kindla lühendi kirjutamisel ning Tabi vajutamisel ilmub selle asemele määratud tekst. Snippeteid on automaatselt kaasas üle 30 programeerimiskeelele. Samuti on väga lihtne neid ise juurde kirjutada.
# [http://www.vim.org/scripts/script.php?script_id=1567 Rails.vim] - Ruby on Railsi programeerijatele, mis annab hulgaliselt uusi võimalusi.

== Trikke ==

Allikas: [http://wiki.linux.ee wiki.linux.ee]

=== Tekstist otsimine ===

Vajutades ''normal modes'' klahvi "*" otsitakse järgnevast tekstist kursori all olevat sõna ja viiakse kursor sellele. Näiteks

foo = 10
/*
99 rida koodi
*/
bar = foo

Kui nüüd kursor on esimesel real ja vajutatakse "*", siis liigub kursor reale bar = foo. Kui otsimisega jõutakse faili lõppu, siis alustatakse seda algusest uuesti. "#" teeb samasugust otsingut vastassuunas, s.t. kursori all olevat sõna otsitakse kursorile eelnevast tekstist.

Teksti saab leida ka järgnevalt:

Vajutada '/' märki, kirjutada otsingustring, vajutada ''enter''. Näiteks:

/karu

Tekstis otsitakse kõik 'karu' sisaldavad kohad. Otsing toimub regulaaravaldistes.

=== Teksti asendamine ===

Kui on kiiresti teksti vaja asendada, siis saab selleks kasutada ''substitute'' käsku, ehk lühendina käsureal ':s' Näiteks:

:s/aaa/bbb/g

asendab real kõik 'aaa'-d 'bbb'-dega. '/g' ehk ''global'' lõpus näitab, et asendada tuleb kõik leitud otsingutulemused, mitte ainult esimene. Asendamine toimub regulaaravaldistega ning on suuresti sarnane Perlis kasutatavale süntaksile.

Kui on vaja ette anda teatud vahemikku, siis kogu faili puhul saab kasutada järgnevat:

:%s/aaa/bbb/g

mis asendab kogu failis/buffris 'aaa'-d 'bbb'-dega.
Kui on näiteks vaja teksti muuta jooksval ja viiel järgneval real:

:.,+5s/aaa/bbb/g

=== Teksti krüpteerimine ===

Vim võimaldab ka faile krüpteerida, nii et avamiseks pead sisestama salasõna. Tekstifaili krüpteerimiseks kirjuta

:X

Nüüd palutakse sul kaks korda sisestada salasõna. Salvestamiseks nagu ikka

:w

Enam ei ole võimalik seda faili teiste tekstiredaktoritega vaadata. Faili parooli alt vabastamiseks

:set key=

Ja jällegi salvestada

=== Varia ===

Käskudega :set wrap ja :set nowrap saab valida, et kas pikad read murtakse ära või jäetakse osa ekraani serva taha

Uuemad vim-i versioonid ei näita dos-i faile redigeerides enam rea lõppu ^M-i, vaid fail avatakse dos-formaadis. Sellegipoolest mõned teised tekstiredaktorid näitavad sama faili iga rea lõppu endiselt ^M-i. Et nendest ^M-idest lahti saada, tuleb kirjutada
:set fileformat=unix

== Lingid ==

* http://www.eng.hawaii.edu/Tutor/vi.html
* http://jmcpherson.org/editing.html
* http://thomer.com//vi/vi.html

VIM

2007-05-13T16:21:26Z

Innu: Mõned typod jäid sisse. Tegelt on neid vist veelgi :)

VIM

2007-05-13T16:19:03Z

Innu: New page: Kategooria:Tarkvara {{Tarkvara| | nimi = Vim - Vi IMproved | logo = Vim logo | screenshot = Vim | pildi_allkiri = | arendaja = | tyyp = [[...

Fail:Vim.png

2007-05-13T15:18:19Z

Innu: Vim urxvt konsooli aknas

Vim urxvt konsooli aknas

Fail:Vimlogo.png

2007-05-13T15:17:39Z

Innu: Vim logo

Vim logo

Kasutaja:Innu

2007-04-29T13:37:32Z

Innu: New page: linux omab

linux omab

XChat

2007-04-29T13:05:21Z

Innu: New page: Kategooria:Tarkvara {{Tarkvara| | nimi = X-Chat | logo = | screenshot = XChat 2.8.0 | pildi_allkiri = | tyyp = IRC klient | arendaja = GNU Projekt | l...

[[Kategooria:Tarkvara]]
{{Tarkvara|
| nimi = X-Chat
| logo =
| screenshot = [[Pilt:Xchat.png|thumb|XChat 2.8.0]]
| pildi_allkiri =
| tyyp = [[IRC klient]]
| arendaja = [[GNU Projekt]]
| litsents = [[GPL]]
| viimane_versioon = 2.8.2
| viimane_valjalase = 1. aprill 2007
| staatus = aktiivne
| koduleht = [http://www.xchat.org/ www.xchat.org]
| foorum = [http://forum.xchat.org/ forum.xchat.org]
}}

'''XChat''' on üks populaarsemaid [[IRC]] kliente unixi süsteemides. Samuti saavad seda kasutada [[Windows]]i ja [[Mac OS]]i kasutajad.

Fail:Xchat.png

2007-04-29T13:01:16Z

Innu: XChati tööaken

XChati tööaken

IRC

2007-04-29T12:46:41Z

Innu: /* Kliendid */

'''IRC''' ('''''I'''nternet '''R'''elay '''C'''hat'') on internetipõhine vestlusprotokoll. Põhiliselt kasutatakse seda grupisuhtluseks, kus suurem hulk kasutajaid on ühes "toas" ja saavad seal kõigiga suhelda. IRC loojaks on soomlane Jarkko "Wiz" Oikarinen, kes lõi selle 1988 aasta lõpus asendamaks programmi nimega MUT (MultiUser Talk). <br> <br>Laiema kõmu osaliseks sai IRC 1991 augustiputši ajal kui seda kasutati läbi meediasulu välismaailmaga suhtlemiseks. Hiljem kasutati seda sarnasel eesmärgil ka Iraagi Kuveidi invasiooni ajal.

== Kliendid ==
Kõige levinumateks klientideks linuxi maailmas on:
# [[XChat]] - Levinud rohkem gnome keskkonnas
# [[Konversation]] - Populaarne KDE keskonda kasutatavas distrodes
# [[KVIrc]]
# [[Irssi]] - Konsoolipõhine irc klient

Ei saa mainima jätta ka programmi nimega [http://www.mirc.com mIRC], mis peaks olema kõige populaarsem klient windowsis. Paljud kasutavad seda isegi linuxis läbi [[Wine]] programmi.

Samuti on olemas veel ka programmidesse sisseehitatud irc kliendid.
Näiteks [[Opera]], [[Pidgin]] (gaim) jne.

== IRC võrgud / IRC networks ==
Populaarsemad või tähtsamad võrgud mis võiks välja tuua:
# [[FreeNode]] - Avatud Projektidega Võrk (Open Projects Network). Enamjaolt leiab sealt kõik linuxi distro kanalid ja muidugi palju muid kanaleid (subversion, rubyonrails, php jne)
# [[QuakeNet]] - Seal on enamasti mängurid, kus otsitakse endale vastaseid jne.
# [[IRCWorld]] - Siin asub selle saidi #pingviin kanal

IRC

2007-04-29T11:29:42Z

Innu:

'''IRC''' ('''''I'''nternet '''R'''elay '''C'''hat'') on internetipõhine vestlusprotokoll. Põhiliselt kasutatakse seda grupisuhtluseks, kus suurem hulk kasutajaid on ühes "toas" ja saavad seal kõigiga suhelda. IRC loojaks on soomlane Jarkko "Wiz" Oikarinen, kes lõi selle 1988 aasta lõpus asendamaks programmi nimega MUT (MultiUser Talk). <br> <br>Laiema kõmu osaliseks sai IRC 1991 augustiputši ajal kui seda kasutati läbi meediasulu välismaailmaga suhtlemiseks. Hiljem kasutati seda sarnasel eesmärgil ka Iraagi Kuveidi invasiooni ajal.

== Kliendid ==
Kõige levinumateks klientideks linuxi maailmas on:
# [[XChat]] - Levinud rohkem gnome keskkonnas
# [[Konversation]] - Populaarne KDE keskonda kasutatavas distrodes
# [[KVIrc]]
# [[Irssi]] - Konsoolipõhine irc klient

Ei saa mainima jätta ka programmi nimega [http://www.mirc.com mIRC], mis peaks olema kõige populaarsem klient windowsis. Paljud kasutavad seda isegi linuxis läbi programmi [[Wine]].

== IRC võrgud / IRC networks ==
Populaarsemad või tähtsamad võrgud mis võiks välja tuua:
# [[FreeNode]] - Avatud Projektidega Võrk (Open Projects Network). Enamjaolt leiab sealt kõik linuxi distro kanalid ja muidugi palju muid kanaleid (subversion, rubyonrails, php jne)
# [[QuakeNet]] - Seal on enamasti mängurid, kus otsitakse endale vastaseid jne.
# [[IRCWorld]] - Siin asub selle saidi #pingviin kanal

Arutelu:Ubuntu ja Reiser4

2006-05-07T09:53:26Z

Innu:

Ubuntu ja Reiser4

2006-05-07T09:53:09Z

Innu:

[[Kategooria:Ubuntu]]
== Reiser4 tugi (K)Ubuntul ==

Loodan, et tead mis on "repositories".
https://wiki.ubuntu.com/AddingRepositoriesHowto

Esiteks tee kindlaks mis kernelit sa hetkel kasutad
uname -r

Oletame, et kasutad kernelit 2.6.12. Installime source.
sudo apt-get install linux-source-2.6.12

Reiser4 patchi saab tõmmata siit:
ftp://ftp.namesys.com/pub/reiser4-for-2.6/
Hetkel meie kerneli jaoks siis
wget ftp://ftp.namesys.com/pub/reiser4-for-2.6/2.6.12/reiser4-for-2.6.12-3.patch.gz

Liigutame reiser4 patchi /usr/src kausta
sudo mv reiser4-for-2.6.12-3.patch.gz /usr/src/

Liigume ka meie usr src kausta
cd /usr/src/

Pakkime linux source lahti
sudo tar -xjf linux-source-2.6.11.tar.bz2

Pakkime reiser4 patchi lahti
sudo gunzip reiser4-for-2.6.12-3.patch.gz

Installime kõik vajaliku mis võib vaja minne kerneli kompileerimisel (kui mõnda nendest ei ole siis eemalda see listist ja jäta installimata).
sudo apt-get install build-essential kernel-package gcc gcc-3.4 libncurses5 libncurses5-dev libqt3-mt-dev

Teeme elu lihtsamaks
sudo rm /usr/src/linux
sudo ln -s /usr/src/linux-source-2.6.12 /usr/src/linux

Liigume siis linux kausta
cd /usr/src/linux

Patchime kerneli reiser4-ga
patch -p1 < ../reiser4-for-2.6.12-3.patch

Et mitte kernelit täiesti algusest teha, valmistame vana configu :)
sudo make oldconfig
Vajuta enterit küsimustele.

Teeme kernlis muudatusi
sudo make menuconfig
File Systems->>Reiser4 (M)
Salvesta kernel kui muid muudatusi teha ei taha

Nüüd kompileerime kerneli
sudo make-kpkg clean
sudo make-kpkg --initrd --append-to-version=-custom kernel_image kernel_headers

Loodame, et erroreid ei tule. Peale pikka kompileerimist peaks tekkima /usr/src/ kausta kaks uut file. Installi need.
cd /usr/src/
ls #et näha mis failid tekkisid
sudo dpkg -i kernel-image-2.6.12-custom_10.00.Custom_i386.deb
sudo dpkg -i kernel-headers-2.6.12-custom_10.00.Custom_i386.deb

Installitud nüüd see ongi. Teeme restardi ja bootime uue kerneli üles.

Edasi uuri kuidas vormindada paritsioone reiser4-jaks.
Boot ja / paritsiooni ei soovitata teha reiser4-jaks.

----

Kasutatud kirjandus:

http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=27673

http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=56835

Autor: Innu

Arutelu:Ubuntu ja Reiser4

2006-05-07T09:51:24Z

Innu: