Pingviini viki - Kasutaja kaastöö [et]

Slackware

2013-06-28T07:54:02Z

Kyng:

[[Kategooria:Linuxi distributsioonid]]
{{Linuxi info|
nimi = Slackware
|logo = [[Pilt:Slackware logo.png]]
|screenshot =
|pildi_allkiri =
|arendaja = Patrick Volkerding
|perekond = [[GNU/Linux]]
|arendusmudel = [[avatud lähtekood]]
|viimane versioon = 14.0
|viimane valjalase = 28.09.2012
|ui = puudub (shell)
|pakihaldus =
|litsents = [[GPL]]
|staatus = aktiivne
|koduleht = [http://slackware.com slackware.com]
|foorum = [http://www.linuxquestions.org/questions/forumdisplay.php?forumid=14 linuxquestions.org]
|ametlikud_peeglid =
|mitteametlikud_peeglid =
}}

:"Besides, I think Slackware sounds better than Microsoft, don't you?"
::''Patrick Volkerding, Slackware Linuxi isa''

'''Slackware Linux''' loodi 1993. aastal Minnesota State University Moorhead tudengi Patrick J. Volkerding'i poolt. Slackware oli üks esimesi ja on siiamaani kasutamist leidnud [[Linux|Linuxi]] [[distributsioon]]. Kuigi Slackware oli algselt vaid Intel x86 arhitektuurile mõeldud, siis nüüd on erinevad projektid seda portimas ka Alpha, SPARC ja IBM/Motorola PowerPC protsessoritele. Paraku pole need kasutajatehulga vähesuse tõttu saavutanud suurt edu ega levikut.

Slackware edu peitub tema lihtsuses. Ta pole täis "kellasid ja vilesid", mida tihti kohtab teistes distributsioonides, samas on ta tekstiredaktori abil kergesti hallatav. GUI-põhiseid konfiguratsiooniprogramme te Slackwares ei leia. Üks Slackware projekti eesmärke oli luua UNIXile võimalikult lähedane toode. Samuti peetakse (müstilistel põhjustel) Slackware üheks turvaliseimaks Linuxiks.Seda tänu sellele, et ta sisaldab ainult stabiilseid programme. Näiteks Linuxi 2.6 seeria [[kernel]] lisati alles 12 versiooniga. Enne seda oli Slackware pikka aega üks vähestest [[distributsioon]]idest, mis kasutas vaikimisi 2.4 seeria [[kernel]]it.

Slackware'i pooldajad ütlevad: "Kui sa tunned Slackware'i, siis sa tunned Linuxit... kui sa tunned Red Hati, siis sa tunnedki ainult Red Hati."

<small>Kasutatud:<br>
[http://et.wikipedia.org/wiki/Slackware Wikipedia]<br>
[http://wiki.linux.ee/phpwiki/Slackware Linux.ee Wiki]</small>

ID-kaart Estobuntus

2012-09-06T05:12:30Z

Kyng: /* Kasutamine */ SEB

'''ID-kaardi tarkvara''' on Estobuntus vaikimisi paigaldatud. Üldiselt peaks kõige levinumad kaardilugejad kohe tööle hakkama, aga võimalik, et eksootilisemate lugejatega tekib probleeme.

Estobuntu laivplaadilt ja paigaldatud süsteemist saab kasutada kõiki ID-kaardi teenuseid:

* Enda isikut nii veebis kui lokaalselt tõendada (PIN1)
* Dokumente nii veebis kui lokaalselt allkirjastada (PIN2)

Veebis ID-kaardi kasutamiseks on parim Firefox, kuid töötab ka Chromium. Brauseri menüüst leiab lingid Riigiportaalile, pankadele jms teenustele, mida on võimalik ID-kaardiga kasutada. Töölauarakendused, millega dokumente allakirjastada ja krüptida leiab märksõna ''digidoc'' alt Kontoritarkvara kategoorias, ID-kaardi haldusega tegeleb ''esteidutil''.

Abi seoses ID-kaardiga saab [http://www.id.ee/index.php?id=10606 id.ee ametlikust kanalist].
==Kaardilugejad==

Enne kaardilugeja hankimist võiks vaadata [http://code.google.com/p/esteid/wiki/ReadersAndDrivers toetatud lugejate nimekirja] ja lugeda [http://support.sk.ee/index.php?_m=knowledgebase&_a=view&parentcategoryid=90&pcid=81&nav=0,81 RIA teateid].

==Kasutamine==

Eesti ID-kaardi kasutamiseks netipankades tuleb internetipanga seadistustest valida veebilehitseja-põhine allkirjastamine (kui pank pakub lisaks sellele ka valikut Java-põhine allkirjastamine vms).

=== Swedbank ===

Tuleb valida:
* Minu kontaktid ja seaded -> Eelistused -> Allkirjastamisel kasutatav tehnoloogia -> Veebilehitsejapõhine

=== Nordea ===

Kui kasutad panka eraisikuna, siis vali ülalt paremast nurgast ''Seaded'', millel all on ''Kontaktandmed'', mille lehekülje lõpus on valik ''Java/ActiveX'' või ''Veebilehitsejapõhine''. Tuleb valida viimane.

=== SEB ===
Ülevalt paremast nurgas: Eelistused --> Funktsioonid --> Üldised seaded. Vali "Allkirjastamisel kasutatav tehnoloogia" --> "ActiveX/Plugin tehnoloogia". Seejäerel kinnita valik allkirjaga (kui kõik on korras, siis see nüüd töötab).

==Tehnilised üksikasjad==

Estobuntusse on pakendatud Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse poolt [https://installer.id.ee/ tellitud ID-kaardi tarkvara] versioon 3.6, mis mõeldud Ubuntu 12.04 jaoks. Kui on mingil põhjusel soov kasutada [http://code.google.com/p/esteid/ vabatahtlike koostatud tarkvara], siis tuleks eemaldada kõik RIA paketid ja '''alles siis''' Esteid paketid paigaldada. Tähtis on eemaldada [https://installer.id.ee/media/ubuntu/dists/ kõik RIA paketid] (vt nt ''väljalase/main/binary-*/Packages'', muidu võivad nad omavahel sassi minna. Lühidalt öeldes on RIA pakettide hulgas [[Opensc]] tööversioon, mis kujutab ette, et ta on uuem, kui Esteid/Ubuntu poolt pakutav, aga tegelikult ei ole seda. Seega on äärmisel oluline enne Esteid pakettide paigaldamist eemaldada '''kõik''' RIA poolt pakutud ''opensc''/''libopensc'' paketid.

==Vaata ka==
*[[ID-kaart Ubuntus]]

[[Kategooria:Estobuntu 12.08]]
[[Kategooria:Ubuntu]]
[[Kategooria:Estobuntu]]

Xfce

2012-01-05T13:21:44Z

Kyng:

[[Kategooria:Aknahaldurid/Töölauakeskkonnad]]
{{Tarkvara|
| nimi = Xfce
| logo = [[Pilt:XFcelogo.jpg|200px]]
| screenshot =
| pildi_allkiri =
| tyyp = töölauakeskkond
| arendaja =
| litsents = [[BSD litsents|BSD]], [[LGPL]] või [[GPL]]
| viimane_versioon = 4.8
| viimane_valjalase = 16.01.2011
| staatus = aktiivne
| eesti_keel = Tõlgitud
| koduleht = [http://www.xfce.org/ www.xfce.org]
| foorum = [http://forum.xfce.org/ forum.xfce.org]
}}
'''Xfce''' on lihtne töölauakeskond [[UNIX]]i-laadsetele operatsioonisüsteemidele nagu [[Linux]], [[BSD]]-d jne. Arendamisel peetakse kõige olulisemaks tulemuslikust. Sobiv nendele, kes soovivad kiiret, ajakohast ja tõhusat töökeskonda *NIX arvutitele.

Xfce rakendab traditsioonilist [[UNIX]]i modulaarset ülesehitust, koosnedes paljudest erinevatest osadest, mis koos toimides pakuvad täielikku töölauakeskkonna funktsionaalsust. Kõik osad on pakendatud eraldi ning kasutaja saab nende seast valida vajalikud ja nii luua just enda eesmärkidele vastava töölaua. Näiteks, kui Te ei tegele printimisega, siis printimise mooduleid te paigaldama ei pea - milleks oma süsteemi koormata asjatute pakettidega.

Xfce 4 seab eesmärgiks ka vastavuse [http://www.freedesktop.org/Standards/Home freedesktop.org]'i standarditele.

Teadaolevalt kompileerub Xfce lähtekood Linuxi, NetBSD, FreeBSD, Solarise, Cygwini ja MacOSX all, toetatud protsessoriarhitektuurid on x86, PowerPC, Sparc, Alpha.

{{Täienda}}

GNU LGPL

2009-11-17T14:32:48Z

Kyng:

[[Kategooria:Litsentsid]]
'''GNU LGPL''' ('''''L'''esser '''G'''eneral '''P'''ublic '''L'''icense'') ehk GNU Vähem Üldine Avalik Litsents on kompromiss [[GNU GPL]]-i ja teiste vähem [[GNU]] põhimõtteid jagavate litsentside vahel (näiteks [[BSD litsents]]).

LGPL seab ''copyleft'' piirangud küll programmile endale, kuid mitte teistele programmidele, mis antud programmile viitavad. LGPL on eelkõike mõeldud teekide litsentsiks, kuid seda kasutavad ka sellised programmid nagu [[OpenOffice.org]] ja [[Mozilla]].

==Vaata ka==
*[http://www.gnu.org/copyleft/lesser.html LGPL-i inglise keelne tekst]
*[[GNU LGPL tõlge]]
*[http://en.wikipedia.org/wiki/LGPL LGPL Wikipedias]

Xfce

2008-12-20T18:24:52Z

Kyng:

[[Kategooria:Aknahaldurid/Töölauakeskkonnad]]
{{Tarkvara|
| nimi = Xfce
| logo = [[Pilt:XFcelogo.jpg|200px]]
| screenshot =
| pildi_allkiri =
| tyyp = töölauakeskkond
| arendaja =
| litsents = [[BSD litsents|BSD]], [[LGPL]] või [[GPL]]
| viimane_versioon = 4.4.3
| viimane_valjalase = 27.10.2008
| staatus = aktiivne
| koduleht = [http://www.xfce.org/ www.xfce.org]
| foorum = [http://forum.xfce.org/ forum.xfce.org]
}}
'''Xfce''' on lihtne töölauakeskond [[UNIX]]i-laadsetele operatsioonisüsteemidele nagu [[Linux]], [[BSD]]-d jne. Arendamisel peetakse kõige olulisemaks tulemuslikust. Sobiv nendele, kes soovivad kiiret, ajakohast ja tõhusat töökeskonda *NIX arvutitele.

Xfce rakendab traditsioonilist [[UNIX]]i modulaarset ülesehitust, koosnedes paljudest erinevatest osadest, mis koos toimides pakuvad täielikku töölauakeskkonna funktsionaalsust. Kõik osad on pakendatud eraldi ning kasutaja saab nende seast valida vajalikud ja nii luua just enda eesmärkidele vastava töölaua. Näiteks, kui Te ei tegele printimisega, siis printimise mooduleid te paigaldama ei pea - milleks oma süsteemi koormata asjatute pakettidega.

Xfce 4 seab eesmärgiks ka vastavuse [http://www.freedesktop.org/Standards/Home freedesktop.org]'i standarditele.

Teadaolevalt kompileerub Xfce lähtekood Linuxi, NetBSD, FreeBSD, Solarise, Cygwini ja MacOSX all, toetatud protsessoriarhitektuurid on x86, PowerPC, Sparc, Alpha.

{{Täienda}}