Pingviini viki - Kasutaja kaastöö [et]

OpenTTD

2010-04-10T10:05:14Z

Michelinimehike: Versiooni number uuendatud

[[Kategooria:Mängud]]
{{Tarkvara|
| nimi = OpenTTD
| logo =
| screenshot = [[Pilt:Openttd.png|200px]]
| pildi_allkiri = OpenTTD
| tyyp = Mängud
| arendaja =
| litsents = [[GPL]]
| viimane_versioon = 1.0.0
| viimane_valjalase =
| staatus = aktiivne
| eesti_keel = Jah
| koduleht = http://www.openttd.org/
| foorum = http://www.tt-forums.net/index.php?c=20
}}
==Kirjeldus==
OpenTTD on populaarseks osutunud Microprose'i mängu Transport Tycoon Deluxe kloon. Algse mängu koostas Chris Sawyer. OpenTTD arendamisel on võetud suund sellele, et ka OpenTTD oleks võimalikult sarnane ja samade võimalustega, mis ka algne Transport Tycoon Deluxe, samas on laiendatud mõningaid võimalusi.

==Paigaldamine==
Paigaldamiseks on mitu võimalust.
Esimeseks võimaluseks on loomulikult minna [http://www.openttd.org/downloads.php OpenTTD allalaadimistesse] ja tõmmata sealt siis alla kas kompileerimist vajav lähtekood või siis [[Ubuntu]] ja [[Debian]]i kasutajad võivad alla laadida ka [[DEB]] paketti.
Paigaldamine siis:
dpkg -i openttd*
selles kataloogis, kuhu vastava [[DEB]] paketi tõmbasite. [[Ubuntu]] kasutajad peavad käsu ette veel '''sudo''' lisama.
Lisaks tuleb aga siis hankida ka originaal Transport Tycoon Deluxe andmefailid. Selleks lugege vastavat README faili:
gedit usr/share/doc/openttd/README.Debian

Teine ja tunduvalt lihtsam ja mugavam võimalus on kasutada vastavat [[Autopackage]] faili. Lähemalt selle kohta võite lugeda [http://autopackage.org/statistics/display.php?table=version&rid=22 siit]. Vastava [[Autopackage]] faili võite aga alla laadida [http://www.familie-kirchhofer.de/openttd/autopackage/ siit] lingilt. Sealt siis .package lõpuga fail x86-le. Hetkel otselink 0.5.0 versioonile on [http://www.familie-kirchhofer.de/openttd/autopackage/openttd-0.5.0.x86.package siin].

Nüüd andke tõmmatud package failile käivitusõigused ja siis lihtsalt see käivitada. Piltidega õpetus selle kohta on [http://autopackage.org/docs/howto-install/ Autopackage.org] lehel. See meetod paigaldab Teile ka kõik vajalikud originaalmängu failid. Seega pärast pole muud, kui mängima :)

The Rigs of Rods

2007-10-28T11:09:23Z

Michelinimehike:

[[Kategooria:Mängud]]
{{Tarkvara|
| nimi = The Rigs of Rods
| logo =
| screenshot = [[Pilt:Rigs_of_Roads.jpg|200px]]
| pildi_allkiri = The Rigs of Rods
| tyyp = simulatsioon
| arendaja = pricorde
| litsents = [[GPL]]
| viimane_versioon = 0.32a
| viimane_valjalase = 29.09.2007
| staatus = aktiivne
| koduleht = [http://rigsofrods.blogspot.com/ rigsofrods.blogspot.com]
| foorum = [http://forum.rigsofrods.com/ forum.rigsofrods.com]
}}
'''The Rigs of Rods''' on simulatsioonimäng, kus sul on võimalik olla juhi rollis sõidu- ja veoauto roolis, laeval kaptenina, lennukis piloodina. Erinevaid masinaid on lõpmatuseni (kasutajate poolt luuakse pidevalt uusi sõiduvahendeid)
==Nõuded süsteemile==
* Protsessor: Intel P4 2GHz või samaväärne AMD
* Mälu: 512MB RAM
* Video kaart: 128MB
* DirectX: 9c (Linuxi puhul GLX)

Rigs of Rods toetab ka joysticki (Linuxi vplatvormil tugi järgmises versioonis)

==Kasulikke linke==
* [http://repository.rigsofrods.com/ repository.rigsofrods.com] - The Rigs of Rods ametlik failikogu
* [http://www.youtube.com/watch?v=TR9jqGv05H4 Rigs of Rods] - Tutvustav video
* [http://www.youtube.com/watch?v=pae7_8IP2G0 Rigs of Rods] - Tutvustav video

The Rigs of Rods

2007-04-20T09:46:59Z

Michelinimehike:

[[Kategooria:Mängud]]
{{Tarkvara|
| nimi = The Rigs of Rods
| logo =
| screenshot = [[Pilt:Rigs_of_Roads.jpg|200px]]
| pildi_allkiri = The Rigs of Rods
| tyyp = simulatsioon
| arendaja = pricorde
| litsents = [[GPL]]
| viimane_versioon = 0.31a
| viimane_valjalase = 08.04.2007
| staatus = aktiivne
| koduleht = [http://rigsofrods.blogspot.com/ rigsofrods.blogspot.com]
| foorum = [http://forum.rigsofrods.com/ forum.rigsofrods.com]
}}
'''The Rigs of Rods''' on simulatsioonimäng, kus sul on võimalik olla juhi rollis sõidu- ja veoauto roolis, laeval kaptenina, lennukis piloodina. Erinevaid masinaid on lõpmatuseni (kasutajate poolt luuakse pidevalt uusi sõiduvahendeid)
==Nõuded süsteemile==
* Protsessor: Intel P4 2GHz või samaväärne AMD
* Mälu: 512MB RAM
* Video kaart: 128MB
* DirectX: 9c (Linuxi puhul GLX)

Rigs of Rods toetab ka joysticki (Linuxi vplatvormil tugi järgmises versioonis)

==Kasulikke linke==
* [http://repository.rigsofrods.com/ repository.rigsofrods.com] - The Rigs of Rods ametlik failikogu
* [http://www.youtube.com/watch?v=TR9jqGv05H4 Rigs of Rods] - Tutvustav video
* [http://www.youtube.com/watch?v=pae7_8IP2G0 Rigs of Rods] - Tutvustav video

The Rigs of Rods

2007-04-20T09:46:31Z

Michelinimehike:

[[Kategooria:Mängud]]
{{Tarkvara|
| nimi = The Rigs of Rods
| logo =
| screenshot = [[Pilt:Rigs_of_Roads.jpg|200px]]
| pildi_allkiri = The Rigs of Rods
| tyyp = simulatsioon
| arendaja = pricorde
| litsents = [[GPL]]
| viimane_versioon = 0.31a
| viimane_valjalase = 08.04.2007
| staatus = aktiivne
| koduleht = [http://rigsofrods.blogspot.com/ rigsofrods.blogspot.com]
| foorum = [http://forum.rigsofrods.com/ forum.rigsofrods.com]
}}
'''The Rigs of Rods''' on simulatsioonimäng, kus sul on võimalik olla juhi rollis sõidu- ja veoauto roolis, laeval kaptenina, lennukis piloodina. Erinevaid masinaid on lõpmatuseni (kasutajate poolt luuakse pidevalt uusi sõiduvahendeid)
==Nõuded süsteemile==
Protsessor: Intel P4 2GHz või samaväärne AMD
Mälu: 512MB RAM
Video kaart: 128MB
DirectX: 9c (Linuxi puhul GLX)
Rigs of Rods toetab ka joysticki (Linuxi vplatvormil tugi järgmises versioonis)

==Kasulikke linke==
* [http://repository.rigsofrods.com/ repository.rigsofrods.com] - The Rigs of Rods ametlik failikogu
* [http://www.youtube.com/watch?v=TR9jqGv05H4 Rigs of Rods] - Tutvustav video
* [http://www.youtube.com/watch?v=pae7_8IP2G0 Rigs of Rods] - Tutvustav video

The Rigs of Rods

2007-04-20T09:46:02Z

Michelinimehike:

[[Kategooria:Mängud]]
{{Tarkvara|
| nimi = The Rigs of Rods
| logo =
| screenshot = [[Pilt:Rigs_of_Roads.jpg|200px]]
| pildi_allkiri = The Rigs of Rods
| tyyp = simulatsioon
| arendaja = pricorde
| litsents = [[GPL]]
| viimane_versioon = 0.31a
| viimane_valjalase = 08.04.2007
| staatus = aktiivne
| koduleht = [http://rigsofrods.blogspot.com/ rigsofrods.blogspot.com]
| foorum = [http://forum.rigsofrods.com/ forum.rigsofrods.com]
}}
'''The Rigs of Rods''' on simulatsioonimäng, kus sul on võimalik olla juhi rollis sõidu- ja veoauto roolis, laeval kaptenina, lennukis piloodina. Erinevaid masinaid on lõpmatuseni (kasutajate poolt luuakse pidevalt uusi sõiduvahendeid)
==Nõuded süsteemile==
Protsessor: Intel P4 2GHz või samaväärne AMD
Mälu: 512MB RAM
Video kaart: 128MB
DirectX: 9c (Linuxi puhul GLX)
Rigs of Rods toetab ka joysticki (Linuxi vplatvormil tugi järgmises versioonis)
==Kasulikke linke==
* [http://repository.rigsofrods.com/ repository.rigsofrods.com] - The Rigs of Rods ametlik failikogu
* [http://www.youtube.com/watch?v=TR9jqGv05H4 Rigs of Rods] - Tutvustav video
* [http://www.youtube.com/watch?v=pae7_8IP2G0 Rigs of Rods] - Tutvustav video

The Rigs of Rods

2007-04-20T09:36:56Z

Michelinimehike:

[[Kategooria:Mängud]]
{{Tarkvara|
| nimi = The Rigs of Rods
| logo =
| screenshot = [[Pilt:Rigs_of_Roads.jpg|200px]]
| pildi_allkiri = The Rigs of Rods
| tyyp = simulatsioon
| arendaja = pricorde
| litsents = [[GPL]]
| viimane_versioon = 0.31a
| viimane_valjalase = 08.04.2007
| staatus = aktiivne
| koduleht = [http://rigsofrods.blogspot.com/ rigsofrods.blogspot.com]
| foorum = [http://forum.rigsofrods.com/ forum.rigsofrods.com]
}}
'''The Rigs of Rods''' on simulatsioonimäng, kus sul on võimalik olla juhi rollis sõidu- ja veoauto roolis, laeval kaptenina, lennukis piloodina. Erinevaid masinaid on lõpmatuseni (kasutajate poolt luuakse pidevalt uusi sõiduvahendeid)
==Kasulikke linke==
* [http://repository.rigsofrods.com/ repository.rigsofrods.com] - The Rigs of Rods ametlik failikogu
* [http://www.youtube.com/watch?v=TR9jqGv05H4 Rigs of Rods] - Tutvustav video
* [http://www.youtube.com/watch?v=pae7_8IP2G0 Rigs of Rods] - Tutvustav video

The Rigs of Rods

2007-04-19T08:10:46Z

Michelinimehike:

[[Kategooria:Mängud]]
{{Tarkvara|
| nimi = The Rigs of Rods
| logo =
| screenshot = [[Pilt:Rigs_of_Roads.jpg|200px]]
| pildi_allkiri = The Rigs of Rods
| tyyp = simulatsioon
| arendaja =
| litsents = [[GPL]]
| viimane_versioon = 0.31a
| viimane_valjalase = 08.04.2007
| staatus = aktiivne
| koduleht = [http://rigsofrods.blogspot.com/ rigsofrods.blogspot.com]
| foorum = [http://forum.rigsofrods.com/ forum.rigsofrods.com]
}}
'''The Rigs of Rods''' on simulatsioonimäng, kus sul on võimalik olla juhi rollis sõidu- ja veoauto roolis, laeval kaptenina, lennukis piloodina. Erinevaid masinaid on lõpmatuseni (kasutajate poolt luuakse pidevalt uusi sõiduvahendeid)
==Kasulikke linke==
* [http://repository.rigsofrods.com/ repository.rigsofrods.com] - The Rigs of Rods ametlik failikogu
* [http://www.youtube.com/watch?v=TR9jqGv05H4 Rigs of Rods] - Tutvustav video

Pidgin

2007-04-19T07:52:35Z

Michelinimehike:

[[Kategooria:Tarkvara]]
{{Tarkvara|
| nimi = Pidgin
| logo = [[Pilt:Gaim icon.png]]
| screenshot = [[Pilt:GaimGNOME.png|200px]]
| pildi_allkiri = Pidgin
| tyyp = sõnumitarkvara
| arendaja =
| litsents = GPL
| viimane_versioon = 1.5.0
| viimane_valjalase = 12.08.2005
| staatus = aktiivne
| koduleht = [[http://www.pidgin.im/ http://www.pidgin.im]]
| foorum =
}}
'''Pidgin''' (endise nimega [[Gaim]]) on nagu [[aMSN]]gi sõnumitarkvara, mis toetab erinevaid protokolle nagu [[MSN]], [[IRC]], [[Jabber]] jne. Tegu on paljude Linuxi distributsioonide vaikimisi sõnumitarkvaraga. Kuigi ta kasutamine ei sarnane kuigi palju [[Microsoft]] [[MSN]] tarkvara omale, on ümber õppimine vajadusel suhteliselt lihtne. Lisaks [[Linux]]ile töötab Pidgin ka näiteks [[Microsoft Windows]]il, [[FreeBSD]]l, SkyOS ja [[Trolltech]]i PDA operatsioonisüsteemidel.
==Pidgin 1.5==
Hetkel on stabiilne Pidgin 1.5 seeria. Kuid paljude meelest on ta juba vananenud. Kuid siiski on tegu väga hästi toimiva tarkvaraga.
==Pidgin 2.0==
Pidgin 2.0 on hetkel veel beeta staadiumis. Kuid selle artikli kirjutamise ajal on ta juba loodetavasti viimase beeta juures. Uus Pidgin 2.0 toob endaga kaasa mitmeid uuendusi ja täiendusi, mis seab ta taas täisti konkurentsivõimelisele positsioonile kommerts tarkvaradega.

The Rigs of Rods

2007-04-19T07:52:14Z

Michelinimehike:

Autopackage

2007-04-19T07:51:24Z

Michelinimehike:

[[Kategooria:Tarkvara]]
{{Tarkvara|
| nimi = Autopackage
| logo = [[Pilt:Autopackage.png]]
| screenshot =
| pildi_allkiri = Autopackage
| tyyp = ?
| arendaja =
| litsents = [[GPL]]
| viimane_versioon = 1.2.2
| viimane_valjalase =
| staatus = aktiivne
| koduleht = [http://www.autopackage.org/ www.autopackage.org]
| foorum = [http://www.autopackage.org/forums/ www.autopackage.org/forums]
}}
'''Autopackage''' on tarkvara mis laseb luua binaar faile mis on installitavad kõikidel distrubutsioonidel, kõik sõltuvused lahendatakse automaatselt. Kogu protsessi võimalik läbi viia nii käsurealt kui ka graafilises keskkonnas.

==Kasulikke linke==
[http://www.autopackage.org/flash-demo-install.html Flash demo]

Cedega

2007-04-19T07:50:51Z

Michelinimehike:

[[Kategooria:Tarkvara]]
{{Tarkvara|
| nimi = Cedega
| logo = [[Pilt:Cedega logo.jpg]]
| screenshot =
| pildi_allkiri = Cedega
| tyyp = ühilduvuskiht (''compatibility layer'')
| arendaja = ?
| litsents = ?
| viimane_versioon = 6.0
| viimane_valjalase = 11.04.2007
| staatus = aktiivne
| koduleht = [http://www.cedega.com/ www.cedega.com]
| foorum =
}}
'''Cedega''' on aplikatsioon mis lubab jooksutada Windowsi jaoks mõeldud mänge. Integreeritud kasutajaliidese korral on võimalik mänge installeerida, jooksutada ja uuendada nagu ka Windowsi keskkonnas.

==Mängud==

Enamus uutest mängudest käivituvad Cedega viimase versiooni 6.0 puhul.

* Need for Speed Carbon
* The Elder Scrolls IV: Oblivion
* Command & Conquer 3 Tiberium Wars
* Medieval 2: Total War
* Vanguard: Saga of Heroes
* Football Manager 2007
* Albatross18
* Toribash
* Silverfall
* Tiger Woods PGA Tour 2007
* Disciples 2 GOLD
* Trucker
* Flight Unlimited 2
* Strategix Command 2 Blitzkrieg
* Petz 5
* Conflict Vietnam
* Dark Age of Camelot: Labyrinth of the Minotaur
* NFL Head Coach
* Star Trek Legacy
* Battlefield 2142

Kogu [http://cedega.com/gamesdb/ nimekiri] mängudest millele on Cedega tugi olemas.

==Vaadake ka==
* [[CrossOver Office]]

* [[DosBox]]
* [[DosEmu]]

* [[VirtualBox]]
* [[QEMU]]
* [[VMWare]]

* [[Wine]]

The Rigs of Rods

2007-04-19T07:50:28Z

Michelinimehike:

The Rigs of Rods

2007-04-19T07:49:53Z

Michelinimehike:

The Rigs of Rods

2007-04-19T07:45:04Z

Michelinimehike:

Fail:Rigs of Roads.jpg

2007-04-19T07:44:35Z

Michelinimehike:

The Rigs of Rods

2007-04-18T20:11:56Z

Michelinimehike:

[[Kategooria:Mängud]]
{{Tarkvara|
| nimi = The Rigs of Rods
| logo =
| screenshot =
| pildi_allkiri = The Rigs of Rods
| tyyp = simulatsioon
| arendaja =
| litsents = [[GPL]]
| viimane_versioon = 0.31a
| viimane_valjalase = 08.04.2007
| staatus = aktiivne
| koduleht = [http://rigsofrods.blogspot.com/ rigsofrods.blogspot.com]
| foorum = [http://forum.rigsofrods.com/ forum.rigsofrods.com]
}}

The Rigs of Rods

2007-04-18T20:10:58Z

Michelinimehike: New page: Kategooria:Mängud {{Tarkvara| | nimi = The Rigs of Rods | logo = | screenshot = | pildi_allkiri = The Rigs of Rods | tyyp = simulatsioon | arendaja = | litsents = GPL | viiman...

[[Kategooria:Mängud]]
{{Tarkvara|
| nimi = The Rigs of Rods
| logo =
| screenshot =
| pildi_allkiri = The Rigs of Rods
| tyyp = simulatsioon
| arendaja =
| litsents = [[GPL]]
| viimane_versioon = 0.31a
| viimane_valjalase = 08.04.2007
| staatus = aktiivne
| koduleht = [[http://rigsofrods.blogspot.com/ rigsofrods.blogspot.com]]
| foorum =
}}

LinuxTag

2007-04-18T13:39:36Z

Michelinimehike: New page: LinuxTag on Linuxi ja vabavara alane mess ja konverents. Konverentsi võõrustab Saksamaa.

LinuxTag on Linuxi ja vabavara alane mess ja konverents. Konverentsi võõrustab Saksamaa.

Kategooria:Mängud

2007-04-18T10:01:13Z

Michelinimehike:

[[kategooria:abi valikul]]
Paljud algajad Linuxi kasutajad küsivad, kas Linuxis on võimalik ka mänge mängida. Vastus on kõigilt alati jah - on küll. Kuid nüüd tekib probleem sellega, et kust neid mänge siis saada. Kuidas paigaldada jne. Selleks otsustasingi koostada selle õpetuse, kuhu kokku koguda erinevad Linuxitele mõeldud mängude lingid ja ühtlasi ka nende paigaldamiste õpetused.
==Lingid==
Kui huvitute erinevatest Linuxi mängudest, siis kuluvad Teile ära järgmised lingid:
* [http://www.linuxgames.com/ LinuxGames.com] - Erinevad uudised ja mängud Linuxile
* [http://www.happypenguin.org/ The Linux games Tome] - uudised ja viited mängudele
* [http://games.linux.sk/ Games for Linux] - Linuxi mängude mahukas andmebaas
* [http://www.linux-gamers.net/ linuX-gamers.net] - kõik, mida vajab Linuxi mänguhuviline
* [http://www.opengl.org/applications/linux/games/ Linuxi OpenGL mängud] - kogumik viiteid OpenGL-il baseeruvaid mänge Linuxile. Nii vabavaralisi kui ka kommerts omasid.
* [http://doc.gwos.org/index.php/Native_Games Ubuntu Game List] - Ubuntu mängude list
* [http://linux.strangegamer.com/ StrangeGamer.com] - Nii tasulised kui tasuta mängud

Cedega

2007-04-18T09:53:58Z

Michelinimehike:

[[Kategooria:Tarkvara]]
{{Tarkvara|
| nimi = Cedega
| logo = [[Pilt:Cedega logo.jpg]]
| screenshot =
| pildi_allkiri = Cedega
| tyyp = ühilduvuskiht (''compatibility layer'')
| arendaja = ?
| litsents = ?
| viimane_versioon = 6.0
| viimane_valjalase = 11.04.2007
| staatus = aktiivne
| koduleht = [http://www.cedega.com/ www.cedega.com]
| foorum =
}}
==Kirjeldus==
Cedega on aplikatsioon mis lubab jooksutada Windowsi jaoks mõeldud mänge. Integreeritud kasutajaliidese korral on võimalik mänge installeerida, jooksutada ja uuendada nagu ka Windowsi keskkonnas.

==Mängud==

Enamus uutest mängudest käivituvad Cedega viimase versiooni 6.0 puhul.

* Need for Speed Carbon
* The Elder Scrolls IV: Oblivion
* Command & Conquer 3 Tiberium Wars
* Medieval 2: Total War
* Vanguard: Saga of Heroes
* Football Manager 2007
* Albatross18
* Toribash
* Silverfall
* Tiger Woods PGA Tour 2007
* Disciples 2 GOLD
* Trucker
* Flight Unlimited 2
* Strategix Command 2 Blitzkrieg
* Petz 5
* Conflict Vietnam
* Dark Age of Camelot: Labyrinth of the Minotaur
* NFL Head Coach
* Star Trek Legacy
* Battlefield 2142

Kogu [http://cedega.com/gamesdb/ nimekiri] mängudest millele on Cedega tugi olemas.

==Vaadake ka==
* [[CrossOver Office]]

* [[DosBox]]
* [[DosEmu]]

* [[VirtualBox]]
* [[QEMU]]
* [[VMWare]]

* [[Wine]]

Cedega

2007-04-18T09:35:08Z

Michelinimehike: New page: Kategooria:Tarkvara {{Tarkvara| | nimi = Cedega | logo = Pilt:Cedega logo.jpg | screenshot = | pildi_allkiri = Cedega | tyyp = ühilduvuskiht (''compatibility layer'') | arendaja ...

[[Kategooria:Tarkvara]]
{{Tarkvara|
| nimi = Cedega
| logo = [[Pilt:Cedega logo.jpg]]
| screenshot =
| pildi_allkiri = Cedega
| tyyp = ühilduvuskiht (''compatibility layer'')
| arendaja = ?
| litsents = ?
| viimane_versioon = 6.0
| viimane_valjalase = 11.04.2007
| staatus = aktiivne
| koduleht = [http://www.cedega.com/ www.cedega.com]
| foorum =
}}
==Kirjeldus==
Cedega on aplikatsioon mis lubab jooksutada Windowsi jaoks mõeldud mänge. Integreeritud kasutajaliidese korral on võimalik mänge installeerida, jooksutada ja uuendada nagu ka Windowsi keskkonnas

==Mängud==

Enamus uutest mängudest käivituvad Cedega viimase versiooni 6.0 puhul.

* Need for Speed Carbon
* The Elder Scrolls IV: Oblivion
* Command & Conquer 3 Tiberium Wars
* Medieval 2: Total War
* Vanguard: Saga of Heroes
* Football Manager 2007
* Albatross18
* Toribash
* Silverfall
* Tiger Woods PGA Tour 2007
* Disciples 2 GOLD
* Trucker
* Flight Unlimited 2
* Strategix Command 2 Blitzkrieg
* Petz 5
* Conflict Vietnam
* Dark Age of Camelot: Labyrinth of the Minotaur
* NFL Head Coach
* Star Trek Legacy
* Battlefield 2142

Kogu [http://cedega.com/gamesdb/ nimekiri] mängudest millele on Cedega tugi olemas.

==Vaadake ka==
* [[CrossOver Office]]

* [[DosBox]]
* [[DosEmu]]

* [[VirtualBox]]
* [[QEMU]]
* [[VMWare]]

* [[Wine]]

Fail:Cedega logo.jpg

2007-04-18T09:27:34Z

Michelinimehike:

Wine

2007-04-18T09:25:12Z

Michelinimehike:

[[Kategooria:Tarkvara]]
{{Tarkvara|
| nimi = Wine
| logo = [[Pilt:WINE-Logo.png|75px]]
| screenshot =
| pildi_allkiri =
| tyyp = ühilduvuskiht (''compatibility layer'')
| arendaja = Wine meeskond
| litsents = [[LGPL]]
| viimane_versioon = 0.9.35
| viimane_valjalase = 13.04.2007
| staatus = aktiivne
| koduleht = [http://www.winehq.org/ www.winehq.org]
| foorum =
}}
Wine ei ole emulaator, nagu ka nimi ise sellele viitab (''Wine Is Not Emulator''). Kuigi tavakasutajale see nõnda võib paista, ei ole ta emulaator, tegelikult on tegu ühilduvuskihiga (''compatibility layer''). Tõepoolest see tähendab, et tema abil on võimalik käivitada erinevaid Windowsi programme, sisuliselt Wine tõlgib vajalikud Windowsi API käsud ümber UNIX tüüpi operatsioonisüsteemile, küll aga palju masinkoodi saab tõlkimata jooksutada. Wine on paraku ikka veel alles arendusjärgus tarkvara ning paljud programmid pruugivad mitte 100% töötada. Samas tänu üli aktiivsele arendamisele täieneb toetatud tarkvara hulk pidevalt. Ja nii võib ka näiteks Adobe Photoshopi ilma igasugu probleemideta kasutada Linuxis Wine abil.
==Ajalugu==
Projektile pandi algus 1993 aastal Bob Amstadti ja Eric Youngdale poolt, sest neil oli vaja käivitada mõningaid Windowsi programme Linuxi all. Tollel ajal keskenduti Windows 3.x programmide käivitamisele Linuxi all. Mida aeg edasi, seda enam arenes ka tarkvara. Kuigi Wine peamiseks tööplatvormiks jäi ikka Linux, siis lisandus ka [[FreeBSD]], [[Mac OS X]] ja [[Solaris]]e toetused. Lisaks tekkis ka vahepeal firmal [[Corel]] huvi arendada Winet, et neil oleks võimalik oma distributsioonis kasutada Microsofti tarkvara. Kuid need toetused [[Corel]]i poolt lõppesid peale seda, kui [[Microsoft]] omandas suure osa firmast. Sellest ajast on peamiselt Wine arendamise toetamisega tegelenud [[CodeWeavers]], kes täiendab Winet mõningate oma komponentidega ja müüb seda [[CrossOver Office]] nime all.
==Kasutamine==
Üheks uute kasutajate pidevaks mureks on, kuidas saada oma kunagine armas mäng tööle Linux all. Juhul, kui antud mäng on toetatud Wine poolt, siis pole tema käivitamisega tegelikult mingit suurt muret. Esmalt tuleks aga kindlasti seadistada Wine '''winecfg''' abil. Selleks paigaldage viimane koos Winega (need juhendid leiate oma distributsiooni juurest) ja käivitage terminalis käsk:
winecfg
Seal saate muuta, mis Windowsi versiooni emuleeritakse, millist riistvara kasutatakse ja palju muud.

Nüüd oleme jõudnud nii kaugele, et oleks vaja näiteks mingi programm paigaldada wine abil oma süsteemi. Oletame, et tegu on setup.exe nimelise programmiga. Kõige kindlam on alati kasutada terminali, kuid võite ka proovida setup.exe faili kohal parema hiireklikiga valida avajaks wine. Kuid kui kasutate terminali, siis andke käsk (samas kataloogis, kus asub setup.exe)
wine setup.exe
Nüüd läheb edasi nagu juba tavaline Windowsi paigaldus. Teile näidatakse mõningaid valikuid, kuid tegelikult ei saa te muud teha, kui Next, Next nuppu vajutada.

Kui programm paigaldatud ja ta ei ilmunud Teie töölauale lingina, siis saate teda lihtsalt käivitada. Selleks tuleb minna ja üles otsida, kus on see käivitatav exe fail. Üldjuhul peaks ta olema nö C kettal, Program Files kaustas. See on aga loodud Teile kataloogi '''.wine''', mis asub Teie kodukataloogis. Punkt seal ees tähendab, et tegu on varjatud kataloogiga. Seega valige kas vaateks kõikide failide näitamine või kasutage jälle terminali. Sinna kirjutage lihtsalt:
cd .wine/drive_c/Program*
ja oletegi Program Filesi kataloogis. Nüüd vaadake sealt, kus alamkataloogis asub Teie programm ja sisenege sinna. Abiks on käsud [[ls]] ja [[cd]].

==Vaadake ka==
* [[Cedega]]
* [[CrossOver Office]]

* [[DosBox]]
* [[DosEmu]]

* [[VirtualBox]]
* [[QEMU]]
* [[VMWare]]

Autopackage

2007-04-17T14:21:36Z

Michelinimehike:

[[Kategooria:Tarkvara]]
{{Tarkvara|
| nimi = Autopackage
| logo = [[Pilt:Autopackage.png]]
| screenshot =
| pildi_allkiri = Autopackage
| tyyp = ?
| arendaja =
| litsents = [[GPL]]
| viimane_versioon = 1.2.2
| viimane_valjalase =
| staatus = aktiivne
| koduleht = [http://www.autopackage.org/ www.autopackage.org]
| foorum = [http://www.autopackage.org/forums/ www.autopackage.org/forums]
}}
==Kirjeldus==
Autopackage on tarkvara mis laseb luua binaar faile mis on installitavad kõikidel distrubutsioonidel, kõik sõltuvused lahendatakse automaatselt. Kogu protsessi võimalik läbi viia nii käsurealt kui ka graafilises keskkonnas.

==Kasulikke linke==
[http://www.autopackage.org/flash-demo-install.html Flash demo]

Linux

2007-04-17T14:18:01Z

Michelinimehike: /* Distributsioonid */

[[kategooria:üldised juhendid]]
[[Pilt:Linux logo.png|right]]
'''Linux''' on avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteem, mida arendavad tuhanded programmeerijad üle maailma.

==Ajalugu==
Linuxi operatsioonisüsteemi lõi algselt noor Helsingi ülikooli tudeng [[Linus Torvalds]]. Linus oli huvitatud väikesest UNIX'ist nimega [[Minix]]. Ta otsustas arendada süsteemi, mis ületas Minixi standardeid. 1991 aastal ilmutas ta Linux'ist versiooni 0.2 ning töötas pidevalt kuni aastani 1994. Siis lasi ta välja Linuxi tuuma versiooniga 1.0. Linuxi süsteemide tuuma ehk kernelit arendatakse ja lastakse välja [[GNU GPL]] all. Linuxi lähtekood on vabalt saadav igaühele. Tänapäeval on sadu isikuid ja organisatsioone, kes on välja lasknud oma operatsioonisüsteemid, mis põhinevad Linuxi kernelil.
==Mõningad tähtsamad sündmused==
*Märts 1991 – Linus tellib Andrew Tanenbaumilt Minixi ja alustab selle uurimist.
*Suvi 1991 – Linuse sõber Ari Lemmke loob FuNETi serverisse Linuxi kataloogi /pub/os/linux. Linuse
katsetused muutuvad võrgus kättesaadavaks.
*25. september 1991 – Linuse esimene e-kiri, milles teatakse uue süsteemi loomisest (loetakse tinglikult
Linuxi sünnipäevaks). Esimene e-postiloend, milles osaleb 10-15 inimest.
*1992. aasta algus – esimesed katsetused graafilise keskkonna lisamisega Linuxile (Orest Zborowski).
*Veebruar 1992 – esimesed terviklikud Linuxi distributsioonid (SLS ja MCC Interim).
*Oktoober 1992 – Linux hakkab toetama TCP/IP (Interneti) võrguprotokolli.
*1993 – Ian Murdock paneb aluse Debianile, tänini edukalt toimivale vabale distributsioonile. Marc
Ewing asutab Red Hati. Walnut Creeki firma alustab Slackware-distributsiooni levitamist. Luuakse
Yggdrasil – esimene CD-Linux, mis on varustatud graafilise keskkonnaga ja käivitub otse CD-lt.
*1994 – Ilmub Linuxi tuuma versioon 1.0 – esimene n.ö. ametlik väljalase. Asutatakse Linux
International ja Linux Journal. Linusele kingitakse DEC Alpha tööarvuti ja ta alustab Linuxi viimist
esimesele mitte-PC riistvaraplatvormile. Luuakse Samba, Windowsi võrguprotokolli kasutamist
võimaldav tarkvarasüsteem.
*1996 – Ilmub Linuxi tuuma versioon 2.0. Linus külastab Canberra loomaaeda ja saab kääbuspingviini
käest näksata – sünnib Tux, Linuxi maskott. Linus võtab vastu USA firma Transmeta tööpakkumise ja
kolib USAsse, kuid hirmujutud tema Linuxist kõrvalejäämisest (mida algul süvendas ka tema
abiellumine ja „Linus 2.0“ ehk esimese tütre Patricia Miranda sünd...) kaovad peagi. Matthias Ettrich
alustab graafilise töökeskkonna KDE loomist. Alguse saab SUSE Linuxi distributsioon -
esmaversiooni number on 4.2 .
*1997 – alguse saab GNOME, teine suur Linuxi graafiline töökeskkond.
*1998 – Linuxit hakkavad toetama Oracle ja teised suured andmebaasisüsteemid. Luuakse Mandrake –
traditsiooniliselt üks kasutajasõbralikemaid distributsioone. Ilmub StarOffice 5 Linuxi-versioon –
esimene tõsiseltvõetav alternatiiv MS Office'ile. Aasta lõpus lekivad Microsoftist dokumendid, mis
tõendavad suurfirma teadlikkust ähvardavast ohust (nn. Halloweeni memorandum).
*1999 – Loki Software toob hulga klassikalisi Windowsi mänge (Heroes of Might and Magic III,
Civilization 3 jt) Linuxile. Paraku ei ole firma eluiga eriti pikk – saatuslikuks saab sullerist firmajuht,
kes rahadega jalga laseb.
*2000 – ilmub Wordperfect Office Linuxile. Codeweavers Crossover Office võimaldab peamisi
Windowsi kontorirakendusi käivitada Linuxil.
*2001 – Staroffice'ist eraldub vaba kontoripaketina Openoffice.org, mis saab ometigi eestikeelse
versiooni varem kui 10 aasta vanune MS Office.
*2002 - Venetsueela ja Peruu otsustavad riiklikul tasemel loobuda Microsofti tarkvarast ja toetada Linuxi
kasutamist. Eestis teeb aasta lõpus BSA oma agressiivse kampaaniaga tahtmatu teene vaba tarkvara
leviku kiirendamiseks.
*2003 – Linuxi lipulaev Red Hat jaotab oma senise Linuxi kaheks suunaks – kommertsiaalne Red Hat
Enterprise Linux ja vaba kogukonnapõhine Fedora. Mitmed Eesti riigiasutused lähevad MS Office'ilt
üle Openoffice.org'i kasutamisele.
*2004 – Euroopas käib võitlus tarkvarapatentide ümber. Eestis teeb Microsoft pingutusi turuosa
säilitamise nimel ja üritab Eesti riigiga koostöölepet sõlmida, mitmed suured asutused saavad
ennekuulmatuid soodustusi. Linuxil on üle 100 aktiivse distributsiooni (Distrowatch) ja hinnanguliselt
18 miljonit kasutajat (Linux Counter), võidukäik jätkub Hiinas ja paljudes Ladina-Ameerika riikides.
{{Kikkas}}

==GNU/Linux==
[[GNU]] teegid ja programmid moodustavad põhilise osa peaaegu kõikidest Linuxi distributsioonidest. [[Free Software Foundation]] ja Richard Stallman, kes algselt olid GNU operatsioonisüsteemi loojateks, paluvad kogu GNU ja Linuxi ühendsüsteemi silmas pidades kasutada nimesid GNU/Linux või Linuxil baseeruv GNU süsteem. [[Linus Torvalds]], Linuxi kerneli looja, on kommenteerinud, et tema meelest on Linuxi distributsioonide puhul nime GNU/Linux kasutamine "lihtsalt naeruväärne". Mõned distributsioonid seda siiski kasutavad - näiteks Debian GNU/Linux. Enamik inimesi kasutavad siiski nimetust Linux.

==Distributsioonid==
[[Pilt:Linuxdistrotimeline.png|thumb|Levinumate Linuxi distributsioonide arengukaart]]
Distributsioon ehk distro on tarkvarakogumik, mis põhineb Linuxi operatsioonisüsteemil. Kuna GNU/Linux koosneb suurest hulgast erinevatest tarkvarajuppidest, siis on kasutajal väga raske ise nendega majandada. Distributsioonide autorid muudavad selle ettevõtmise lihtsamaks, levitades kompaktselt suurt hulka tarkvara, mida Linuxi kasutaja võiks tahta kasutada.

*[[:kategooria:Linuxi distributsioonid|Levinumad distrod]]

*[http://distrowatch.com/ DistroWatch] - erinevate distrote võrdlus ja uudised.

== Välislingid ==

* [http://et.wikipedia.org/wiki/Linux Sõsarartikkel Vikipeedias]

Linux

2007-04-17T14:17:28Z

Michelinimehike: /* Distributsioonid */

[[kategooria:üldised juhendid]]
[[Pilt:Linux logo.png|right]]
'''Linux''' on avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteem, mida arendavad tuhanded programmeerijad üle maailma.

==Ajalugu==
Linuxi operatsioonisüsteemi lõi algselt noor Helsingi ülikooli tudeng [[Linus Torvalds]]. Linus oli huvitatud väikesest UNIX'ist nimega [[Minix]]. Ta otsustas arendada süsteemi, mis ületas Minixi standardeid. 1991 aastal ilmutas ta Linux'ist versiooni 0.2 ning töötas pidevalt kuni aastani 1994. Siis lasi ta välja Linuxi tuuma versiooniga 1.0. Linuxi süsteemide tuuma ehk kernelit arendatakse ja lastakse välja [[GNU GPL]] all. Linuxi lähtekood on vabalt saadav igaühele. Tänapäeval on sadu isikuid ja organisatsioone, kes on välja lasknud oma operatsioonisüsteemid, mis põhinevad Linuxi kernelil.
==Mõningad tähtsamad sündmused==
*Märts 1991 – Linus tellib Andrew Tanenbaumilt Minixi ja alustab selle uurimist.
*Suvi 1991 – Linuse sõber Ari Lemmke loob FuNETi serverisse Linuxi kataloogi /pub/os/linux. Linuse
katsetused muutuvad võrgus kättesaadavaks.
*25. september 1991 – Linuse esimene e-kiri, milles teatakse uue süsteemi loomisest (loetakse tinglikult
Linuxi sünnipäevaks). Esimene e-postiloend, milles osaleb 10-15 inimest.
*1992. aasta algus – esimesed katsetused graafilise keskkonna lisamisega Linuxile (Orest Zborowski).
*Veebruar 1992 – esimesed terviklikud Linuxi distributsioonid (SLS ja MCC Interim).
*Oktoober 1992 – Linux hakkab toetama TCP/IP (Interneti) võrguprotokolli.
*1993 – Ian Murdock paneb aluse Debianile, tänini edukalt toimivale vabale distributsioonile. Marc
Ewing asutab Red Hati. Walnut Creeki firma alustab Slackware-distributsiooni levitamist. Luuakse
Yggdrasil – esimene CD-Linux, mis on varustatud graafilise keskkonnaga ja käivitub otse CD-lt.
*1994 – Ilmub Linuxi tuuma versioon 1.0 – esimene n.ö. ametlik väljalase. Asutatakse Linux
International ja Linux Journal. Linusele kingitakse DEC Alpha tööarvuti ja ta alustab Linuxi viimist
esimesele mitte-PC riistvaraplatvormile. Luuakse Samba, Windowsi võrguprotokolli kasutamist
võimaldav tarkvarasüsteem.
*1996 – Ilmub Linuxi tuuma versioon 2.0. Linus külastab Canberra loomaaeda ja saab kääbuspingviini
käest näksata – sünnib Tux, Linuxi maskott. Linus võtab vastu USA firma Transmeta tööpakkumise ja
kolib USAsse, kuid hirmujutud tema Linuxist kõrvalejäämisest (mida algul süvendas ka tema
abiellumine ja „Linus 2.0“ ehk esimese tütre Patricia Miranda sünd...) kaovad peagi. Matthias Ettrich
alustab graafilise töökeskkonna KDE loomist. Alguse saab SUSE Linuxi distributsioon -
esmaversiooni number on 4.2 .
*1997 – alguse saab GNOME, teine suur Linuxi graafiline töökeskkond.
*1998 – Linuxit hakkavad toetama Oracle ja teised suured andmebaasisüsteemid. Luuakse Mandrake –
traditsiooniliselt üks kasutajasõbralikemaid distributsioone. Ilmub StarOffice 5 Linuxi-versioon –
esimene tõsiseltvõetav alternatiiv MS Office'ile. Aasta lõpus lekivad Microsoftist dokumendid, mis
tõendavad suurfirma teadlikkust ähvardavast ohust (nn. Halloweeni memorandum).
*1999 – Loki Software toob hulga klassikalisi Windowsi mänge (Heroes of Might and Magic III,
Civilization 3 jt) Linuxile. Paraku ei ole firma eluiga eriti pikk – saatuslikuks saab sullerist firmajuht,
kes rahadega jalga laseb.
*2000 – ilmub Wordperfect Office Linuxile. Codeweavers Crossover Office võimaldab peamisi
Windowsi kontorirakendusi käivitada Linuxil.
*2001 – Staroffice'ist eraldub vaba kontoripaketina Openoffice.org, mis saab ometigi eestikeelse
versiooni varem kui 10 aasta vanune MS Office.
*2002 - Venetsueela ja Peruu otsustavad riiklikul tasemel loobuda Microsofti tarkvarast ja toetada Linuxi
kasutamist. Eestis teeb aasta lõpus BSA oma agressiivse kampaaniaga tahtmatu teene vaba tarkvara
leviku kiirendamiseks.
*2003 – Linuxi lipulaev Red Hat jaotab oma senise Linuxi kaheks suunaks – kommertsiaalne Red Hat
Enterprise Linux ja vaba kogukonnapõhine Fedora. Mitmed Eesti riigiasutused lähevad MS Office'ilt
üle Openoffice.org'i kasutamisele.
*2004 – Euroopas käib võitlus tarkvarapatentide ümber. Eestis teeb Microsoft pingutusi turuosa
säilitamise nimel ja üritab Eesti riigiga koostöölepet sõlmida, mitmed suured asutused saavad
ennekuulmatuid soodustusi. Linuxil on üle 100 aktiivse distributsiooni (Distrowatch) ja hinnanguliselt
18 miljonit kasutajat (Linux Counter), võidukäik jätkub Hiinas ja paljudes Ladina-Ameerika riikides.
{{Kikkas}}

==GNU/Linux==
[[GNU]] teegid ja programmid moodustavad põhilise osa peaaegu kõikidest Linuxi distributsioonidest. [[Free Software Foundation]] ja Richard Stallman, kes algselt olid GNU operatsioonisüsteemi loojateks, paluvad kogu GNU ja Linuxi ühendsüsteemi silmas pidades kasutada nimesid GNU/Linux või Linuxil baseeruv GNU süsteem. [[Linus Torvalds]], Linuxi kerneli looja, on kommenteerinud, et tema meelest on Linuxi distributsioonide puhul nime GNU/Linux kasutamine "lihtsalt naeruväärne". Mõned distributsioonid seda siiski kasutavad - näiteks Debian GNU/Linux. Enamik inimesi kasutavad siiski nimetust Linux.

==Distributsioonid==
[[Pilt:Linuxdistrotimeline.png|thumb|jee]]
Distributsioon ehk distro on tarkvarakogumik, mis põhineb Linuxi operatsioonisüsteemil. Kuna GNU/Linux koosneb suurest hulgast erinevatest tarkvarajuppidest, siis on kasutajal väga raske ise nendega majandada. Distributsioonide autorid muudavad selle ettevõtmise lihtsamaks, levitades kompaktselt suurt hulka tarkvara, mida Linuxi kasutaja võiks tahta kasutada.

*[[:kategooria:Linuxi distributsioonid|Levinumad distrod]]

*[http://distrowatch.com/ DistroWatch] - erinevate distrote võrdlus ja uudised.

== Välislingid ==

* [http://et.wikipedia.org/wiki/Linux Sõsarartikkel Vikipeedias]

Linux

2007-04-17T14:15:29Z

Michelinimehike: /* Distributsioonid */

[[kategooria:üldised juhendid]]
[[Pilt:Linux logo.png|right]]
'''Linux''' on avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteem, mida arendavad tuhanded programmeerijad üle maailma.

==Ajalugu==
Linuxi operatsioonisüsteemi lõi algselt noor Helsingi ülikooli tudeng [[Linus Torvalds]]. Linus oli huvitatud väikesest UNIX'ist nimega [[Minix]]. Ta otsustas arendada süsteemi, mis ületas Minixi standardeid. 1991 aastal ilmutas ta Linux'ist versiooni 0.2 ning töötas pidevalt kuni aastani 1994. Siis lasi ta välja Linuxi tuuma versiooniga 1.0. Linuxi süsteemide tuuma ehk kernelit arendatakse ja lastakse välja [[GNU GPL]] all. Linuxi lähtekood on vabalt saadav igaühele. Tänapäeval on sadu isikuid ja organisatsioone, kes on välja lasknud oma operatsioonisüsteemid, mis põhinevad Linuxi kernelil.
==Mõningad tähtsamad sündmused==
*Märts 1991 – Linus tellib Andrew Tanenbaumilt Minixi ja alustab selle uurimist.
*Suvi 1991 – Linuse sõber Ari Lemmke loob FuNETi serverisse Linuxi kataloogi /pub/os/linux. Linuse
katsetused muutuvad võrgus kättesaadavaks.
*25. september 1991 – Linuse esimene e-kiri, milles teatakse uue süsteemi loomisest (loetakse tinglikult
Linuxi sünnipäevaks). Esimene e-postiloend, milles osaleb 10-15 inimest.
*1992. aasta algus – esimesed katsetused graafilise keskkonna lisamisega Linuxile (Orest Zborowski).
*Veebruar 1992 – esimesed terviklikud Linuxi distributsioonid (SLS ja MCC Interim).
*Oktoober 1992 – Linux hakkab toetama TCP/IP (Interneti) võrguprotokolli.
*1993 – Ian Murdock paneb aluse Debianile, tänini edukalt toimivale vabale distributsioonile. Marc
Ewing asutab Red Hati. Walnut Creeki firma alustab Slackware-distributsiooni levitamist. Luuakse
Yggdrasil – esimene CD-Linux, mis on varustatud graafilise keskkonnaga ja käivitub otse CD-lt.
*1994 – Ilmub Linuxi tuuma versioon 1.0 – esimene n.ö. ametlik väljalase. Asutatakse Linux
International ja Linux Journal. Linusele kingitakse DEC Alpha tööarvuti ja ta alustab Linuxi viimist
esimesele mitte-PC riistvaraplatvormile. Luuakse Samba, Windowsi võrguprotokolli kasutamist
võimaldav tarkvarasüsteem.
*1996 – Ilmub Linuxi tuuma versioon 2.0. Linus külastab Canberra loomaaeda ja saab kääbuspingviini
käest näksata – sünnib Tux, Linuxi maskott. Linus võtab vastu USA firma Transmeta tööpakkumise ja
kolib USAsse, kuid hirmujutud tema Linuxist kõrvalejäämisest (mida algul süvendas ka tema
abiellumine ja „Linus 2.0“ ehk esimese tütre Patricia Miranda sünd...) kaovad peagi. Matthias Ettrich
alustab graafilise töökeskkonna KDE loomist. Alguse saab SUSE Linuxi distributsioon -
esmaversiooni number on 4.2 .
*1997 – alguse saab GNOME, teine suur Linuxi graafiline töökeskkond.
*1998 – Linuxit hakkavad toetama Oracle ja teised suured andmebaasisüsteemid. Luuakse Mandrake –
traditsiooniliselt üks kasutajasõbralikemaid distributsioone. Ilmub StarOffice 5 Linuxi-versioon –
esimene tõsiseltvõetav alternatiiv MS Office'ile. Aasta lõpus lekivad Microsoftist dokumendid, mis
tõendavad suurfirma teadlikkust ähvardavast ohust (nn. Halloweeni memorandum).
*1999 – Loki Software toob hulga klassikalisi Windowsi mänge (Heroes of Might and Magic III,
Civilization 3 jt) Linuxile. Paraku ei ole firma eluiga eriti pikk – saatuslikuks saab sullerist firmajuht,
kes rahadega jalga laseb.
*2000 – ilmub Wordperfect Office Linuxile. Codeweavers Crossover Office võimaldab peamisi
Windowsi kontorirakendusi käivitada Linuxil.
*2001 – Staroffice'ist eraldub vaba kontoripaketina Openoffice.org, mis saab ometigi eestikeelse
versiooni varem kui 10 aasta vanune MS Office.
*2002 - Venetsueela ja Peruu otsustavad riiklikul tasemel loobuda Microsofti tarkvarast ja toetada Linuxi
kasutamist. Eestis teeb aasta lõpus BSA oma agressiivse kampaaniaga tahtmatu teene vaba tarkvara
leviku kiirendamiseks.
*2003 – Linuxi lipulaev Red Hat jaotab oma senise Linuxi kaheks suunaks – kommertsiaalne Red Hat
Enterprise Linux ja vaba kogukonnapõhine Fedora. Mitmed Eesti riigiasutused lähevad MS Office'ilt
üle Openoffice.org'i kasutamisele.
*2004 – Euroopas käib võitlus tarkvarapatentide ümber. Eestis teeb Microsoft pingutusi turuosa
säilitamise nimel ja üritab Eesti riigiga koostöölepet sõlmida, mitmed suured asutused saavad
ennekuulmatuid soodustusi. Linuxil on üle 100 aktiivse distributsiooni (Distrowatch) ja hinnanguliselt
18 miljonit kasutajat (Linux Counter), võidukäik jätkub Hiinas ja paljudes Ladina-Ameerika riikides.
{{Kikkas}}

==GNU/Linux==
[[GNU]] teegid ja programmid moodustavad põhilise osa peaaegu kõikidest Linuxi distributsioonidest. [[Free Software Foundation]] ja Richard Stallman, kes algselt olid GNU operatsioonisüsteemi loojateks, paluvad kogu GNU ja Linuxi ühendsüsteemi silmas pidades kasutada nimesid GNU/Linux või Linuxil baseeruv GNU süsteem. [[Linus Torvalds]], Linuxi kerneli looja, on kommenteerinud, et tema meelest on Linuxi distributsioonide puhul nime GNU/Linux kasutamine "lihtsalt naeruväärne". Mõned distributsioonid seda siiski kasutavad - näiteks Debian GNU/Linux. Enamik inimesi kasutavad siiski nimetust Linux.

==Distributsioonid==
[[Pilt:Linuxdistrotimeline.png|thumb]]
Distributsioon ehk distro on tarkvarakogumik, mis põhineb Linuxi operatsioonisüsteemil. Kuna GNU/Linux koosneb suurest hulgast erinevatest tarkvarajuppidest, siis on kasutajal väga raske ise nendega majandada. Distributsioonide autorid muudavad selle ettevõtmise lihtsamaks, levitades kompaktselt suurt hulka tarkvara, mida Linuxi kasutaja võiks tahta kasutada.

*[[:kategooria:Linuxi distributsioonid|Levinumad distrod]]

*[http://distrowatch.com/ DistroWatch] - erinevate distrote võrdlus ja uudised.

== Välislingid ==

* [http://et.wikipedia.org/wiki/Linux Sõsarartikkel Vikipeedias]

Fail:Linuxdistrotimeline.png

2007-04-17T14:14:36Z

Michelinimehike:

Kasutaja:Michelinimehike

2007-04-17T14:09:23Z

Michelinimehike:

Suusad talveks valmis või?

Noppeid:

*Tänasest aga selline tähelepanek, et kokkasin just mõni aeg tagasi ja aru ma ei saa nendest Säästumarketi plutooniumporganditest.
Tshernobõlist toovad neid poolekiloseid juurikaid?
Või milleks nad üldse kasvatatud on, igatahes mitte söömiseks, sest juba maitse on selline, et porgandi osa selles juurikas ongi „tavaporgandi" suurune ja ülejäänu on nitritid, nitraadid, pestitsiidid või raskemetallid, mis ilmselt mingi hetk ajutegevusele rängalt mõjuma hakkavad. Loodan, et tervisekaitselaborid neid porgandeid analüüsima ei hakka, sest mu süda väriseb paljalt mõttest, millest need veel tegelikult võivad koosneda. Ma ei taha teada.

Mida teie porganditega teete?!

Pidgin

2007-04-17T08:34:46Z

Michelinimehike:

[[Kategooria:Tarkvara]]
{{Tarkvara|
| nimi = Pidgin
| logo = [[Pilt:Gaim icon.png]]
| screenshot = [[Pilt:GaimGNOME.png|200px]]
| pildi_allkiri = Pidgin
| tyyp = sõnumitarkvara
| arendaja =
| litsents = GPL
| viimane_versioon = 1.5.0
| viimane_valjalase = 12.08.2005
| staatus = aktiivne
| koduleht = [[http://www.pidgin.im/ http://www.pidgin.im]]
| foorum =
}}
Pidgin (Endise nimega [[Gaim]]) on nagu [[aMSN]]gi sõnumitarkvara, mis toetab erinevaid protokolle nagu [[MSN]], [[IRC]], [[Jabber]] jne. Tegu on paljude Linuxi distributsioonide vaikimisi sõnumitarkvaraga. Kuigi ta kasutamine ei sarnane kuigi palju [[Microsoft]] [[MSN]] tarkvara omale, on ümber õppimine vajadusel suhteliselt lihtne. Lisaks [[Linux]]ile töötab Pidgin ka näiteks [[Microsoft Windows]]il, [[FreeBSD]]l, SkyOS ja [[Trolltech]]i PDA operatsioonisüsteemidel.
==Pidgin 1.5==
Hetkel on stabiilne Pidgin 1.5 seeria. Kuid paljude meelest on ta juba vananenud. Kuid siiski on tegu väga hästi toimiva tarkvaraga.
==Pidgin 2.0==
Pidgin 2.0 on hetkel veel beeta staadiumis. Kuid selle artikli kirjutamise ajal on ta juba loodetavasti viimase beeta juures. Uus Pidgin 2.0 toob endaga kaasa mitmeid uuendusi ja täiendusi, mis seab ta taas täisti konkurentsivõimelisele positsioonile kommerts tarkvaradega.

Pidgin

2007-04-17T08:33:45Z

Michelinimehike:

[[Kategooria:Tarkvara]]
{{Tarkvara|
| nimi = Pidgin
| logo = [[Pilt:Gaim icon.png]]
| screenshot = [[Pilt:GaimGNOME.png|200px]]
| pildi_allkiri = Pidgin
| tyyp = sõnumitarkvara
| arendaja =
| litsents = GPL
| viimane_versioon = 1.5.0
| viimane_valjalase = 12.08.2005
| staatus = aktiivne
| koduleht = [[http://www.pidgin.im/ http://www.pidgin.im]]
| foorum =
}}
Pidgin on nagu [[aMSN]]gi sõnumitarkvara, mis toetab erinevaid protokolle nagu [[MSN]], [[IRC]], [[Jabber]] jne. Tegu on paljude Linuxi distributsioonide vaikimisi sõnumitarkvaraga. Kuigi ta kasutamine ei sarnane kuigi palju [[Microsoft]] [[MSN]] tarkvara omale, on ümber õppimine vajadusel suhteliselt lihtne. Lisaks [[Linux]]ile töötab Pidgin ka näiteks [[Microsoft Windows]]il, [[FreeBSD]]l, SkyOS ja [[Trolltech]]i PDA operatsioonisüsteemidel.
==Pidgin 1.5==
Hetkel on stabiilne Pidgin 1.5 seeria. Kuid paljude meelest on ta juba vananenud. Kuid siiski on tegu väga hästi toimiva tarkvaraga.
==Pidgin 2.0==
Pidgin 2.0 on hetkel veel beeta staadiumis. Kuid selle artikli kirjutamise ajal on ta juba loodetavasti viimase beeta juures. Uus Pidgin 2.0 toob endaga kaasa mitmeid uuendusi ja täiendusi, mis seab ta taas täisti konkurentsivõimelisele positsioonile kommerts tarkvaradega.

Pidgin

2007-04-17T08:33:25Z

Michelinimehike:

[[Kategooria:Tarkvara]]
{{Tarkvara|
| nimi = Pidgin
| logo = [[Pilt:Gaim icon.png]]
| screenshot = [[Pilt:GaimGNOME.png|thumb]]
| pildi_allkiri = Pidgin
| tyyp = sõnumitarkvara
| arendaja =
| litsents = GPL
| viimane_versioon = 1.5.0
| viimane_valjalase = 12.08.2005
| staatus = aktiivne
| koduleht = [[http://www.pidgin.im/ http://www.pidgin.im]]
| foorum =
}}
Pidgin on nagu [[aMSN]]gi sõnumitarkvara, mis toetab erinevaid protokolle nagu [[MSN]], [[IRC]], [[Jabber]] jne. Tegu on paljude Linuxi distributsioonide vaikimisi sõnumitarkvaraga. Kuigi ta kasutamine ei sarnane kuigi palju [[Microsoft]] [[MSN]] tarkvara omale, on ümber õppimine vajadusel suhteliselt lihtne. Lisaks [[Linux]]ile töötab Pidgin ka näiteks [[Microsoft Windows]]il, [[FreeBSD]]l, SkyOS ja [[Trolltech]]i PDA operatsioonisüsteemidel.
==Pidgin 1.5==
Hetkel on stabiilne Pidgin 1.5 seeria. Kuid paljude meelest on ta juba vananenud. Kuid siiski on tegu väga hästi toimiva tarkvaraga.
==Pidgin 2.0==
Pidgin 2.0 on hetkel veel beeta staadiumis. Kuid selle artikli kirjutamise ajal on ta juba loodetavasti viimase beeta juures. Uus Pidgin 2.0 toob endaga kaasa mitmeid uuendusi ja täiendusi, mis seab ta taas täisti konkurentsivõimelisele positsioonile kommerts tarkvaradega.

Pidgin

2007-04-17T08:33:05Z

Michelinimehike: New page: Kategooria:Tarkvara {{Tarkvara| | nimi = Pidgin | logo = Pilt:Gaim icon.png | screenshot = 200px | pildi_allkiri = Pidgin | tyyp = sõnumitarkvara | arendaja...

[[Kategooria:Tarkvara]]
{{Tarkvara|
| nimi = Pidgin
| logo = [[Pilt:Gaim icon.png]]
| screenshot = [[Pilt:GaimGNOME.png|200px]]
| pildi_allkiri = Pidgin
| tyyp = sõnumitarkvara
| arendaja =
| litsents = GPL
| viimane_versioon = 1.5.0
| viimane_valjalase = 12.08.2005
| staatus = aktiivne
| koduleht = [[http://www.pidgin.im/ http://www.pidgin.im]]
| foorum =
}}
Pidgin on nagu [[aMSN]]gi sõnumitarkvara, mis toetab erinevaid protokolle nagu [[MSN]], [[IRC]], [[Jabber]] jne. Tegu on paljude Linuxi distributsioonide vaikimisi sõnumitarkvaraga. Kuigi ta kasutamine ei sarnane kuigi palju [[Microsoft]] [[MSN]] tarkvara omale, on ümber õppimine vajadusel suhteliselt lihtne. Lisaks [[Linux]]ile töötab Pidgin ka näiteks [[Microsoft Windows]]il, [[FreeBSD]]l, SkyOS ja [[Trolltech]]i PDA operatsioonisüsteemidel.
==Pidgin 1.5==
Hetkel on stabiilne Pidgin 1.5 seeria. Kuid paljude meelest on ta juba vananenud. Kuid siiski on tegu väga hästi toimiva tarkvaraga.
==Pidgin 2.0==
Pidgin 2.0 on hetkel veel beeta staadiumis. Kuid selle artikli kirjutamise ajal on ta juba loodetavasti viimase beeta juures. Uus Pidgin 2.0 toob endaga kaasa mitmeid uuendusi ja täiendusi, mis seab ta taas täisti konkurentsivõimelisele positsioonile kommerts tarkvaradega.

OpenTTD

2007-04-17T08:26:21Z

Michelinimehike:

[[Kategooria:Mängud]]
{{Tarkvara|
| nimi = OpenTTD
| logo =
| screenshot = [[Pilt:Openttd.png|200px]]
| pildi_allkiri = OpenTTD
| tyyp = Mängud
| arendaja =
| litsents = [[GPL]]
| viimane_versioon = 0.5.0
| viimane_valjalase =
| staatus = aktiivne
| koduleht = http://www.openttd.org/
| foorum = http://www.tt-forums.net/index.php?c=20
}}
==Kirjeldus==
OpenTTD on Microprose mängu "Transport Tycoon Deluxe" kloon, mis osutus üsna populaarseks. Originaal mäng kirjutati algselt Chris Sawyeri poolt. Mängu arendades on võetud suund sellele, et ka OpenTTD oleks võimalikult sarnane ja samade võimalustega, mis ka algne Transport Tycoon Deluxe, samas on laiendatud mõningaid tema funktsioone.
==Paigaldamine==
Paigaldamiseks on mitu võimalust.
Esimeseks võimaluseks on loomulikult minna [http://www.openttd.org/downloads.php OpenTTD allalaadimistesse] ja tõmmata sealt siis alla kas kompileerimist vajav lähtekood või siis [[Ubuntu]] ja [[Debian]]i kasutajad võivad alla laadida ka [[DEB]] paketti.
Paigaldamine siis:
dpkg -i openttd*
selles kataloogis, kuhu vastava [[DEB]] paketi tõmbasite. [[Ubuntu]] kasutajad peavad käsu ette veel '''sudo''' lisama.
Lisaks tuleb aga siis hankida ka originaal Transport Tycoon Deluxe andmefailid. Selleks lugege vastavat README faili:
gedit usr/share/doc/openttd/README.Debian

Teine ja tunduvalt lihtsam ja mugavam võimalus on kasutada vastavat [[Autopackage]] faili. Lähemalt selle kohta võite lugeda [http://autopackage.org/statistics/display.php?table=version&rid=22 siit]. Vastava [[Autopackage]] faili võite aga alla laadida [http://www.familie-kirchhofer.de/openttd/autopackage/ siit] lingilt. Sealt siis .package lõpuga fail x86-le. Hetkel otselink 0.5.0 versioonile on [http://www.familie-kirchhofer.de/openttd/autopackage/openttd-0.5.0.x86.package siin].

Nüüd andke tõmmatud package failile käivitusõigused ja siis lihtsalt see käivitada. Piltidega õpetus selle kohta on [http://autopackage.org/docs/howto-install/ Autopackage.org] lehel. See meetod paigaldab Teile ka kõik vajalikud originaalmängu failid. Seega pärast pole muud, kui mängima :)

Autopackage

2007-04-17T08:23:12Z

Michelinimehike:

{{Tarkvara|
| nimi = Autopackage
| logo = [[Pilt:Autopackage.png]]
| screenshot =
| pildi_allkiri = Autopackage
| tyyp = ?
| arendaja =
| litsents = [[GPL]]
| viimane_versioon = 1.2.2
| viimane_valjalase =
| staatus = aktiivne
| koduleht = [http://www.autopackage.org/ www.autopackage.org]
| foorum = [http://www.autopackage.org/forums/ www.autopackage.org/forums]
}}
==Kirjeldus==
Autopackage on tarkvara mis laseb luua binaar faile mis on installitavad kõikidel distrubutsioonidel, kõik sõltuvused lahendatakse automaatselt. Kogu protsessi võimalik läbi viia nii käsurealt kui ka graafilises keskkonnas.

==Kasulikke linke==
[http://www.autopackage.org/flash-demo-install.html Flash demo]

AMSN

2007-04-17T08:19:43Z

Michelinimehike:

[[Kategooria:Tarkvara]]
{{Tarkvara|
| nimi = aMSN (Alvaro's Messenger)
| logo =
| screenshot = [[Pilt:Amsn.png|150px]]
| pildi_allkiri = aMSN-i peaaken
| tyyp = Suhtlustarkvara
| arendaja = [http://www.amsn-project.net/developer.php aMSN arendusmeeskond]
| litsents = [[GPL]]
| viimane_versioon = 0.96
| viimane_valjalase = 24.11.2006
| staatus = aktiivne
| koduleht = [http://www.amsn-project.net/ www.amsn-project.net]
| foorum = [http://www.amsn-project.net/forums/ www.amsn-project.net/forums]
}}

aMSN on MSN Messengeri kloon, mis töötab nii [[Linux|Linuxis]], [[FreeBSD]]-s, [[Windows|Windowsis]], [[Mac OS X]]-s ja teistel platvormidel. Tema eelis on, et ta on kõige enam MSN Messengerile sarnane ja on samas täiesti tasuta ja tema lähtekood on kõigile avatud. aMSN-i tähtsamad omadused on:
* Võimalik näidata pilte nagu MSN Messengeris
* Erinevad emotsiooni ikoonid
* Hetkel 40 erineva keele toetus (sh. eesti keel)
* Veebikaamera toetus
* Võimalik korraga sisse logida mitme kasutajana
* Täiskiirusel failivahetus
* Gruppide toetus
* Tavaliste ja ka animeeritud (ka heliga) emotsiooni ikoonide toetus
* Logi pidamine
* Alarmid
* Konverentsi pidamise toetus
* Ajatempli võimalus
* TAB-ide toetus

==Nõudmised tarkvarale==
aMSN nõuab, et Teie arvutis oleks juba olemas:
* [http://www.tcl.tk/ tcl/tk] versioon 8.3 või uuem. (8.4 on soovituslik)
* tls moodul tcl/tk-le
* [http://www.enlightenment.org/pages/imlib2.html IMLib] >= 1.8 traydock toetuseks.
* Lisaks peab töötama helisüsteem, kui soovite kasutada heli märguandeid
* [[Autopackage]] distributsioonidele millele puudub tugi või mugavamaks installatsiooniks
==Kust alla laadida?==
http://www.amsn-project.net/download.php

Autopackage

2007-04-17T08:16:25Z

Michelinimehike:

Autopackage

2007-04-17T08:14:11Z

Michelinimehike:

{{Tarkvara|
| nimi = Autopackage
| logo = [[Pilt:Autopackage.png]]
| screenshot =
| pildi_allkiri = Autopackage
| tyyp = ?
| arendaja =
| litsents = [[GPL]]
| viimane_versioon = 1.2.2
| viimane_valjalase =
| staatus = aktiivne
| koduleht = http://www.autopackage.org/
| foorum = http://www.autopackage.org/forums/
}}
==Kirjeldus==
Autopackage on tarkvara mis laseb luua binaar faile mis on installitavad kõikidel distrubutsioonidel, kõik sõltuvused lahendatakse automaatselt. Kogu protsessi võimalik läbi viia nii käsurealt kui ka graafilises keskkonnas.

Autopackage

2007-04-17T08:13:45Z

Michelinimehike:

{{Tarkvara|
| nimi = Autopacage
| logo = [[Pilt:Autopackage.png]]
| screenshot =
| pildi_allkiri = Autopacage
| tyyp = ?
| arendaja =
| litsents = [[GPL]]
| viimane_versioon = 1.2.2
| viimane_valjalase =
| staatus = aktiivne
| koduleht = http://www.autopackage.org/
| foorum = http://www.autopackage.org/forums/
}}
==Kirjeldus==
Autopackage on tarkvara mis laseb luua binaar faile mis on installitavad kõikidel distrubutsioonidel, kõik sõltuvused lahendatakse automaatselt. Kogu protsessi võimalik läbi viia nii käsurealt kui ka graafilises keskkonnas.

Autopackage

2007-04-17T08:13:20Z

Michelinimehike:

{{Tarkvara|
| nimi = Autopacage
| logo = [[Pilt:Autopacage.png]]
| screenshot =
| pildi_allkiri = Autopacage
| tyyp = ?
| arendaja =
| litsents = [[GPL]]
| viimane_versioon = 1.2.2
| viimane_valjalase =
| staatus = aktiivne
| koduleht = http://www.autopackage.org/
| foorum = http://www.autopackage.org/forums/
}}
==Kirjeldus==
Autopackage on tarkvara mis laseb luua binaar faile mis on installitavad kõikidel distrubutsioonidel, kõik sõltuvused lahendatakse automaatselt. Kogu protsessi võimalik läbi viia nii käsurealt kui ka graafilises keskkonnas.

Fail:Autopackage.png

2007-04-17T08:12:59Z

Michelinimehike:

Autopackage

2007-04-17T08:12:18Z

Michelinimehike:

{{Tarkvara|
| nimi = Autopacage
| logo = [[Pilt:Autopacage.jpg]]
| screenshot =
| pildi_allkiri = Autopacage
| tyyp = ?
| arendaja =
| litsents = [[GPL]]
| viimane_versioon = 1.2.2
| viimane_valjalase =
| staatus = aktiivne
| koduleht = http://www.autopackage.org/
| foorum = http://www.autopackage.org/forums/
}}
==Kirjeldus==
Autopackage on tarkvara mis laseb luua binaar faile mis on installitavad kõikidel distrubutsioonidel, kõik sõltuvused lahendatakse automaatselt. Kogu protsessi võimalik läbi viia nii käsurealt kui ka graafilises keskkonnas.

Autopackage

2007-04-17T08:01:20Z

Michelinimehike:

[[Pilt:Autopacage.jpg|thumb]]Autopackage on tarkvara mis laseb luua binaar faile mis on installitavad kõikidel distrubutsioonidel, kõik sõltuvused lahendatakse automaatselt. Kogu protsessi võimalik läbi viia nii käsurealt kui ka graafilises keskkonnas.

Autopackage

2007-04-17T08:01:06Z

Michelinimehike:

Autopackage on tarkvara mis laseb luua binaar faile mis on installitavad kõikidel distrubutsioonidel, kõik sõltuvused lahendatakse automaatselt. Kogu protsessi võimalik läbi viia nii käsurealt kui ka graafilises keskkonnas.
[[Pilt:Autopacage.jpg|thumb]]

Autopackage

2007-04-17T08:00:41Z

Michelinimehike:

Fail:Autopacage.jpg

2007-04-17T07:58:10Z

Michelinimehike:

Autopackage

2007-04-17T07:57:41Z

Michelinimehike: New page: Autopackage on tarkvara mis laseb luua binaar faile mis on installitavad kõikidel distrubutsioonidel, kõik sõltuvused lahendatakse automaatselt. Kogu protsessi võimalik läbi viia nii ...

OpenTTD

2007-04-17T07:51:40Z

Michelinimehike: Versiooni number uuendatud

[[Kategooria:Mängud]]
{{Tarkvara|
| nimi = OpenTTD
| logo =
| screenshot = [[Pilt:Openttd.png|200px]]
| pildi_allkiri = OpenTTD
| tyyp = Mängud
| arendaja =
| litsents = [[GPL]]
| viimane_versioon = 0.5.0
| viimane_valjalase =
| staatus = aktiivne
| koduleht = http://www.openttd.org/
| foorum = http://www.tt-forums.net/index.php?c=20
}}
==Kirjeldus==
OpenTTD on Microprose mängu "Transport Tycoon Deluxe" kloon, mis osutus üsna populaarseks. Originaal mäng kirjutati algselt Chris Sawyeri poolt. Mängu arendades on võetud suund sellele, et ka OpenTTD oleks võimalikult sarnane ja samade võimalustega, mis ka algne Transport Tycoon Deluxe, samas on laiendatud mõningaid tema funktsioone.
==Paigaldamine==
Paigaldamiseks on mitu võimalust.
Esimeseks võimaluseks on loomulikult minna [http://www.openttd.org/downloads.php OpenTTD allalaadimistesse] ja tõmmata sealt siis alla kas kompileerimist vajav lähtekood või siis [[Ubuntu]] ja [[Debian]]i kasutajad võivad alla laadida ka [[DEB]] paketti.
Paigaldamine siis:
dpkg -i openttd*
selles kataloogis, kuhu vastava [[DEB]] paketi tõmbasite. [[Ubuntu]] kasutajad peavad käsu ette veel '''sudo''' lisama.
Lisaks tuleb aga siis hankida ka originaal Transport Tycoon Deluxe andmefailid. Selleks lugege vastavat README faili:
gedit usr/share/doc/openttd/README.Debian

Teine ja tunduvalt lihtsam ja mugavam võimalus on kasutada vastavat [[Autopackage]] faili. Lähemalt selle kohta võite lugeda [http://autopackage.org/statistics/display.php?table=version&rid=22 siit]. Vastava [[Autopackage]] faili võite aga alla laadida [http://www.familie-kirchhofer.de/openttd/autopackage/ siit] lingilt. Sealt siis .package lõpuga fail x86-le. Hetkel otselink 0.4.8 versioonile on [http://www.familie-kirchhofer.de/openttd/autopackage/openttd-0.4.8.x86.package siin].

Nüüd andke tõmmatud package failile käivitusõigused ja siis lihtsalt see käivitada. Piltidega õpetus selle kohta on [http://autopackage.org/docs/howto-install/ Autopackage.org] lehel. See meetod paigaldab Teile ka kõik vajalikud originaalmängu failid. Seega pärast pole muud, kui mängima :)

Kasutaja:Michelinimehike

2007-02-03T21:59:40Z

Michelinimehike:

Suusad talveks valmis või?

Bill Gates

2007-01-28T09:38:10Z

Michelinimehike:

[[Kategooria:Inimesed]]
[[Pilt:Bill Gates.jpg|thumb]]Bill Gates, täisnimega William Henry Gates III (sündinud 28. oktoobril 1955 Seattleis Washingtoni osariigis) on tarkvarakorporatsiooni [[Microsoft]] ideoloogiline juht ja suuromanik.

== Lingid ==

* [http://www.microsoft.com/BillGates/ Ametlik koduleht]