Pingviini viki - Kasutaja kaastöö [et]

Otse.err.ee

2010-06-12T22:04:06Z

Mihhkel:

[[Kategooria:Skriptid]]
Kaks pisikest skripti, mille abil on mugav otse ETV ja ETV2 striimi vaadata. Vajalik MPlayeri olemasolu masinas. Kui luua oma kodukataloogi bin kataloog ja skriptid sinna kopeerida, siis lisatakse need ka kasutaja PATH-i. Loomulikult on neile vaja anda ka käivitamise õigused - nt chmod u+x etv (kui skripti nimeks panna etv).

'''etv'''
<source lang="bash">
#!/usr/bin/env bash

server0=http://tv.eenet.ee/err
server1=http://213.35.156.112/err
server2=http://213.35.156.112/errg

parameetrid="-prefer-ipv4 -really-quiet msglevel 0"

if [ "$(mplayer $parameetrid $server0 | tee | grep "Starting playback")" == "" ]; then
if [ "$(mplayer $parameetrid $server1 | tee | grep "Starting playback")" == "" ]; then
if [ "$(mplayer $parameetrid $server2 | tee | grep "Starting playback")" == "" ]; then
echo -e "\t\nEi tule hetkel midagist.\n"
fi
fi
fi

exit 0
#EOF
</source>

'''etv2'''
<source lang="bash">
#!/usr/bin/env bash

server0=http://tv.eenet.ee/err2
server1=http://213.35.156.113/err2
server2=http://213.35.156.115/err2g

parameetrid="-prefer-ipv4 -really-quiet msglevel 0"

if [ "$(mplayer $parameetrid $server0 | tee | grep "Starting playback")" == "" ]; then
if [ "$(mplayer $parameetrid $server1 | tee | grep "Starting playback")" == "" ]; then
if [ "$(mplayer $parameetrid $server2 | tee | grep "Starting playback")" == "" ]; then
echo -e "\t\nEi tule hetkel midagist.\n"
fi
fi
fi

exit 0
#EOF
</source>

Otse.err.ee

2010-06-12T21:53:14Z

Mihhkel:

Mis on Linux ja miks seda valida?

2010-05-18T16:43:45Z

Mihhkel:

==Mis on Linux ja miks seda valida==
Linux on üks n-ö liik enamasti tasuta levitatavaid kaasaegseid operatsioonisüsteeme.

Linuxit levitatakse distributsioonide ehk lühemalt distrode kujul. Neid on mitusada, kuid arvestatav kasutajaskond on mõnekümnel.

Windowsi asemel oma arvutisse Linuxi valimiseks võib põhjuseid leida üksjagu.

*Turvalisus. Kellel on kõrini arvutiviirustest ja muust kurivarast, neile on Linux turvaline valik - Linuxi viiruseid on tehtud väga vähe ja need pole Linuxi eripärade tõttu eriti levimisvõimelised.

*Töölauaefektid. Kes tahavad kaaslaste ees eputada uhkete visuaalsete efektidega, siis Compize abil saab Linuxile lisada rohkem blingi kui Windows Vistas, 7-s ja Mac OS X-s kokku. Loomulikult eeldab see enam-vähem korralikku arvutit.

*Seadistatavus. Kes soovivad oma töökeskkonna täielikult oma käe järgi kohandada, leiavad, et Linuxis on see võimalik - erinevalt Windowsist ja Mac'ist, kus peagi piirid ette tulevad.

*Tasuta. Kes tahavad arvutit ostes Windowsi litsentsi pealt tuhatkond krooni kokku hoida, neil on sisuliselt kaks varianti: kas illegaalne Windows või mõni tasuta opsüsteem nagu Linux.

*Vanad arvutid. Kes tahavad tööle saada mõne eelmisest aastatuhandest arvuti, millel isegi Windows XP normaalselt joosta ei taha, need leiavad tõenäoliselt mõne sobiva kergekaalulise Linuxi, millega siis arvuti näiteks toanurka koduserveriks sättida või vanaisale maale memuaaride kirjutamiseks anda.

Levinud on uskumus, et Linuxit kasutavad ainult häkkerid ja arvutispetsid ning Linuxi kasutamine tähendab musta aknasse käskude toksimist. Tegelikkuses saab (peaaegu) kõike teha ka hiirega ja käsureale ronida pole tavakasutajal tarvis, kuigi kogenud Linuxi-kasutajad leiavad, et sealtkaudu käivad paljud toimingud kiiremini või lihtsamalt kui hiirega.

Teine levinud uskumus on, et kes vähegi mängida tahavad, hoidku Linuxist eemale. Kuigi sellel on mõningane tõepõhi all, saab paljud uued ja vanad Windowsi-mängud ka Linuxis probleemideta tööle - märksõnadeks on Wine ja PlayOnLinux. Tõsi, leidub mänge, mida kuidagi tööle ei saa, ning mõne puhul ei pruugi tööleajamine algajale jõukohane olla.

==Millist neist paljudest Linuxitest on mulle sobivaim?==
Linuxi distrosid on olemas üle 600, neist umbes pooled aktiivsed. Sellist suurt hulka võib pidada nii Linuxi plussiks kui miinuseks, igal juhul võib see algajate jaoks pildi päris kirjuks ja valiku raskeks teha.

Kõige lollikindlam on valida mõni laialt levinud distro, nt mõni Ubuntu variant, Mandriva, openSUSE või Fedora. Laialt levinud distro kasutamine tagab, et probleemide korral on palju kasutajaid, kellelt foorumites abi otsida.

Levinud distrodest võiks valida mõne, mis näiteks kodulehel olevate piltide järgi kena tundub. Allalaadimislehel on sageli valida kahe-kolme arhitektuuri ja võimalik, et eri keelekomplektide vahel. Valikutel on üldiselt juures ka kirjeldus, mis tüüpi arvutitele miski mõeldud on ja selle järgi tulekski sobiv plaaditõmmis alla laadida.

Sageli toimivad Linuxi paigaldusplaadid ka ''live''-CD-na - see tähendab, et saab antud distrot enne paigaldamist proovida.

Lisaks üldotstarbelistele Linuxitele on palju distrosid mõeldud mingiks kindlaks otstarbeks, olgu see siis mittetöötavast Windowsi süsteemist andmete kätte saamine või koduse multimeediakeskuse tegemine. Ka vanadele arvutitele on loodud mitmeid kergekaalulisi distrosid, mis on sellegipoolest kaasaegsed ja turvalised.

Sülearvutite puhul tuleb kasuks otsida nt Google'ist infot oma sülearvuti mudeli sobivuse kohta erinevate distrodega, sest mõnikord võib juhtuda, et näiteks Ubuntuga osad lisaseadmed ei tööta, samas näiteks Mandrivaga töötavad või vastupidi. Lisaks tuleks vaadata, et arvuti vastab distro poolt süsteemile mälu, protsessori jm osas esitatud nõudmistele. Kui arvuti ei vasta levinud distrote soovitatavatele või isegi miinimumnõuetele, siis tasuks vaadata kergekaalulisemate poole.

==Kuidas Linuxit enda arvutisse paigaldada?==

==Põhilised kasulikud programmid / Põhilised kasutusjuhud==
(st üritada tavakasutaja seisukohalt- vajadusepõhiselt läheneda, mitte programmipõhiselt)
aga see vajab head stsenaariumit

Mis on Linux ja miks seda valida?

2010-05-17T09:32:30Z

Mihhkel: Uus lehekülg: '==Mis on Linux ja miks seda valida== Linux on üks n-ö liik enamasti tasuta levitatavaid kaasaegseid operatsioonisüsteeme. Linuxit levitatakse distributsioonide ehk lühemalt dis…'

==Mis on Linux ja miks seda valida==
Linux on üks n-ö liik enamasti tasuta levitatavaid kaasaegseid operatsioonisüsteeme.

Linuxit levitatakse distributsioonide ehk lühemalt distrode kujul. Neid on mitusada, kuid arvestatav kasutajaskond on mõnekümnel.

Windowsi asemel oma arvutisse Linuxi valimiseks võib põhjuseid leida üksjagu.

*Turvalisus. Kellel on kõrini arvutiviirustest ja muust kurivarast, neile on Linux turvaline valik - Linuxi viiruseid on tehtud väga vähe ja need pole Linuxi eripärade tõttu eriti levimisvõimelised.

*Töölauaefektid. Kes tahavad kaaslaste ees eputada uhkete visuaalsete efektidega, siis Compize abil saab Linuxile lisada rohkem blingi kui Windows Vistas, 7-s ja Mac OS X-s kokku. Loomulikult eeldab see enam-vähem korralikku arvutit.

*Seadistatavus. Kes soovivad oma töökeskkonna täielikult oma käe järgi kohandada, leiavad, et Linuxis on see võimalik - erinevalt Windowsist ja Mac'ist, kus peagi piirid ette tulevad.

*Tasuta. Kes tahavad arvutit ostes Windowsi litsentsi pealt tuhatkond krooni kokku hoida, neil on sisuliselt kaks varianti: kas illegaalne Windows või mõni tasuta opsüsteem nagu Linux.

*Vanad arvutid. Kes tahavad tööle saada mõne eelmisest aastatuhandest arvuti, millel isegi Windows XP normaalselt joosta ei taha, need leiavad tõenäoliselt mõne sobiva kergekaalulise Linuxi, millega siis arvuti näiteks toanurka koduserveriks sättida või vanaisale maale memuaaride kirjutamiseks anda.

Levinud on uskumus, et Linuxit kasutavad ainult häkkerid ja arvutispetsid ning Linuxi kasutamine tähendab musta aknasse käskude toksimist. Tegelikkuses saab (peaaegu) kõike teha ka hiirega ja käsureale ronida pole tavakasutajal tarvis, kuigi kogenud Linuxi-kasutajad leiavad, et sealtkaudu käivad paljud toimingud kiiremini või lihtsamalt kui hiirega.

Teine levinud uskumus on, et kes vähegi mängida tahavad, hoidku Linuxist eemale. Kuigi sellel on mõningane tõepõhi all, saab paljud uued ja vanad Windowsi-mängud ka Linuxis probleemideta tööle - märksõnadeks on Wine ja PlayOnLinux. Tõsi, leidub mänge, mida kuidagi tööle ei saa, ning mõne puhul ei pruugi tööleajamine algajale jõukohane olla.

==Millist neist paljudest Linuxitest on mulle sobivaim?==
Linuxi distrosid on olemas üle 600, neist umbes pooled aktiivsed. Sellist suurt hulka võib pidada nii Linuxi plussiks kui miinuseks, igal juhul võib see algajate jaoks pildi päris kirjuks ja valiku raskeks teha.

Kõige lollikindlam on valida mõni laialt levinud distro, nt mõni Ubuntu variant, Mandriva, openSUSE või Fedora. Laialt levinud distro kasutamine tagab, et probleemide korral on palju kasutajaid, kellelt foorumites abi otsida.

Levinud distrodest võiks valida mõne, mis näiteks kodulehel olevate piltide järgi kena tundub. Allalaadimislehel on sageli valida kahe-kolme arhitektuuri ja võimalik, et eri keelekomplektide vahel. Valikutel on üldiselt juures ka kirjeldus, mis tüüpi arvutitele miski mõeldud on ja selle järgi tulekski sobiv plaaditõmmis alla laadida.

Lisaks üldotstarbelistele Linuxitele on palju distrosid mõeldud mingiks kindlaks otstarbeks, olgu see siis mittetöötavast Windowsi süsteemist andmete kätte saamine või koduse multimeediakeskuse tegemine. Ka vanadele arvutitele on loodud mitmeid kergekaalulisi distrosid, mis on sellegipoolest kaasaegsed ja turvalised.

Sageli toimivad Linuxi paigaldusplaadid ka ''live''-CD-na - see tähendab, et saab antud distrot enne paigaldamist proovida.

==Kuidas Linuxit enda arvutisse paigaldada?==

==Põhilised kasulikud programmid / Põhilised kasutusjuhud==
(st üritada tavakasutaja seisukohalt- vajadusepõhiselt läheneda, mitte programmipõhiselt)
aga see vajab head stsenaariumit

VabaTarkvaraKlubi/20100119

2010-01-19T18:29:39Z

Mihhkel:

Ubuntu 9.10 OpenOffice 3.1 pangestub märkmetega dokumendi salvestamisel DOC formaati.
: OOo 3.2 m59 salvestab Kubuntu 8.04-s korrektselt ka DOC-iks – [[Kasutaja:Mihhkel|Mihhkel]] 19. jaanuar 2010, kell 18:29 (UTC)

Gnome paneelil kiirkäivitusikoonid vahetavad suvaliselt oma järjekorda.

Ubuntu 9.10 OpenOffice 3.1 Tööriistaribalt kaob nimekirjade tööriista dokk?

Töölauategevused Estobuntu 10.04 jaoks: http://estobuntu.itcollege.ee/trac/estobuntu/wiki/1004töölauategevused - oodatud on täiendus- ja parandusettepanekud

Kategooria:Skriptid

2009-10-08T11:36:08Z

Mihhkel:

== Pingviini viki skriptikogu ==

Skriptide sisestamisel on võimalik kasutada ka süntaksi esiletõstmist.

Näide:
<pre><nowiki>
<source lang="bash">
#!/bin/bash
FILE=/home/juku/Desktop/cycle_load
TODAY=$(date +"%Y-%m-%d %H:%M:%S")
SMART=$(smartctl -a /dev/sda|grep Load_Cycle_Count|awk '{ print $10}')
echo "$TODAY $SMART"
echo "$TODAY $SMART" >> $FILE
exit;
</source>
</nowiki></pre>
Tulemus:
<source lang="bash">
#!/bin/bash
FILE=/home/juku/Desktop/cycle_load
TODAY=$(date +"%Y-%m-%d %H:%M:%S")
SMART=$(smartctl -a /dev/sda|grep Load_Cycle_Count|awk '{ print $10}')
echo "$TODAY $SMART"
echo "$TODAY $SMART" >> $FILE
exit;
</source>

Täpsematest võimalustest ja toetatud keeltest loe täpsemalt aadressilt http://www.mediawiki.org/wiki/Extension:SyntaxHighlight_GeSHi

Linuxi distributsioonide võrdlus

2007-06-09T18:28:29Z

Mihhkel: /* Üldine */

[[Kategooria:Linuxi distributsioonid]]
{{Täienda}}
==Üldine==
Üldine informatsioon distributsioonide kohta, looja, arendaja, viimane versioon ja selle väljatuleku aeg, hind ja peamine litsents jne.
{| border="1" cellpadding="1" cellspacing="0" style="font-size: 85%; border: gray solid 1px; border-collapse: collapse; text-align: center; "
|- style="background: #ececec;"
! rowspan="2" |
! rowspan="2" |Looja
! rowspan="2" |Arendaja
! rowspan="2" |Esimene avalik väljalase (aasta-kuu-päev)
! rowspan="2" |Baasdistributsioon
! colspan="2" |Viimane stabiilne versioon
! rowspan="2" |Hind
! rowspan="2" |Peamine litsents
! rowspan="2" |Kasutusala
! rowspan="2" |Lühikirjeldus
|- style="background: #ececec;"
! Versioon
! Väljatuleku aeg
|-
! | [[aLinux]]
| Jay Klepacs
| Jay Klepacs
|? (pre-1999-08-19 (1.1))
| [[Red Hat Linux]]
| 12.6
| 2005-11-20
| Tasuta
| [[GNU General Public License|GPL]]
| töölaud
| välimuselt sarnane Windows XP-ga
|-
! | [[ALT Linux]]
| ALT Linux Team
| ALT Linux Team
| 2001-03-21
| [[Mandriva|Mandrake Linux]]
| 3.0
| 2005-12-08
| Tasuta
| [[GNU General Public License|GPL]]
| töölaud(entusiastidele), tööjaam, server
|
|-
! | [[Annvix]]
| Vincent Danen
| Vincent Danen
| 2003-11-?
| [[Mandriva|Mandrake Linux]]
| 1.2-RELEASE
| 2006-02-23
| Tasuta
| [[GNU General Public License|GPL]]
| server
|
|-
! | [[Arch Linux]]
| Judd Vinet
| ''dev team''
| 2002-03-11
| [[CRUX]]
| 0.7.2
| 2006-05-23
| Tasuta
| [[GNU General Public License|GPL]]
| töölaud
| i686 optimiseeritud, pidevalt uuendatud, järgib [[KISS printsiip|KISS]]i.
|-
! | [[Ark Linux]]
| Bernhard Rosenkraenzer
| ''dev team''
| 2003-01-25
| None
| 2006.1
| 2006-08-02
| Tasuta
| [[GNU General Public License|GPL]]
| töölaud
| lihtne kasutada
|-
! | [[Arudius]]
| [[Haidut]]
| ''dev team''
| 2005-11-04
| None
| 0.5
| 2006-02-06
| Tasuta
| [[GNU General Public License|GPL]]
| turvalisuse testimiseks
|
|-
! | [[Asianux]]
| [[Red Flag Linux]], [[Miracle Linux]], [[Haansoft Linux]]
| ''dev team''
| 2004-06-?
| [[Red Hat Enterprise Linux|RHEL]]
| 2.0
| 2005-08-31
| Tasuta
| [[GNU General Public License|GPL]]
| server, töölaud
|
|-
! | [[Aurox]]
| Software-Wydawnictwo Sp.
| Aurox Sp. z oo
| 2002-09-?
| [[Fedora Core]]
| 12.0
| 2006-08-31
| Tasuta
| [[GNU General Public License|GPL]]
| üldine kasutus
| tugi paljudes euroopa keeltes
|-
! | [[BLAG Linux and GNU|BLAG]]
| [[Brixton Linux Action Group]]
| [[Brixton Linux Action Group]]
| 2002-10-22
| [[Fedora Core]]
| 50001
| 2006-08-23
| Tasuta
| [[GNU General Public License|GPL]]
| töölaud, tööjaam
|
|-
! | [[Caixa Mágica]]
| Daniel Neves José Guimarães Paulo Trezentos
| Caixa Mágica
| 2000-10-28
| [[SUSE Linux|SUSE]]
| 11 
| 2006-11-15
| Tasuta (alla laetav versioon)
|
| töölaud, server (ei ole tasuta)
|
|-
! | [[CentOS]]
| [[CentOS|CentOS Project]]
| [[CentOS|CentOS Project]]
| 2003-12-?
| [[Red Hat Enterprise Linux|RHEL]]
| 4.4
| 2006-08-30
| Tasuta
| [[GNU General Public License|GPL]]
| server
| Täielikult ühilduv [[Red Hat Enterprise Linux|RHEL]]iga
|-
! | [[CRUX]]
| Per Liden
| CRUX Linux community
| 2001-01-20
| None
| 2.2
| 2006-04-09
| Tasuta
| [[GNU General Public License|GPL]]
| töölaud
| i686 optimiseeritud, pidevalt uuendatud, järgib [[KISS printsiipi|KISS]]
|-
! | [[Damn Small Linux]]
| John Andrews
| ''dev team''
| 2003-?-?
| [[Knoppix]]
| 3.0.1
| 2006-06-22
| Tasuta
| [[GNU General Public License|GPL]]
| üldine kasutus
| väga väike
|-
! | [[DARKSTAR Linux]]
| ''DARKSTAR Linux Project''
| ''DARKSTAR Linux Project''
| 2004-02-?
| [[Slackware]]
| 1.0-DOT3
| 2005-06-14
| Tasuta
| [[GNU General Public License|GPL]]
| töölaud
| Töölaud sarnaneb [[Windows]] XP-le
|-
! | [[Debian GNU/Linux]]
| [[Ian Murdock]]
| [[Debian Project]]
| 1993-08-?
| None
| 3.1 (''sarge'')
| 2005-06-06
| Tasuta
| üldine [[Debian Free Software Guidelines|DFSG]]-Tasuta
| üldine kasutus
|
|-
! | [[DeLi Linux]]
| Henry Jensen
| Henry Jensen
| 2002-10-?
| None
| 0.7.1
| 2006-10-17
| Tasuta
| GPL
| töölaud
| väike ja väheste nõudmistega arvutile
|-
! | [[DeMuDi]]
| [[AGNULA]]
| [[AGNULA]]
| 2002-04-?
| [[Debian]]
| 1.2.1
| 2005-11-03
| Tasuta
| [[GNU General Public License|GPL]]
| audio ja video loomiseks
|
|-
! | [[dyne:bolic]]
| [[Jaromil]]
| [[Jaromil]]
| 2001-06-?
| none
| 2.2
| 2006-10-06
| Tasuta
| [[GNU General Public License|GPL]]
| audio ja video loomine
|
|-
! | [[Elive]]
| [[Thanatermesis]]
| [[Thanatermesis]]
| 2005-01-01
| [[Debian]]
| 0.5 (Revolution)
| 2006-09-22
| Tasuta
| [[GNU General Public License|GPL]]/[[BSD]]
| töölaud, tööjaam, serverid, multimeedia lahendused
|
|-
! | [[EnGarde Secure Linux]]
| [http://www.guardiandigital.com/ Guardian Digital, Inc]
| [http://www.guardiandigital.com/ Guardian Digital, Inc]
| 2001-{{?}}-{{?}}
| None
| 3.0
| 2006-10-03
| Tasuta
| [[GNU General Public License|GPL]]
| turvaline server
| Kõrge turvalisuse tase ka vaikimisi paigaldusega, turvaline haldusliides
|-
! | [[Fedora]]
| [[Fedora Project]]
| [[Fedora Project]]
| 2003-11-05
| [[Red Hat Linux]]
| 6 (''Zod'')
| 2006-10-24
| Tasuta
| [[GNU General Public License|GPL]]
| üldine kasutus
| palju mitteametliku tuge
|-
! | [[Finnix]]
| Ryan Finnie
| Ryan Finnie
| 2000-03-?
| [[Debian]]
| 88.0
| 2006-08-04
| Tasuta
| [[GNU General Public License|GPL]]
| serverite administreerimine
|
|-
! | [[Fox Linux]]
| Dev team, supported by ILDN network
| Dev team, supported by ILDN network
| 2004-09-?
| [[Fedora Core|Fedora]]
| 1.0
| 2005-12-26
| Tasuta
| [[GNU General Public License|GPL]]
| töölaud
| lihtne kasutada, i686 optimiseeritud
|-
! | [[Frugalware]]
| [[Miklos Vajna]]
| ''dev team''
| 2004-09-?
| [[Slackware]]
| 0.5
| 2006-07-14
| Tasuta
| [[GNU General Public License|GPL]]
| üldine kasutus
|
|-
! | [[Gentoo Linux]]
| [[Daniel Robbins (Gentoo Linux founder)|Daniel Robbins]]
| [[Gentoo Foundation]], Inc.
| 2002-3-?
| none
| 2006.1
| 2006-08-30
| Tasuta
| [[GNU General Public License|GPL]]
| üldine kasutus
| lähtekooduil põhinev
|-
! | [[Gnoppix]]
| [[Klaus Knopper]]
| ''dev team''
|? (pre-2003-07-17 (0.4))
| [[Knoppix]]
| 2.12.b1
| 2005-09-07
| Tasuta
| [[GNU General Public License|GPL]]
| Andmete taastus
| lihtne kasutada
|-
! | [[GoboLinux]]
| [[Hisham Muhammad]], [[Andre Detsch]]
| ''dev team''
| 2002-06-?
| none
| 013
| 2005-11-03
| Tasuta
| [[GNU General Public License|GPL]]
|
| Failisüsteemi hierarhiat on palju muudetud
|-
! | [[ImpiLinux]]
| [[Gauteng Linux Users Group]]
| ImpiLinux (Pty) Ltd.
| 2003-11-?
| [[Ubuntu Linux|Ubuntu]]
| 6.0.1
| 2006-01-31
| Tasuta
| [[GNU General Public License|GPL]]
| töölaud
| peamiselt mõeldud Aafrika kasutajatele
|-
! | [[Kanotix]]
| [[Jörg Schirottke]] (Kano)
| ''dev team''
| 2003-12-24
| [[Debian]], [[Knoppix]]
| 2005-4
| 2005-12-31
| Tasuta
| [[GNU General Public License|GPL]]
|
| pidevalt uuendatud, ha riistvara tuvastus
|-
! | [[Knoppix]]
| [[Klaus Knopper]]
| ''dev team''
|? (pre-2003-01-19 (3.1))
| [[Debian]]
| 4.0.2
| 2005-09-23
| Tasuta
| [[GNU General Public License|GPL]]
| Taastamine
| Lihtne kasutada
|-
! | [[Kurumin Linux]]
| [[Carlos Morimoto]]
| [http://www.kuruminlinux.com.br/ GuiadoHardware]
| 2003-01-?
| [[Knoppix]]
| 6.1
| 2006-09-07
| Tasuta
| [[GNU General Public License|GPL]]
| töölaud
| Portugali toetus, lihtne kasutada
|-
! | [[Linspire]]
| Lindows.com, Inc.
| Linspire, Inc
| 2002-03-?
| [[Debian]]
| 5-1.427
| 2006-04-21
| $49.95
| [[GNU General Public License|GPL]]/kommerts
| töölaud
| sarnane Windows XP välimusega
|-
! | [[Freespire]]
| Lindows.com, Inc.
| Linspire, Inc
| 2002-03-?
| [[Debian]]
| 1.00
| 2006-04-21
| Tasuta
| [[GNU General Public License|GPL]]/Kommerts
| töölaud
| sarnane Windows XP välimusega
|-
! | [[Lunar Linux]]
| Chuck Mead, Lunar Penguin Project
| ''dev team''
| 2002-03-?
| [[Sorcerer]]
| 1.6.0
| 2006-04-06
| Tasuta
| [[Open Source Initiative|OSI]] heaks kiidetud
| töölaud, tööjaam
| lähtekoodil põhinev
|-
! | [[Lycoris|Lycoris töölaud/LX]]
| Redmond Linux Corp.
| Lycoris, Inc., [[Mandriva]] S.A.
| 2001-25-?
| [[Caldera OpenLinux]]
| 1.4
| 2004-09-13
| $40-$75
| [http://lycoris.com/products/töölaudlx/license.php Lycorise litsents]
| töölaud(kõik)
|
|-
! | [[Mandriva Linux]]
| Mandrakesoft S.A.
| Mandriva S.A.
| 1998-7-23 (5.1 (''venice''))
| [[Red Hat Linux]]
| 2007
| 2006-10-03
| Tasuta (Download edition)
| [[GNU General Public License|GPL]]
| töölaud
| lihtne kasutada
|-
! | [[MeNTOPPIX]]
| [[Galuh Prasetyawan]]
| [[Galuh Prasetyawan]]
| 2006-3-30 (1.1 (''malang''))
| [[Debian]], [[Knoppix]]
| 1.3
| 2006-03-30
| Tasuta
| [[GNU General Public License|GPL]]
| töölaud
| töölaud sarnaneb Windows XP omaga
|-
! | [[MEPIS|SimplyMEPIS]]
| rowspan="2" |[[Warren Woodford]]
| rowspan="2" |MEPIS LLC.
| rowspan="2" |2003-09-05
| rowspan="2" |[[Debian]]
| rowspan="2" |6.0
| rowspan="2" |2006-07-21
| rowspan="2" |Tasuta (alla laetav versioon)
| rowspan="2" |[[GNU General Public License|GPL]]
| töölaud
| lihtne kasutada
|-
! | [[MEPIS|SOHOServerMepis]]
| tööjaam,server
| lihtne kasutada
|-
! | [[Musix]]
| Marcos Guglielmetti
|?
|?
| [[Knoppix]]
| 0.59
| 2006-09-07
| Tasuta
| [[GNU General Public License|GPL]]
| audio loomine
|-
! | [[NimbleX]]
| Bogdan Radulescu
| Bogdan Radulescu
| 2005-12-?
| [[Slackware]]
| 2005
| 2005-12-26
| Tasuta
| [[GNU General Public License|GPL]]
| töölaud
| väike
|-
! | [[Nitix]]
| Net Integration Technologies Inc.
| Net Integration Technologies Inc.
| 2001-?-?
| None
| 4.3.2a
| 2006-10-18
| $599-?
| Kommerts / [[GNU General Public License|GPL]]
| server
| SMB / autonomic
|-
! | [[Novell Open Enterprise Server|OES-Linux]]
| [[Novell]]
| [[Novell]]
| 2003
| [[SUSE Linux Enterprise Server]]
| OES SP2
| May 2006
| $184 (1 user connection)
| [[GNU General Public License|GPL]]/Commercial
| server
| lisab Novelli (NetWare Core Protocol, eDirectory jne) teenused
|-
! | [[Pardus]]
| [[TUBITAK]]
| [[TUBITAK]]
| 2005
| None
| 2007
| 2006-11-20
| Tasuta
| [[GNU General Public License|GPL]]
| üldine kasutus
| Omab enda paketihaldurit, paigaldus nõustajat, init süsteemi ja seadistust
|-
! | [[Parsix]]
| [[Alan Baghumian]]
| ''Talar-e-Web''
|?
| [[Kanotix]]
| 0.85
| 2006-06-19
| Tasuta
| [[GNU General Public License|GPL]]
| üldine kasutus
| toetab pärsia klaviatuure
|-
! | [[PCLinuxOS]]
| [[Texstar]]
| ''dev team''
| 2003-11-?
| [[Mandriva Linux|Mandriva]]
| .93a
| 2006-08-21
| Tasuta
| [[GNU General Public License|GPL]]
| töölaud
| lihtne kasutada
|-
! | [[PLD Linux Distribution]]
| [[PLD Linux Distribution]]
| [[PLD Linux Distribution]]
| 2002-11-19
| none
| 2.0 RC1
| 2006-03-03
| Tasuta
| [[GNU General Public License|GPL]]
| töölaud,administraatoritele
| väga palju tuleb käsitsi teha
|-
! | [[Pie Box Enterprise Linux]]
| PixExcel
| PixExcel
| 2004-04-19
| [[Red Hat Enterprise Linux]]
| 4.4
| 2006-08-15
| £9.99-£19.99
| [[GNU General Public License|GPL]]
| üldine kasutus
| täielikult ühilduv [[Red Hat Enterprise Linux|RHEL]]iga.
|-
! | [[Puppy Linux]]
| [[Barry Kauler]]
| Puppy Foundation
| 2002-07-12 (0.4)
| none
| 2.10
| 2006-09-14
| Tasuta
| [[GNU General Public License|GPL]]/[[LGPL]]
| üldine kasutus
| väga väike
|-
! | [[QiLinux]]
| QiLinux team
| QiLinux team
| 2003-10-31 (1.0alpha2)
| None
| 2.0
| 2006-08-01
| Tasuta
| [[GNU General Public License|GPL]]
| töölaud, server
|-
! | [[Red Flag Linux]]
| Institute of Software, Chinese Academy of Sciences, NewMargin Venture Capital
| Red Flag Software Co., Ltd.
| 1999-09-20
| [[Red Hat Linux]]
| 5.0
| 2005-11-11
| Tasuta, töölaud version
| [[GNU General Public License|GPL]]
| üldine kasutus
|
|-
! | [[Red Hat Linux]]
| [[Red Hat]]
| asendatud [[Fedora Core]]ga
| 1995-05-13 (1.0)
|?
| 9 (''Shrike'')
| 2003-03-31
| $40
| [[GNU General Public License|GPL]]
|
| Vananenud
|-
! | [[Red Hat Enterprise Linux]]
| [[Red Hat]] & [[Fedora Project]]
| [[Red Hat]] & [[Fedora Project]]
| 2000-03-27 (RHL 6.2E (''Zoot''))
| [[Red Hat Linux]]
| RHEL 4 (''Nahant'')
| 2005-02-15
| $180-2,500
| [[GNU General Public License|GPL]]
| äriserver, tööjaam
|
|-
! | [[Rxart]]
| Pixart SRL
| Pixart SRL
| 2000-03-?
| [[Debian]]
| 3-0
| 2006-04-16
| $14.95
| [[GNU General Public License|GPL]]/Kommerts
| töölaud(kõik), tööjaam, server
|-
! | [http://www.sauveros.com Sauver]
| [[Maulik Gordhandas]]
| ''dev team''
| 2006-01-01
| [[Slackware]]
| 1.1.7
| 2006-09-29
| Tasuta
| [[GNU General Public License|GPL]]
| andmete taastamine, töölaud
| lihtne kasutada
|-
! | [[Scientific Linux]]
| [[CERN]], [[Fermilab]]
| ''dev team''
| 2004-10-?
| [[Fermi Linux LTS|Fermi (LTS)]] & [[Red Hat Linux|RHL]]/[[Red Hat Enterprise Linux|RHEL]]
| 4.2 (''Beryllium'')
| 2005-11-22
| Tasuta
| [[GNU General Public License|GPL]]
| teadusliku kasutusalaga
| täielikult ühilduv [[Red Hat Enterprise Linux|RHEL]]iga.
|-
! | [[Slackware]]
| [[Patrick Volkerding]]
| ''dev team''
| 1993-07-16
| [[Softlanding Linux System|SLS]]
| 11.0
| 2006-10-02
| Tasuta
| [[GNU General Public License|GPL]]
| üldine kasutus
| väga stabiilne, järgib [[KISS printsiip|KISS]]i
|-
! | [[Source Mage GNU/Linux]]
| Ryan Abrams, Eric Schabell
| ''dev team''
| 2002-06-?
| [[Sorcerer]]
| 0.9.6
| 2006-03-13
| Tasuta
| [[GNU General Public License|GPL]]
| üldine kasutus
| lähtekoodil põhinev
|-
! | [[StartCom Enterprise Linux]]
| [[StartCom Enterprise Linux|StartCom Ltd.]]
| [[StartCom Enterprise Linux|StartCom Ltd.]]
| 2004-08-01
| [[Red Hat Enterprise Linux|RHEL]]
| 4.0.3
| 2006-09-18
| Tasuta
| [[GNU General Public License|GPL]]
| server
| [[Red Hat Enterprise Linux|RHEL]]iga ühilduv
|-
! | [[StartCom MultiMedia Edition]]
| [[StartCom Enterprise Linux|StartCom Ltd.]]
| [[StartCom Enterprise Linux|StartCom Ltd.]]
| 2004-08-01
| [[Fedora Core]]
| 5.0.5
| 2006-06-12
| Tasuta
| [[GNU General Public License|GPL]]
| tööjaam, töölaud, multimeedia
| salvestamine, video ja graafika töötlus, kodukino
|-
! | [[SUSE Linux]]
| rowspan="2" |S.u.S.E. GmbH, SuSE, GmbH
| rowspan="2" |[[Novell]], Inc. ''dev team''
| rowspan="2" |1994-03-?
| rowspan="2" |[[Jurix]]
| rowspan="2" |10.2
| rowspan="2" |2006-12-07
| $50 (1-seade 1-aastane registreerimine)
| rowspan="2" |[[GNU General Public License|GPL]]
| firma töölaud, firma server
| rowspan="2" |lihtne kasutada
|-
! | [[OpenSUSE]]
| Tasuta
| töölaud
|-
! | [[Symphony OS]]
| [[Ryan Quinn]]
| [[Ryan Quinn]] & [[Jason Spisak]]
|?
| [[Debian]]
| 2006-05 Beta
| 2005-05-18
| Tasuta
| GPL Version 2
| töölaud
| lihtne kasutada
|-
! | [[Trustix|Trustix Secure Linux]]
| Comodo Group Inc.
| Comodo Group Inc.
| 2000-02-?
| none
| 3.0
| 2006-06-13
| Tasuta
| ?
| server
| turvaline, väheste nõudmistega, ilma graafikata, pisike
|-
|-
! | [[Ubuntu]]
| rowspan="5" | [[Canonical Ltd]].
| rowspan="5" | [[Canonical Ltd]].
| rowspan="5" | 2004-10-20
| rowspan="5" | [[Debian]]
| rowspan="5" | 7.04, ehk "Feisty Fawn" viimane stabiilne väljalse
| rowspan="5" | 2007-04-19
| Tasuta
| [[GNU General Public License|GPL]]
| töölaud
| rowspan="2" | lihtne kasutada
|-
! |[[Kubuntu]]
| Tasuta
| [[GNU General Public License|GPL]]
| töölaud
|-
! | [[Xubuntu]]
| Tasuta
| [[GNU General Public License|GPL]]
| töölaud
| väheste nõudmistega, lihtne kasutada
|-
! | [http://www.ubuntu.com/server Ubuntu Server Edition]
| Tasuta
| [[GNU General Public License|GPL]]
| server
| lihtne kasutada
|-
! | [[Edubuntu]]
| Tasuta
| [[GNU General Public License|GPL]]
| arvuti labor
| lastele orienteeritud, lihtne kasutada
|-
! | [[Ultima Linux]]
| [[Martin Ultima]]
| [[Martin Ultima]]
| 2005-03-18
| [[Slackware]]
| 4 SP3
| 2005-11-06
| Tasuta
| [[GNU General Public License|GPL]]
| töölaud
|
|-
! | [[UTUTO]]
| Diego Saravia & Daniel Olivera
| UTUTO dev-team
| 2000-?-?
| [[Gentoo Linux|Gentoo]]
| 2006.0
| 2006-03-04
| Tasuta
| [[GNU General Public License|GPL]]-2 or later
| üldine kasutus
| lähtekoodil baseeruv
|-
! | [[Vector Linux]]
| [[Robert S. Lange]]
| ''dev team''
| 1999-?-?
| [[Slackware]]
| 5.1 Standard
| 2005-07-27
| Tasuta
| [[GNU General Public License|GPL]]
| töölaud
| lihtne kasutada
|-
|-
! | [[Xandros|Xandros töölaud OS]]
| Xandros Corp.
| [http://www.xandros.com/ Xandros Inc.]
| 2002-10-22
| [[Corel Linux|Corel]]
| 4.0
| 2006-06-21
| $39.99 (Home Edition), $79.99 (Home Edition Premium), või tasuta (3.0.2 Open Circulation Edition).
| Kommerts/[[GNU General Public License|GPL]]
| töölaud
| sarnane Windows XP välimusele
|- style="background: #ececec;"
|-
! | [[Zenwalk]]
| [[Jean-Philippe Guillemin]]
| ''dev team''
| 2004-05-21 (kui Minislack)
| [[Slackware]]
| 4.0
| 2006-11-20
| Tasuta
| [[GNU General Public License|GPL]]
| töölaud, server
| kõigi vajalike omadustega, server
|-

|-style="background: #ececec;"
!
!Looja
!Arendaja
!Esimene avalik väljalase (aasta-kuu-päev)
!Baasdistributsioon
!Viimane stabiilne versioon
!Väljatuleku aeg
!Hind
!Eelistatud litsents
!Otstarve
!Lühikirjeldus
|}

Windowsi programmide vasted Linuxis

2007-03-21T19:51:17Z

Mihhkel: /* Winamp */

[[Kategooria:Abi_valikul]]
=Alustuseks=
Antud lehe ülesanne on luua uutele kasutajatele nimekiri [[Windows|Windowsis]] kasutama harjutud programmide [[Linux|Linuxi]] alternatiividest.

=Internet=
==Veebibrauserid==
===Internet Explorer===
Peamise nimekirja leiate Pingviini Viki [[:Kategooria:Veebilehitsejad|Veebilehitsejate]] kategooria alt.
Väike nimekiri peamistest Linuxi veebibrauseritest:
* [[Firefox]]
* [[Opera]]
* [[KDE|Konqueror]]
* [[Mozilla]]
* [http://galeon.sourceforge.net/ Galeon]
* [http://www.dillo.org/ Dillo]

===Mozilla Firefox===
Kui olete seni kasutanud [[Mozilla]]t või siis [[Firefox]]i, siis saate neid edukat kasutada ka Linuxi all.
===Opera===
Ka [[Opera]]le on olemas Linuxi versioon. Laadige nende kodulehelt Linuxi versioon alla.
===Netscape===
Uusimaid Netscape versioone enam Linuxile ei tehta. Seega soovitame kasutada [[Mozilla]]t või [[Firefox]]i.

==Kiirsuhtlustarkvara==
===MSN Messenger===
Paljud uued kasutajad tunnevad huvi kas nad saavad edasi suhelda oma MSN Messengeri sõpradega. Lihtne vastus - saavad küll. Siin ka loetelu peamistest [[Linux|Linuxis]] MSN Messenger võrku ühendumise programmidest:
* [http://gaim.sourceforge.net/ Gaim]
* [http://kopete.kde.org/ Kopete]
* [http://freshmeat.net/projects/ayttm/ ayttm]
* [[aMSN]]
* [http://www.mercury.to/ Mercury]

Enamus neist toetab peale MSN-i ka muid protokolle

===Yahoo===
Yahoo kasutamiseks soovitame kasutada:
* [http://gaim.sourceforge.net/ Gaim]
* [http://kopete.kde.org/ Kopete]
===ICQ===
ICQ-d saab kasutada järgmiste tarkvaradega:
* [http://gaim.sourceforge.net/ Gaim]
* [http://kopete.kde.org/ Kopete]
=== IRC ===
IRC'le orienteeritud kliendid on:
* [http://konversation.kde.org/ Konversation]
* [http://www.xchat.org/ XChat]
Samuti toetavad IRC'd paljud mitme protokolli toega kiirsuhtlustarkvarad. Näiteks:
* [http://gaim.sourceforge.net/ Gaim]
* [http://kopete.kde.org/ Kopete]

==Meilikliendid==
===Outlook ja Outlook Express===
Nende kahe Windowsi populaarseima meilikliendi asenduseks Linuxis sobiksid vast kõige paremini:
* [http://kmail.kde.org/ KMail]
* [http://www.mozilla.com/thunderbird/ Thunderbird]
* [http://www.novell.com/products/desktop/features/evolution.html Evolution]
* [http://balsa.gnome.org/ Balsa]
* [http://sylpheed.good-day.net/en/ Sylpheed]

===Thunderbird===
Mozilla Thunderbird on olemas ka Linuxile. Seega paigaldage see oma distributsioonile kas paketihaldusest või laadige nende kodulehelt ( http://mozilla.com )alla Thunderbirdi Linuxi versioon.
==FTP Kliendid==
Windowsis kasutatakse peamiselt erinevaid väliseid FTP kliente nagu WSFTP, SmartFTP, FileZilla jne. Linuxis soovitaks vaadata järgmiste programmide poole:
* [http://gftp.seul.org/ gFTP]
* [http://www.wxftp.seul.org/ AxY FTP]
* [http://www.konqueror.org/ Konqueror]

==WWW arendus==
Macromedia Dreamweaver; Microsoft Frontpage
* [http://www.nvu.com/ NVU]
* [http://bluefish.openoffice.nl/index.html Bluefish]
* [http://quanta.kdewebdev.org/ Quanta Plus]
* [http://www.screem.org/ Screem]
* [http://peacock.sourceforge.net/ PeaCock]
* [http://www.w3.org/Amaya/ Amaya]

=Kontoritarkvara=
==Microsoft Office==
Kindlasti Windowsi järel kõige populaarseim Microsofti toode on Microsoft Office. Sellele leiate järgnevad asendused:
* [http://www.openoffice.org/ OpenOffice]
* [http://www.koffice.org/ KOffice]
* [http://www.gnome.org/gnome-office/ Gnome Office]
Vaata ka:
* [http://www.abiword.org/ AbiWord] (Microsoft Wordi asemele, töötab kiirelt ka vanematel arvutitel)
* [http://www.gnome.org/projects/gnumeric Gnumeric] — Microsoft Exceli asemele, töötab kiirelt ka vanematel arvutitel

==Notepad/Wordpad==
Nende Windowsi pisikeste, kuid siiski vahel väga tarvilike, tekstiredaktorite vasteteks [[Linux|Linuxis]] oleksid:
* [http://www.kde-apps.org/content/show.php?content=9901 KWrite]
* [http://www.gnome.org/projects/gedit/ gedit]
* [http://kate.kde.org/ Kate]
* [http://www.scintilla.org/SciTE.html SciTE]

==Diagrammid==
MS-Visio analoogid
* [http://www.openoffice.org/ OpenOffice Draw]
* [http://www.gnome.org/projects/dia/ Dia]
* [http://www.koffice.org/kivio/ Kivio]

=Graafika&Disain=
==Piltide vaatamine==
IrfanView
* [http://gthumb.sourceforge.net/ gThumb]
* [http://gwenview.sourceforge.net/ Gwenview]
* [http://kuickshow.sourceforge.net/ Kuickshow]
* [http://gqview.sourceforge.net/ GQview]

==Piltide organiseerimine==
Picasa
* [http://picasa.google.com.nyud.net:8080/linux/ Google Picasa for Linux]
* [http://www.gnome.org/projects/f-spot/ F-Spot]
* [http://ktown.kde.org/kphotoalbum/ KPhotoAlbum]
* [http://www.digikam.org/ digiKam]

==Pilditöötlus==
Adobe Photoshop, Adobe Photoshop Elements Starter Edition, Paint Shop Pro
* [http://gimp.org/ GIMP]
* [http://www.gimpshop.com GIMPShop] (GIMP modifikatsioon, millele on antud PhotoShopi-taoline välimus)
* [http://www.koffice.org/krita/ Krita]
* [http://www.kanzelsberger.com/pixel/?page_id=12/ Pixel Image Editor]
* [http://www.imagemagick.org ImageMagick] (lihtne pilditöötlus, töötab ka vanemates arvutites)
* [http://www.winehq.com/ Adobe Photoshop töötab edukalt ka WINE baasil]

==Vektorgraafika==
CorelDraw
* [http://inkscape.org/ Inkspace]
* [http://www.scribus.org.uk/index.php Scribus]
* [http://www.koffice.org/karbon/ Karbon14]
* [http://www.sodipodi.com/ Sodipodi]
* [http://www.xaraxtreme.org/ Xara Xtreme]
* [http://www.cenon.info/ Cenon]

==3D Modelleerimine==
* [http://www.blender3d.com/cms/Home.2.0.html Blender3D]
* [http://www.wings3d.com/ Wings3D]

==CAD==
AutoCAD
* [http://www.varicad.com/ VariCAD]
* [http://www.linuxcad.com/ LinuxCAD]
* [http://www.arcad.co.nz/ ArCAD]
* [http://www.cycas.de/ Cycas CAD]
* [http://www.webersys.com/ Synergy CAD CAM]

=Multimeedia=
==Windows Media Player==
Windows Media Playeri vasteteks Linuxis oleksid:
* [http://www.mplayerhq.hu/ MPlayer] koos oma vastavate skinnidega.
* [http://xine.sourceforge.net/ Xine]
* [http://noatun.kde.org/ Noatun]
* [http://www.videolan.org/ Vlc (VideoLan)]
* [http://www.gnome.org/projects/rhythmbox/ Rhythmbox]
==Winamp==
* [http://amarok.kde.org Amarok]
* [http://www.xmms.org/ XMMS]
* [http://en.wikipedia.org/wiki/Beep_Media_Player Beep Media Player]

==Time Adjuster (subtiitrite häälestamine)==
* [http://ksubtile.sourceforge.net/ KSubtile]
==Muusikatöötlus==
SoundForge; Adobe Audition
* [http://audacity.sourceforge.net/ audacity]
* [http://lmms.sourceforge.net/ LMMS]

==Video töötlus==
Adobe Premiere
* [http://www.kinodv.org/ Kino]
* [http://heroinewarrior.com/cinelerra.php3 Cinalerra]
* [http://fixounet.free.fr/avidemux/ Avidemux]
* [http://www.synfig.com/ Synfig]
* [http://ktoon.toonka.com/ Ktoon]

==Audio konverteerimine==
Soundconverter; Gnormalize; Audiokonverter; soundKonverter; Muu tarkvara
* [http://soundconverter.berlios.de/ Soundconverter]
* [http://gnormalize.sourceforge.net/ Gnormalize]
* [http://www.kde-apps.org/content/show.php?content=12608/ Audiokonverter]
* [http://www.kde-apps.org/content/show.php?content=29024 soundKonverter]
* [http://www.mp3-converter.com/linux/index.htm/ Muu tarkvara]

Windowsi programmide vasted Linuxis

2007-03-21T19:49:45Z

Mihhkel: /* Audio konverteerimine */ + soundKonverter

[[Kategooria:Abi_valikul]]
=Alustuseks=
Antud lehe ülesanne on luua uutele kasutajatele nimekiri [[Windows|Windowsis]] kasutama harjutud programmide [[Linux|Linuxi]] alternatiividest.

=Internet=
==Veebibrauserid==
===Internet Explorer===
Peamise nimekirja leiate Pingviini Viki [[:Kategooria:Veebilehitsejad|Veebilehitsejate]] kategooria alt.
Väike nimekiri peamistest Linuxi veebibrauseritest:
* [[Firefox]]
* [[Opera]]
* [[KDE|Konqueror]]
* [[Mozilla]]
* [http://galeon.sourceforge.net/ Galeon]
* [http://www.dillo.org/ Dillo]

===Mozilla Firefox===
Kui olete seni kasutanud [[Mozilla]]t või siis [[Firefox]]i, siis saate neid edukat kasutada ka Linuxi all.
===Opera===
Ka [[Opera]]le on olemas Linuxi versioon. Laadige nende kodulehelt Linuxi versioon alla.
===Netscape===
Uusimaid Netscape versioone enam Linuxile ei tehta. Seega soovitame kasutada [[Mozilla]]t või [[Firefox]]i.

==Kiirsuhtlustarkvara==
===MSN Messenger===
Paljud uued kasutajad tunnevad huvi kas nad saavad edasi suhelda oma MSN Messengeri sõpradega. Lihtne vastus - saavad küll. Siin ka loetelu peamistest [[Linux|Linuxis]] MSN Messenger võrku ühendumise programmidest:
* [http://gaim.sourceforge.net/ Gaim]
* [http://kopete.kde.org/ Kopete]
* [http://freshmeat.net/projects/ayttm/ ayttm]
* [[aMSN]]
* [http://www.mercury.to/ Mercury]

Enamus neist toetab peale MSN-i ka muid protokolle

===Yahoo===
Yahoo kasutamiseks soovitame kasutada:
* [http://gaim.sourceforge.net/ Gaim]
* [http://kopete.kde.org/ Kopete]
===ICQ===
ICQ-d saab kasutada järgmiste tarkvaradega:
* [http://gaim.sourceforge.net/ Gaim]
* [http://kopete.kde.org/ Kopete]
=== IRC ===
IRC'le orienteeritud kliendid on:
* [http://konversation.kde.org/ Konversation]
* [http://www.xchat.org/ XChat]
Samuti toetavad IRC'd paljud mitme protokolli toega kiirsuhtlustarkvarad. Näiteks:
* [http://gaim.sourceforge.net/ Gaim]
* [http://kopete.kde.org/ Kopete]

==Meilikliendid==
===Outlook ja Outlook Express===
Nende kahe Windowsi populaarseima meilikliendi asenduseks Linuxis sobiksid vast kõige paremini:
* [http://kmail.kde.org/ KMail]
* [http://www.mozilla.com/thunderbird/ Thunderbird]
* [http://www.novell.com/products/desktop/features/evolution.html Evolution]
* [http://balsa.gnome.org/ Balsa]
* [http://sylpheed.good-day.net/en/ Sylpheed]

===Thunderbird===
Mozilla Thunderbird on olemas ka Linuxile. Seega paigaldage see oma distributsioonile kas paketihaldusest või laadige nende kodulehelt ( http://mozilla.com )alla Thunderbirdi Linuxi versioon.
==FTP Kliendid==
Windowsis kasutatakse peamiselt erinevaid väliseid FTP kliente nagu WSFTP, SmartFTP, FileZilla jne. Linuxis soovitaks vaadata järgmiste programmide poole:
* [http://gftp.seul.org/ gFTP]
* [http://www.wxftp.seul.org/ AxY FTP]
* [http://www.konqueror.org/ Konqueror]

==WWW arendus==
Macromedia Dreamweaver; Microsoft Frontpage
* [http://www.nvu.com/ NVU]
* [http://bluefish.openoffice.nl/index.html Bluefish]
* [http://quanta.kdewebdev.org/ Quanta Plus]
* [http://www.screem.org/ Screem]
* [http://peacock.sourceforge.net/ PeaCock]
* [http://www.w3.org/Amaya/ Amaya]

=Kontoritarkvara=
==Microsoft Office==
Kindlasti Windowsi järel kõige populaarseim Microsofti toode on Microsoft Office. Sellele leiate järgnevad asendused:
* [http://www.openoffice.org/ OpenOffice]
* [http://www.koffice.org/ KOffice]
* [http://www.gnome.org/gnome-office/ Gnome Office]
Vaata ka:
* [http://www.abiword.org/ AbiWord] (Microsoft Wordi asemele, töötab kiirelt ka vanematel arvutitel)
* [http://www.gnome.org/projects/gnumeric Gnumeric] — Microsoft Exceli asemele, töötab kiirelt ka vanematel arvutitel

==Notepad/Wordpad==
Nende Windowsi pisikeste, kuid siiski vahel väga tarvilike, tekstiredaktorite vasteteks [[Linux|Linuxis]] oleksid:
* [http://www.kde-apps.org/content/show.php?content=9901 KWrite]
* [http://www.gnome.org/projects/gedit/ gedit]
* [http://kate.kde.org/ Kate]
* [http://www.scintilla.org/SciTE.html SciTE]

==Diagrammid==
MS-Visio analoogid
* [http://www.openoffice.org/ OpenOffice Draw]
* [http://www.gnome.org/projects/dia/ Dia]
* [http://www.koffice.org/kivio/ Kivio]

=Graafika&Disain=
==Piltide vaatamine==
IrfanView
* [http://gthumb.sourceforge.net/ gThumb]
* [http://gwenview.sourceforge.net/ Gwenview]
* [http://kuickshow.sourceforge.net/ Kuickshow]
* [http://gqview.sourceforge.net/ GQview]

==Piltide organiseerimine==
Picasa
* [http://picasa.google.com.nyud.net:8080/linux/ Google Picasa for Linux]
* [http://www.gnome.org/projects/f-spot/ F-Spot]
* [http://ktown.kde.org/kphotoalbum/ KPhotoAlbum]
* [http://www.digikam.org/ digiKam]

==Pilditöötlus==
Adobe Photoshop, Adobe Photoshop Elements Starter Edition, Paint Shop Pro
* [http://gimp.org/ GIMP]
* [http://www.gimpshop.com GIMPShop] (GIMP modifikatsioon, millele on antud PhotoShopi-taoline välimus)
* [http://www.koffice.org/krita/ Krita]
* [http://www.kanzelsberger.com/pixel/?page_id=12/ Pixel Image Editor]
* [http://www.imagemagick.org ImageMagick] (lihtne pilditöötlus, töötab ka vanemates arvutites)
* [http://www.winehq.com/ Adobe Photoshop töötab edukalt ka WINE baasil]

==Vektorgraafika==
CorelDraw
* [http://inkscape.org/ Inkspace]
* [http://www.scribus.org.uk/index.php Scribus]
* [http://www.koffice.org/karbon/ Karbon14]
* [http://www.sodipodi.com/ Sodipodi]
* [http://www.xaraxtreme.org/ Xara Xtreme]
* [http://www.cenon.info/ Cenon]

==3D Modelleerimine==
* [http://www.blender3d.com/cms/Home.2.0.html Blender3D]
* [http://www.wings3d.com/ Wings3D]

==CAD==
AutoCAD
* [http://www.varicad.com/ VariCAD]
* [http://www.linuxcad.com/ LinuxCAD]
* [http://www.arcad.co.nz/ ArCAD]
* [http://www.cycas.de/ Cycas CAD]
* [http://www.webersys.com/ Synergy CAD CAM]

=Multimeedia=
==Windows Media Player==
Windows Media Playeri vasteteks Linuxis oleksid:
* [http://www.mplayerhq.hu/ MPlayer] koos oma vastavate skinnidega.
* [http://xine.sourceforge.net/ Xine]
* [http://noatun.kde.org/ Noatun]
* [http://www.videolan.org/ Vlc (VideoLan)]
* [http://www.gnome.org/projects/rhythmbox/ Rhythmbox]
==Winamp==
* [http://amarok.kde.org amaroK]
* [http://www.xmms.org/ XMMS]
* [http://en.wikipedia.org/wiki/Beep_Media_Player Beep Media Player]

==Time Adjuster (subtiitrite häälestamine)==
* [http://ksubtile.sourceforge.net/ KSubtile]
==Muusikatöötlus==
SoundForge; Adobe Audition
* [http://audacity.sourceforge.net/ audacity]
* [http://lmms.sourceforge.net/ LMMS]

==Video töötlus==
Adobe Premiere
* [http://www.kinodv.org/ Kino]
* [http://heroinewarrior.com/cinelerra.php3 Cinalerra]
* [http://fixounet.free.fr/avidemux/ Avidemux]
* [http://www.synfig.com/ Synfig]
* [http://ktoon.toonka.com/ Ktoon]

==Audio konverteerimine==
Soundconverter; Gnormalize; Audiokonverter; soundKonverter; Muu tarkvara
* [http://soundconverter.berlios.de/ Soundconverter]
* [http://gnormalize.sourceforge.net/ Gnormalize]
* [http://www.kde-apps.org/content/show.php?content=12608/ Audiokonverter]
* [http://www.kde-apps.org/content/show.php?content=29024 soundKonverter]
* [http://www.mp3-converter.com/linux/index.htm/ Muu tarkvara]

USB

2007-02-27T18:03:00Z

Mihhkel: paar koma jm kama

[[Kategooria:Kasulikud näpunäited]]
== USB GNU/Linux süsteemides ==

USB peaks toimima kõigis Linuxilistes, küll aga peaks märkima, et Linuxi ''high-speed'' USB draiverid (USB 2.0) on pirtsakamad kui Windowsi omad. Nimelt kui ühendus USB-seadme ja arvuti vahel on halb või häiretega, võib tuum lähtestada (''reset''’ida) USB-ühenduse. See tähendab, et näiteks USB-ketta seadmesõlm (''device node'') kaob hetkeks (/dev/sdxy), mistõttu pole ka selle haakepunkti (''mount point'') sisu võimalik kuvada ning katkevad ka sellelt haakepunktilt loetavate failide andmevood. Windowsi draiver on nähtavasti lollikindlam ning loeb uuesti kaduma läinud puhvrid juba tuuma tasandil. Linuxis saab nimetet nähtuse sümptomeid uurida ''dmesg''’ist, jutt seal siis USB resettimisest, peale mida annab ketta draiver I/O erroreid, nii kauaks, kuni ketas uuesti süsteemi registreeritakse. Nähtus on põhjustatud enamasti halvast/lekkivast/lühises juhtmest, katkistest/kulunud pesadest ning elektromagnetilisest mürast. NB! Eelnimetatud nähtus võib põhjustada täieliku katkemise asemel ka tagasilangemise USB 1.1 standardile, mistõttu andmete läbilaskevõime väheneb USB 2.0 480 Mbitilt sekundis USB 1.1 standardkiirusele 12 Mbit/s. USB 2.0 töötati välja justnimelt välistele ketastele ning videokaameratele, kus on oluline suur andmete läbilaskevõime, kuna USB 1.1 on nende puhul sisuliselt mõttetu - väliste ketaste kirjutamis-lugemiskiirus jääb 10...20 MB/s vahele, samas kui kõrgeresolutsiooniline hiir võib kasutada vaid mõne kilobaidi sekundis.

'''Mida teha raviks:'''
* Hoia USB-kaablid eemal elektrijuhtmetest, toiteplokkidest ning monitoridest.
* Vaata, et juhtmed oleks terved ning korralikult varjestatud, sama kehtib pesade/pistikude kohta.
* Lekkivate kondensaatoritega emaplaat või toiteplokk on tõenäoliselt kurja juur. Punnis kondensaatorid ei täida oma siluvat ülesannet ning kõiksugused ''spike''’id ja muud elektrilised häired jõuavad kõikjale süsteemis [http://www.badcaps.net/ident/]. Piisavate elektrikuoskustega saab kondensaatoreid küll vahetada, kuid järgmine kord võiks lihtsalt korralikuma toiteploki ja emaplaadi valida.
* Elektromagnethäirete vähendamiseks saab kasutada ferriitrõngaid, tõmba USB-kaabel paari sõlmega sellest läbi. Mammude-muhkudega USB-juhtmetel on nimetet ferriitrõngad juba küljes.
* Vaata, et välised seadmed oleks korrektselt maandatud (nn. kolmanda juhtmega). '''Ilma maanduseta välise kõvaketta toiteplokk võib hävitada nii emaplaadi USB-kontrolleri kui ka ketta elektroonika!''' Lekkepinge maandamata või halvasti maandatud USB-seadme toiteploki ja arvuti vahel võib tõusta kuni 100 voldini.
* Varjestamata detailid saab katta fooliumi/teibi kombinatsiooniga, nt USB-IDE kontrolleri kiibistik.
* Kui kasutad USB pesi PCI-laienduskaardil, proovi vahetada PCI-pesa. Sõltuvalt konfiguratsioonist võib jama tekitada PCI ''interrupt''ide seade.

Positiivne asi selle pirtsakuse juures on näiteks see, et kui Windowsis võib kopeerimine lihtsalt aeglaseks jääda ning ei saakski aru, milles viga, siis Linuxi tuum ütleb üsna konkreetselt, mis viga on. Asi pole tarkvaras, vaid riistvaras.

* USB 2.0 kandesagedus jääb 1000 MHz ligidale.

EsounD

2007-02-26T21:54:11Z

Mihhkel:

== EsounD ==
Esound ehk Enlightened Sound Daemon on heliserver. See tähendab, et EsounD protokolli toetavad programmid saavad üle võrgu saata helivooge EsounD deemonile, mis selle järgnevalt kohalikul helikaardil esitab.

Arvuti A Arvuti B
Muusikamängija XMMS EsounD deemon
Heliväljund: esound, ---> kuulab pordil 16001
remote host aaressiga väljastab helivoo
192.168.1.2:16001 helikaardile

3D desktop

2007-02-26T21:52:59Z

Mihhkel:

[[Kategooria:Üldised juhendid]]
3D-töölauast (inglise keeles ‘''3D desktop''’) rääkides võib selle all mõelda mitmeid lahendusi, siinkohal räägime Compiz'i või Beryl'i aknahalduri jooksutamisest AIGLX-i või Xgl-i baasil. Esiteks teeme selgeks põhilised erinevused, laskumata sügavamatesse tehnilistesse detailidesse

* AIGLX ehk ''Accelerated Indirect GLX'' on Xorg serveri moodul, mis võimaldab 3D-efektide renderdamist Xorg serveris. AIGLX arendati välja Fedora Core raames X.org fondi abil ning alates X.Org versioonist 7.1 on kaasatud nimetet projekti. AIGLX töötab üldjuhul hästi vabatarkvaraliste draiveritega (ATI '''ati''' ja '''radeon''' ning Inteli vabatarkvaralised).

* Xgl on eraldi X protokolli toetav server, millele kuvatavad aknad renderdatakse all-lebavale Xorg serverile. Xgl arendati välja [[Novell]]i poolt. Xgl töötab üldjuhul hästi ''proprietary'' videodraiveritega (ATI '''fglrx''' ning Nvidia '''nvidia''').

* Beryl ning Compiz on all-lebavate 3D-lahenduste seadistamiseks mõeldud programmijupid. Mõlemad tekitavad aknahalduri ''notification''-ribale (tavaliselt all paremal) ikoonid, millel parem-klõpsates saab seadistada süsteemi. Üldjuhul Beryl "käib koos" AIGLX-iga ning Compiz Xgl-iga, kuid mõlemad on võimelised seadistama all-lamavat süsteemi.

== Eeldused ==
* 3D riistvaralist kiirendust toetav videokaart
** Vabatarkvaraline draiver. Üldjuhul automaatselt toimiv tänapäeva distributsioonidega. Vabatarkvaralised draiverid on litsenseeritud mõne Vaba Tarkvara litsentsi all (GPL, BSD). Peaks olema iseenesest mõistetav, et tänapäeva keerukate funktsioonide implementeerimine vabatarkvaralises draiveris on raske töö ning vabatarkvaralised draiverid jäävad seetõttu ''proprietary'' draiveritele jõudluse poolest alla.
*** Inteli integreeritud videod
*** ATI Radeon 7500, 9000 ning uuemad ('''ati/radeon''')
** Omanduslik draiver. Vajab käsitsi paigaldamist. Tähele tuleks panna, et ''proprietary'' draiverid avaldatakse mitte-vaba litsentsi all, mistõttu ei saa neid kaasata GPL litsentsi all avaldatavasse distributsiooni.
*** ATI Radeon 9600 ja uuemad ('''fglrx''')
*** Kõik Nvidia kaardid ('''nvidia''')

== 3D draiverite seadistamine ==
Üldjuhul iga kasutajasõbralik distributsioon (Mandriva, Ubuntu, Kubuntu) on võimeline seadistama vabatarkvaralised draiverid ise, mistõttu rahuldav 3D-kiirendus peaks olemas olema ATI Radeon kaartidel ning Inteli kaartidel.
* ATI draiverid
** [[ATI_draiverid_Susele|Paigaldamine SUSE Linuxis]]
** [[Graafikakaardi_draiverite_paigaldamine_Fedoras#ATI_draiverite_paigaldamine|Paigaldamine Fedoras]]
** [[ATI_draiverid_Mandrivaga|Paigaldamine Mandrivas]]
** [[ATI_Mobility_Radeon_7500_DRI_draiverid_Ubuntus|ATI Mobility Radeon 7500 paigaldamine Ubuntus]]
* Nvidia draiverid
** [[Nvidia_graafikadriveri_installimine_Debianile|Paigaldamine Debianis]]
** [[NVidia_draiverite_paigaldamine_Ubuntus_Envyga|Paigaldamine Ubuntus]]
** [[Graafikakaardi_draiverite_paigaldamine_Fedoras#nVidia_draiverite_paigaldamine|Paigaldamine Fedoras]]

== AIGLX paigaldamine ==
* Et veel kord rõhutada: kui kasutate vabatarkvaralist draiverit ATI Radeoni või Inteli integreeritud videoga, on soovitatav kasutada AIGLX'i, vastasel korral võib tekkida kuhjaga probleeme, mille lahendamine ei pruugigi võimalik olla. Nagu mainitud, siis AIGLX on Xorg serveri komponent alates versioonist 7.1, kui kasutate vanemat Xorg versiooni, siis on tarvis uuendada Xorg'i pakette või ise kompileerida AIGLX-i tugi oma Xorg serverile, seda me siinkohal pikalt välja kirjutama ei hakka, kuna palju valutum on uuendada Xorg pakette. Samas aga paljudel distributsioonidel on Xorg 7.1 juba kaasas:
** Ubuntu 6.10 (Edgy)
** Ubuntu 7.04 (Feisty): Xorg versioon 7.1.1 (Herd 4 plaadil), 7.2 (repodes)
** Gentoo
# Xorg versiooni saate kontrollida käsurealt nii:
Xorg -version

# Järgnev rida näitabki seda, et on paigaldatud Xorg 7.1.1
X Window System Version 7.1.1
Release Date: 12 May 2006
X Protocol Version 11, Revision 0, Release 7.1.1
Build Operating System: Linux 2.6.15.7 i686
Current Operating System: Linux thinkpad 2.6.20-8-generic #2 SMP Tue Feb 13 05:18:42 UTC 2007 i686
Build Date: 07 July 2006

* Edasi on vaja seadistada Xorg'i konfiguratsioonifaili /etc/X11/xorg.conf, et Xorg kasutaks neid kõiki uusi huvitavaid võimalusi. Kõigepealt aga oleks mõistlik teha koopia vanast xorg.conf'ist:
sudo cp /etc/X11/xorg.conf /etc/X11/xorg.conf.old

* Ava oma lemmik tekstiredaktoriga /etc/X11/xorg.conf
sudo gedit /etc/X11/xorg.conf
sudo kate /etc/X11/xorg.conf
sudo nano /etc/X11/xorg.conf

* Kontrolli, et värvussügavus oleks 24 bitti, ehk '''Screen''' sektsioonis selline rida:
DefaultDepth 24

* '''Module''' sektsioonis peab GLcore olema välja lülitatud:
Section "Module"
# Load "GLcore"
Load "i2c"
Load "bitmap"
Load "ddc"
Load "dbe"
Load "dri"
Load "extmod"
Load "freetype"
Load "glx"
Load "int10″
Load "type1″
Load "vbe"
EndSection

* Kui videokaardi sektsioonis ei ole lubatud XAANoOffscreenPixmaps, siis lisa see:
Section "Device"
Identifier ## pole vaja muuta
Driver ## pole vaja muuta
Option "XAANoOffscreenPixmaps" ## lisa see rida
BusID "PCI:0:2:0″ ## pole vaja muuta
EndSection

* Lisaks peab olema lubatud laiendus poolläbipaistvate elementide tarvis:
Section "Extensions"
Option "Composite" "Enable"
EndSection

* Ja veel DRI:
Section "DRI"
Mode 0666
EndSection

== Xgl ==
* Kui tahate kasutada Nvidia kaarti '''nvidia''' ''proprietary'' draiveriga või ATI Radeon kaarti '''fglrx''' ''proprietary'' draiveriga, valige Xgl. Tähele tuleks panna, et Nvidia vabatarkvaraline ''driver'' '''nv''' ei toeta üldse 3D-kiirendust.
*

Wine

2007-02-26T21:25:12Z

Mihhkel:

[[Kategooria:Tarkvara]]
{{Tarkvara|
| nimi = Wine
| logo = [[Pilt:WINE-Logo.png|75px]]
| screenshot =
| pildi_allkiri =
| tyyp = ühilduvuskiht (''compatibility layer'')
| arendaja = Wine meeskond
| litsents = [[LGPL]]
| viimane_versioon = 0.9.31
| viimane_valjalase = 16.02.2007
| staatus = aktiivne
| koduleht = http://www.winehq.org/
| foorum =
}}
Wine ei ole emulaator, nagu ka nimi ise sellele viitab (''Wine Is Not Emulator''). Kuigi tavakasutajale see nõnda võib paista, ei ole ta emulaator, tegelikult on tegu ühilduvuskihiga (''compatibility layer''). Tõepoolest see tähendab, et tema abil on võimalik käivitada erinevaid Windowsi programme, sisuliselt Wine tõlgib vajalikud Windowsi API käsud ümber UNIX tüüpi operatsioonisüsteemile, küll aga palju masinkoodi saab tõlkimata jooksutada. Wine on paraku ikka veel alles arendusjärgus tarkvara ning paljud programmid pruugivad mitte 100% töötada. Samas tänu üli aktiivsele arendamisele täieneb toetatud tarkvara hulk pidevalt. Ja nii võib ka näiteks Adobe Photoshopi ilma igasugu probleemideta kasutada Linuxis Wine abil.
==Ajalugu==
Projektile pandi algus 1993 aastal Bob Amstadti ja Eric Youngdale poolt, sest neil oli vaja käivitada mõningaid Windowsi programme Linuxi all. Tollel ajal keskenduti Windows 3.x programmide käivitamisele Linuxi all. Mida aeg edasi, seda enam arenes ka tarkvara. Kuigi Wine peamiseks tööplatvormiks jäi ikka Linux, siis lisandus ka [[FreeBSD]], [[Mac OS X]] ja [[Solaris]]e toetused. Lisaks tekkis ka vahepeal firmal [[Corel]] huvi arendada Winet, et neil oleks võimalik oma distributsioonis kasutada Microsofti tarkvara. Kuid need toetused [[Corel]]i poolt lõppesid peale seda, kui [[Microsoft]] omandas suure osa firmast. Sellest ajast on peamiselt Wine arendamise toetamisega tegelenud [[CodeWeavers]], kes täiendab Winet mõningate oma komponentidega ja müüb seda [[CrossOver Office]] nime all.
==Kasutamine==
Üheks uute kasutajate pidevaks mureks on, kuidas saada oma kunagine armas mäng tööle Linux all. Juhul, kui antud mäng on toetatud Wine poolt, siis pole tema käivitamisega tegelikult mingit suurt muret. Esmalt tuleks aga kindlasti seadistada Wine '''winecfg''' abil. Selleks paigaldage viimane koos Winega (need juhendid leiate oma distributsiooni juurest) ja käivitage terminalis käsk:
winecfg
Seal saate muuta, mis Windowsi versiooni emuleeritakse, millist riistvara kasutatakse ja palju muud.

Nüüd oleme jõudnud nii kaugele, et oleks vaja näiteks mingi programm paigaldada wine abil oma süsteemi. Oletame, et tegu on setup.exe nimelise programmiga. Kõige kindlam on alati kasutada terminali, kuid võite ka proovida setup.exe faili kohal parema hiireklikiga valida avajaks wine. Kuid kui kasutate terminali, siis andke käsk (samas kataloogis, kus asub setup.exe)
wine setup.exe
Nüüd läheb edasi nagu juba tavaline Windowsi paigaldus. Teile näidatakse mõningaid valikuid, kuid tegelikult ei saa te muud teha, kui Next, Next nuppu vajutada.

Kui programm paigaldatud ja ta ei ilmunud Teie töölauale lingina, siis saate teda lihtsalt käivitada. Selleks tuleb minna ja üles otsida, kus on see käivitatav exe fail. Üldjuhul peaks ta olema nö C kettal, Program Files kaustas. See on aga loodud Teile kataloogi '''.wine''', mis asub Teie kodukataloogis. Punkt seal ees tähendab, et tegu on varjatud kataloogiga. Seega valige kas vaateks kõikide failide näitamine või kasutage jälle terminali. Sinna kirjutage lihtsalt:
cd .wine/drive_c/Program*
ja oletegi Program Filesi kataloogis. Nüüd vaadake sealt, kus alamkataloogis asub Teie programm ja sisenege sinna. Abiks on käsud [[ls]] ja [[cd]].

==Vaadake ka==
* [[Cedega]]
* [[CrossOver Office]]

* [[DosBox]]
* [[DosEmu]]

* [[VirtualBox]]
* [[QEMU]]
* [[VMWare]]

GRUB

2007-01-27T23:34:13Z

Mihhkel:

[[Kategooria:Tarkvara]]
{{Tarkvara|
| nimi = GNU GRUB
| logo = [[Pilt:Grublogo.png]]
| screenshot =
| pildi_allkiri =
| tyyp = [[alglaadur]]
| arendaja = [[GNU Projekt]]
| litsents = [[GPL]]
| viimane_versioon = 1.95
| viimane_valjalase = 15. oktoober 2006
| staatus = aktiivne
| koduleht = http://www.gnu.org/software/grub/
| foorum =
}}

GNU Grub ehk lühemalt lihtsalt Grub on [[GNU Projekti]] raames arendatav süsteemi [[alglaadur]], s.t "programm", mis võimaldab valida, mis [[kernel]] või [[operatsioonisüsteem]] käivitatakse. Grub arenes välja projektist nimega '''GRand Unified Bootloader'''.

Sauerbraten

2006-08-07T18:46:16Z

Mihhkel: /* Lingid */

[[Kategooria:Mängud]]
==Sauerbraten==
[[Pilt:Sauer logo 710.gif|400px]]

Sauerbraten on [[Cube]] järg. Teda loetakse sisuliselt Cube 2-ks. Tegu on üksikmängija või mitme mängija võimalusega mänguga, mis oma olemuselt sarnaneb sellistele klassikutele nagu [[Doom]] või [[Quake]]. Kogu mäng põhineb Open Sourcel ja kasutatakse [[ZLIB]] litsentsi.
Alguses võib mäng üsna harjumatu olla, kuid kui selgeks saab, kuidas liikuda, lasta jne, siis võib temast saada üsnagi haarav tegevus. Mängu on võimalik mängida nii Windowsis, Linuxis kui ka Mac OS X-s.
==Mängimine==
Mängimisel on loojad andnud väga lihtsa põhimõtte. Tulistage kõike, mis liigub :)
Samas tuleb arvestada, et iga relv on eriline ja neil on erinev hävitusjõud. Suurema hävitusjõuga relvi laed kauem ja vastupidi. Erinevaid relvatüüpe on kokku viis, vastaseid aga kaheksa erinevat tüüp.
Mängimisel on parimaks mooduseks kindlasti kasutada koos hiirt ja klaviatuuri. Hiirega saab sihtida ja klaviatuuri abil liikuda.
==Kuvapildid==
Mõningad kuvapildid siis ka mängust:

[[Pilt:Screenshot 279286.jpg|400px]]
[[Pilt:Screenshot 752473.jpg|400px]]
[[Pilt:Screenshot 942534.jpg|400px]]

Rohkem kuvapilte leiate [http://sauerbraten.org/screenshots.html Sauberaten]i kodulehelt.
==Paigaldamine==
Paigaldamiseks tuleb alla tõmmata Sauerbrateni Linuxi arhiiv
[http://sourceforge.net/project/showfiles.php?group_id=102911 SourceForge] lehelt. Arhiiv tuleb lahti pakkida ja anda seal sisladuvale käivitusfailile vastavad õigused:
chmod +x sauerbraten_unix
Nüüd polegi muud, kui käivitamiseks järgmine käsk:
./sauerbraten_unix
Teil võib alguses tekkida probleeme erinevate libSDL pakettidega. Need tuleb eraldi paigaldada. Soovitavalt oma distributsiooni paketihalduri abil.
==Lingid==
*http://sauerbraten.org - Sauerbrateni kodulehekülg
*http://cubeengine.com - Cube mängumootori koduleht ja foorum
*http://eisenstern.com - RPG versiooni koduleht
*http://quadropolis.us - kasutajate loodud kaardid, abifoorum jne.

Knoppix

2006-06-20T12:17:45Z

Mihhkel:

[[Kategooria:Linuxi distributsioonid]]
[[Kategooria:LiveCD]]
{{Linuxi info|
nimi = Knoppix
|logo = [[pilt:Knoppix.png]]
|screenshot =
|pildi_allkiri =
|arendaja =
|perekond = [[GNU/Linux]]
|arendusmudel =
|viimane versioon = 5.0.1
|viimane valjalase = 02.06.2006
|ui = [[KDE]] (DVD-versioonil ka [[GNOME]])
|pakihaldus = [[APT]]
|litsents = [[GPL]]
|staatus = aktiivne
|koduleht = [http://www.knoppix.com/ www.knoppix.com]
|foorum = [http://www.knoppix.net/forum/ knoppix.net/forum]
|ametlikud_peeglid = [http://www.knopper.net/knoppix-mirrors/index-en.html www.knopper.net/...]
|mitteametlikud_peeglid =
}}
'''Knoppix''' on [[Linux]]i Live CD/DVD, mis baseerub [[Debian]] GNU/Linuxil. Aluse Knoppixile pani Klaus Knopper. Knoppix ei vaja kõvakettale paigaldamist, vaid buudib kohe CD-lt või DVD-lt. Pannes CD/DVD oma kettaseadmesse, on Teil peale buutimist töötav süsteem, mis sisaldab endas kõike vajaminevat, näiteks OpenOffice.org paketti, Mozillat, Apachet, PHP-d ja sadu teisi vabavaralisi ja avatud lähtekoodiga rakendusi. Knoppixit võib kasutada Linuxi demo plaadina, mille abil näidata uutele kasutajatele Linuxi võimalusi. Samuti saab tema abiga päästa kokku jooksnud või viirustest nakatunud (Windowsi-)süsteemi.
Kuigi Knoppix on peamiselt [[KDE]]-põhine, sisaldavad DVD versioonid ka [[GNOME]] töölauda. Knoppix 5.0 DVD-versiooni KDE oskab teiste seas ka eesti keelt.
==Lingid==
* [http://www.knoppix.net/docs/ Dokumentatsioon]
* [http://www.knoppix.net/get.php Knoppixi hankimine]

Kubuntu

2006-06-20T11:56:36Z

Mihhkel:

[[Kategooria:Linuxi distributsioonid]]

{{Linuxi info|
nimi = Kubuntu
|logo = [[pilt:Kubuntu.png]]
|screenshot =
|pildi_allkiri =
|arendaja = [[Ubuntu]] Foundation
|perekond =
|arendusmudel = [[FOSS]]
|viimane versioon = 6.06 "Dapper Drake"
|viimane valjalase = 1.06.2006
|ui = [[KDE]]
|pakihaldus = [[APT]]
|litsents = [[GPL]]
|staatus = aktiivne
|koduleht = [http://www.kubuntu.org/ www.kubuntu.org]
|foorum = [http://kubuntuforums.net/ kubuntuforums.net]
|ametlikud_peeglid = [http://www.kubuntu.org/download.php Peeglid]
|mitteametlikud_peeglid = [http://iso.linuxquestions.org/distro.php?distro=97 LinuxQuestions.org]
}}

Kubuntu on [[Ubuntu]] Linuxi [[KDE]] töölauaga versioon. See on nende peamine erinevus. Samas, kuna tegu on KDE keskse distributsiooniga, siis on tänu sellele viimasel ajal hakanud ka KDE tugi Kubuntule kasvama. Näiteks ilmuvad uue KDE binaarpaketid alati esimesena Kubuntule. Mis teeb võimalikuks kasutada Kubuntus kõige viimaseid stabiilseid KDE pakette ja võimalusi. Kubuntut on olemas nii LiveCD-na kui ka installi CD-na. Juba saab ka Kubuntu CD-sid [https://shipit.kubuntu.org/ tellida] posti teel (ja ikka tasuta).
==Lingid==
* [http://www.ubuntulinux.org/wiki/Kubuntu Kubuntu Wiki]
* [https://shipit.kubuntu.org/ Kubuntu ShipIt teenus] (plaatide tellimine)