Pingviini viki - Kasutaja kaastöö [et]

Saaleala

2009-08-31T02:41:18Z

Sips: Ümbersuunamine lehele Swap

#REDIRECT [[Swap]]

Raudvara Dell Inspiron 1520

2008-05-07T06:58:56Z

Sips:

{| cellspacing="2" cellpadding="3" style="width:100%;border:solid #999 1px;background:#F8F8F8;margin:0.5em auto;clear:both"
|style="width:40%;text-align:right"|[[Pilt:Tux_resized.png|50px]]
|Oodake, artikli kirjutamine on alles pooleli!
|}

Siia tuleb tekst sülearvuti Dell Inspiron 1520 seadistamisest.
[[Kategooria:Raudvara]]
[[Kategooria:Dell]]
[[Kategooria:Gentoo]]

lspci

hd (PIIX) - OK
WiFi - OK
networkmanager - OK

kernel.config
make.conf
xorg.conf

2007-08-15T13:47:25Z

Sips:

Distributsioon

2007-07-07T11:35:37Z

Sips: /* Teekide tase */

[[Kategooria:Info]]
==Distributsiooni mõiste==
Paljudele [[Linux]]i kasutajatele on alati jäänud mõistmatuks, mis asi siis ikka on üks [[Linux]]i distributsioon. Räägitakse hästi paljudest erinevatest distributsioonidest, kuid mille poolest nad siis üksteisest erinevad ja miks neid ikka kõiki Linuxiteks kutsutakse.
Tegelikult võib Linuxi distributsiooni all mõista '''Linuxi [[kernel]]i ümber loodud tarkvara, dokumentatsiooni ja tugiteenuste kogumit'''.
Järgnevalt ka graafiliselt antud mõiste selgitus.

[[Pilt:Distributsioon.png]]

==Distributsiooni mõiste näidis==
===Kerneli tase===
Võtame vaatluse alla näitena [[Ubuntu]] ja [[Mandriva]], siis mõlemad nad kasutavad [[Linus Torvalds]]i poolt loodud [[Linux]]i [[kernel]]it. Erinevad Linuxi distributsioonid võivad kasutada küll erinevaid [[kernel]]i versioone ja erinevaid kaasas olevaid mooduleid, kuid sellega ka vahe enamasti lõppeb. Seega, kui Teil on [[Ubuntu]] 2.6.18 kerneliga, siis sellel tasemel erinevused puuduvad, kui ka [[Mandriva]]l on sama [[kernel]].
===Teekide tase===
Nüüd tuleb esimene erinevus sisse kaasas olevates erinevates [[GNU]] [[teek]]ides ja süsteemi tööriistades. [[Ubuntu]] on valinud ühed, kuid [[Mandriva]] võib sisaldada veel mõningaid lisa [[teek]]e või vastupidi. Kuid ka selles osas on suuremalt jaolt kasutusel samad vahendid. Erinevusi on vähe. Erinevused võivad sees olla taas seoses eri versioonide kasutamisega. Üks võib sisaldada natuke uuemaid [[teek]]e ja süsteemi tööriistu (millega programmid kokku on kompileeritud), teine vanemaid.

===Programmide tase===
Järgmisel tasemel on aga juba kumbki distributsioon valinud oma programmid, mis kohe kasutajal kaasa pannakse. Näiteks on erinevused juba töölaua puhul. [[Ubuntu]] on valinud oma kasutajatele [[Gnome]] töölaua, samas kui [[Mandriva]] eelistab [[KDE]]d. Erinevusi on ka teistes programmides, milline on vaikimisi meili klient, interneti brauser, millised graafika programmid on kaasa pandud jne. Ehk see on esimene tase, kus kasutajatel tekib arusaam, et tegu on teise distributsiooniga ja ta seda ka näeb. Sellel tasemel sõltub väga palju just distribuutorite kogemustest ja isiklikest eelistustest, mis tarkvara kaasatud on. Kes eelistab muusikamängijana [[Amarok]]i, kes [[Rhythmbox]]i, kes eelistab kasutada [[Pidgin]]it, kes [[aMSN]]i jne. Kuigi kasutajatel on alati võimalik peale paigaldust endale meelepärast tarkvara juurde paigaldada ja mitte vajaminevat ka eemaldada, on algajatele tavaliselt alati see esimene valik kõige olulisem. Siin tasemel on distribuutoritel võimalik ka muuta oma loomingu välimust ja kasutusmugavust. Näiteks grupeerida ümber menüüd, et nad kasutajatele paremini kätte saadavad ja loogilisemad oleksid. Muuta taustapilti jne.
Kuid sarnasused on siiski olemas ja kasutajatel on siiski lihtsate vahenditega võimalik muuta oma paigaldatud distributsioon mõne teise sarnaseks. Nii näiteks on võimalik [[Ubuntu]]le paigaldada [[KDE]] töölaud ([[Kubuntu]]) ja ka kõik teised programmid, mis [[Mandriva]]ga kaasas on ja vastupidi. Lisaks on ka välimust võimalik igal ühel muuta.
===Paigaldamise ja uuendamise vahendid===
Järgmise tasemena erinevad distributsioonid oma paketihaldurite poolest ja sellest, milline on paigaldus. Paigaldus on kindlasti samuti üks esimesi asju, mille erinevusi kasutaja märkab. [[Mandriva]] paigaldus nõustaja on hoopis teistsuguse ülesehitusega, teiste küsimustega ja võimalustega, kui [[Ubuntu]] oma. Ka [[paketihaldur]] on neil erinev ja seoses sellega ka uuendamise moodused. [[Mandriva]] kasutab [[RPM]] baasil paketihaldureid, samas kui [[Ubuntu]] kasutab [[DEB]] pakette. Kuigi oma olemuselt on nad üsna sarnased, on nende haldus juba täiesti erinev. Ja seoses sellega on erinevad ka uuendamise moodused. Iga pakett sisaldab endas versiooni infot, sõltuvuste infot (milliseid pakette ta oma tööks veel vajab), failipuu struktuuri jne. Kuid see, kuidas need [[RPM]] või [[DEB]] paketis on kirjeldatud on juba erinevad. On olemas küll spetsiaalseid programme, mille abil on võimalik konverteerida erinevaid pakette teistesse formaatidesse, kuid alati ka need ei tööta. Ehk sisuliselt võib öelda, et kui tõmbate [[Mandriva]] serverist alla näiteks [[Firefox]]i [[RPM]] paketti, siis [[Ubuntu]]s, Teil seda paigaldada ei õnnestu. Sest [[Ubuntu]] ei tea, mida selle pakettiga peale hakata ja kuhu need failid kõik kopeerida.
===Dokumentatsiooni tase===
Järgmine suurem erinevus on nüüd juba kasutajatele mõeldud dokumentatsioonis. Ühe korraliku distributsiooni tunnuseks võibki lugeda korraliku dokumentatsiooni. Siin loeb nüüd palju, kuidas ja kes haldab dokumentatsiooni. Kuidas seda kasutajatele jagatakse, kuidas dokumentatsioon kätte saadav kasutajatele on jne. Mõned distributsioonid annavad nendele, kes nende toote näiteks poest ostavad kaasa ka üsna korraliku ja mahuka manuali, mille abil on siis võimalik hakata uut distributsiooni kasutama. Selliseks distribuutoriks on ka [[Mandriva]], kelle karbitootega on tavaliselt kaasas ka spetsiaalne raamat, kuidas [[Mandriva]]t kasutama hakata ja millega üldse tegu on. (need andmed põhinevad minu paari aasta tagusele kogemusele ja hetkel seda kinnitada ei saa – [[Spott]]. Lisaks on [[Mandriva]] poolt loodud ja hallatud ka üsna suur kommuun ja nende hallatav dokumentatsioon. [[Ubuntu]] dokumentatsiooni haldus erineb aga [[Mandriva]] omast. Ka neil on üsna hea dokumentatsioon, kuid suuresti on see kõik avaldatud internetis [[Wiki]] formaadis ja väga palju tegeleb selle haldamisega [[kommuun]]. Kuid mõlemal juhul on dokumentatsioonid nii erineva ülesehitusega, erineva suunitluse ja erinevatele paketihalduritele keskendunud, et tavakasutajal pole [[Mandriva]] jaoks loodud dokumentatsioonist [[Ubuntu]] juures mingit kasu.
===Tugiteenused===
Viimane, mille poolest erinevad distributsioonid erinevad on tugiteenused. Mis on samas aga ka üks kõige tähtsamaid ja olulisemaid omadusi. Sest iga üks võib luua endale distributsiooni, kuid kui ta ei suuda uutele kasutajatele pakkuda tuge selle kasutamisel, siis pole sellest distributsioonist suurele osale mingit kasu. Tugiteenuste pakkumise poolelt on mitmeid eri mooduseid. [[#Kommertsdistributsioon]]id pakuvad näiteks tasulist tugiteenust, kus nende palgal olev spetsialist lahendab Teie probleemi. [[#Kommuunidistributsioon]]id pakuvad aga tuge erinevate online kanalite kaudu vabatahtlike abil. Põhiliseks vormiks on erinevad foorumid ja [[IRC]] suhtluskanalid. Erinevalt kommerts toest, kus firma saab selle eest tasu ja ühtlasi on ka võtnud kohustuse kasutajat aidata, siis kommuuni juures kellegil kohustust aidata pole. Nii võib ka juhtuda, et mõni kasutaja oma oskamatuse tõttu küsimust sõnastada pruugib üldse mitte abi saada.

Tugiteenus võib sisaldada endas ka muid lisateenuseid ja võimalusi. Näiteks võib nii kommerts kui ka kommuuni distributsioon pakkuda uuele kasutajale süsteemi paigalduse teenust jne.

==Kommertsdistributsioon==
Kommertsdistributsioonid on erinevad distributsioonid, mis pakuvad oma kokku pandud distributsiooni teatud tasu eest. Selle tasu eest hoitakse palgal näiteks arendajaid, dokumentatsiooni kirjutajaid, tugiteenuse osutajaid. Samas võib tasu eest saada ka ainult õiguse loodud distributsiooni alla laadida. Kõik see sõltub juba firmast, kes antud distributsiooni haldab. Kui paljudel on küsimus, et kuidas saab [[GNU GPL]] litsentsiga tooteid müüa, siis selles pole midagi seaduse vastast. Lisaks on praktiliselt kõigil kommertsdistributsioonidel olemas võimalus saada endale ka lähtekood. Nii näiteks on [[Red Hat]]i lähtekoodil loodud [[CentOS]]. Kuna kasutajatel on siiski võimalus endale hankida distributsiooni lähtekood ja seda ka ise edasi levitada, siis üldjuhul saab distributsiooni ostes endale kaasa ka lisa teenuseid või tarkvara. Kusjuures lisatud eritarkavara ei pruugi olla tasuta.
== Kommuunidistributsioon==
Kommuunidistributsioonid on kasutajate ja vabatahtlike grupi poolt loodud ja hallatud. Üldjuhul saab neid tasuta alla laadida ja kasutada. Mõnedel juhtudel on olemas ka võimalus saada endale mingi lisateenusena (üldjuhul aga siiski mitte distribuutori enda kaudu) ka kommertstuge. Arendajad teevad oma tööd tasuta ja vabast ajast ning võivad sellest ka iga hetk loobuda. Samas, kui on tegu piisavalt suure ja võimsa kommuuniga, siis võib see isegi kommertsdistributsioonist kiiremini uusi versioone välja lasta, vigasid parandada ja hallata paremat dokumentatsiooni. Samas paljudele kommertstarkvara loojatele ja firmadele kommuuni distributsioonid väga ei meeldi. Just sellel põhjusel, et kui mingi probleem üles kerkib, siis pole otseselt kellegi käest abi saada ja keegi ei ole ka kohustatud aitama.