Pingviini viki - Kasutaja kaastöö [et]

Mobiilne internet

2014-05-19T19:03:53Z

Valdur55: /* Seadistamine */

Siin püüame kajastada erinevate mobiilside operaatorite mobiilse interneti seadeid. Mitte alati ei tuvastata õigeid seadeid ja eriti Linuxis võib neid olla vajalik käsitsi määrata.
=EMT=
https://www.emt.ee/internet/internetiseadmed

APN
<source lang="nsis">
internet.emt.ee
internet2.emt.ee - EMT kõnekaart
</source>

Number
<source lang="nsis">
*99#
</source>

Kasutaja, salasõna
<source lang="nsis">
jäta tühjaks (puuduvad)
</source>

PIN-kood vaikimisi
<source lang="nsis">
0000
</source>

DNS (vajadusel)
<source lang="nsis">
217.71.32.115
</source>

=Tele2=
http://www.tele2.ee/klienditeenindus/netipulga_seadistamine.html

APN
<source lang="nsis">
Lepinguline klient ilma eraldi internetipaketita: internet.tele2.ee
Lepinguline klient internetipaketiga: mobileinternet.tele2.ee
Lepinguline klient staatilise IP paketiga: static.tele2.ee
Lepinguline klient 4G internetipaketiga: 4g.tele2.ee
Kõnekaardi klient: internet.tele2.ee
Mobiilse interneti stardikomplekti kasutaja: data.tele2.ee
</source>

Number
<source lang="nsis">
*99#
</source>

Kasutaja, salasõna
<source lang="nsis">
jäta tühjaks (puuduvad)
</source>

PIN-kood vaikimisi
<source lang="nsis">
1234
</source>

DNS (vajadusel)
<source lang="nsis">
130.244.196.90
</source>

=Elisa=
https://www.elisa.ee/et/Eraklient/tugiinfo/kategooria#Internet/Mobiilne-internet-%28Mint%29/Seadistamine

https://www.elisa.ee/et/Eraklient/tugiinfo/artikkel/26

APN
<source lang="nsis">
internet
</source>

Number
<source lang="nsis">
*99#
</source>

Kasutaja, salasõna
<source lang="nsis">
jäta tühjaks (puuduvad)
</source>

PIN-kood vaikimisi
<source lang="nsis">
1234
</source>

DNS (vajadusel)
<source lang="nsis">
194.204.0.1
</source>

=Seadistamine=
'''Erinevatel töölaudadel ja Linuxi variantidel võib protseduur veidi erinev välja näha, aga on põhimõtteliselt lihtne asi millega kasutaja ise hakkama saab.'''

Näiteks vanema versiooni 10.10-le on [https://www.elisa.ee/et/Eraklient/tugiinfo/artikkel/26 teinud juhendi Elisa ]
Estobuntu 14.04 keskkonnas tehtud lühike pildiseeria [http://youtu.be/xrsq00CqZOk Youtubes]

'''Estobuntu 14.04 LXDE versiooni kohta käiv juhend on järgmine:'''

1)Interneti ühenduste halduri saad käivitada nii: Alt + F2 ja kleebid sinna käsu: nm-connection-editor

2) Klõpsa "Mobiiliühendus", siis "Lisa"

3) Jätad vaikimisi valiku, "Edasi"

4) Valid Eesti ja klõpsad "Edasi"

5) Valid teenusepakkujaks oma sideoperaatori ja klõpsad "Edasi". Makseplaaniks jääb vaikimisi ja klõpsa "Edasi" ja siis "Rakenda"

6) Avanenud aknas saad vajaduse korral sisestada PIN koodi.

Kui PIN kood sisestatud, siis klõpsa "Salvesta"

10) Ja nüüd pead sa selle võrgu ära aktiveerima
Kella kõrval on mitu ikooni.

Ühel neist klõpsates tuleb elisa juhendis näidatud [https://www.elisa.ee/UserFiles/tugiindo/ubuntu/01112010894.jpg menüü ], kust sa peaksid leidma loodud võrguühenduse.

Netipulk

2014-05-08T09:24:01Z

Valdur55:

'''Erinevatel töölaudadel ja Linuxi variantidel võib protseduur veidi erinev välja näha, aga on põhimõtteliselt lihtne asi millega kasutaja ise hakkama saab.'''

Näiteks vanema versiooni 10.10-le on [https://www.elisa.ee/et/Eraklient/tugiinfo/artikkel/26 teinud juhendi Elisa ]

'''Estobuntu 14.04 LXDE versiooni kohta käiv juhend on järgmine:'''

1)Interneti ühenduste halduri saad käivitada nii: Alt + F2 ja kleebid sinna käsu: nm-connection-editor

2) Klikid "Mobiiliühendus", siis "Lisa"

3) Jätad vaikimisi valiku, "Edasi"

4) Valid Eesti ja klikid "Edasi"

5) Valid teenusepakujaks oma teenusepakkuja ja klikkad "Edasi". Makseplaaniks jääb vaikimisi ja klikkad "EDASI", klikkad "Rakenda"

6) Avanenud aknas saad vajaduse korral sisestada PIN koodi.

Kui PIN kood sisestatud, siis klikka "Salvesta"

10) Ja nüüd pead sa selle võrgu ära aktiveerima
Kella kõval on mitu ikooni.

Ühel neist klikkides tuleb elisa juhendis näidatud [https://www.elisa.ee/UserFiles/tugiindo/ubuntu/01112010894.jpg menüü ], kust sa peaksid leidma loodud võrguühenduse.

Netipulk

2014-05-08T09:21:34Z

Valdur55:

'''Erinevatel töölaudadel ja Linuxi variantidel võib protseduur veidi erinev välja näha, aga on põhimõtteliselt lihtne asi millega kasutaja ise hakkama saab.'''

Näiteks vanema versiooni 10.10-le on [https://www.elisa.ee/et/Eraklient/tugiinfo/artikkel/26 teinud juhendi Elisa ]

'''Estobuntu 14.04 LXDE versiooni kohta käiv juhend on järgmine:'''

1)Interneti ühenduste halduri saad käivitada nii: Alt + F2 ja kleebid sinna käsu: nm-connection-editor

2) Klikid "Mobiiliühendus", siis "Lisa"
3) Jätad vaikimisi valiku, "Edasi"
4) Valid Eesti ja klikid "Edasi"
5) Valid teenusepakujaks oma teenusepakkuja ja klikkad "Edasi", Makseplaaniks jääb vaikimisi ja klikkad "EDASI",
klikkad "Rakenda"

6) Avanenud aknas saad vajaduse korral sisestada PIN koodi.
Kui PIN kood sisestatud, siis klikka "Salvesta"

10) Ja nüüd pead sa selle võrgu ära aktiveerima
Kella kõval on mitu ikooni. Ühel neist klikkides tuleb elisa juhendis näidatud [https://www.elisa.ee/UserFiles/tugiindo/ubuntu/01112010894.jpg menüü ], kust sa peaksid leidma loodud võrguühenduse.

Netipulk

2014-05-08T09:13:22Z

Valdur55:

Näiteks vanema versiooni 10.10-le on teinud juhendi Elisa: https://www.elisa.ee/et/Eraklient/tugiinfo/artikkel//26

Estobuntu 14.04 LXDE versiooni kohta käiv juhend on järgmine:
Interneti ühenduste halduri saad käivitada nii: Alt + F2 ja kleebid sinna käsu: nm-connection-editor
Klikkad "Mobiiliühendus", siis "Lisa"
Jätad vaikimisi valiku, "Edasi"
Valid Eesti ja klikid "Edasi"
Valid teenusepakujaks oma teenusepakkuja ja klikkad "Edasi", Makseplaaniks jääb vaikimisi ja klikkad "EDASI",
klikkad "Rakenda"

Avanenud aknas saad vajaduse korral sisestada PIN koodi.
Kui PIN kood sisestatud, siis klikka "Salvesta"

Ja nüüd pead sa selle võrgu ära aktiveerima kah.... Kella kõval on mitu ikooni. Ühel neist klikkides tuleb analoogne menüü, kust sa peaksid leidma loodud võrguühenduse.

Netipulk

2014-05-08T09:08:27Z

Valdur55: Uus lehekülg: 'Elisa netipulga töölesaamine Ubuntu 10.10 -a https://www.elisa.ee/et/Eraklient/tugiinfo/artikkel//26 Interneti ühenduste halduri saad käivitada nii: Alt + F2 ja kleebid sinna k…'

Elisa netipulga töölesaamine Ubuntu 10.10 -a https://www.elisa.ee/et/Eraklient/tugiinfo/artikkel//26

Interneti ühenduste halduri saad käivitada nii: Alt + F2 ja kleebid sinna käsu: nm-connection-editor
Klikkad "Mobiiliühendus", siis "Lisa"
Jätad vaikimisi valiku, "Edasi"
Valid Eesti ja klikid "Edasi"
Valid teenusepakujaks oma teenusepakkuja ja klikkad "Edasi", Makseplaaniks jääb vaikimisi ja klikkad "EDASI",
klikkad "Rakenda"

Avanenud aknas saad vajaduse korral sisestada PIN koodi.
Kui PIN kood sisestatud, siis klikka "Salvesta"

Ja nüüd pead sa selle võrgu ära aktiveerima kah.... Kella kõval on mitu ikooni. Ühel neist klikkides tuleb analoogne menüü, kust sa peaksid leidma loodud võrguühenduse.

Estobuntu

2012-08-23T17:08:54Z

Valdur55: /* Kasutajatoe tabel */

[[Kategooria:Linuxi distributsioonid]]
[[Kategooria:Ubuntu]]
[[Kategooria:Estobuntu]]
{{Linuxi info|
nimi = Estobuntu
|logo = [[Pilt:Estobuntu-logo-h6behall200.png|200px]]
|screenshot = [[Pilt:Estobuntu-910-toolaud.jpg|250px]]
|pildi allkiri = Estobuntu 9.10
|arendaja = Rivo Laks, Laur Mõtus, Pille, Lauri Võsandi, Timo Tambet, Guido Tabbernuk
|perekond = [[Ubuntu]]
|arendusmudel = [[FOSS]]
|viimane versioon = Estobuntu 11.06
|viimane valjalase =
|ui = [[KDE]], [[GNOME]]
|pakihaldus = [[DEB]]
|litsents = [[GPL]]
|staatus = aktiivne
|koduleht = http://estobuntu.org
|foorum = http://pingviin.org/index.php
|ametlikud_peeglid = http://estobuntu.org/allalaadimine
|mitteametlikud_peeglid =
}}
'''Estobuntu''' on entusiastide koostatav eesti keele ja kultuuri konteksti jaoks kohandatud üldkasutatav vabavaraline Linuxi opsüsteem. Estobuntu aluseks on [[Ubuntu]], mis on modifitseeritud võimalikult eestikeelseks ja -meelseks samas säilitades täieliku ühilduvuse baassüsteemiga.

==Üldine kirjeldus==

Estobuntu toetab juba laivplaadilt kasutades ID-kaarti, kõiki levinumaid meediavorminguid nii veebis kui plaatide peal, töölaud on vaikimisi mugandatud eesti konteksti jaoks sobivaks, sj on lisatud kohandatud reklaamifiltrid, järjehoidjate nimekirjad jne. See teeb Estobuntu [[laivplaat|laivplaadi]] mugavaks abivahendiks olukorras, kus on vaja kiiresti suvalises arvutis pääseda nt netipanka, koostada ja digiallkirjastada dokumente vms. Siiski saab Estobuntut täiel võimsusel kasutada, kui see on paigaldatud arvuti kõvakettale.

Estobuntu kasutamine ei eelda mingeid teadmisi arvutist, kõik on püütud teha võimalikult lihtsaks ja Estobuntu laivplaadi võib anda kätte nii koolilapsele kui arvutikaugele vanurile, sest kõik vajalik on eelseadistud, riistvara seadistamisega üldjuhul eraldi tegelda pole vaja. Estobuntu aluseks olev Ubuntu operatsioonisüsteem rõhub samuti Linuxite hulgas just kasutuslihtsusele iga taseme kasutaja tarvis ja liidese intuitiivsusele.

Estobuntu on Ubuntu poolt soositud terminoloogias järgi Ubuntu ''remix'' ja Estobuntu meeskond töötab aktiivselt Ubuntu veel paremaks muutmise nimel.

Täpsemat infot leiab [http://estobuntu.org/mis-estobuntu Estobuntu kodulehelt], [http://estobuntu.itcollege.ee/ veahaldusest] ja siit vikist [[:Kategooria:Estobuntu|Estobuntu kategooriate]] alt.

==Ajalugu==

===10.09===

Esimene Estobuntu väljalase, millest on KDE töölauaga versiooni kõrval olemas ka [[Estobuntu GNOME'i töölauaga versioon|GNOME'i töölauaga versioon]]. Põhinedes Ubuntu väljalaskel 10.04 on 10.09 [[LTS]] ehk pikaajalise toega väljalase ja sellele on plaanis lasta välja ka Estobuntu uuendusi.

===10.10===

Esialgu on olemas vaid GNOME'i töölauaga beetaversioon. Põhineb Ubuntu versioonil 10.10.

===11.06===

Esimene Estobuntu versioon, kus on kasutusel Ubuntu poolt loodud [[Unity]] töölaua korraldamise süsteeem. Põhineb Ubuntu versioonil 11.04 koodnimega "Natty Narwhal". Väljalaset puudutav abiinfo on koondatult [http://juhend.estobuntu.org/alustus/gnome-11.06/ alustuslehel].

===11.11===

On olemas GNOME/Unity versioon. Põhineb Ubuntu versioonil 11.10 koodnimega "Oneiric Ocelot". Väljalaset puudutav abiinfo on koondatult [http://juhend.estobuntu.org/alustus/11.11/ alustuslehel].

===12.04===

See peaks tulema pikaajalise toega väljalase, st n-ö ärikasutaja väljalase. Hetkel on olemas alfapääsukesed.

Plaanis on lasta taas välja ka [[KDE]] ja esimest korda [[LXDE]] versioon.

===Kasutajatoe tabel===
{| class="wikitable" style="float: center;"
|-
! Värv
! Tähendus
|-
| style="background-color:#fa8072;" | Punane
| Vana väljalase; tugi lõpetatud
|-
| style="background-color:#f0e68c;" | Kollane
| Vana väljalase; toetatud
|-
| style="background-color:#A0E75A;" | Roheline
| Praegune väljalase
|-
| style="background-color:#87ceeb;" | Sinine
| Tulevane väljalase
|}
{| class="wikitable"
!Estobuntu Versioon !!Ubuntu Versioon !!Ubuntu Väljalase !! Ubuntu Koodnimi !! Toetatud kuni
|----
| ||8.04 LTS || [[24. aprill]] [[2008]]|| Hardy Heron ||style="background-color:#f0e68c;"|Aprill 2011 (lauaarvutid) ja aprill 2013 (serverid)
|----
| ||8.10 || [[30. oktoober]] [[2008]] || Intrepid Ibex ||style="background-color:#fa8072;"|Tugi lõpetatud alates 30. aprillist 2010
|----
| ||9.04 || [[23. aprill]] [[2009]] || Jaunty Jackalope ||style="background-color:#fa8072;"|Tugi lõpetatud alates 23. oktoobrist 2010
|----
| ||9.10 || [[29. oktoober]] [[2009]] || Karmic Koala ||style="background-color:#fa8072;"|Tugi lõpetatud alates 30. aprillist 2011
|----
|10.09 ||10.04 LTS || [[29. aprill]] [[2010]] || Lucid Lynx ||style="background-color:#f0e68c;"|Aprill 2013 (lauaarvutid) ja aprill 2015 (serverid)
|----
| - ||10.10 || [[10. oktoober]] [[2010]] ||Maverick Meerkat ||style="background-color:#fa8072;"|Tugi lõpetatud alates 10. aprillist 2012
|----
|11.06 ||11.04 || [[28. aprill]] [[2011]] || Natty Narwhal ||style="background-color:#f0e68c;"| Oktoober 2012
|----
|11.11 || 11.10 || [[13. oktoober]] [[2011]] || Oneiric Ocelot ||style="background-color:#f0e68c;"| Aprill 2013
|----
|12.08 ||12.04 LTS || [[26. aprill]] [[2012]] || Precise Pangolin ||style="background-color:#A0E75A;"| Aprill 2015 (lauaarvutid) ja aprill 2017 (serverid)
|----
| ||12.10 || [[18. oktoober]] [[2012]] || Quantal Quetzal ||style="background-color:#87ceeb;"| Aprill 2014
|----
|}

==Vaata ka==
* [[Miks kasutada Estobuntut?]]
* [[Estobuntu paigaldusjuhend]]
* [[:Kategooria:Estobuntu|Estobuntu kategooria artiklid]]
* [http://kysi-mult-linuxit.alvatal.ee/juhised.php Kuidas proovida Estobuntut? (ALVATAL)]
* [[Eestindusskript Ubuntu perekonna Linuxitele]]
* [[:Kategooria:Estobuntu arendus|Estobuntu arendust puudutavad artiklid]]
* [http://estobuntu.itcollege.ee/trac/estobuntu Estobuntu arendusleht ja veahaldus]

Estobuntu

2012-08-23T17:05:47Z

Valdur55: Kasutajatoe tabeli esimene versioon

[[Kategooria:Linuxi distributsioonid]]
[[Kategooria:Ubuntu]]
[[Kategooria:Estobuntu]]
{{Linuxi info|
nimi = Estobuntu
|logo = [[Pilt:Estobuntu-logo-h6behall200.png|200px]]
|screenshot = [[Pilt:Estobuntu-910-toolaud.jpg|250px]]
|pildi allkiri = Estobuntu 9.10
|arendaja = Rivo Laks, Laur Mõtus, Pille, Lauri Võsandi, Timo Tambet, Guido Tabbernuk
|perekond = [[Ubuntu]]
|arendusmudel = [[FOSS]]
|viimane versioon = Estobuntu 11.06
|viimane valjalase =
|ui = [[KDE]], [[GNOME]]
|pakihaldus = [[DEB]]
|litsents = [[GPL]]
|staatus = aktiivne
|koduleht = http://estobuntu.org
|foorum = http://pingviin.org/index.php
|ametlikud_peeglid = http://estobuntu.org/allalaadimine
|mitteametlikud_peeglid =
}}
'''Estobuntu''' on entusiastide koostatav eesti keele ja kultuuri konteksti jaoks kohandatud üldkasutatav vabavaraline Linuxi opsüsteem. Estobuntu aluseks on [[Ubuntu]], mis on modifitseeritud võimalikult eestikeelseks ja -meelseks samas säilitades täieliku ühilduvuse baassüsteemiga.

==Üldine kirjeldus==

Estobuntu toetab juba laivplaadilt kasutades ID-kaarti, kõiki levinumaid meediavorminguid nii veebis kui plaatide peal, töölaud on vaikimisi mugandatud eesti konteksti jaoks sobivaks, sj on lisatud kohandatud reklaamifiltrid, järjehoidjate nimekirjad jne. See teeb Estobuntu [[laivplaat|laivplaadi]] mugavaks abivahendiks olukorras, kus on vaja kiiresti suvalises arvutis pääseda nt netipanka, koostada ja digiallkirjastada dokumente vms. Siiski saab Estobuntut täiel võimsusel kasutada, kui see on paigaldatud arvuti kõvakettale.

Estobuntu kasutamine ei eelda mingeid teadmisi arvutist, kõik on püütud teha võimalikult lihtsaks ja Estobuntu laivplaadi võib anda kätte nii koolilapsele kui arvutikaugele vanurile, sest kõik vajalik on eelseadistud, riistvara seadistamisega üldjuhul eraldi tegelda pole vaja. Estobuntu aluseks olev Ubuntu operatsioonisüsteem rõhub samuti Linuxite hulgas just kasutuslihtsusele iga taseme kasutaja tarvis ja liidese intuitiivsusele.

Estobuntu on Ubuntu poolt soositud terminoloogias järgi Ubuntu ''remix'' ja Estobuntu meeskond töötab aktiivselt Ubuntu veel paremaks muutmise nimel.

Täpsemat infot leiab [http://estobuntu.org/mis-estobuntu Estobuntu kodulehelt], [http://estobuntu.itcollege.ee/ veahaldusest] ja siit vikist [[:Kategooria:Estobuntu|Estobuntu kategooriate]] alt.

==Ajalugu==

===10.09===

Esimene Estobuntu väljalase, millest on KDE töölauaga versiooni kõrval olemas ka [[Estobuntu GNOME'i töölauaga versioon|GNOME'i töölauaga versioon]]. Põhinedes Ubuntu väljalaskel 10.04 on 10.09 [[LTS]] ehk pikaajalise toega väljalase ja sellele on plaanis lasta välja ka Estobuntu uuendusi.

===10.10===

Esialgu on olemas vaid GNOME'i töölauaga beetaversioon. Põhineb Ubuntu versioonil 10.10.

===11.06===

Esimene Estobuntu versioon, kus on kasutusel Ubuntu poolt loodud [[Unity]] töölaua korraldamise süsteeem. Põhineb Ubuntu versioonil 11.04 koodnimega "Natty Narwhal". Väljalaset puudutav abiinfo on koondatult [http://juhend.estobuntu.org/alustus/gnome-11.06/ alustuslehel].

===11.11===

On olemas GNOME/Unity versioon. Põhineb Ubuntu versioonil 11.10 koodnimega "Oneiric Ocelot". Väljalaset puudutav abiinfo on koondatult [http://juhend.estobuntu.org/alustus/11.11/ alustuslehel].

===12.04===

See peaks tulema pikaajalise toega väljalase, st n-ö ärikasutaja väljalase. Hetkel on olemas alfapääsukesed.

Plaanis on lasta taas välja ka [[KDE]] ja esimest korda [[LXDE]] versioon.

===Kasutajatoe tabel===
{| class="wikitable" style="float: center;"
|-
! Värv
! Tähendus
|-
| style="background-color:#fa8072;" | Punane
| Vana väljalase; tugi lõpetatud
|-
| style="background-color:#f0e68c;" | Kollane
| Vana väljalase; toetatud
|-
| style="background-color:#A0E75A;" | Roheline
| Praegune väljalase
|-
| style="background-color:#87ceeb;" | Sinine
| Tulevane väljalase
|}
{| class="wikitable"
!Estobuntu Versioon !!Ubuntu Versioon !!Ubuntu Väljalase !! Ubuntu Koodnimi !! Toetatud kuni
|----
| ||8.04 LTS || [[24. aprill]] [[2008]]|| Hardy Heron ||style="background-color:#f0e68c;"|Aprill 2011 (lauaarvutid) ja aprill 2013 (serverid)
|----
| ||8.10 || [[30. oktoober]] [[2008]] || Intrepid Ibex ||style="background-color:#fa8072;"|Tugi lõpetatud alates 30. aprillist 2010
|----
| ||9.04 || [[23. aprill]] [[2009]] || Jaunty Jackalope ||style="background-color:#fa8072;"|Tugi lõpetatud alates 23. oktoobrist 2010
|----
| ||9.10 || [[29. oktoober]] [[2009]] || Karmic Koala ||style="background-color:#fa8072;"|Tugi lõpetatud alates 30. aprillist 2011
|----
|10.09 ||10.04 LTS || [[29. aprill]] [[2010]] || Lucid Lynx ||style="background-color:#f0e68c;"|Aprill 2013 (lauaarvutid) ja aprill 2015 (serverid)
|----
| ||10.10 || [[10. oktoober]] [[2010]] ||Maverick Meerkat ||style="background-color:#fa8072;"|Tugi lõpetatud alates 10. aprillist 2012
|----
|11.06 ||11.04 || [[28. aprill]] [[2011]] || Natty Narwhal ||style="background-color:#f0e68c;"| Oktoober 2012
|----
|11.11 || 11.10 || [[13. oktoober]] [[2011]] || Oneiric Ocelot ||style="background-color:#f0e68c;"| Aprill 2013
|----
|12.08 ||12.04 LTS || [[26. aprill]] [[2012]] || Precise Pangolin ||style="background-color:#A0E75A;"| Aprill 2015 (lauaarvutid) ja aprill 2017 (serverid)
|----
| ||12.10 || [[18. oktoober]] [[2012]] || Quantal Quetzal ||style="background-color:#87ceeb;"| Aprill 2014
|----
|}
==Vaata ka==
* [[Miks kasutada Estobuntut?]]
* [[Estobuntu paigaldusjuhend]]
* [[:Kategooria:Estobuntu|Estobuntu kategooria artiklid]]
* [http://kysi-mult-linuxit.alvatal.ee/juhised.php Kuidas proovida Estobuntut? (ALVATAL)]
* [[Eestindusskript Ubuntu perekonna Linuxitele]]
* [[:Kategooria:Estobuntu arendus|Estobuntu arendust puudutavad artiklid]]
* [http://estobuntu.itcollege.ee/trac/estobuntu Estobuntu arendusleht ja veahaldus]

Pastebinit

2012-03-11T13:58:33Z

Valdur55: Mustand

{{Täienda}} [[Kategooria:Tarkvara]]

= Üldinfo =
Pastebin loeb teksti läbi toru (|) või failist, mis talle argumendina ette antakse.

Pastebin.com on leht, mida kasutatakse pikkade sõnumite saatmiseks, mida on ebamugav kopeerida ja kleepida.
Lisaks võid sa suunata teksti läbi toru (|) pastebinit-ile.
Pastbein tagastab sulle URL-i, mida on palju mugavam jagada.

= Paigaldus =
Pastebinit on pärit paketist pastebinit

= Terminali väljundi saatmine läbi toru (|) =

<käsk> | pastebinit

Näiteks: Kui sul on probleeme USB seadmega ja tahad teada saada, mis seadmega tegu on.
Siis kasutad terminalis käsku:

lsusb | pastebinit

* See käsk kopeeris lsusb väljundi pastebin-i ja tagastas sulle aadressi:
http://paste.ubuntu.com/878858/

Kopeeri terminali aknasse tekkinud URL. Nüüd on võimalik abistajal näha su USB seadmete nimekirja

MÄRGE: Pärast pastebin käsu käivitamist või minna natuke aega, kuni tagastakse URL. Kulnud aeg sõltub admete hulgast ja interneti kiirust.
Selle aja jooksul ärge kirjutage terminali.

= Tekstiaili saatmine =
Üldmudel:

pastebinit siia/mingi/fail

Kui on probleeme graafilise liidese käivitamisega, siis täpsema info andmiseks sobib:

pastebinit /var/log/Xorg.0.log

MÄRGE: Pärast pastebin käsu käivitamist või minna natuke aega, kuni tagastakse URL. Kulnud aeg sõltub admete hulgast ja interneti kiirust.
Selle aja jooksul ärge kirjutage terminali.

Estobuntu abi

2012-02-10T18:37:58Z

Valdur55: /* Tasuline emakeelne Estobuntu/Ubuntu tugi */

[[Vaba tarkvara]] puhul püütakse enamasti esmalt saada abi kasutajate ja arendajate [[kogukond|kogukonnast]]. Kui oma probleemi korralikult tutvustada ja viisakalt abi paluda, siis on väga tõenäoline, et keegi aitab ise või viitab kuskile, kust võib abi leida.

Kui sul on vaja abi lihtsalt [[Estobuntu töölaua põhitõed|Estobuntu põhifunktsioonide]] kasutamiseks, siis võib olla kasu [[Nimekiri_Estobuntu_videotest|õppevideote]] vaatamisest ja [[:Kategooria:Estobuntu|siinsete materjalide]] lugemisest.

Ingliskeelsed Estobuntu aluseks oleva Ubuntu töölauajuhendid on [https://help.ubuntu.com/11.10/ubuntu-help/index.html Ubuntu lehel].

==Abi konkreetsete probleemide korral==

Estobuntu Firefoxi järjehoidjate menüüs pealkirjaga ''Estobuntu'' on viidatud kohti, kust saab emakeeles paluda kogenumatelt kasutajatelt ja arendajatelt abi Estobuntu ja Ubuntu kasutamiseks.

Keerulisemate probleemide korral saab tavaliselt abi foorumitest või Ubuntu abilehtedelt. Julgelt võib küsida ka jututubadest. Kuna Ubuntu on kõige levinum töölaual kasutatav Linuxil põhinev opsüsteem, siis on palju infot saadaval võõrkeeltes, peamiselt inglise keeles.

==Tasuline emakeelne Estobuntu/Ubuntu tugi==

* [http://www.atrauma.ee/ Arvuti Traumapunkt]
* [http://www.pingviinitiivul.ee/ Pingviinitiivul]
* [http://www.zeroconf.ee/ Zeroconf]

==Vaata ka==

*[http://alvatal.ee/ Avatud lähtekoodiga ja vaba tarkvara liiduga (ALVATAL) seotud ettevõtete kataloog]
*[[Kuidas olla hea vabatarkvara kasutaja?]]
*[[Kuidas targalt küsida]]
*[http://kysi-mult-linuxit.alvatal.ee/ "Küsi minult Linuxit!" (abi Linuxiga alustajale)]

[[Kategooria:Estobuntu]]
[[Kategooria:Estobuntu 11.06]]
[[Kategooria:Estobuntu 11.11]]

Estobuntu abi

2012-02-10T18:37:34Z

Valdur55: /* Tasuline emakeelne Estobuntu/Ubuntu tugi */

[[Vaba tarkvara]] puhul püütakse enamasti esmalt saada abi kasutajate ja arendajate [[kogukond|kogukonnast]]. Kui oma probleemi korralikult tutvustada ja viisakalt abi paluda, siis on väga tõenäoline, et keegi aitab ise või viitab kuskile, kust võib abi leida.

Kui sul on vaja abi lihtsalt [[Estobuntu töölaua põhitõed|Estobuntu põhifunktsioonide]] kasutamiseks, siis võib olla kasu [[Nimekiri_Estobuntu_videotest|õppevideote]] vaatamisest ja [[:Kategooria:Estobuntu|siinsete materjalide]] lugemisest.

Ingliskeelsed Estobuntu aluseks oleva Ubuntu töölauajuhendid on [https://help.ubuntu.com/11.10/ubuntu-help/index.html Ubuntu lehel].

==Abi konkreetsete probleemide korral==

Estobuntu Firefoxi järjehoidjate menüüs pealkirjaga ''Estobuntu'' on viidatud kohti, kust saab emakeeles paluda kogenumatelt kasutajatelt ja arendajatelt abi Estobuntu ja Ubuntu kasutamiseks.

Keerulisemate probleemide korral saab tavaliselt abi foorumitest või Ubuntu abilehtedelt. Julgelt võib küsida ka jututubadest. Kuna Ubuntu on kõige levinum töölaual kasutatav Linuxil põhinev opsüsteem, siis on palju infot saadaval võõrkeeltes, peamiselt inglise keeles.

==Tasuline emakeelne Estobuntu/Ubuntu tugi==

* [http://www.atrauma.ee/ Arvuti Traumapunkt]
* [http://www.pingviinitiivul.ee/ Pingviinitiivul]
* [http://www.zeroconf.ee/ Zeroconf]
* [http://www.http://alvatal.ee/ Vaba Tarkvara tuge pakuvad firmad]

==Vaata ka==

*[http://alvatal.ee/ Avatud lähtekoodiga ja vaba tarkvara liiduga (ALVATAL) seotud ettevõtete kataloog]
*[[Kuidas olla hea vabatarkvara kasutaja?]]
*[[Kuidas targalt küsida]]
*[http://kysi-mult-linuxit.alvatal.ee/ "Küsi minult Linuxit!" (abi Linuxiga alustajale)]

[[Kategooria:Estobuntu]]
[[Kategooria:Estobuntu 11.06]]
[[Kategooria:Estobuntu 11.11]]

Azureusi paigaldamine ja häälestus

2012-02-04T20:15:00Z

Valdur55:

[[Kategooria:Ubuntu]]
{{Vananenud}}
[http://azureus.sourceforge.net/ Azureus] on üks kõige populaarsemaid [[BitTorrent]]i kliente, mis kirjutatud Javas. Tänu sellele on võimalik teda ka kasutada erinevatel platvormidel.
==Azureuse paigaldamine==
Tema paigaldamiseks [[Ubuntu]]s on mitu moodust. Üks võimalus on kindlasti paigaldada uus Azureus endale kodulehel olevba õpetuse järgi.
* paigaldage endale Java JRE
sudo apt-get install sun-java5-jre
* Tõmmake endale viimane Azureus_x.x.x.x_linux...tar.bz2 [http://sourceforge.net/project/showfiles.php?group_id=84122 siit] ja pakkige see lahti:
tar xvjf Azureus_x.x.x.x_linux...tar.bz2
* Minge Azureuse kataloogi ja käivitage seal Azureus.
cd azureus
./azureus
Juhul, kui peaksite käivitamisel saama erroreid, siis on kõige tõenäolisem, et Teil on valesti seadistatud Java. Avage omale meelepärase tekstiredaktoriga azureuse käivitatav fail ja muudke seal ära Java tee Teie omaks.

==Azureuse paigaldamine Automatixi abil==
Tunduvalt lihtsam moodus Azureuse paigaldamiseks on teha seda Automatixi abil.
* Vaadake [[Automatixi paigaldamine]]
==Probleemid Azureusiga==
Kõige tihedamini on probleeme Azureusega, kuna:
* Pole paigaldatud Javat
* Vaja uuendada Azureus
Viimasel juhul on võimalik Azureuse puhul kasutada ka CVS snapshoti - tegu siis kõige viimase versiooniga Azureusest siis.
Tõmmake endale see [http://azureus.sourceforge.net/index_CVS.php siit]
Nimetage see fail ümber '''Azureus2.jar''' failiks.
Ja nüüd kopeerige see fail /usr/share/java/ kataloogi.
sudo cp -rv Azureus2.jar /usr/share/java/

Unity

2012-02-04T20:13:55Z

Valdur55: /* Unity ei meeldi */

[[Pilt:EB-natty-töölaud-märkustega.png|thumb|300px|Estobuntu 11.06 vaikimisi töölauaks on Unity]]
'''Unity''' (ingl k "ühtsus") on [[Canonical]]i poolt loodud graafiline [[kest]], mis pakendatakse kaasa vaikimisi koos [[Ubuntu]] opsüsteemiga. Unity on alternatiiviks Linuxi opsüsteemides levinud [[GNOME]] ja [[KDE]] töölaudadele ning rõhub eelkõige kasutuslihtsusele. Unity ei sisalda eraldi terviklikku töölauasüsteemi, vaid töötab GTK+ rakendustega, st on teatud piirini kokkusobiv GNOME töölauasüsteemiga. Unity on disainitud olema ülimalt lihtne ning intuitiivne ja töötama edukalt ka puuteekraanidel. Canonical lõi selle vastukaaluks GNOME ja KDE töölaudade keerukatele liidestele, mis on rasked algajale ja sisaldavad palju lisafunktsioone, mida tavaolukorras vaja pole.

==Kasutajaliides==

Unity kasutajaliidese iseloomulikumaks osaks on '''käivituspaneel''' või '''käivitaja''' (launcher). Käivituspaneel on nähtaval alati, kui ükski programm ei tööta täisekraanirežiimis, ning on seetõttu väga mugavalt käsitsetav. Käivituspaneel nihkub ekraani vasaku serva taha, kui lülitada mõni rakendus täisekraanirežiimi, kuid sel juhul tuuakse käivituspaneel nähtavale, kui nihutada hiir ekraan vasakusse serva või vajutada Ubuntu ikoonil vasakul üleval nurgas. Käivituspaneel tuleb nähtavale ka siis, kui vaujutada [[superklahv]]i (sageli Windowsi logoga).

Ekraani üleval servas paikneb Unity '''menüüriba''' (''menu bar''). Selle vasakul pool on aktiivse rakenduse menüü (''application menu''), mis koosneb aktiivse rakenduse nimest ja selle peamenüüst. Üleval servas paremal pool on aga süsteemi seisundimenüüd (''status menus''), mis sisaldavad eri näidikuid (''indicators'' või ''appindicators'' --- töölauavidinate, võrgu, heli, kellaaja/kuupäeva, kasutajasessiooni jms jaoks) ja võimalust nendega seonduvaid asju seadistada.

===Rakenduste käivitamine ja dokumentide avamine===
[[Pilt:Ylevaatemenyy.png|left]]
Viimastes versioonides on töölaua '''ülevaatemenüü''' (''dash'') käivituspaneelis ülaosas ning tähstatud Ubuntu logoga. Vanemates Unity versioonides paikneb see käivituspaneeli allosas ja on tähistatud ikooniga, mis kujutab luubil asetsevat "+" märki.

Vasakklõpsuga käivitusikoonil avaneb ülevaatemenüü, mille keskmes on rakenduste ja dokumentide üldotsing (Unity poolt pakutavat otsinguviisi nimetatakse ''lens'', st läätse-süsteemiks). Üldotsinguga saab otsida nii rakendusi kui dokumente, kuid ülevaatemenüü alaosast saab soovi korral täpsustada, kas otsida rakendusi, muusikat, faile vms. Paremal servas saab piirata konkreetset otsingut kategooriate abil või muul viisil. Eri otsingutüüpe (nt videod vms) saab soovi korral ka [[tarkvarakeskus]]e kaudu lisada.

[[Pilt:Unity-rakenuste-käivitaja.png|left]]Kirjeid saab otsida nii soovitud sisestades osa otsitava rakenduse, dokumendi vms nimest või avades vastava kategooria. Kui otsida rakendusi, siis pakutakse ka paigaldamiseks otsitud rakendusega seonduvat lisatarkvara. Tihedamini kasututavad rakendused on mõistlik lisada käivituspaneelile (valides ''Hoia käivitajas'', kui rakendus käib).

Paremklõpsuga ülevaatemenüü ikoonil avaneb kohe menüü kategooriatega, kust saab kiiresti avada vastava kategooria rakenduste nimekirja.

===Enimkasutatavate rakenduste käivitajad===

[[Pilt:Unity-rakenduste-käivitajad-lühem.png|left]]
Unity käivituspaneeli ülaservas on vaikimisi enimkasutatavate rakenduste käivitajad (''launcher items''). Seal on [[kodukataloog]]i avamise ikoon, Firefoxi käivitamise ikoon jmt. Ikoone saab käivituspaneelile lisada ja nende järjestust muuta. Kui mõni rakendus käivitada, siis lisandub see ka käivituspaneelile koos märgistusega, et vastav rakendus käib (pildil on selleks helendav kolmnurk Firefoxi ikooni vasakus servas. See muudab tarbetuks vananenud kasutajaliidesekontseptsiooni, mis eeldas käimasolevate rakenduste nimekirja kuvamist eraldi [[tegumiriba]] kujul. Unitys on käivitaja ja käimasolevate rakenduste indikaator ühes.

Käivitajaid saab ka kävituspaneelile "naelutada". Selleks tuleb teha hiire paremklõps käimasoleva rakenduse ikoonil ja valida avanenud menüüst "Hoia käivitajas". Niimoodi jääb käivitusikoon käivituspaneelile ka siis, kui vastav rakendus ise on suletud. Paremklõps käivitusikoonil pakub eri rakenduste puhul ka võimalusi käivitada rakendus mõne kindla parameetriga ning neid parameetreid saab ka ise OpenDesktop standardile vastavatest seadistusfailidest (nt desktop failidest ''~/.local/share/applications'' all) määrata.

Hoides [[superklahv]]i all, tuuakse nähtavale käivituspaneel ja nummerdatakse käivitajad, mille tulemusega saab käivitada rakenduse vajutades klahvistikul vastavat numbrit.

Kõik see teeb rakenduste käivitamise väga intuitiivseks ja kiireks.

===Tööalade lülitaja===
[[Pilt:Unity-tööaladelülitaja.png|left]]
Tegumiriba kontseptsioonile kõige lähedasem Unitys on ilmselt tööalade lülitaja. Sellel klõpsates tuuakse ekraanil vähendatud kujul nähtavale ("eksponeeritakse") kõik olemasolevad tööalad koos nendes avatud rakendustega. Eksponeeritud vaatest saab valida rakenduse, millele soovitakse fookustada. Minimeeritud rakendusi eraldi ei näidata ning nendele tuleb ligineda käivituspaneeli abil.

===Otsing ehk kasutatud dokumentide vaade===

[[Pilt:Unity-otsing.png|left]] Uuemates Unitytes on see viidud töölaua ülevaatemenüü ikooni alla ja seda eraldi käivituspaneelilt ei leia. Vanemates Unitytes saab otsinguikoonilt töölaua ülevaatemenüü kaudu ligi viimati kasutatud failidele ja kataloogidele, mis on sorteeritud võimalikult mugavaks kasutamiseks kasutades Unity läätsedega otsingusilma.

Jällegi avab paremklõps menüü lemmikkategooriatega.

===Prügikast===

[[Pilt:Unity-prügikast.png|left]]
See peab olema igas korralikus süsteemis. Siit leiad üles oma ekslikult kustutatud failid. Paremklõpsuga saab valida prügikasti tüjendamise.

Kahjuks on prügikast läätse-süsteemi abil vormindamata.

==Seadistamine==

Käivitajate otseteesid (parem hiireklõps käivitusikoonil) saab lisada, kui muuta vastavaid seadistusfaile ''~/.local/share/applications'' all või mujal. Täpsemalt vt nt vastavast [http://askubuntu.com/questions/35488/list-of-custom-launchers-quicklists-for-unity http://askubuntu.com/ teemast].

==Probleemid==

===Unity ei lähe käima===

Ubuntus ja Estobuntus ei käivitata Unityt, kui sul pole piisavalt standardset [[3D]]-graafikat toetavat kaarti, mis süsteemile äratuntav oleks. Eeldades, et sul siiski mingi 3D-kaart on, siis on nii, et kui paigaldad piiratud litsentsiga draiverid ja teed algkäivituse, peaks ilmuma ka Unity käivitaja. Kui ühilduvat 3D-kaarti pole või ei taha sa seda kasutada, siis on alternatiiviks Unity 2D kasutamine [http://www.webupd8.org/2011/01/unity-2d-qt-now-available-in-ppa-for.html].

===Unity ei meeldi===

Kui eelistad vana GNOME 2 väljanägemist, siis tee järgnevat. Sisselogimisel, kui oled juba valinud oma kasutajanime, siis vali alt ekraani servast "Klassikaline Ubuntu". Kui valid selle, siis edaspidi on see vaikimisi sessiooniks... Kui tekib jälle isu Unityt proovida, siis vali lihtsalt samast kohast "Ubuntu".

Alates ubuntu 11.10 versioonist on GNOME 2 laadse sessiooni pakinimi gnome-session-fallback

==Vaata ka==
*[http://www.youtube.com/watch?v=8PJKe-JFYB0 Rakenduste käivitamine Estobuntus (Youtube)]
*[http://ubuntu.pingviin.org/estobuntu_unity.html Unity kasutajaliides Estobuntus (Arvo Mägi)]

[[Kategooria:Info]]
[[Kategooria:Ubuntu]]
[[Kategooria:Estobuntu]]
[[Kategooria:Tarkvara]]

Debiani mitteametlikud repositooriumid

2012-02-04T20:02:26Z

Valdur55:

[[Kategooria:Debian]]
[[Kategooria:Ubuntu]]
apt-get install apt-rdepends
{{Vananenud}}
Kuigi Debiani ja temal baseeruvate distributsioonide repositooriumid võimaldavad paigaldada enamuse soovitud tarkvarast jääb vahel siiski midagi puudu. Sellises olukorras võib oma sources.list'i lisada [[Debian]]i mitteametlikud repositooriumid milledest saab paigaldada puuduvad paketid.

==Repositooriumid==
* http://www.debian-multimedia.org/ -Erinevad video tarkvara paketid (mplayer, mythtv, avidemux jne).
* http://www.tux.org/pub/java/debian - Blackdown Java Debianile (j2se).
* http://www.debian-unofficial.org/ - palju [[Debian]]i ametlikku repositooriumisse mittesobivaid pakette (sun-j2se, netbeans, acroread jne).
* http://oss.oracle.com/debian/ - Oracle Express Edition paketid Debianile.
* http://deb.opera.com/opera - Opera Software Debiani repositoorium.
* http://dotdeb.pimpmylinux.org/ - Viimased PHP ja MySQL paketid.
* http://www.debian-desktop.org/pub/linux/debian/ - Debian-Desktop projekti repositoorium (xorg, kde, xfce, mplayer, lame)
* http://www.os-works.com/debian - XFCE Desktopi repositoorium.

Automatixi paigaldamine

2012-02-04T19:46:18Z

Valdur55:

[[Kategooria:Ubuntu]]
{{Vananenud}}
[[Automatix]] on uus ja lihtne moodus, kuidas paigaldada endale Ubuntus erinevat tarkvara. Erinevalt [[Synaptic]]ust on seal juba eelnev valik tehtud ja kasutajal jääb üle ainult valida, mis tarkvara ta soovib paigaldada.
[[Automatix]]it on nüüd aga väga lihtne paigaldada, kuna ta on nüüd olemas ka repositooriumites, kuid mitte peamistes. Seega tuleks [[Automatix]]i paigaldamisel järgida järgmiseid juhendeid:
==Vajaliku lisarepositooriumi paigaldamine==
* Kõigepealt tuleb [[sources.list]]i lisada uus repositoorium:
sudo gedit /etc/apt/sources.list
* Lisage sinna lõppu järgnev rida:
deb http://www.getautomatix.com/apt dapper main
* Nüüd tuleb importida ka vajaminev võti, et [[APT]] ka uut repositooriumi kasutama hakkaks. See on vajalik selleks, et Teie nimekirjas oleksid ainult turvalised serverid.
wget http://getautomatix.com/apt/key.gpg.asc
gpg --import key.gpg.asc
gpg --export --armor 521A9C7C | sudo apt-key add -
==Automatixi paigaldamine==
* Esmalt tuleb teha repositooriumite uuendamine, kuna lisasime ju nimekirja ühe uue.
sudo apt-get update
* Ja nüüd võime paigaldada Automatixi
sudo apt-get install automatix
Ja ongi [[Automatix]] Teie Ubuntusse paigaldatud. Leiate selle nüüd:
'''Applications --> System Tools on Gnome''' alt või
'''Süsteemi tööriistad -->Automatix''' alt.

==Allikas==
Antud õpetus on pärit [http://ubuntuforums.org/showpost.php?p=1099399&postcount=1 UbuntuForums.org] lehelt.

NTFS tugi Ubuntus ntfs-3g draiveritega

2012-02-04T19:44:43Z

Valdur55:

[[Kategooria:Ubuntu]]
{{Vananenud}}

[[NTFS]] tugi on juba pikka aega pinnuks silmas olnud Linuxi maailmas. Ketastelt info kätte saamisega probleeme polnud, kuid tänu [[Windows]]i partitsioonitabelile polnud sinna võimalik aga infot kirjutada. Nüüd on aga esimeses beeta staadiumis uued ntfs-3g draiverid ja need paistavad tõesti toimivat. Järgnevalt olengi [http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=217009 Ubuntu Foorumites] ilmunud õpetuse põhjal valmis kirjutanud ka eesti keelse õpetuse, kuidas lihtsalt oma Ubuntule [[NTFS]] failisüsteemi tugi juurde lisada ja ka oma [[Windows]]i partitsioonidel saaksite asju kätte ja sinna ka salvestada.

'''Hoiatus - tegu on beeta staadiumis oleva tarkvaraga. Seega on alati oht, et kaotate oma andmed'''

==Ajaloost==
[[NTFS]] kirjutamise tuge on pikka aega juba arendatud. Juba alates 2001 aastast. Ilmus mitmeid erinevaid versioone. Osad neist polnud kuigi toimivad, teised jällegi olid tasulised. Erinevatest [[NTFS]] failisüsteemi toe projektidest võite lugeda:
* ntfsmount : http://wiki.linux-ntfs.org/doku.php?id=ntfsmount
* Kerneli draiver : http://www.linux-ntfs.org/content/view/15/29
* Captive NTFS : http://www.jankratochvil.net/project/captive/
* ntfs-3g : http://wiki.linux-ntfs.org/doku.php?id=ntfs-3g
==Paigaldamine==
Paigaldamine on lihtne. Nimelt on seda võimalik teha nii [[Synaptic]]u kui ka [[Terminal]]is [[APT]]i abil. Teil tuleb lihtsalt lisada oma [[sources.list]] faili üks järgnevatest [[repositoorium]]ist:
* Kõigepealt avame siis [[sources.list]] faili [[root]] kasutaja õigustes:
gksu gedit /etc/apt/sources.list
* Nüüd lisage sinna lõppu üks järgnevatest [[repositoorium]]itest (ainult üks!):
** Esimene
#Givre's repository (ntfs-3g & fuse 2.5.3)
deb http://givre.cabspace.com/ubuntu/ dapper main
deb-src http://givre.cabspace.com/ubuntu/ dapper main
*** Teine
#Givre's repository (ntfs-3g & fuse 2.5.3)
deb http://ntfs-3g.sitesweetsite.info/ubuntu/ dapper main
deb-src http://ntfs-3g.sitesweetsite.info/ubuntu/ dapper main
**** Kolmas
#Givre's repository (ntfs-3g & fuse 2.5.3)
deb http://flomertens.keo.in/ubuntu/ dapper main
deb-src http://flomertens.keo.in/ubuntu/ dapper main
* Kui see tehtud, siis pole muud, kui:
sudo apt-get update
sudo apt-get upgrade
sudo apt-get install ntfs-3g
** Juhul, kui kasutate [[Synaptic]]ut, siis vajutage '''Reload''', siis '''Mark all updates''' ja peale seda '''Apply'''.
Repositooriumite lisamiseks [[Synaptic]]us võtke '''Settings''', '''Repositories''', Avanenud aknast valige '''Add''', sealt omakorda alt '''Custom''' ja lisage sinna küsitud '''deb http''' aadress.
==Seadistamine==
Nüüd on paras aeg seadistada oma süsteem uut draiverit kasutama. Info saamiseks, mis kettas Teil [[NTFS]] partitsiooniga on. Selleks andke [[terminal]]is lihtne käsk:
sudo fdisk -l | grep NTFS
See kuvab info, kus kettal on NTFS partitsioonid. See on kohe alguses '''/dev/''' taga. Kui Teil on USB välise seadmega tegemist, siis vaadake edasi. Teil pole vaja [[fstab]] faili muuta.

Nüüd tuleb natuke muuta [[fstab]] faili. Esmalt teeme sellest loomulikult koopia:
sudo cp /etc/fstab /etc/fstab.bak
Juhul, kui midagi läks nihu, siis saate alati
sudo rm /etc/fstab
sudo cp /etc/fstab.bak /etc/fstab
Nüüd avame siis [[fstab]] faili:
gksu gedit /etc/fstab
Otsige nüüd sealt üles oma [[NTFS]] ketas või kui seda seal pole, siis lisage järgnev rida:
/dev/<teie partitsioon> /media/<liitumis punkt> ntfs-3g silent,umask=0,locale=et_EE.utf8,no_def_opts,allow_other 0 0
Nüüd salvestage oma töö.

Juhul, kui veel polnud seal seda rida, siis peate tegema ka arvatavasti /media/<liitumis punkt> kataloogi:
sudo mkdir /media/<kataloogi nimi>
'''Näidis''': soovides kataloogi '''win''', siis selle loomiseks:
sudo mkdir /media/win

==Käivitamine==
Kõigepealt oleks hea, et arvuti käivitamisel oleks alati ka [[NTFS]] kirjutamis tugi olemas. Selleks tuleb lisada '''fuse''' nimeline moodul kohe käivitama.
Avage järgnev fail:
gksu gedit /etc/modules
ja sinna lõppu lisage lihtsalt
'''fuse'''
ja salvestage oma tulemus.
Kui soovite oma tööd kohe testida, siis andke järgnevad ksäud:
sudo modprobe fuse
sudo umount -a
sudo mount -a

Muidu aga hakkab tööle [[NTFS]] partitsioonile kirjutamine peale arvuti restarti.

==NTFS USB seadme kasutamine==
Juhul, kui Teil on USB [[NTFS]] partitsiooniga seade, siis seda Teie [[fstab]] fail ei kajasta. Samas on võimalik ka nende puhul kasutada automaatset liitmist ja lugemist/kirjutamist. Selleks tuleb lihtsalt paigaldada lisa pakett:
sudo apt-get install ntfs-3g-nautilus-tools
Peale seda, [[NTFS]] ketas liidetakse alguses ikka nii nagu enne ja te sinna midagi kirjutada ei saa. Kuid nüüd tehes parem hiireklikk seadmel, sealt Scripts alt nautilus-script > '''mount_with_ntfs-3g''' ja saategi ka kettale kirjutada. Kui nüüd soovite ketast eemaldada, siis samast kohast unmount_ntfs-3g.

Selle kohta ka näidis pilt: [[Pilt:Mountingntfs3g.png|300px]]
==Peamised probleemid==
* Võite avastada, et kohati on probleeme mitte tühjade kataloogide liigutamisega. Seega - kasutage copy/paste/delete selle asemel.
* [[gedit]] võib keelduda [[NTFS]] partitsionil asuvatesse tekstifailidesse kirjutamast. Seega kui see juhtub - kasutage mõnda muud tekstiredaktorit.
* Mõndasid faile ei ole võimalik vaadata ega liigutada. Tegu on näiteks antiviiruste failidega ja teiste krüpteeritud failidega. Nende tuge veel lihtsalt pole.
* Peamine probleem:
Couldn't mount device '/dev/hdb1': Operation not supported
Windows did not shut down properly. Try to mount volume in windows, shut down and try again.
Mount failed.
Siin pole muud teha, kui uuesti oma Windows käivitada ja uuesti välja lülitada. Nimelt on kahjustunud [[NTFS]] partitsiooni "puhas" algus ja seega sinna midagi ei kirjutata. Võite teha Windowsis ka scandisk-i.

Juhul, kui midagi juhtus siiski kettaga, siis aitab Teid alati chkdsk Windowsis.

Automatix

2012-02-04T19:41:42Z

Valdur55:

[[Kategooria:Ubuntu]]
{{Vananenud}}
{{Tarkvara|
| nimi = Automatix
| logo = [[Pilt:Automatix2 logo.png]]
| screenshot = [[Pilt:Automatix screenshot.png|200px]]
| pildi_allkiri = Automatixi aken
| tyyp = paigaldus skript
| arendaja = Automatixi meeskond
| litsents =
| viimane_versioon = 6.5
| viimane_valjalase =
| staatus = mitteaktiivne
| koduleht = http://getautomatix.com/
| foorum = http://www.getautomatix.com/forum
}}
Automatix on [[Ubuntu]]le ja [[MEPIS]]ele mõeldud spetsialne paigaldusskript, mis võimaldab lihtsalt paigaldada erinevat tarkvara. Paljuski sellist, mida tavalistest repositooriumitest ei leita. Näiteks erinevad suletud lähtekoodiga koodeksid, erinev tarkvara jne.

Ubuntu enda arendajad ei soovita kellegile Automatixit kasutada ja ka Automatixi looja on bännitud Ubuntu foorumitest. Kuid sellegi poolest on Automatix lihtsustanud väga paljude kasutajate tegemisi esimestel sammudel Linuxi maailmas.

= Peale paigaldust =
Peale edukat paigaldust, leiate Automatixi '''Applications --> System Tools''' Ubuntus ja '''Main Menu --> System''' Kubuntu/Mepis/Xubuntus

Terminalis saate Automatixi tööle:
automatix2

Automatixi võite eemaldada:
sudo apt-get remove automatix2

= Lihtne otse paigaldus =
Tõmmake endale vastav fail (vastavalt Teie Ubuntu versiooni arhidektuurile) alla (PowerPC ei ole toetatud):
Tehke topeltklõps failil ja avaneb kas [[gdeb]]i või siis [[KDE]] tarkvara paigaldaja ja jälgige selle juhendeid.
Peale esimest käivitamist asendatakse Teie [[sources.list]] fail Automatixi omaga ja edaspidi saate juba kõik uuendused repositooriumist.

==Ubuntu 7.04 (Feisty i386)==
http://www.getautomatix.com/apt/dists/feisty/main/binary-i386/automatix2_1.1-4.3-7.04feisty_i386.deb

==Ubuntu 7.04 (Feisty AMD64)==
http://www.getautomatix.com/apt/dists/feisty/main/binary-amd64/automatix2_1.1-4.4-7.04feisty_amd64.deb

==Ubuntu 6.10 (Edgy 386)==
http://www.getautomatix.com/apt/dists/edgy/main/binary-i386/automatix2_1.1-2.13-6.10edgy_i386.deb

==Ubuntu 6.10 (Edgy amd64)==
http://www.getautomatix.com/apt/dists/edgy/main/binary-amd64/automatix2_1.1-2.12-6.10edgy_amd64.deb

==Ubuntu 6.06 (Dapper 386)==
http://www.getautomatix.com/apt/dists/dapper/main/binary-i386/automatix2_1.1-2.9-6.06dapper_i386.deb

==Ubuntu 6.06 (Dapper amd64)==
http://www.getautomatix.com/apt/dists/dapper/main/binary-amd64/automatix2_1.1-2.10-6.06dapper_amd64.deb

= Automatixi paigaldamine APT-i abil =

= Automatixi paigaldamine (K,X)Ubuntu 7.04 i386,AMD64 (Feisty) =

Terminali kopeerige järgnevad käsud '''(ÜKS KÄSK REALE JA PEALE IGAT SAMMU VAJUTAGE ENTER)''':

'''Esimene samm:'''
<nowiki>echo "deb http://www.getautomatix.com/apt feisty main" | sudo tee -a /etc/apt/sources.list</nowiki>
'''Teine samm:'''
<nowiki>wget http://www.getautomatix.com/keys/automatix2.key</nowiki>
'''Kolmas samm:'''
<nowiki>gpg --import automatix2.key</nowiki>
'''Neljas samm:'''
<nowiki>gpg --export --armor E23C5FC3 | sudo apt-key add -</nowiki>
'''Viies samm:'''
<nowiki>sudo apt-get update</nowiki>
'''Kuues samm:'''
<nowiki>sudo apt-get install automatix2</nowiki>

= Automatixi paigaldamine (K,X)Ubuntu 6.10 i386,amd64 (Edgy) =

Terminali kopeerige järgnevad käsud '''(ÜKS KÄSK REALE JA PEALE IGAT SAMMU VAJUTAGE ENTER)''':

'''Esimene samm:'''
<nowiki>echo "deb http://www.getautomatix.com/apt edgy main" | sudo tee -a /etc/apt/sources.list</nowiki>
'''Teine samm:'''
<nowiki>wget http://www.getautomatix.com/apt/key.gpg.asc</nowiki>
'''Kolmas samm:'''
<nowiki>gpg --import key.gpg.asc</nowiki>
'''Neljas samm:'''
<nowiki>gpg --export --armor 521A9C7C | sudo apt-key add -</nowiki>
'''Viies samm:'''
sudo apt-get update
'''Kuues samm:'''
sudo apt-get install automatix2

= Automatixi paigaldamine (K,X)Ubuntu 6.06 i386,amd64 (Dapper) =

Terminali kopeerige järgnevad käsud '''(ÜKS KÄSK REALE JA PEALE IGAT SAMMU VAJUTAGE ENTER)''':

'''Esimene samm:'''
<nowiki>echo "deb http://www.getautomatix.com/apt dapper main" | sudo tee -a /etc/apt/sources.list</nowiki>
'''Teine samm:'''
<nowiki>wget http://www.getautomatix.com/apt/key.gpg.asc</nowiki>
'''Kolmas samm:'''
<nowiki>gpg --import key.gpg.asc</nowiki>
'''Neljas samm:'''
<nowiki>gpg --export --armor 521A9C7C | sudo apt-key add -</nowiki>
'''Viies samm:'''
sudo apt-get update
'''Kuues samm:'''
sudo apt-get install automatix2

= Automatixi paigaldamine Mepis 6.0 =

Muudke oma '''''[[sources.list]]''''' faili:

Avage terminal ja kirjutage '''su'''

Siis sisestage oma '''root''' kasutaja parool.

Kopeerige ja kleepige järjest järgnevad käsud ja peale igat sammu vajutage enter:

kwrite /etc/apt/sources.list

Lisage järgnev rida oma '''''sources.list''''' faili:

<nowiki>deb http://www.getautomatix.com/apt mepis main</nowiki>
Nüüd salvestage fail ja sulgege kwrite

'''Esimene samm:'''
<nowiki>wget http://www.getautomatix.com/apt/key.gpg.asc</nowiki>
'''Teine samm:'''
<nowiki>gpg --import key.gpg.asc</nowiki>
'''Kolmas samm:'''
<nowiki>gpg --export --armor 521A9C7C | sudo apt-key add -</nowiki>
'''Neljas samm:'''
sudo apt-get update
'''Viies samm:'''
sudo apt-get install automatix2

Juhul, kui paigaldus katkeb mingite lahendamata sõltuvuste tõttu, siis andke käsk:

apt-get install -f

Paketihaldur

2012-01-05T17:41:30Z

Valdur55:

[[kategooria:paketihaldus]]
'''Paketihaldur''' on tarkvaraline vahend, mis võimaldab süsteemi infoühikuid paigaldada, uuendada ja neid eemaldada, lahendades seejuures [[sõltuvus]]ed ja [[konflikt]]id muu tarkvaraga. Lisaks võib pakihaldur kontrollida paigaldatava tarkvara terviklikkust ja selle autentsust ning peab arvet iga paigaldatud tarkvarapaketi iga faili üle. Pakihaldurid kasutavad tarkvara allikatena pakihoidlaid ehk [[varamu]]id, nende kaudu saab kontrollida ka uute versioonide saadavust.

Linuxi paketihalduses on laias laastus kasutusel 3 süsteemi:
; [[deb]] : esimene laiemat kasutust leidnud paketihaldus pärineb, nagu nimestki aimata võib, [[Debian]]ist, seda süsteemi kasutavad kõik Debianil põhinevad distrod eesotsas [[ubuntulised|ubuntulistega]]. Süsteemi südameks on programm [[dpkg]], millel on rida kasutajate elu mugavamaks muutvaid liideseid: dselect, apt-get, aptitude, adept, synaptic. Kasutajale kõige mugavam on neist gaafiline paketihaldur [[Synaptic]] või Ubuntu Tarkvarakeskus
; [[rpm]] : [[Red Hat]]-ist alguse saanud paketihaldusesüsteem on nüüd modifitseerituna kasutusel ka -- kui suuremaid mainida -- [[Mandriva]]s, [[Suse]]s ja [[Fedora]]s. Kogu musta töö teeb süsteemis programm rpm, millel on samuti rida kasutajaliideseid: yum, yast, urpm jt.
; [[tar.gz]] või tgz : selle välise tunnuse taga võib peidus olla tegelikult üsna erinevaid süsteeme ning üksnes faili laiendi järgi ei maksa otsustada, millisel kujul seda kõige kavalam tarbida on. Ühest küljest on traditsioon, et sellises vormingus levitatakse tarkvarast lähtetekstilist versiooni ja nii on ka näiteks [[Gentoo]] varamutes lähtetekstid, mida kontrollitakse portage'i nimelise pakihalduriga. Teisalt kasutavad mõned distributsioonid tar.gz oma binaarprogrammide majandamisel, näiteks [[Arch Linux]] ja [[Slackware]].

Kuigi erinevad distributsioonid kasutavad sageli sarnast süsteemi (Mandriva ja Fedora kasutavad rpm-i), ei soovitata siiski läbisegi kasutada eri distributsioonide tarbeks koostatud pakette. Eelistada tuleb oma varamute pakette.

Paketihaldur aitab tagada süsteemi
* terviklikkust
* stabiilsust
* uuendatavust
* turvalisust

Kuna lähtekoodist [[kompileerimine|kompileerimisel]] paigaldatud tarkvara ei ole pakihalduse kontrolli all, võib see halvata kõiki 4 ülal mainitud töötava süsteemi kvaliteeti. Seepärast on kaval ka lähtekoodist paigaldatav tarkvara viia pakihaldurile sobivale kujule ja paigaldada siis pakihalduri abil. Debiani-põhistes süsteemides saab selleks kasutada [[debhelper]]-it või [[checkinstall]]i.

Kuidas olla hea vabatarkvara kasutaja?

2011-12-31T09:10:04Z

Valdur55:

Vaba tarkvara kontekstis, st sisuliselt [[häkker]]ite [[kogukond|kogukonna]] puhul ei saa "lennata peale" peale sama suhtumisega, millega mõned on harjunud lendama peale kommertstarkvara kasutajatoele. Vaba tarkvara kasutaja võiks pidada silmas järgmist...

* Suur osa vabast tarkvarast põhineb entusiastide vabatahtlikul tööl. Austa teiste tööd ja ära võta seda iseenesestmõistetavana.

* Anna kogukonnale oma panus ja saa ise sama vastu. Teata rakenduste vigadest autoritele, paranda vigu ise ja anna parandustest autoritele teada ning publitseeri oma panus üldiseks kasutamiseks, [[Tarkvara tõlkimine (juhend)|tõlgi rakedusi]] emakeelde ja abista abivajajaid, kui oskad. Anna oma arvamusest märku, see loeb. Iga sinu tehtud liigutus on panus sinu enda kasutatavate rakenduse arengusse ja kogukonna hüvangusse.

* Kuigi vaba tarkvara puhul on kasutajatel suurem võimalus rääkida kaasa rakenduste arenduses, siiski on selles oma agad. Viisakas on mitte nõuda arendajalt tungivalt rakenduse täiendamist uute võimalustega või vigade kiiret parandamist, sest arendaja ei ole kohustatud osutama sinu ettepanekutele eritähelepanu. Üldiselt tervitavad arendajad igasugust tagasisidet oma tööle, aga õigus milleski kaasa rääkida tuleb siiski sellest, et sa oled ise teinud kõik endast oleneva, et oma probleeme lahendada ega ürita elada teiste seljas.

* Kui vajad eritähelepanu, siis palka spetsialist. Kui oskad koodida, siis paranda vead või tee täiendused ise ja avalikusta need.

* Arvesta, et häkkerite kogukond pole lilleaed. Ka häkker on inimene ja inimesi on igasuguseid. Ära eelda, et alati suhtutakse sinusse hoolitsevalt, peetakse kinni tähtaegadest ja lubadustest vms. Ära mine närvi koleerikutest häkkerite peale, las nad lihtsalt ajavad oma asja, kuni nad kedagi otseselt ei kahjusta.

* Ära ole enesekeskne ja väiklane ning lase ka teistel vaba tarkvara arengule kaasa aidata. Suhtu kriitikasse ratsionaalselt ja ära aja asja emotsionaalselt. Kui sulle tundub, et sulle tehakse liiga, siis võib viga olla lihtsalt kommunikatsioonihäiretes. Kirja teel suheldes võib väga lihtsalt teise poole taotlustest valesti aru saada.

* Ära eelda, et kõik avaldatud programmid töötavad. Ära eelda, et kõik sama programmi versioonid töötavad sama hästi. Leia endale töötav kooslus ja ära eelda alati kaubanduslikkust.

==Vaata ka==
*[[Kuidas targalt küsida]]
*[[Vaba tarkvara]]
*[http://jeffhoogland.blogspot.com/2011/12/dear-open-source-free-loaders.html Dear Open Source Free Loaders]
[[Kategooria:Üldised juhendid]]
[[Kategooria:Algajad]]

Peamised Linuxi käsud algajatele

2011-12-11T11:20:46Z

Valdur55: /* Välislingid */ Viide eenet.ee serveris olevale juhendile.

Järgnevalt '''väike nimekiri käskudest, mida võib vaja minna algajal Linuxi kasutajal''', kes on otsustanud ka [[Terminaliemulaator|terminal]]iga tutvust teha.

*[[man]] - abiinfo käsu kohta
*[[apropos]] - otsib whatis andmebaasist käsku, mida vajate
*[[cat]] - kuvab, loob ja ühendab faile
*[[cd]] - liigu teise kataloogi
*[[dir]] - kuvab kataloogide nimekirja
*[[exit]] - aktiivse [[terminal|Terminali]] sulgemise käsk
*[[find]] - otsib kataloogidest faile
*[[finger]] - näitab, kes veel peale kasutaja enda hetkel antud süsteemis sisse loginud on ja tööd teeb. Näidatakse ära kasutajanimi, täis nimi, millal sisse loginud jne
*[[less]] -loeb faile (võimaldab kerimist, omab rohkem võimalusi kui [[more]])
*[[locate]] - otsib faile locatedb andmebaasist
*[[logout]] - turvaline moodus [[terminal|Terminalist]] väljumiseks. Kui kasutad graafilist töölauda ja oled seal ette võtnud [[terminal|Terminali]], siis seal seda käsku kasutada ei saa. Seal piisab lihtsalt käsust [[exit]]
*[[ls]] - kuvab kataloogide ja failide nimekirja
*[[makewhatis]] - loob [[whatis]] andmebaasi
*[[more]] -loeb faile
*[[pwd]] - näitab, millises kataloogis hetkel oled
*[[tree]] - kuvab kataloogipuu
*[[updatedb]] - uuendab locatedb andmebaasi
*[[whereis]] - otsib faile failide kataloogidest
*[[whatis]] - kuvab käsu lühikokkuvõtte
*[[head]],[[tail]] - loeb faili päist või jalust
*[[touch]] - loob faile
*[[rm]] - kustutab faile
*[[mkdir]] - loob katalooge
*[[rmdir]] - kustutab katalooge
*[[mv]] -nimetab faile ümber/tõstab teise kohta
*[[cp]] - kopeerib faile
*[[ln]] - loob viitasid
*[[mc]] - visuaalne terminal, mis näitab faile (nagu Norton Commander)
*[[grep]], [[egrep]], [[fgrep]], [[zgrep]] - otsi failide seest (zgrep otsib ka arhiivide seest)
*[[tar]] - loob arhiivi
*[[cpio]] - kopeerib faile sisse välja tar ja cpio arhiividest
*[[gzip]], [[gunzip]] - pakib kokku ja tagasi lahti faile
*[[compress]] - tihendab faile
*[[ps]] - kuvab protsessi staatuse
*[[kill]] - sulgeb programmi ("tapab")
*Ctrl-z - paneb töösoleva programmi taustale
*[[fg]] - toob taustalt programmi tagasi esile
*[[passwd]] - aitab vahetada kasutaja parooli
*[[pine]] - Linuxi terminali meiliprogramm
*[[job]] - näitab nimekirja uinuvatest programmidest
*[[sc]] - terminali tabelarvutus
*[[mount]], [[umount]] -liidab ja lahutab erinevaid kettaid süsteemi
*[[sudo]] - root õigused

==Näpunäiteid==
* Mõnikord kui asukoht kaunis pikk ja keeruline kirjutada: cd /koht/kataloog/asupaik/ümber kivi/vanaema juures/dokument või Teil ei tule lihtsalt meelde, kus otsitav täpselt asub siis tuleb see kõigepealt üles otsida. Siis saate käske cd, ls, mv ja cp kasutada teisiti: avate terminali, tõstate kataloogist, kuhu te terminalis liikuda tahate mingi faili lihtsalt terminali aknasse ja teile ilmub hüpikmenüü eelpool mainitud käskudrga. valite sealt ntäiteks cd ja terminal on hopsti selles kaustas. Teine võimalus on kirjutada käsk ja siis vajutada paar korda TAB, siis pakutakse võimalikke käsu lõpetusi.

==Välislingid==
*[http://kakupesa.net/pingviiniaabits/ Pingviiniaabits ptk 5.2]
*[http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Bashi_kasutamine Kuutõrvaja Bashi kasutamise artikkel]
*[http://www.eenet.ee/EENet/assets/docs/abs/ UNIX algajale]

[[Kategooria:Algajad]]
[[Kategooria: Linuxi käsud]]

Eestindusskript Ubuntu perekonna Linuxitele

2011-11-13T21:59:56Z

Valdur55: /* Ubuntu 11.10 Oneiric Ocelot */

{{täienda}}
[[Kategooria:Skriptid]]
[[Kategooria:Ubuntu]]
[[Kategooria:Estobuntu arendus]]
[[Kategooria:ID-kaart]]
[[Kategooria:Lokaliseerimine]]
'''Eestindusskript''' teeb sinu [[Ubuntulised|Ubuntu perekonna Linux]]i rohkem kohalikuks kui seda teevad paigaldaldamisel valitavad automaatsed keelesätted. See skript tegeleb ainult töölaua ja opsüsteemi vajalike taustajõudude kohandamisega eesti keele ja kultuuri jaoks. See skript ei paigalda kogu olemasolevat eestikeelset tarkvara, vaid paigaldab valiku üldhuvitavat tarkvara, mis on eesti-spetsiifiline. See tagab, et skript jääb selgeks ja ülevaatlikuks.

Skript pole valmisprodukt võhikule. Kasutajalt eeldatakse [[terminal]]i ja [[skript]]imise põhitõdede tundmist või aktiivset huvi selle vastu ning suutlust skripti oma soovi järgi mugandada. Kui skriptidega jändamine käib üle mõistuse, siis on parem oodata soovitud Ubuntule vastava [[Estobuntu]] versiooni ilmumist.

=Ubuntu 11.10 Oneiric Ocelot=

==Eelmärkused==

* Skript tuleb käivitada [[juurkasutaja]] õigustes ([[sudo]]).
* Skript eeldab, et samal ajal ei ole avatud [[paketihaldur]]eid vms süsteemseid vahendeid.
* ID-kaardi kasutamiseks tuleb kaardilugeja uuesti ühendada ja Firefox taaskäivitada (või arvuti taaskäivitada).
* Eeldatavasti töötab skript igasugu Ubuntul põhinevates Linuxites nagu [[Linux Mint]], [[Pinguy]] jne.

==Arendusideed==
* Muudatuste grupeerimine
* Staatuse kontroll
* Pakkide üksik paigaldus
* Ühildumine ubuntu-defaults projektiga


===Täielik Estobuntu skript===

Skript laadib Estobuntu [[Estobuntu ISO genereerimine|remaster haru]] alla, et käivitada sealt Estobuntus kasutatav [http://estobuntu.itcollege.ee/trac/estobuntu/browser/remaster/trunk/libraries/customization-profiles/localized_cd/customize.estobuntu customize.estobuntu] skript. Skript teeb süsteemist peaaegu täielikult [[Estobuntu]]. Soovijad võivad ka võtta Estobuntu remaster haru, mugandada seal käsitsi ''customize.estobuntu'' skripti, ja siis selle oma süsteemis käivitada.

* Skript näitab kasutajaliideses komponentide nimekirija, mille paigaldamist saab sisse/välja lülitada (kui nimekiri ei meeldi, siis saab kogu asja üldse katkestada).
* Skript kirjutab üle uute kasutajate vaikimisi seaded (kui luua süsteemi uus kasutaja, siis need seaded rakenduvad talle).
* Skript kirjutab üle ka aktiivse kasutaja seaded (see eeldab, et skript käivitatakse veel ''täiesti kasutamata süsteemis'').
* Suur osa skriptis pakutavaid asju eeldab, et valid ka ülejäänud asjad. Peamiste asjade (nt Estobuntu üldised paketid või varamud vms) valimata jätmine võib asjad parajalt vussi keerata.

See skript on alati kooskõlas Estobuntu viimase redaktsiooniga. Kindlam on siiski oodata ära Estobuntu plaaditõmmise ilmumine, sest käesolev skript paigaldab esialgse tööversiooni.

<source lang="bash">
#!/bin/bash

if [ $UID -ne 0 ]; then
echo "Kasuta: sudo $0"
exit
fi

# kontrollib, kas $1 on | abil eraldatud $2 liige
function sisaldab()
{
IFS=$'|'
for x in $2
do
if [ "$x" = "$1" ]; then
return 1
fi
done

return 0
}

# paigaldab Bazaari ja Zenity, kui veel pole, ja laadib alla Estobuntu remaster haru
apt-get --assume-yes --force-yes install bzr zenity
rm -r estobuntu-skript
mkdir estobuntu-skript
cd estobuntu-skript
bzr checkout --lightweight http://estobuntu.itcollege.ee/bzr/estobuntu/remaster/trunk remaster
cd remaster/libraries/customization-profiles/localized_cd

# kopib estobuntu skripti, mida edaspidi automaatselt muudetakse
cp customize.estobuntu customize_new.estobuntu

# eemaldab käsu, mida ilma UCKta jooksutamisel vaja pole
sed -i -e "/cd \/tmp\/customization-scripts/d" customize_new.estobuntu

# ilma kirjeldusteta funktsioonide nimed
funkts=$(sed -n -r -e "s/(^function )([[:upper:]][[:alnum:]_]*)().*/\2/gp" customize_new.estobuntu)

# kirjeldustega funktsioonide nimed
funkts_desc=$(sed -n -r -e "s/(^function )([[:upper:]][[:alnum:]_]*)()/\2/gp" customize_new.estobuntu)

# kui on kirjeldus olemas, siis näitab seda kasutajaliideses
# kui kirjeldust pole, siis näitab funktsiooni nime
# tagastab kõik linnukestega funktsioonide nimed
IFS=$'\n'
valikud=`for rida in $funkts_desc
do
echo true
set -- $rida
IFS="#"; declare -a andmed=($*)
nimi=${andmed[0]%% }
seletus=${andmed[1]## }
if [ "$seletus" != "" ]; then
echo $nimi
echo $seletus
else
echo $nimi
echo $nimi
fi
done | zenity --width=600 --height=500 --title="Ubuntu 11.10 Oneiric Ocelot'i eestindusskript" --text="Vali soovitud kohandused siit..." --list --checklist --column="Olek" --column="Nimi" --column="Seletus" --hide-column=2 --hide-header`

# kui vajutati "olgu"
if [ $? = 0 ]; then

# mis failis olnud funktsiooninimedest jäeti sisse lülitamata
# ja tuleb välja kommenteerida
IFS=$'\n'
for nimi in $funkts
do
`sisaldab $nimi $valikud`
if [ $? = 0 ]; then
sed -i -e "s/^$nimi$/# \0/g" customize_new.estobuntu
fi
done

# käivita estobuntu skript (ära käivita, kui tahad seda enne käivitamist sättida)
chmod +x customize_new.estobuntu
./customize_new.estobuntu

# väike abi kaardilugeja seadistamiseks, nüüd peaks piisama uuesti ühendamisest
udevadm control --reload-rules

# uute kasutajate vaikimisi seaded ka aktiivsele kasutajale
mv ~/.mozilla ~/.mozilla~ # (sest kasutaja pani niikuinii firefoxi käima juba)
shopt -s dotglob
cp /etc/skel/* ~

# et parandada LibreOffice'i jama (eeldusel, et see oli paigaldatud)
chown -hR $USER ~/.libreoffice
chgrp -hR $USER ~/.libreoffice

fi

# eemaldada tekitatud rämps (ära eemalda, kui tahad skripti veel ise täiendada)
cd ../../../../..
rm -r estobuntu-skript
</source>

=Ubuntu 10.10 Maverick Meerkat=

<source lang="bash">
# Synapticu tõlke parandamine
apt-add-repository ppa:boamaod/maverick
apt-get update
apt-get install translation-update-et

# Eesti ID-kaardi tarkvara paigaldamine
# vt ka http://code.google.com/p/esteid/wiki/Ubuntu
add-apt-repository ppa:esteid/ppa
apt-get update
apt-get dist-upgrade
apt-get install qdigidoc qesteidutil mozilla-esteid thunderbird-esteid
</source>

==Märkused==

* Skript tuleb käivitada [[juurkasutaja]] õigustes ([[sudo]]).
* Skript eeldab, et samal ajal ei ole avatud [[paketihaldur]]eid vms süsteemseid vahendeid.
* ID-kaardi kasutamiseks veebis tuleb Firefox peale skripti jooksutamist taaskäivitada.
* Eeldatavasti töötab skript igasugu Ubuntul põhinevates Linuxites nagu [[Linux Mint]], [[Pinguy]] jne.

=Ubuntu 10.04 Lucid Lynx=

<source lang="bash">
# Eesti asukohaseaded korda
echo "LC_TIME=\"et_EE.UTF-8\"" >> /etc/default/locale
sed -r -i -e "s/weekday 1/weekday 2/" /usr/share/i18n/locales/et_EE
locale-gen et_EE.UTF-8
killall gnome-panel # sellel on mõte ainult Gnome'is

# Eesti ID-kaardi tarkvara paigaldamine
add-apt-repository ppa:ubuntu-idkaart/ppa
apt-get update
apt-get install -y --force-yes ubuntu-idkaart-allikad
apt-get install -y --force-yes ubuntu-idkaart-paigaldus
</source>

==Märkused==

* Skript tuleb käivitada [[juurkasutaja]] õigustes ([[sudo]]).
* ID-kaardi osa skriptist eeldab, et samal ajal ei ole avatud [[paketihaldur]]eid vms süsteemseid vahendeid.
* ID-kaardi kasutamiseks veebis tuleb Firefox peale skripti jooksutamist taaskäivitada.
* Skript töötab ka Linux Mint 9 "Isadora"-s.

=Vaata ka=
*[[Skripti käivitamine]]

Eestindusskript Ubuntu perekonna Linuxitele

2011-11-07T18:18:30Z

Valdur55: /* Täielik Estobuntu skript */ Kasuta paremat funktsiooni, et näidata käivitatud faili asukohta.

{{täienda}}
[[Kategooria:Skriptid]]
[[Kategooria:Ubuntu]]
[[Kategooria:Estobuntu arendus]]
[[Kategooria:ID-kaart]]
[[Kategooria:Lokaliseerimine]]
'''Eestindusskript''' teeb sinu [[Ubuntulised|Ubuntu perekonna Linux]]i rohkem kohalikuks kui seda teevad paigaldaldamisel valitavad automaatsed keelesätted. See skript tegeleb ainult töölaua ja opsüsteemi vajalike taustajõudude kohandamisega eesti keele ja kultuuri jaoks. See skript ei paigalda kogu olemasolevat eestikeelset tarkvara, vaid paigaldab valiku üldhuvitavat tarkvara, mis on eesti-spetsiifiline. See tagab, et skript jääb selgeks ja ülevaatlikuks.

Skript pole valmisprodukt võhikule. Kasutajalt eeldatakse [[terminal]]i ja [[skript]]imise põhitõdede tundmist või aktiivset huvi selle vastu ning suutlust skripti oma soovi järgi mugandada. Kui skriptidega jändamine käib üle mõistuse, siis on parem oodata soovitud Ubuntule vastava [[Estobuntu]] versiooni ilmumist.

=Ubuntu 11.10 Oneiric Ocelot=

==Eelmärkused==

* Skript tuleb käivitada [[juurkasutaja]] õigustes ([[sudo]]).
* Skript eeldab, et samal ajal ei ole avatud [[paketihaldur]]eid vms süsteemseid vahendeid.
* ID-kaardi kasutamiseks tuleb kaardilugeja uuesti ühendada ja Firefox taaskäivitada (või arvuti taaskäivitada).
* Eeldatavasti töötab skript igasugu Ubuntul põhinevates Linuxites nagu [[Linux Mint]], [[Pinguy]] jne.


===Täielik Estobuntu skript===

Skript laadib Estobuntu [[Estobuntu ISO genereerimine|remaster haru]] alla, et käivitada sealt Estobuntus kasutatav [http://estobuntu.itcollege.ee/trac/estobuntu/browser/remaster/trunk/libraries/customization-profiles/localized_cd/customize.estobuntu customize.estobuntu] skript. Skript teeb süsteemist peaaegu täielikult [[Estobuntu]]. Soovijad võivad ka võtta Estobuntu remaster haru, mugandada seal käsitsi ''customize.estobuntu'' skripti, ja siis selle oma süsteemis käivitada.

* Skript näitab kasutajaliideses komponentide nimekirija, mille paigaldamist saab sisse/välja lülitada (kui nimekiri ei meeldi, siis saab kogu asja üldse katkestada).
* Skript kirjutab üle uute kasutajate vaikimisi seaded (kui luua süsteemi uus kasutaja, siis need seaded rakenduvad talle).
* Skript kirjutab üle ka aktiivse kasutaja seaded (see eeldab, et skript käivitatakse veel ''täiesti kasutamata süsteemis'').
* Suur osa skriptis pakutavaid asju eeldab, et valid ka ülejäänud asjad. Peamiste asjade (nt Estobuntu üldised paketid või varamud vms) valimata jätmine võib asjad parajalt vussi keerata.

See skript on alati kooskõlas Estobuntu viimase redaktsiooniga. Kindlam on siiski oodata ära Estobuntu plaaditõmmise ilmumine, sest käesolev skript paigaldab esialgse tööversiooni.

<source lang="bash">
#!/bin/bash

if [ $UID -ne 0 ]; then
echo "Kasuta: sudo $0" #Näitab käivitatud faili asukohta
exit
fi

apt-get --assume-yes --force-yes install bzr
rm -r estobuntu-skript
mkdir estobuntu-skript
cd estobuntu-skript
bzr checkout --lightweight http://estobuntu.itcollege.ee/bzr/estobuntu/remaster/trunk remaster
cd remaster/libraries/customization-profiles/localized_cd
sed -i -e "/cd \/tmp\/customization-scripts/d" customize.estobuntu

function sisaldab()
{
IFS=$'|'
for x in $2
do
if [ "$x" = "$1" ]; then
return 1
fi
done

return 0
}

funkts=$(sed -n -r -e "s/(^function )([[:upper:]][[:alnum:]_]*)().*/\2/gp" customize.estobuntu)
funkts_desc=$(sed -n -r -e "s/(^function )([[:upper:]][[:alnum:]_]*)()/\2/gp" customize.estobuntu)
IFS=$'\n'
valikud=`for rida in $funkts_desc
do
echo true
set -- $rida
IFS="#"; declare -a andmed=($*)
nimi=${andmed[0]%% }
seletus=${andmed[1]## }
if [ "$seletus" != "" ]; then
echo $nimi
echo $seletus
else
echo $nimi
echo $nimi
fi
done | zenity --width=600 --height=500 --title="Ubuntu 11.10 Oneiric Ocelot'i eestindusskript" --text="Vali soovitud kohandused siit..." --list --checklist --column="Olek" --column="Nimi" --column="Seletus" --hide-column=2 --hide-header`

if [ $? = 0 ]; then

cp customize.estobuntu customize_new.estobuntu

IFS=$'\n'
for nimi in $funkts
do
`sisaldab $nimi $valikud`
if [ $? = 0 ]; then
sed -i -e "s/^$nimi$/# \0/g" customize_new.estobuntu
fi
done

# käivita estobuntu skript (ära käivita, kui tahad seda enne käivitamist sättida)
chmod +x customize_new.estobuntu
./customize_new.estobuntu

# väike abi kaardilugeja seadistamiseks, nüüd peaks piisama uuesti ühendamisest
udevadm control --reload-rules

# uute kasutajate vaikimisi seaded ka aktiivsele kasutajale
mv ~/.mozilla ~/.mozilla~ # (sest kasutaja pani niikuinii firefoxi käima juba)
shopt -s dotglob
cp /etc/skel/* ~

# et parandada LibreOffice'i jama (eeldusel, et see oli paigaldatud)
chown -hR $(whoami) ~/.libreoffice
chgrp -hR $(whoami) ~/.libreoffice

fi

# eemaldada tekitatud rämps (ära eemalda, kui tahad skripti veel ise täiendada)
cd ../../../../..
rm -r estobuntu-skript
</source>

=Ubuntu 10.10 Maverick Meerkat=

<source lang="bash">
# Synapticu tõlke parandamine
apt-add-repository ppa:boamaod/maverick
apt-get update
apt-get install translation-update-et

# Eesti ID-kaardi tarkvara paigaldamine
# vt ka http://code.google.com/p/esteid/wiki/Ubuntu
add-apt-repository ppa:esteid/ppa
apt-get update
apt-get dist-upgrade
apt-get install qdigidoc qesteidutil mozilla-esteid thunderbird-esteid
</source>

==Märkused==

* Skript tuleb käivitada [[juurkasutaja]] õigustes ([[sudo]]).
* Skript eeldab, et samal ajal ei ole avatud [[paketihaldur]]eid vms süsteemseid vahendeid.
* ID-kaardi kasutamiseks veebis tuleb Firefox peale skripti jooksutamist taaskäivitada.
* Eeldatavasti töötab skript igasugu Ubuntul põhinevates Linuxites nagu [[Linux Mint]], [[Pinguy]] jne.

=Ubuntu 10.04 Lucid Lynx=

<source lang="bash">
# Eesti asukohaseaded korda
echo "LC_TIME=\"et_EE.UTF-8\"" >> /etc/default/locale
sed -r -i -e "s/weekday 1/weekday 2/" /usr/share/i18n/locales/et_EE
locale-gen et_EE.UTF-8
killall gnome-panel # sellel on mõte ainult Gnome'is

# Eesti ID-kaardi tarkvara paigaldamine
add-apt-repository ppa:ubuntu-idkaart/ppa
apt-get update
apt-get install -y --force-yes ubuntu-idkaart-allikad
apt-get install -y --force-yes ubuntu-idkaart-paigaldus
</source>

==Märkused==

* Skript tuleb käivitada [[juurkasutaja]] õigustes ([[sudo]]).
* ID-kaardi osa skriptist eeldab, et samal ajal ei ole avatud [[paketihaldur]]eid vms süsteemseid vahendeid.
* ID-kaardi kasutamiseks veebis tuleb Firefox peale skripti jooksutamist taaskäivitada.
* Skript töötab ka Linux Mint 9 "Isadora"-s.

=Vaata ka=
*[[Skripti käivitamine]]

Eestindusskript Ubuntu perekonna Linuxitele

2011-11-07T18:14:18Z

Valdur55: /* Täielik Estobuntu skript */ Kasuta bas-i sisemist funktsiooni, et tuvastada ära koht, kust programm käivitati.

{{täienda}}
[[Kategooria:Skriptid]]
[[Kategooria:Ubuntu]]
[[Kategooria:Estobuntu arendus]]
[[Kategooria:ID-kaart]]
[[Kategooria:Lokaliseerimine]]
'''Eestindusskript''' teeb sinu [[Ubuntulised|Ubuntu perekonna Linux]]i rohkem kohalikuks kui seda teevad paigaldaldamisel valitavad automaatsed keelesätted. See skript tegeleb ainult töölaua ja opsüsteemi vajalike taustajõudude kohandamisega eesti keele ja kultuuri jaoks. See skript ei paigalda kogu olemasolevat eestikeelset tarkvara, vaid paigaldab valiku üldhuvitavat tarkvara, mis on eesti-spetsiifiline. See tagab, et skript jääb selgeks ja ülevaatlikuks.

Skript pole valmisprodukt võhikule. Kasutajalt eeldatakse [[terminal]]i ja [[skript]]imise põhitõdede tundmist või aktiivset huvi selle vastu ning suutlust skripti oma soovi järgi mugandada. Kui skriptidega jändamine käib üle mõistuse, siis on parem oodata soovitud Ubuntule vastava [[Estobuntu]] versiooni ilmumist.

=Ubuntu 11.10 Oneiric Ocelot=

==Eelmärkused==

* Skript tuleb käivitada [[juurkasutaja]] õigustes ([[sudo]]).
* Skript eeldab, et samal ajal ei ole avatud [[paketihaldur]]eid vms süsteemseid vahendeid.
* ID-kaardi kasutamiseks tuleb kaardilugeja uuesti ühendada ja Firefox taaskäivitada (või arvuti taaskäivitada).
* Eeldatavasti töötab skript igasugu Ubuntul põhinevates Linuxites nagu [[Linux Mint]], [[Pinguy]] jne.


===Täielik Estobuntu skript===

Skript laadib Estobuntu [[Estobuntu ISO genereerimine|remaster haru]] alla, et käivitada sealt Estobuntus kasutatav [http://estobuntu.itcollege.ee/trac/estobuntu/browser/remaster/trunk/libraries/customization-profiles/localized_cd/customize.estobuntu customize.estobuntu] skript. Skript teeb süsteemist peaaegu täielikult [[Estobuntu]]. Soovijad võivad ka võtta Estobuntu remaster haru, mugandada seal käsitsi ''customize.estobuntu'' skripti, ja siis selle oma süsteemis käivitada.

* Skript näitab kasutajaliideses komponentide nimekirija, mille paigaldamist saab sisse/välja lülitada (kui nimekiri ei meeldi, siis saab kogu asja üldse katkestada).
* Skript kirjutab üle uute kasutajate vaikimisi seaded (kui luua süsteemi uus kasutaja, siis need seaded rakenduvad talle).
* Skript kirjutab üle ka aktiivse kasutaja seaded (see eeldab, et skript käivitatakse veel ''täiesti kasutamata süsteemis'').
* Suur osa skriptis pakutavaid asju eeldab, et valid ka ülejäänud asjad. Peamiste asjade (nt Estobuntu üldised paketid või varamud vms) valimata jätmine võib asjad parajalt vussi keerata.

See skript on alati kooskõlas Estobuntu viimase redaktsiooniga. Kindlam on siiski oodata ära Estobuntu plaaditõmmise ilmumine, sest käesolev skript paigaldab esialgse tööversiooni.

<source lang="bash">
#!/bin/bash

if [ $UID -ne 0 ]; then
echo "Kasuta: sudo $BASH_SOURCE"
exit
fi

apt-get --assume-yes --force-yes install bzr
rm -r estobuntu-skript
mkdir estobuntu-skript
cd estobuntu-skript
bzr checkout --lightweight http://estobuntu.itcollege.ee/bzr/estobuntu/remaster/trunk remaster
cd remaster/libraries/customization-profiles/localized_cd
sed -i -e "/cd \/tmp\/customization-scripts/d" customize.estobuntu

function sisaldab()
{
IFS=$'|'
for x in $2
do
if [ "$x" = "$1" ]; then
return 1
fi
done

return 0
}

funkts=$(sed -n -r -e "s/(^function )([[:upper:]][[:alnum:]_]*)().*/\2/gp" customize.estobuntu)
funkts_desc=$(sed -n -r -e "s/(^function )([[:upper:]][[:alnum:]_]*)()/\2/gp" customize.estobuntu)
IFS=$'\n'
valikud=`for rida in $funkts_desc
do
echo true
set -- $rida
IFS="#"; declare -a andmed=($*)
nimi=${andmed[0]%% }
seletus=${andmed[1]## }
if [ "$seletus" != "" ]; then
echo $nimi
echo $seletus
else
echo $nimi
echo $nimi
fi
done | zenity --width=600 --height=500 --title="Ubuntu 11.10 Oneiric Ocelot'i eestindusskript" --text="Vali soovitud kohandused siit..." --list --checklist --column="Olek" --column="Nimi" --column="Seletus" --hide-column=2 --hide-header`

if [ $? = 0 ]; then

cp customize.estobuntu customize_new.estobuntu

IFS=$'\n'
for nimi in $funkts
do
`sisaldab $nimi $valikud`
if [ $? = 0 ]; then
sed -i -e "s/^$nimi$/# \0/g" customize_new.estobuntu
fi
done

# käivita estobuntu skript (ära käivita, kui tahad seda enne käivitamist sättida)
chmod +x customize_new.estobuntu
./customize_new.estobuntu

# väike abi kaardilugeja seadistamiseks, nüüd peaks piisama uuesti ühendamisest
udevadm control --reload-rules

# uute kasutajate vaikimisi seaded ka aktiivsele kasutajale
mv ~/.mozilla ~/.mozilla~ # (sest kasutaja pani niikuinii firefoxi käima juba)
shopt -s dotglob
cp /etc/skel/* ~

# et parandada LibreOffice'i jama (eeldusel, et see oli paigaldatud)
chown -hR $(whoami) ~/.libreoffice
chgrp -hR $(whoami) ~/.libreoffice

fi

# eemaldada tekitatud rämps (ära eemalda, kui tahad skripti veel ise täiendada)
cd ../../../../..
rm -r estobuntu-skript
</source>

=Ubuntu 10.10 Maverick Meerkat=

<source lang="bash">
# Synapticu tõlke parandamine
apt-add-repository ppa:boamaod/maverick
apt-get update
apt-get install translation-update-et

# Eesti ID-kaardi tarkvara paigaldamine
# vt ka http://code.google.com/p/esteid/wiki/Ubuntu
add-apt-repository ppa:esteid/ppa
apt-get update
apt-get dist-upgrade
apt-get install qdigidoc qesteidutil mozilla-esteid thunderbird-esteid
</source>

==Märkused==

* Skript tuleb käivitada [[juurkasutaja]] õigustes ([[sudo]]).
* Skript eeldab, et samal ajal ei ole avatud [[paketihaldur]]eid vms süsteemseid vahendeid.
* ID-kaardi kasutamiseks veebis tuleb Firefox peale skripti jooksutamist taaskäivitada.
* Eeldatavasti töötab skript igasugu Ubuntul põhinevates Linuxites nagu [[Linux Mint]], [[Pinguy]] jne.

=Ubuntu 10.04 Lucid Lynx=

<source lang="bash">
# Eesti asukohaseaded korda
echo "LC_TIME=\"et_EE.UTF-8\"" >> /etc/default/locale
sed -r -i -e "s/weekday 1/weekday 2/" /usr/share/i18n/locales/et_EE
locale-gen et_EE.UTF-8
killall gnome-panel # sellel on mõte ainult Gnome'is

# Eesti ID-kaardi tarkvara paigaldamine
add-apt-repository ppa:ubuntu-idkaart/ppa
apt-get update
apt-get install -y --force-yes ubuntu-idkaart-allikad
apt-get install -y --force-yes ubuntu-idkaart-paigaldus
</source>

==Märkused==

* Skript tuleb käivitada [[juurkasutaja]] õigustes ([[sudo]]).
* ID-kaardi osa skriptist eeldab, et samal ajal ei ole avatud [[paketihaldur]]eid vms süsteemseid vahendeid.
* ID-kaardi kasutamiseks veebis tuleb Firefox peale skripti jooksutamist taaskäivitada.
* Skript töötab ka Linux Mint 9 "Isadora"-s.

=Vaata ka=
*[[Skripti käivitamine]]

Gnome Shell Estobuntus

2011-11-02T14:45:45Z

Valdur55:

[[Kategooria:Estobuntu_11.11]]
{{Täienda}}
Gnome shell on vaikimisi paigaldatud.
Sisaldab gnome-shell-fallback režiimi, mis näeb välja nagu gnome 2.

Gnome-shell-fallback režiimis tuleb paneeli muutmiseks endise paremkili asemel teha Alt + Paremklikk.

Hetkel tuleb gnome-shell keskkonda pääsemiseks luua uus kasutaja.

Gnome Shell Estobuntus

2011-11-02T14:44:32Z

Valdur55: Uus lehekülg: 'Kategooria:Estobuntu_11.11 {{Täienda}} Gnome shell on vaikimisi paigaldatud. Sisaldab gnome-shell-fallback režiimi, mis näeb välja nagu gnome 2 Gnome-shell-fallback režiimi…'

[[Kategooria:Estobuntu_11.11]]
{{Täienda}}
Gnome shell on vaikimisi paigaldatud.
Sisaldab gnome-shell-fallback režiimi, mis näeb välja nagu gnome 2
Gnome-shell-fallback režiimis tuleb paneeli muutmiseks endise paremkili asemel teha Alt + Paremklikk.
Hetkel tuleb gnome-shell keskkonda pääsemiseks luua uus kasutaja.

Eestindusskript Ubuntu perekonna Linuxitele

2011-10-22T17:03:44Z

Valdur55: /* Ubuntu 11.10 Oneiric Ocelot */ Radiotray vaikimisi sätete kohandus.

Eestindusskript Ubuntu perekonna Linuxitele

2011-10-18T14:23:13Z

Valdur55: /* Ubuntu 11.10 Oneiric Ocelot */ Kodukataloogidest vana listi kustutamine

{{täienda}}
[[Kategooria:Skriptid]]
[[Kategooria:Ubuntu]]
[[Kategooria:ID-kaart]]
[[Kategooria:Lokaliseerimine]]
'''Eestindusskript''' teeb sinu [[Ubuntulised|Ubuntu perekonna Linux]]i rohkem kohalikuks kui seda teevad paigaldaldamisel valitavad automaatsed keelesätted. See skript tegeleb ainult töölaua ja opsüsteemi vajalike taustajõudude kohandamisega eesti keele ja kultuuri jaoks. See skript ei paigalda kogu olemasolevat eestikeelset tarkvara, vaid paigaldab valiku üldhuvitavat tarkvara, mis on eesti-spetsiifiline. See tagab, et skript jääb selgeks ja ülevaatlikuks.

Skript pole valmisprodukt võhikule. Kasutajalt eeldatakse [[terminal]]i ja [[skript]]imise põhitõdede tundmist või aktiivset huvi selle vastu ning suutlust skripti oma soovi järgi mugandada. Kui skriptidega jändamine käib üle mõistuse, siis on parem oodata soovitud Ubuntule vastava [[Estobuntu]] versiooni ilmumist.

=Ubuntu 11.10 Oneiric Ocelot=

Siin skriptis on valik esmavajalikke [http://estobuntu.itcollege.ee/trac/estobuntu/browser/remaster/trunk/libraries/customization-profiles/localized_cd/customize.estobuntu eesti keele- ja kultuurikonteksti seadistamise käske], millest mingi osa läheb kasutamisele [[:Kategooria:Estobuntu_arendus|Estobuntu]]s.

<source lang="bash">
ARCH=$(uname -m | sed 's/x86_/amd/;s/i[3-6]86/i386/')

# Estobuntu varamu (hetkel katsetusvaramu)
echo "deb http://koaala.itcollege.ee/repo oneiric/" >> /etc/apt/sources.list
apt-get update

# Eesti keele paketid
apt-get --assume-yes install language-pack-et language-pack-et-base \
language-pack-gnome-et language-pack-gnome-et-base language-pack-kde-et \
language-pack-kde-et-base firefox-locale-et thunderbird-locale-et \
libreoffice-l10n-et libreoffice-help-et

# Süsteemi keel
cat > /etc/default/locale <<EOF
LANG="et_EE.UTF-8"
LANGUAGE="et_EE:et:en_GB:en"
LC_MESSAGES="et_EE.UTF-8"
LC_CTYPE="et_EE.UTF-8"
LC_COLLATE="et_EE.UTF-8"
EOF
locale-gen --purge et_EE.UTF-8

# Klahvistik
sed -i -e 's/XKBLAYOUT="us"/XKBLAYOUT="ee"/g' /etc/default/keyboard
setxkbmap ee

# Ajavöönd
echo "Europe/Tallinn" > /etc/timezone
dpkg-reconfigure -f noninteractive tzdata

# Filosofti eesti keele speller
apt-get --assume-yes --force-yes install myspell-et oofslinget-addon-estobuntu

# Estobuntu eesti keele tuge täiendavad lisad
apt-get --assume-yes --force-yes install language-pack-et-addons language-pack-gnome-et-addons

# Euro märk ehk "€" õigele poole summat
sed -i -e 's/p_cs_precedes 1/p_cs_precedes 0/' -e 's/n_cs_precedes 1/n_cs_precedes 0/' /usr/share/i18n/locales/et_EE

# Eesti ID-kaardi tarkvara paigaldamine
# vt ka http://code.google.com/p/esteid/wiki/Ubuntu
echo | add-apt-repository ppa:esteid/ppa
software-properties-gtk -e universe
software-properties-gtk -e multiverse
apt-get update
apt-get --assume-yes dist-upgrade
apt-get --assume-yes install qdigidoc qdigidoc-nautilus qesteidutil mozilla-esteid thunderbird-esteid
udevadm control --reload-rules

# http://code.google.com/p/esteid/issues/detail?id=168
# tuleb paigaldada parem opensc, et saada qdigidoc'iga juurdepääsutõendit
# (kui tõend on ~/.qdigidoc kataloogis olemas, siis pole vist vaja)
rm "opensc_0.12.5361.432-ubuntu-11-04_""$ARCH"".deb"
wget "http://ftp.id.eesti.ee/pub/id/signed_repository/ubuntu/pool/main/o/opensc/opensc_0.12.5361.432-ubuntu-11-04_""$ARCH"".deb"
dpkg -i "opensc_0.12.5361.432-ubuntu-11-04_""$ARCH"".deb"
rm "opensc_0.12.5361.432-ubuntu-11-04_""$ARCH"".deb"
apt-get -f --assume-yes install

# Radiotray koos eesti raadiote listiga
apt-get --assume-yes install radiotray #paigaldus
wget -O /usr/share/radiotray/bookmarks.xml http://estobuntu.itcollege.ee/trac/estobuntu/\
export/current%3A/remaster/trunk/libraries/customization-profiles/\
localized_cd/gnome_settings/radiotray_radios/bookmarks.xml #FIXME:Liga pikk url #Faili allalaadimine
for i in /home/*/.local/share/radiotray/bookmarks.xml; do mv "$i" "$i"_vana; done #Vana listi teisaldus kodukataloogidest.

</source>

==Märkused==

* Skript tuleb käivitada [[juurkasutaja]] õigustes ([[sudo]]).
* Skript eeldab, et samal ajal ei ole avatud [[paketihaldur]]eid vms süsteemseid vahendeid.
* ID-kaardi kasutamiseks tuleb kaardilugeja uuesti ühendada ja Firefox taaskäivitada (või arvuti taaskäivitada).
* Eeldatavasti töötab skript igasugu Ubuntul põhinevates Linuxites nagu [[Linux Mint]], [[Pinguy]] jne.

=Ubuntu 10.10 Maverick Meerkat=

<source lang="bash">
# Synapticu tõlke parandamine
apt-add-repository ppa:boamaod/maverick
apt-get update
apt-get install translation-update-et

# Eesti ID-kaardi tarkvara paigaldamine
# vt ka http://code.google.com/p/esteid/wiki/Ubuntu
add-apt-repository ppa:esteid/ppa
apt-get update
apt-get dist-upgrade
apt-get install qdigidoc qesteidutil mozilla-esteid thunderbird-esteid
</source>

==Märkused==

* Skript tuleb käivitada [[juurkasutaja]] õigustes ([[sudo]]).
* Skript eeldab, et samal ajal ei ole avatud [[paketihaldur]]eid vms süsteemseid vahendeid.
* ID-kaardi kasutamiseks veebis tuleb Firefox peale skripti jooksutamist taaskäivitada.
* Eeldatavasti töötab skript igasugu Ubuntul põhinevates Linuxites nagu [[Linux Mint]], [[Pinguy]] jne.

=Ubuntu 10.04 Lucid Lynx=

<source lang="bash">
# Eesti asukohaseaded korda
echo "LC_TIME=\"et_EE.UTF-8\"" >> /etc/default/locale
sed -r -i -e "s/weekday 1/weekday 2/" /usr/share/i18n/locales/et_EE
locale-gen et_EE.UTF-8
killall gnome-panel # sellel on mõte ainult Gnome'is

# Eesti ID-kaardi tarkvara paigaldamine
add-apt-repository ppa:ubuntu-idkaart/ppa
apt-get update
apt-get install -y --force-yes ubuntu-idkaart-allikad
apt-get install -y --force-yes ubuntu-idkaart-paigaldus
</source>

==Märkused==

* Skript tuleb käivitada [[juurkasutaja]] õigustes ([[sudo]]).
* ID-kaardi osa skriptist eeldab, et samal ajal ei ole avatud [[paketihaldur]]eid vms süsteemseid vahendeid.
* ID-kaardi kasutamiseks veebis tuleb Firefox peale skripti jooksutamist taaskäivitada.
* Skript töötab ka Linux Mint 9 "Isadora"-s.

=Vaata ka=
*[[Skripti käivitamine]]

Eestindusskript Ubuntu perekonna Linuxitele

2011-10-17T17:11:16Z

Valdur55: /* Ubuntu 11.10 Oneiric Ocelot */ Lisasin radiotray koos eesti raadiote listiga. Oleks vaja paremat kohta kus seda listi hoida.

{{täienda}}
[[Kategooria:Skriptid]]
[[Kategooria:Ubuntu]]
[[Kategooria:ID-kaart]]
[[Kategooria:Lokaliseerimine]]
'''Eestindusskript''' teeb sinu [[Ubuntulised|Ubuntu perekonna Linux]]i rohkem kohalikuks kui seda teevad paigaldaldamisel valitavad automaatsed keelesätted. See skript tegeleb ainult töölaua ja opsüsteemi vajalike taustajõudude kohandamisega eesti keele ja kultuuri jaoks. See skript ei paigalda kogu olemasolevat eestikeelset tarkvara, vaid paigaldab tarkvara, mis on eesti-spetsiifiline. See tagab, et skript jääb selgeks ja ülevaatlikuks.

=Ubuntu 11.10 Oneiric Ocelot=

Siin skriptis on valik esmavajalikke [http://estobuntu.itcollege.ee/trac/estobuntu/browser/remaster/trunk/libraries/customization-profiles/localized_cd/customize.estobuntu eesti keele- ja kultuurikonteksti seadistamise käske], millest mingi osa läheb kasutamisele [[Estobuntu]]s.

<source lang="bash">
ARCH=$(uname -m | sed 's/x86_/amd/;s/i[3-6]86/i386/')

# Estobuntu varamu (hetkel katsetusvaramu)
echo "deb http://koaala.itcollege.ee/repo oneiric/" >> /etc/apt/sources.list
apt-get update

# Eesti keele paketid
apt-get --assume-yes install language-pack-et language-pack-et-base \
language-pack-gnome-et language-pack-gnome-et-base language-pack-kde-et \
language-pack-kde-et-base firefox-locale-et thunderbird-locale-et \
libreoffice-l10n-et libreoffice-help-et

# Süsteemi keel
cat > /etc/default/locale <<EOF
LANG="et_EE.UTF-8"
LANGUAGE="et_EE:et:en_GB:en"
LC_MESSAGES="et_EE.UTF-8"
LC_CTYPE="et_EE.UTF-8"
LC_COLLATE="et_EE.UTF-8"
EOF
locale-gen --purge et_EE.UTF-8

# Klahvistik
sed -i -e 's/XKBLAYOUT="us"/XKBLAYOUT="ee"/g' /etc/default/keyboard
setxkbmap ee

# Ajavöönd
echo "Europe/Tallinn" > /etc/timezone
dpkg-reconfigure -f noninteractive tzdata

# Filosofti eesti keele speller
apt-get --assume-yes --force-yes install myspell-et oofslinget-addon-estobuntu

# Estobuntu eesti keele tuge täiendavad lisad
apt-get --assume-yes --force-yes install language-pack-et-addons language-pack-gnome-et-addons

# Euro märk ehk "€" õigele poole summat
sed -i -e 's/p_cs_precedes 1/p_cs_precedes 0/' -e 's/n_cs_precedes 1/n_cs_precedes 0/' /usr/share/i18n/locales/et_EE

# Eesti ID-kaardi tarkvara paigaldamine
# vt ka http://code.google.com/p/esteid/wiki/Ubuntu
echo | add-apt-repository ppa:esteid/ppa
software-properties-gtk -e universe
software-properties-gtk -e multiverse
apt-get update
apt-get --assume-yes dist-upgrade
apt-get --assume-yes install qdigidoc qdigidoc-nautilus qesteidutil mozilla-esteid thunderbird-esteid
udevadm control --reload-rules

# http://code.google.com/p/esteid/issues/detail?id=168
# tuleb paigaldada parem opensc, et saada qdigidoc'iga juurdepääsutõendit
# (kui tõend on ~/.qdigidoc kataloogis olemas, siis pole vist vaja)
rm "opensc_0.12.5361.432-ubuntu-11-04_""$ARCH"".deb"
wget "http://ftp.id.eesti.ee/pub/id/signed_repository/ubuntu/pool/main/o/opensc/opensc_0.12.5361.432-ubuntu-11-04_""$ARCH"".deb"
dpkg -i "opensc_0.12.5361.432-ubuntu-11-04_""$ARCH"".deb"
rm "opensc_0.12.5361.432-ubuntu-11-04_""$ARCH"".deb"
apt-get -f --assume-yes install

# Radiotray koos eesti raadiote listiga
apt-get --assume-yes install radiotray #paigaldus
mv /usr/share/radiotray/bookmarks.xml /usr/share/radiotray/bookmarks.xml.original #vaikimisi listi eemaldus
wget -O /usr/share/radiotray/bookmarks.xml http://estobuntu.itcollege.ee/trac/estobuntu/\
export/current%3A/remaster/trunk/libraries/customization-profiles/\
localized_cd/gnome_settings/radiotray_radios/bookmarks.xml #FIXME:Liga pikk url #Faili allalaadimine

</source>

==Märkused==

* Skript tuleb käivitada [[juurkasutaja]] õigustes ([[sudo]]).
* Skript eeldab, et samal ajal ei ole avatud [[paketihaldur]]eid vms süsteemseid vahendeid.
* ID-kaardi kasutamiseks tuleb kaardilugeja uuesti ühendada ja Firefox taaskäivitada (või arvuti taaskäivitada).
* Eeldatavasti töötab skript igasugu Ubuntul põhinevates Linuxites nagu [[Linux Mint]], [[Pinguy]] jne.

=Ubuntu 10.10 Maverick Meerkat=

<source lang="bash">
# Synapticu tõlke parandamine
apt-add-repository ppa:boamaod/maverick
apt-get update
apt-get install translation-update-et

# Eesti ID-kaardi tarkvara paigaldamine
# vt ka http://code.google.com/p/esteid/wiki/Ubuntu
add-apt-repository ppa:esteid/ppa
apt-get update
apt-get dist-upgrade
apt-get install qdigidoc qesteidutil mozilla-esteid thunderbird-esteid
</source>

==Märkused==

* Skript tuleb käivitada [[juurkasutaja]] õigustes ([[sudo]]).
* Skript eeldab, et samal ajal ei ole avatud [[paketihaldur]]eid vms süsteemseid vahendeid.
* ID-kaardi kasutamiseks veebis tuleb Firefox peale skripti jooksutamist taaskäivitada.
* Eeldatavasti töötab skript igasugu Ubuntul põhinevates Linuxites nagu [[Linux Mint]], [[Pinguy]] jne.

=Ubuntu 10.04 Lucid Lynx=

<source lang="bash">
# Eesti asukohaseaded korda
echo "LC_TIME=\"et_EE.UTF-8\"" >> /etc/default/locale
sed -r -i -e "s/weekday 1/weekday 2/" /usr/share/i18n/locales/et_EE
locale-gen et_EE.UTF-8
killall gnome-panel # sellel on mõte ainult Gnome'is

# Eesti ID-kaardi tarkvara paigaldamine
add-apt-repository ppa:ubuntu-idkaart/ppa
apt-get update
apt-get install -y --force-yes ubuntu-idkaart-allikad
apt-get install -y --force-yes ubuntu-idkaart-paigaldus
</source>

==Märkused==

* Skript tuleb käivitada [[juurkasutaja]] õigustes ([[sudo]]).
* ID-kaardi osa skriptist eeldab, et samal ajal ei ole avatud [[paketihaldur]]eid vms süsteemseid vahendeid.
* ID-kaardi kasutamiseks veebis tuleb Firefox peale skripti jooksutamist taaskäivitada.
* Skript töötab ka Linux Mint 9 "Isadora"-s.

=Vaata ka=
*[[Skripti käivitamine]]

Stiilijuhend tarkvara tõlkimiseks

2011-10-16T18:16:57Z

Valdur55: /* Seadistuste dialoogid */ Trükikuradi eemaldus

Rakenduse ja kui võimalik siis ka [[töölaud|töölaua]] ja [[distro]] piires on soovitav kasutada ühtset stiili. Järgnev juhend kirjeldab mõningaid häid stiilipraktikaid vaba tarkvara tõlkimisel Linuxi kontekstis.

==Kolm üldist reeglit==

# Töölaud sinatab kasutajat.
# Töölaud ei räägi üldjuhul endast esimeses isikus ja kasutab oma tegemiste või olekute kirjeldamisel tegevusnimesid (nt "kirjutatakse", "sulgemine" jne).
# Käsuvormi kasutatakse ainult juhul, kui tegemist on arvutile konkreetse käsu andmisega. Üldjuhul on sellisteks kohtadeks ainult nupud ja menüükirjed.

Enim kiputakse eksima teise reegli vastu.

Näited:

“Can’t open file” peaks tõlkima kui “Faili avamine pole võimalik”, mitte “Ma ei saa faili avada”.
“Opening file...” peaks tõlkima kui “Faili avamine...”, mitte kui “Avan faili...”.

Töölaud annab üldjuhul kasutajale oma tegemistest märku n-ö siltide näitamisega. Seda võib võrrelda avaliku sildiga poe uksel, kus kasutatakse vormi "Avatud ETKNR 10-18" ja mitte "Avan ETKNR 10 ja sulgen 18".

Erandiks võivad siin olla juhud, kus arvuti sooritab mingit pikemat etappidest koosnevat protsessi (paigaldamine, ühendumine, käivitumine, automaatseadistus jne) ja peab selle kulgemisest jooksvalt aru andma. Sel juhul esineb ta pseudo-mõistliku agendina ja võib kasutada mina-vormi ja tegusõna aktiivset vormi.

==Konkreetsed juhised kasutajaliidese komponentide kaupa==

Et asi selgem oleks, vaatame millist stiili kasutada konkreetsete kasutajaliidese elementide juures. Kõik selles dokumendis toodu pole muidugi jäigalt järgimiseks. Kui ikka ei sobi, siis ei sobi ning tuleb teha erand.

===Akna tiitliribad===

Üldjuhul ei saa otseselt kontrollida akende tiitliribadel ilmuvat teksti. Tavaliselt on ju seal kõigest rakenduse nimi. Küll aga saab kontrollida dialoogide akende tiitliribade teksti. Tiitliriba tekstil on kirjeldav funktsioon (mis selles dialoogi funktsioon on? mida siin teha saab?).

Näited:

“Open file” peaks tõlkima tiitliribal kui “Faili avamine”, mitte kui “Ava fail”.
“Configure Kate” peaks tõlkima tiitliribal kui “Kate’i seadistamine”, mitte kui “Seadista Kate’i”.

Seega - valides menüüst “Ava fail...” (“Open file...”) avatakse dialoog, mille tiitliribal on tekst “Faili avamine” (“Open file”).

===Menüüd===

Menüüd on üks keerulisemaid asju tõlkimisel. Probleem on selles, et seal on koos palju erinevate funktsioonidega asju.

Menüü pealdised (ehk ülemmenüüd) on nimetavas käändes, mitte kunagi käsuvormis. Ka menüü päised on kirjeldused --- nad kirjeldavad, mis käsud selles menüüs asuvad.

Näited:

“Go” peaks tõlkima menüü päises kui “Liikumine”, mitte kui “Mine”.
“Edit” peaks tõlkima menüü päises kui “Toimetused”, "Toimetus", "Toimeti" või "Toimetamine", aga mitte “Toimeta”.

Käsud on loomulikult käsuvormis --- “Ava...”, “Sulge”, “Välju”, “Salvesta” jne. Selles pole midagi keerulist ning ega käske kiputagi muusse vormi panema.

Menüükirjed, mis pole otseselt mingi käsu andmiseks vaid mõne infodialoogi vaatamiseks, ei ole samuti käsuvormis - “KDE info...” jms.

“Configure xyz...” stiilis menüükirjetes välditakse samuti võimaluse korral käsuvormi. Soovitatav tõlge oleks “Xyz’i seadistamine...”.

Ka “checkbox” kirjed ei ole käsuvormis.

Näited:

“View toolbar” tõlgitakse kui “Tööriistariba näitamine”, mitte kui “Näita tööriistariba”.

===Tööriistaribad===

Kuna tööriistariba nupud dubleerivad menüü käske, on nende tekst sama, mis menüüski. Võib ka lühendada.

===Olekuribad===

Teated, mida arvuti annab oma tegemiste kohta olekuribal, on üldiselt tegevusnimega. Kui tegemist on pikema interaktiivse protsessiga, kus arvuti esineb pseudo-mõistliku agendina (pole ainult paari sildi näitamine), siis on mõeldav kasutada aktiivset mina-vormi, vt [[#Edenemisribad|järgmist jaotist]].

Näited:

“Opening file...” peaks tõlkima kui “Faili avamine...”, mitte kui “Avan faili...”.
“Sending messages...” peaks tõlkima kui “Sõnumite saatmine...”, mitte kui “Saadan sõnumeid...”.

===Edenemisribad===

Tegevuse kirjeldamiseks edenemisribal (või selle olekuribal) võib kasutada nii tegevusnimesid kui ainsuse esimest pööret. Soovitavalt kasutada samas rakenduses neist korraga ainult ühte ja ainsuse esimest pööret ainult juhul, kui järjest tehtavaid tegevusi on palju (ja protsess keerukas).

Näited:

“Downloading packages...” võib tõlkida nii “Laadin pakette alla...” kui ka “Pakettide allalaadimine...”.

===Seadistuste dialoogid===

Seadistuste dialoogides ei kasutata samuti üldjuhul käsuvormi. Kõik päised (registrikaartide väljad, seadistuste moodulid) on kas nimetavas käändes või tegevusnimega ("Üldine", "Menüüd" jne).

Konkreetsed seadistuste sõned, ka need, mis esmapilgul võiks käsuvormis tõlkida (“Hide applet borders”), pannakse tegevuse vormi (“Aplettide piirded peidetakse”). Erandiks on loomulikult nupud seadistuste kaartidel, millega kasutaja annab konkreetse käsu, nt. nupp “Lehitse...”.

===Nupud===

Nupud on enamasti käsuvormis. Siin on ka erandeid (nt. “OK”, “Vaikeväärtused” (“Defaults”)).

===Vihjed/Spikrid===

Need on need teavitus-aknakesed, mis ilmuvad siis kui hiirega mõnele seadistuste dialoogile liikuda (ingl.k. ''tooltip''). Tegemist on seadistust/nuppu/vms kirjeldava abitekstiga. Kui tegemist on ühe lühikese fraasi või lausega, ei ole selle lõpus punkti. Kui aga lauseid on juba mitu, on ka viimase lause lõpus punkt.

====Käskude selgitused====

Eriti nuppude vms otseste käskluste kirjelduste puhul on mõeldav pruukida spikris tegevusnime kasutamise asemel ainsuse teist pööret. Sama vormi on mõeldav kasutada ka käsurea võtmete selgitamisel.

Näited:

"Salvesta kõik" spikker võib olla "Salvestab kõik avatud failid aktiivsele kettale"
"--force" selgitus võib olla "Jätab kasutajalt nõusoleku küsimata"

Viimased ei kehti aga seadistusdialoogide spikrite kohta, mis peaks siiski jääma tegevusnimede-põhisteks.

===Teateaknad jms===

Järgida tuleb kolme üldist reeglit. Oluline on vältida teietamist ning esimese isiku kasutamist arvuti tegemiste kirjeldamisel.

Kui teateaknas küsitakse kinnitust mingi tegevuse jaoks, siis on sealne küsimus päris küsimuse vormis ja mitte käsu vormis.

Näide:

"Do you want to close the file?" peaks tõlkima "Kas soovid faili sulgeda?" ja mitte "Sulge fail?"

=Vaata ka=
*[http://hasso.linux.ee/doku.php/eesti:kde:stiilijuhend Juhendi aluseks olnud KDE stiilijuhend (Hasso Tepper)]

[[Kategooria:Tõlkimine]]
[[Kategooria:Üldised juhendid]]

Pingviini IRC

2011-07-14T14:37:04Z

Valdur55: !logi käsku ei eksisteeri enam

[[Kategooria:Pingviin]]
Nagu Linuxi maailmale kohane on ka Pingviini Webil olemas oma [[IRC]] ([[Internet Relay Chat]]) kanal. Antud kanal asub irc.ircworld.org serveris ja kanali nimeks on #pingviin

Lihtsaimaks mooduseks kindlasti [[IRC]]ga ühendumiseks kasutada Pingviini Webi otse linki üleval või siis kasutada otselinki [http://pingviin.org/irc.php siin]

Kanalil asudes palume järgida kõiki hea suhtluse tavasid, mitte roppendada ega solvata teisi kasutajaid. Esitage oma küsimused ja vastused selgelt ja läbimõeldult.

==Pingviini IRC kanalis kasutatavad käsud==

'''!b <nick> <nowiki>[<põhjus>]</nowiki>''' - viskab kasutaja kanalist 10 minutiks välja (põhjus võib olla lisatud, kuid ei ole vajalik, ilma põhjuseta näidatakse viskajat)

'''!ignoreeri <nick>''' - Pingviin ignoreerib kasutajat 15 minutit

'''!factinfo <factoid nimi>''' - vaata infot factoid kohta

'''!otsiautorilt <kasutaja>''' - otsib kasutaja loodud factoid'si

'''!s-otsi <string>''' - otsi stringi factoid'de sisust

'''!vaata <factoid>''' - tagastab factoid'sse salvestatud info

'''!viimased''' - näitab viimaseid lisatud factoid'si

'''!pop''' - näitab populaarsemaid factoid'si

'''!autorid''' - näitab enimpostitanud autoreid

'''Pingviin: <võti> is <väärtus>''' - uue factoid lisamine

'''Pingviin: <võti> is also <väärtus>''' - factoid täiendamine

'''!suvaline''' - tagastab suvalise factoid

'''!unusta <factoid>''' - kustutab factoid

'''Pingviin: <factoid nimi>?''' - küsi Pingviinilt factoid tähendust

'''!ytle <kasutaja> <factoid>''' - selgitab factoid tähendust kasutajale privaatsõnumi kaudu (kasulik kui tead, et tähendus on pikk ja ei taha kanalit täis postitada)

'''!dns <host/ip>''' - tagastab kas ip või hosti nime

nt:
<sander85> !dns pingviin.org
<Pingviin> sander85: 212.47.220.124
<sander85> !dns 212.47.220.124
<Pingviin> sander85: one.weblab.ee

'''!whois <domeen>''' - näita infot kindla domeeni kohta

nt:
<sander85> !whois pingviin.org
<Pingviin> sander85: pingviin.org <registered at godaddy.com> is client delete prohibited, registered 27-Feb-2005
10:19:26 UTC, updated 18-Mar-2006 16:07:14 UTC, and expires 27-Feb-2007 10:19:26 UTC.

'''!op <nowiki>[<kasutaja>]</nowiki>''' - annab kasutajale operaatori staatuse, kui kasutajat ei ole lisatud, siis rakendub käsu andnud kasutajale

'''!deop <nowiki>[<kasutaja>]</nowiki>''' - võtab kasutajalt operaatori staatuse, kui kasutajat ei ole lisatud, siis rakendub käsu andnud kasutajale

'''!viimati <kasutaja>''' - näitab, millal on kasutajat kanalis viimati nähtud

'''!rss pingviin <nowiki>[<number>]</nowiki>''' - näitab pingviin.org-i viimaste uudiste pealkirju, numbriga saab määrata, mitut viimast pealkirja soovitakse näha

Firefoxi alustuslehe muutmine

2011-06-28T07:56:19Z

Valdur55:

'''Firefoxi alustuslehte''' saab muuta valides Firefoxi menüüst ''Redigeerimine -> Eelistused -> Üldine'' ning muutes seal käivitamisel avatavate veebilehtede jaotist.

Alates '''Firefox 4''' versioonist võib lohistada avalehe lingi (kõlbab ka avatud lehe ikoon ja järjehoidja kirje) '''majakese''' ('''Home''' ikooni) peale.
[[Kategooria:Õpetused]]

Firefoxi alustuslehe muutmine

2011-06-28T07:55:44Z

Valdur55: Linki saab lohisata avaleheks.

'''Firefoxi alustuslehte''' saab muuta valides Firefoxi menüüst ''Redigeerimine -> Eelistused -> Üldine'' ning muutes seal käivitamisel avatavate veebilehtede jaotist.
Alates '''Firefox 4''' versioonist võib lohistada avalehe lingi (kõlbab ka avatud lehe ikoon ja järjehoidja kirje)'''majakese''' ('''Home''' ikooni) peale.
[[Kategooria:Õpetused]]

Fail:Radiotray-logo.png

2011-06-11T19:15:08Z

Valdur55: Radiotray logo

Radiotray logo

Estobuntu

2011-06-11T18:54:37Z

Valdur55: Tühistati muudatus 8196, mille tegi Valdur55 (arutelu)

Estobuntu

2011-06-11T18:54:03Z

Valdur55: Tühistati muudatus 8197, mille tegi Valdur55 (arutelu)

Estobuntu

2011-06-11T18:53:08Z

Valdur55:

Estobuntu

2011-06-11T18:52:07Z

Valdur55:

ID-kaardi tarkvara automaatne seadistamine

2010-10-05T17:54:09Z

Valdur55: /* Ubuntu 10.10 Maverick Meerkat */

{{Tarkvara|
| tyyp = [[Deb]]-paketid, käsureautiliidid
| screenshot =
| pildi_allkiri =
| arendaja =
| viimane_versioon = 0.4
| viimane_valjalase =
| eesti_keel = Jah
| foorum = [[:kategooria:pingviin.org|Pingviin.org]]
| nimi = ID-kaardi tarkvara automaatseadistus Ubuntu perekonna Linuxitele
| logo = [[Pilt:6464ikoon.png‎]]
| litsents = GPL3
| staatus = Näib töötavat
| koduleht = http://launchpad.net/ubuntu-idkaart
}}
[[Kategooria:ID-kaart]]
[[Kategooria:Ubuntu]]
[[Kategooria:Ubuntulised]]
[[Kategooria:Üldised juhendid]]
ID-kaardi tarkvara saab [[Ubuntulised|Ubuntu perekonna Linuxitel]] automaatselt töökorda, paigaldades [[paketihaldus|Linuxile tavapärasel viisil]] vastavad paketid. ID-kaardi tarkvara automaatseadistus sisaldab [[deb]]-pakkettide kujul värskemaid ja loogilisemaid variante eri allikates leiduvatest manuaalse seadistamise juhistest. Pakettide paigaldamise järel peaks saama teha ID-kaardiga [[ID-kaardi kasutamine|kõiki vajalikke toiminguid]], sh lasta tuvastada oma isikut ning allkirjastada dokumente [[veeb]]is (nt teha makseid internetipankades).

=Paigaldamine=

ID-kaardi tarkvara töökorda saamiseks tuleb paigaldada süsteemi kaks eraldi paketti. Kõige lihtsam on paigaldada need siitsamast viki lehelt. Selleks tuleb klõpsata hiirega järgemööda linkidel, mis on sinu [[väljalase|süsteemi väljalaskele]] vastava jaotise all, ja linkidega osutatud paketid paigaldada. Lingil klõpsates peaks enamiku [[ubuntulised|ubuntuliste]] puhul avanema dialoog, mis pakub võimalust osutatud pakett mõne [[paketihaldur|paigaldusvahendiga]] (nt [[Gdebi]], [[KPackageKit]] jt) avada ja paigaldada. Seda tulekski teha.

* ID-kaarti saab hakata [[ID-kaardi kasutamine|veebis isikutuvastuseks ja allkirjastamiseks]] kasutama '''peale''' kõigi [[Firefox]]i akende (kaasa arvatud "Allalaadimiste" aken) sulgemist ja veebilehitseja uuesti käivitamist.
* Veebis esimest korda [[digiallkiri|digiallkirjastades]] avab Firefox hulga dialooge, millele tuleb kaardi kasutamiseks '''korrektselt vastata'''. Juhised leiab [[ID-kaardi kasutamine#Digiallkirja andmine (PIN2)|ID-kaardi kasutusjuhendist]].

==Ubuntu 10.10 Maverick Meerkat==

Siia alla kuuluvad [[Ubuntu]], [[Kubuntu]] ja [[Xubuntu]] 10.10 koodnimega "Maverick Meerkat", [[Linux Mint]] 10 koodnimega "Julia" jt. '''Hetkel on tegemist testversiooniga.'''

===Vajalikud paketid===
# [http://ppa.launchpad.net/ubuntu-idkaart/ppa/ubuntu/pool/main/u/ubuntu-idkaart/ubuntu-idkaart-allikad_0.3ubuntu19_all.deb Tarkvaraallikate lisamine]
# [http://ppa.launchpad.net/ubuntu-idkaart/ppa/ubuntu/pool/main/u/ubuntu-idkaart/ubuntu-idkaart-paigaldus_0.3ubuntu19_all.deb ID-kaardi tarkvara paigaldus]

==Ubuntu 10.04 Lucid Lynx==

Siia alla kuuluvad [[Ubuntu]], [[Kubuntu]] ja [[Xubuntu]] 10.04 koodnimega "Lucid Lynx", [[Linux Mint]] 9 koodnimega "Isadora" jt.

===Vajalikud paketid===
# [http://ppa.launchpad.net/ubuntu-idkaart/ppa/ubuntu/pool/main/u/ubuntu-idkaart/ubuntu-idkaart-allikad_0.3ubuntu13_all.deb Tarkvaraallikate lisamine]
# [http://ppa.launchpad.net/ubuntu-idkaart/ppa/ubuntu/pool/main/u/ubuntu-idkaart/ubuntu-idkaart-paigaldus_0.3ubuntu13_all.deb ID-kaardi tarkvara paigaldus]

==Ubuntu 9.10 Karmic Koala==

Siia alla kuuluvad [[Ubuntu]], [[Kubuntu]] ja [[Xubuntu]] 9.10 koodnimega "Karmic Koala", [[Linux Mint]] 8 koodnimega "Helena" jt.

===Vajalikud paketid===
# [http://ppa.launchpad.net/ubuntu-idkaart/ppa/ubuntu/pool/main/u/ubuntu-idkaart/ubuntu-idkaart-allikad_0.3ubuntu12_all.deb Tarkvaraallikate lisamine]
# [http://ppa.launchpad.net/ubuntu-idkaart/ppa/ubuntu/pool/main/u/ubuntu-idkaart/ubuntu-idkaart-paigaldus_0.3ubuntu12_all.deb ID-kaardi tarkvara paigaldus]

==Teised paigaldusviisid==

=== Paigaldus terminalist ===

==== Täispakett ====
Kõik vajalik paigaldatakse, kui käivitada järgnevad käsud [[terminal]]is:
<source lang="bash">
sudo add-apt-repository ppa:ubuntu-idkaart/ppa
sudo apt-get update
sudo apt-get install ubuntu-idkaart-allikad
sudo apt-get install ubuntu-idkaart-paigaldus
</source>

==== Veebis allkirjastamise miinimumpakett ====

Ainult veebis allkirjastamiseks vajalikud komponendid paigaldatakse, kui käivitada järgnevad käsud terminalis:
<source lang="bash">
sudo add-apt-repository ppa:ubuntu-idkaart/ppa
sudo apt-get update
sudo apt-get install ubuntu-idkaart-allikad
sudo apt-get install ubuntu-idkaart-baas ubuntu-idkaart-brauser
</source>

=== Eri paigaldusviisid asjatundlikule kasutajale ===

Kõiksugu mugandatud paigaldusviise ja neisse puutuvaid soovitusi leiab [[#Kasulikke märkusi|siitsamast altpoolt]] ja automaatseadistuse projekti [[Launchpad]]i kodulehelt (vt linki ülal paremal).

=Probleemid=

* PIN2 andmine internetipankades on mingite tarkvara kombinatsioonide korral katki. Tegelikult pole isegi teada, kas asi on tarkvarakombinatsioonides, riistvaras või internetiühenduse parameetrites. Täpselt sama LiveCD pealt ei saa eri kasutajad alati sama tulemust. Probleemide korral tasub kõigepealt lugeda hoolikalt [[ID-kaardi kasutamine#Digiallkirja andmine (PIN2)|digiallkirja andmise juhendit]] ja vaadata, äkki saab selle täpse järgimisega ikkagi tööle.

* [http://digidoc.sk.ee/ DigiDoc] portaalis allkirjastamine ei tööta. Smartlink'i testvaramu pakettide poolt pakutava ID-kaardi toega [http://pingviin.org/ftopic7559-0-asc-59.html ei töötagi]. Selle asemel tuleks kasutada nt [http://www.eesti.ee/portaal/portaal.sisene?level=30&loc=!digidoc.dokumendid%3Flipik%3DD Riigiportaali pakutatavat digiallkirjastamist]. DigiDoc portaali allkirjastamine töötab pakettidega, mille plugina versiooninumber on väiksem kui 1.0.0 (ehk siis ilmselt 0.4). Neid pakette hakkab ehk saama uuest Estobuntu versioonist 10.05 (aga see pole veel teada, sisuliselt on sarnased paketid nt Estobuntu ''Karmic'''u väljalaskes). '''Seda viga ei paista esinevat uuemate versioonidega ID-kaardi pakettidega (alates september 2010).'''

* Firefox'i sulgemisel ei saa uuesti Firefoxi käima panna ja öeldakse, et enne uuesti käivitamist tuleb Firefox sulgeda. See on Smartlink'i varamu [http://code.google.com/p/esteid/issues/detail?id=48 uuendatud OpenSC draiverite (''libopensc3'') probleem] ja see tuleb kas a) lihtsalt ära kannatada ja oodata, kui Smartlink selle ära parandab või b) kasutada nt natuke vanemaid pakette [http://www.estobuntu.org/tee-ubuntust-estobuntu Estobuntu varamust], millega seda probleemi pole. Firefoxi saab siiski uuesti käivitada, kui sundida enne käinud Firefox jõuga sulguma, käivitades [[terminal]]ist käsu: ''killall firefox-bin''. Juhendid kuidas korraldada käsitsi Estobuntu varamute peale üleminek leiab [http://pingviin.org/ftopic7654-0-asc-39.html Pingviini foorumist].

* Kui süsteemis on juba olemas Sun'i java ja ID-kaardi paketid ning paigaldada lisaks juurde OpenJDK, siis võtab OpenJDK jõuga enda kätte õiguse Firefoxi pluginat pakkuda. See pole temast kena ja see segab ID-kaardi kasutamist. OpenJDK'le saab õpetust anda käivitades käsurealt ''sudo ubuntu-idkaart-seadista-java'' või paigaldades uuesti paketi ''ubuntu-idkaart-brauser''.

=Pakettide täpsem kirjeldus=

Paketid on loodud niisugusel viisil selleks, et võimaldada kasutajal paigaldada ID-kaardi tarkvara võimalikult lihtsalt ja ilma [[terminal]]i kaudu müstilisi käsklusi andmata.

Paketid sisaldavad endas automatiseeritud versiooni seadistamise juhistest, mida võib eri kujudel leida nii [http://ideelabor.ee/id-kaart/linux/ ID-kaardi ametlikelt saitidelt], siitsamast [[ID-kaart Ubuntus|Pingviini vikist]] kui ka foorumitest ja blogidest üle neti.

Pakettide paigaldamisega lisandub [[tarvik|Tarvikute]] menüüsse ID-kaardi tarkvara diagnostikavahend.

==Abipakett: ''ubuntu-idkaart-allikad''==

''Sisuliselt on see abipakett neile, kes ei oska, taha või viitsi ise varamuid ja nende võtmeid süsteemile ükshaaval ette söötma hakata. Põhipaketi paigaldamine eeldab a) kas selle paketi eelnevat paigaldamist või b) allikate käsitsi sisestamist.''

Allikate abipakett lisab süsteemsesse [[tarkvaraallikas|tarkvaraallikate]] nimekirja järgmised [[varamu]]d ning nende [[võti|võtmed]]:

* http://ppa.launchpad.net/ubuntu-idkaart/ppa/ubuntu ''[[väljalase]]'' main
* http://id.smartlink.ee/repo/release/ubuntu/ ''[[väljalase]]'' main (alternatiive vaata [[#Näitlik paigaldusloogika asjatundlikule kasutajale|altpoolt]])
* http://archive.canonical.com/ubuntu ''[[väljalase]]'' partner (Lucidi puhul)
* [[Ubuntu]] ametlikud: main universe multiverse

(Java paketid on alates Lucid Lynxist [[Canonical]]i partnerivaramus. Varem olid need multiversaalses varamus.)

Pakett on vajalik eelkõige selleks, et teha paigaldamine võimalikult lihtsaks ka kasutajale tänavalt, kes peaks muidu ise veenduma hakkama, et kõik varamud on õigesti seadistatud. Samas ei võida te aga teadliku kasutajana seda ja muid varamuid koos võtmetega käsitsi oma tarkvaraallikate nimekirja lisades milleski muus, kui et järgite loogilisimat ja turvalisimat protseduuri Linuxi tarkvara paigaldamiseks --- ent praktiline tulemus on eeldatavasti täpselt sama.

==Paigalduspakett: ''ubuntu-idkaart-paigaldus''==

''See on ID-kaardi tarkvara paigaldamise põhipakett.''

Paigaldab [[sõltuvus|sõltuvuste]] abil ülal nimetatud varamutest ID-kaardinduse jaoks vajalikud paketid (kui need juba olemas pole) ning lisab /usr/lib mähisteegi ''libpkcs11wrapper.so'', [[Java]] kataloogi sümlingi sellele ja /usr/lib kataloogi allkirjastamiseks vajalikud sümlingid krüptoteegile ''opensc-pkcs11''. Kui Javat (olgu [[OpenJDK]] või [[Sun]]'i versiooni) süsteemis uuendatakse, siis peaks automaatselt uuendatama ka mähis- ja krüptoteeki puutuvat. Ülejäänud ID-kaardi kasutamiseks vajalikud asjad paigaldatakse kõik Smartlink'i varamust või üldistest varamutest ning eeldatakse, et nende ühilduvuse tarkvara eri versioonidega tagab vastavate pakettide haldaja.

===Täisnimekiri pakettidest===

* ubuntu-idkaart-allikad
* ubuntu-idkaart-paigaldus
* ubuntu-idkaart-baas
* ubuntu-idkaart-brauser
* ubuntu-idkaart-pluginad
* ubuntu-idkaart-utiliidid
* ubuntu-idkaart-diagnostika

Kui paigaldada pakett ''ubuntu-idkaart-brauser'', siis saab minimaalse brauseris töötava PIN2-e. ''ubuntu-idkaart-diagnostika'' on eraldi diagnostikaprogramm. ''ubuntu-idkaart-allikad'' paigaldavad ID-kaardinduseks vajalikud varamud ja võtmed tarkvaraallikate nimekirja. Ülejäänud paketid on ainult sõltuvuste kimbud ega sisalda ise midagi... Kõik paketid peale paketi ''ubuntu-idkaart-allikad'' on paketi ''ubuntu-idkaart-paigaldus'' sõltuvused, st ''ubuntu-idkaart-paigaldus'' paigaldab nad kõik. Soovi korral võib neid ka ükshaaval paigaldada. Paketi ''ubuntu-idkaart-allikad'' võib peale muude pakettide paigaldamist eemaldada, see ei eemdala allikaid. Paketi uuestipaigaldamisega saab allikad uuesti paigaldada.

Eri paketid paigaldavad ka /usr/bin/ kataloogi oma skripte. Neid võib kasutaja soovi korral käivitada.

* /usr/bin/ubuntu-idkaart-diagnostika (ubuntu-idkaart-diagnostika)
* /usr/bin/ubuntu-idkaart-lisa-varamud (ubuntu-idkaart-allikad, vajab käivitamiseks [[juurkasutaja]] õigusi)
* /usr/bin/ubuntu-idkaart-seadista-java (ubuntu-idkaart-brauser, vajab käivitamiseks [[juurkasutaja]] õigusi)
* /usr/bin/ubuntu-idkaart-seadista-lugeja (ubuntu-idkaart-baas, vajab käivitamiseks [[juurkasutaja]] õigusi)

Paketi "ubuntu-idkaart-diagnostika" paigaldamisel lisatakse [[tarvik|tarvikute]] menüüsse ka ID-kaardi paigalduse diagnostikavahend. See pakett paigaldatakse "ubuntu-idkaart-paigaldus" paigaldamisel automaatselt, kuid seda võib paigaldada ka täiesti eraldi.

===Sõltuvuste abil paigaldatavad paketid===

* Üldised kaardilugeja draiverid ja teegid: opensc, pcscd, libccid
* ID-kaardi tarvikud: qdigidoc qesteidutil
* ID-kaardi lisad: mozilla-esteid thunderbird-esteid openoffice.org-digidoc
* Java paketid: sun-java6-jre sun-java6-plugin (sun-java6-fonts)

(Tegelikult on pakette rohkem. Täieliku nimekirja saaks siis, kui vastpaigaldatud süsteemis vaadata vajalike sõltuvuste nimekirja paigalduspaketi paigaldamise eel.)

Põhimõtteliselt piisab allkirjastamiseks Java pakettidest (ilma fonts paketita) ja mozilla-esteid paketist ja kaardilugeja draiveritest. Seda minimaalset kombinatsiooni pakub alampakett ''ubuntu-idkaart-brauser'' koos paketiga ''ubuntu-idkaart-baas''. ID-kaardi tarvikuid pole allkirjastamiseks vaja.

===Java küsimusi===

Süsteemis võivad olla olemas ka [[OpenJDK]] paketid, need ei sega ID-kaardi tarkvara seni, kui kasutaja ei muuda käsitsi Java plugina eelistusi käsuga ''update-java-alternatives''. Kuigi OpenJDK Firefoxi [[plugin]] suudab ka [[Arutelu:ID-kaardi_tarkvara_automaatne_seadistamine#Esimesel_allkirjastamisel_korras.2C_uueks_allkirjastamiseks_vaja_Firefoxi_taask.C3.A4ivitust|mõningal määral digiallkirja anda]], siiski pole ID-kaardi tarkvara arendajad sellega spetsiaalselt tööd teinud ja see pole kuigi stabiilne. Seega peaks allkirjastamise pluginaks alati olema Sun'i plugin. Mis pluginat Firefox hetkel kasutab, saab vaadata kirjutades aadressireale ''about:plugins''.

Kui Java seaded pole korrektsed, siis võib püüda neid uuendada paigaldades uuesti paketi ''ubuntu-idkaart-brauser'' või käivitades käsurealt ''sudo ubuntu-idkaart-seadista-java'' (eeldab, et pakett ''ubuntu-idkaart-brauser'' on süsteemis olemas).

==Kasulikke märkusi==

{{täienda}}

Sisuliselt võib allikad ja võtmed lisada ise ja jätta ''ubuntu-idkaart-allikad'' paigaldamata (''ubuntu-idkaart-paigaldus'' ja selle alampaketid ei sõltu sellest [[paketihaldus]]e tähenduses). ''Protseduuriliselt kõige korrektsem'' olekski paigaldada kõigepealt mistahes viisil tarkvaraallikad (soovitavalt käsitsi, aga saab ka allikate paketi abil) ja siis juba [[paketihaldur]]i abil [[takvarakanal]]ist ''ubuntu-idkaart-paigaldus'' (või soovi korral osa selle pakettidest). See tagab igal kõigi juhul ''kõigi'' pakettide automaatsed uuendused. Virtuaalse paketi ''ubuntu-idkaart-paigaldus'' paigaldamisel võetakse kõik alampaketid aga niikuinii tarkvarakanalist, mis tähendab, et need kuuluvad automaatsele uuendamisele. Ei uuendata ainult ''virtuaalset'' paketti ''ubuntu-idkaart-paigaldus'' ja paketti ''ubuntu-idkaart-allikad''. Seega ''funktsionaalselt'' mitte mingit vahet pole. Vahe on rohkem põhimõttes ja Linuxi [[võti|võtme]]- ja [[paketihaldus|varamumajanduse]] loogika järgimises.

Sisuliselt võib paigaldada kõiki sõltuvuste kimpudes olevaid alampakette eraldi ja ise, kui selleks soovi on. Nt pluginad võib paigaldada ka ükshaaval, samamoodi ka utiliidid. Ainult baas ja brauser võiks olla mõlemad koos paigaldatud, sest baas sisaldab kaardilugeja seadistamise skripti ja brauser Java seadistamise skripti. Neid ei saa alampakette eraldi paigaldades (kui neid just mitte paketist välja võttes käsitsi ei käivitata vms).

Ka võib allikate paketi peale õnnestunud paigaldust eemaldada. See on lihtsalt abipakett ja seda ei tohiks üldjuhul pärast paigaldust enam vaja olla.

===Näitlik paigaldusloogika asjatundlikule kasutajale===

* Seadista varamud lisades koos vajalike võtmetega tarkvaraallikate nimekirja:
# ''http://ppa.launchpad.net/ubuntu-idkaart/ppa/ubuntu''
# oma valitud ID-kaardi tarkvara jagava varamu (nt [http://id.eesti.ee/trac/wiki/Ubuntu ametliku varamu], [http://www.estobuntu.org/tee-ubuntust-estobuntu Estobuntu varamu] või [http://code.google.com/p/esteid/wiki/Ubuntu arendusvaramu])
# kaardilugeja draivereid pakkuva varamu (nt Lucidi puhul võib see olla Canonicali ''http://archive.canonical.com/ubuntu lucid partner'').

* Uuenda allikate nimekiri.

* Vali paigalduseks kaardilugeja draiverite pakett ''ubuntu-idkaart-baas''.

* Kui soovid kaardiga allkirjastada eri dokumente, siis vali vastavalt mõni pakettidest: ''qdigidoc thunderbird-esteid openoffice.org-digidoc''.

* Kui soovid kaardiga internetis oma isikut tuvastada (autentida), siis vali paigaldamiseks pakett ''mozilla-esteid''.

* Kui soovid veebis allkirjastada, nt DigiDoc portaalis või teha pangaülekandeid (SEB, Nordea, Swedbank), siis vali pakett ''ubuntu-idkaart-brauser''.

* Kui soovid kaarti hallata ehk muuta PIN-koodi jms, siis vali paigaldamiseks pakett ''qesteidutil''.

* Kui soovid uurida oma ID-kaardi tarkvara paigalduse parameetreid, siis vali paigaldamiseks pakett ''ubuntu-idkaart-diagnostika''.

* Kui sa soovid kõike eelnevat, siis vali pakett ''ubuntu-idkaart-paigaldus''.

===Veel kasulikku infot===

[[Arutelu:ID-kaardi tarkvara automaatne seadistamine|Arutelulehel]] on täpne nimekiri katsetatud süsteemidest ja nende parameetritest koos katsetuse kuupäevaga. Probleemide lahendamiseks võib kasu olla [[:Kategooria:Pingviin.org|Pingviini]] foorumi [http://pingviin.org/viewtopic.php?p=59469 vastava teema] sirvimisest.

===Mõistete selgitused===

''Paigaldades need paketid on võimalik kasutada uut ID-kaardi [[plugin]]at niipalju, kui seda on, ja vanu [[teek]]e. Vanad teegid võimaldavad hetkel (10. mai 2010) digiallkirjastamist (PIN2 kasutamist) netipankades.''

Misasjad on mähisteek, krüptoteek, vanad teegid, uus plugin?

=Tagasiside=
Katsetusjärgus olemine ei tähenda, et keegi pakette aktiivselt ja süstemaatiliselt eri süsteemides testiks. Pigem on selle osas oodatud tagasiside ja ettepanekud neilt, kes ise neid pakette kasutada proovivad. Vabas vormis tagasiside on oodatud siiasamma kõrvale [[Arutelu:ID-kaardi automaatne paigaldamine|arutelulehele]], aga seda võib saata ka otse [mailto:boamaod@gmail.com paketiarhiivi haldajale]. Natuke üldisemaid asju ja probleeme võiks arutada [[:kategooria:pingviin.org|Pingviin.org]] foorumi sobiva teema all.

Konkreetsete vigade kohta võiks aga võimalusel edastada Launchpadis [[#Vearaportid|raporti]].

==Tagasiside iseloom==
Esialgu on oodatud tagasiside kasvõi selle kohta, kui paketid töötavad. Sel juhul oleks vaja edastada süsteemi parameetrid, et saaks töötavate süsteemide nimekirja täiendada. Piisab kui lõigata vastav osa välja ID-kaardi diagnostika raporti esimeselt realt ning kopeerida [[Arutelu:ID-kaardi tarkvara automaatne seadistamine|arutelulehele]] või saata pakettide haldajale. Seda infot saaksid kasutada asjade töölesaamiseks need, kel veel ei tööta.

Pole keeruline kohaldada pakette eri [[ubuntulised|ubuntuliste]] ja ilmselt ka [[Debian]]i jaoks, kuid vajaliku hulga töökäte ja korraliku testimissüsteemi puudumise tõttu on see tasapisi kulgev protsess. Korralik tagasiside võiks sellele siiski kaasa aidata. Igasugustest märkustest võib kasu olla!

==Vearaportid==

Kui midagi ei tööta, siis võiks püüda ka teha kindlaks ja lisada raportisse [[ID-kaardi kasutamine|kas saab anda]]:

* PIN1 ja PIN2 DigiDoc3 kliendiga (menüüs [[Kontor]]i all)
* PIN1 brauseris
* PIN2 brauseris vanade teekide ehk Java appletiga (mis lehel, SEB/Nordea/Swedbank/DigiDoc portaal...)
* PIN2 brauseris uue pluginaga

Oluline edastada vea täpne kirjeldus ning lisada diagnostikavahendi raport ja muud veateated.

Raporteid saab edastada [http://bugs.launchpad.net/ubuntu-idkaart/+filebug projekti lehel Launchpadis]. Kuigi Launchpad ise on ingliskeelne, siis raportid võib julgelt esitada eesti keeles. Raportimiseks on vajalik registreerumine. Kui Launchpadi registreerimine ei tule kõne alla, siis võib vigadest teada anda muudel ülal kirjeldatud viisidel.

==Kaastöö==
Kaastöö on igati oodatud. Kaasalöömiseks tuleks liituda [http://launchpad.net/~ubuntu-idkaart vastava meeskonnaga Launchpadis].

=Vaata ka=
* [[ID-kaardi kasutamine]]
* [[Eestindusskript Ubuntu perekonna Linuxitele]]