Pingviini viki - Kasutaja kaastöö [et]

Millist Linuxit valida

2010-11-24T17:00:48Z

Wk: /* Millist Linuxit valida? */

[[kategooria:kasulikud näpunäited]]
===Tahan ka Linuxit - mis ma tegema pean?===
Leidma võimaluse mõne Linuxiga LiveCD tekitamiseks või laenamiseks. Näiteks [[Ubuntu]]lised pakuvad võimalust endale tasuta CD koju tellida.

===Millist Linuxit valida?===
Soovitav on valida distributsioon, millel on piisav eesti kasutajaskond ‒ siis saab selle kohta ka piisavalt infot ja abi. Ka pead mõtlema, mida Sa Linuxiga teha soovid, sest erinevate tegevuste jaoks on loodud erinevad [[:kategooria:linuxi distributsioonid|distributsioonid]]. Rusikareeglina saab kõigi suuremate distrodega täita kõiki funktsioone, kuid vahel on mõttekas valida mõni spetsiaalse ülesande (n:ruuter, väikekontori server või meediamägija) lahendamiseks kokku pandud süsteem. '''Selle artiklis keskendume eelkõige nn laiatarbe-distributsioonidele, mis sobivad kodukasutajale või kontoriarvutisse.'''

Suurima kasutajaskonnaga graafilise kasutajaliidesega distrod Eestis:
* [[Ubuntu]] - hea toega, eestikeelne paigaldus, kasutab [[Gnome]]'i keskkonda
* [[Kubuntu]] - hea toega, eestikeelne paigaldus, kasutab [[KDE]]'i keskkonda
* [[Estobuntu]] - nagu eelmine, aga häälestatud eestlaste vajaduste järgi, hää ID-kaardi ja muude kohalike eripärade tugi, ka on kohe toetatud mp3, DVD ja Flash. Vaikimisi keskkond KDE, saadaval ka alternatiivse Gnome'iga
* [[Debian]] - hea toega, ingliskeelne paigaldus, on olemas nii KDE kui Gnome'i keskkonnaga paigaldus, stabiilne versioon on väga konservatiivne ja kindel. Nagu kalju. Sellest tulenevalt pole tarkvara kõige värskem.
* [[Mandriva]] - hea toega, eestikeelne paigaldus, on olemas nii KDE kui Gnome'i keskkonnaga paigaldus
* [[Fedora]] - väiksema toega, kasutab Gnome'i keskkonda
* [[Suse]] - väiksema toega, eestikeelne paigaldus, on olemas nii KDE kui Gnome'i keskkonnaga paigaldus
* [[Gentoo]] - sobib neile, kes soovivad süvitsi tutvuda karu kõhus olevaga, paigaldamine käib ingliskeelse põhjaliku käsiraamatu järgi, kogu süsteem kompileeritakse konkreetse arvuti tarvis ja see tagab parema jõudluse. Umbes nagu rätsepaülikond.
* [[PC-BSD]], [[FreeBSD]] - pole tegelikult [[Linux]]id, aga arendust kannab sarnane vaba tarkvara filosoofia, kasutajaskond väike, aga asjatundlik ja abivalmis

===KDE või Gnome?===
Alustuseks on raske otsustada, kumb on parem, kas KDE või Gnome? Tegemist on hetkel kõige levinumate töökeskkondadega, mis on komplekteeritud kõige enam vajaminevate töövahenditega. Näiteks, kui Gnome'is on CD/DVD-de kirjutamiseks kaasas vaikimisi programm nimega [[Brasero]], siis KDEs täidab sama funktsiooni [[K3b]] jne. Mõningad programmid kattuvad, samuti on võimalik ühe töökeskkonna programme paigaldada ja kasutada ka teises. Programmid erinevad mõnevõrra oma kasutusloogikalt (n: erinevad kasutajadialoogid).
Ilma nägemata ja katsumata on algajal siiski raske esimest valikut langetada. Seepärast väike spikker, mis ei pretendeeri lõplikule tõele, vaid koosneb minu tähelepanekutest:
* Kui Sulle meeldib rohkem hiirega asju ajada, vali Gnome.
* Kui eelistad käsi klaviatuurilt asjata mitte tõsta, vali KDE
* Kui Sulle meeldib töökeskkonda põhjalikult ümber häälestada, annab KDE selleks paremaid võimalusi.
* Gnome'i kasutajad ütlevad, et KDE on lihtsalt kole. Pean tunnistama, et KDE-l on olnud koledaid vaikestiile, kuid minu arvates on see ajalugu. Siiski, kui arvad, et ilu on häälestusvõimalustest olulisem, võib sobivam süsteem olla Gnome.

Pea meeles, et kui valid süsteemi, kus on töökeskkonnaks üks või teine, siis alati on võimalik paigaldada lisaks ka alternatiivne keskkond ja järele uurida, kas mitte teine parem pole.

===Miks veel erinevaid proovida?===
Vaatamata sellele, et kõikide distrode tuum on üks ‒ Linuxi kernel ‒, erinevad ka ülalnimetet laiatarbedistrod üksteisest piisavalt, et kui ühega päris kõik ei laabu nii nagu Sulle meelepärane, siis tasub proovida ka mõnd teist. Ühel on teatud riistvara toetatud paremini kui teisel, kolmandal jälle põhjalikumalt läbimõeldud lahendused Wifi või 3G kasutamiseks.

===Mis on LiveCD?===
LiveCD-d on ainult CD, DVD või muu buutimist võimaldava meedia peal paiknevad Linuxi distributsioonid, mis võimaldavad süsteemiga tutvuda ilma midagi veel arvutisse paigaldamata. Paljudel tuntud distributsioonidel on olemas kohe ka LiveCD-d, et kasutajad saaksid enne aimu, millega on tegu. Samuti on olemas distributsioonid, mis ainult LiveCD-sid välja lasevad. Osad nendest omavad kohe kaasas sptesiaalseid vahendeid näiteks süsteemi parandamiseks, teised on aga lihtsalt CD-l baseeruvad operatsioonisüsteemid. Paljud loevad LiveCD distributsioone tunduvalt ohutumateks ja mugavamateks, kui tavalisi operatsioonisüsteeme. Viirused ei saa neid hävitada ja endale meeldiv operatsioonisüsteem on alati CD-l või muul meedial kaasas.

== Vaata ka ==
[[:kategooria:linuxi distributsioonid|Linuxi distributsioonid]]

== Välislingid ==
*[http://distrowatch.com/ Distrowatch]
*[http://www.zegeniestudios.net/ldc/ Veebipõhine test, mis aitab leida sobivat linuxit]

Millist Linuxit valida

2010-11-24T17:00:08Z

Wk: estobuntul gnome

[[kategooria:kasulikud näpunäited]]
===Tahan ka Linuxit - mis ma tegema pean?===
Leidma võimaluse mõne Linuxiga LiveCD tekitamiseks või laenamiseks. Näiteks [[Ubuntu]]lised pakuvad võimalust endale tasuta CD koju tellida.

===Millist Linuxit valida?===
Soovitav on valida distributsioon, millel on piisav eesti kasutajaskond ‒ siis saab selle kohta ka piisavalt infot ja abi. Ka pead mõtlema, mida Sa Linuxiga teha soovid, sest erinevate tegevuste jaoks on loodud erinevad [[:kategooria:linuxi distributsioonid|distributsioonid]]. Rusikareeglina saab kõigi suuremate distrodega täita kõiki funktsioone, kuid vahel on mõttekas valida mõni spetsiaalse ülesande (n:ruuter, väikekontori server või meediamägija) lahendamiseks kokku pandud süsteem. '''Selle artiklis keskendume eelkõige nn laiatarbe-distributsioonidele, mis sobivad kodukasutajale või kontoriarvutisse.'''

Suurima kasutajaskonnaga graafilise kasutajaliidesega distrod Eestis:
* [[Ubuntu]] - hea toega, eestikeelne paigaldus, kasutab [[Gnome]]'i keskkonda
* [[Kubuntu]] - hea toega, eestikeelne paigaldus, kasutab [[KDE]]'i keskkonda
* [[Estobuntu]] - nagu eelmine, aga häälestatud eestlaste vajaduste järgi, hää ID-kaardi ja muude kohalike eripärade tugi, ka on kohe toetatud mp3, DVD ja Flash. Vaikimisi keskkond KDE, saadaval ka alternatiivse Gnome'iga
* [[Debian]] - hea toega, ingliskeelne paigaldus, on olemas nii KDE kui Gnome'i keskkonnaga paigaldus, stabiilne versioon on väga konservatiivne ja kindel. Nagu kalju. Sellest tulenevalt pole tarkvara kõige värksem.
* [[Mandriva]] - hea toega, eestikeelne paigaldus, on olemas nii KDE kui Gnome'i keskkonnaga paigaldus
* [[Fedora]] - väiksema toega, kasutab Gnome'i keskkonda
* [[Suse]] - väiksema toega, eestikeelne paigaldus, on olemas nii KDE kui Gnome'i keskkonnaga paigaldus
* [[Gentoo]] - sobib neile, kes soovivad süvitsi tutvuda karu kõhus olevaga, paigaldamine käib ingliskeelse põhjaliku käsiraamatu järgi, kogu süsteem kompileeritakse konkreetse arvuti tarvis ja see tagab parema jõudluse. Umbes nagu rätsepaülikond.
* [[PC-BSD]], [[FreeBSD]] - pole tegelikult [[Linux]]id, aga arendust kannab sarnane vaba tarkvara filosoofia, kasutajaskond väike, aga asjatundlik ja abivalmis

===KDE või Gnome?===
Alustuseks on raske otsustada, kumb on parem, kas KDE või Gnome? Tegemist on hetkel kõige levinumate töökeskkondadega, mis on komplekteeritud kõige enam vajaminevate töövahenditega. Näiteks, kui Gnome'is on CD/DVD-de kirjutamiseks kaasas vaikimisi programm nimega [[Brasero]], siis KDEs täidab sama funktsiooni [[K3b]] jne. Mõningad programmid kattuvad, samuti on võimalik ühe töökeskkonna programme paigaldada ja kasutada ka teises. Programmid erinevad mõnevõrra oma kasutusloogikalt (n: erinevad kasutajadialoogid).
Ilma nägemata ja katsumata on algajal siiski raske esimest valikut langetada. Seepärast väike spikker, mis ei pretendeeri lõplikule tõele, vaid koosneb minu tähelepanekutest:
* Kui Sulle meeldib rohkem hiirega asju ajada, vali Gnome.
* Kui eelistad käsi klaviatuurilt asjata mitte tõsta, vali KDE
* Kui Sulle meeldib töökeskkonda põhjalikult ümber häälestada, annab KDE selleks paremaid võimalusi.
* Gnome'i kasutajad ütlevad, et KDE on lihtsalt kole. Pean tunnistama, et KDE-l on olnud koledaid vaikestiile, kuid minu arvates on see ajalugu. Siiski, kui arvad, et ilu on häälestusvõimalustest olulisem, võib sobivam süsteem olla Gnome.

Pea meeles, et kui valid süsteemi, kus on töökeskkonnaks üks või teine, siis alati on võimalik paigaldada lisaks ka alternatiivne keskkond ja järele uurida, kas mitte teine parem pole.

===Miks veel erinevaid proovida?===
Vaatamata sellele, et kõikide distrode tuum on üks ‒ Linuxi kernel ‒, erinevad ka ülalnimetet laiatarbedistrod üksteisest piisavalt, et kui ühega päris kõik ei laabu nii nagu Sulle meelepärane, siis tasub proovida ka mõnd teist. Ühel on teatud riistvara toetatud paremini kui teisel, kolmandal jälle põhjalikumalt läbimõeldud lahendused Wifi või 3G kasutamiseks.

===Mis on LiveCD?===
LiveCD-d on ainult CD, DVD või muu buutimist võimaldava meedia peal paiknevad Linuxi distributsioonid, mis võimaldavad süsteemiga tutvuda ilma midagi veel arvutisse paigaldamata. Paljudel tuntud distributsioonidel on olemas kohe ka LiveCD-d, et kasutajad saaksid enne aimu, millega on tegu. Samuti on olemas distributsioonid, mis ainult LiveCD-sid välja lasevad. Osad nendest omavad kohe kaasas sptesiaalseid vahendeid näiteks süsteemi parandamiseks, teised on aga lihtsalt CD-l baseeruvad operatsioonisüsteemid. Paljud loevad LiveCD distributsioone tunduvalt ohutumateks ja mugavamateks, kui tavalisi operatsioonisüsteeme. Viirused ei saa neid hävitada ja endale meeldiv operatsioonisüsteem on alati CD-l või muul meedial kaasas.

== Vaata ka ==
[[:kategooria:linuxi distributsioonid|Linuxi distributsioonid]]

== Välislingid ==
*[http://distrowatch.com/ Distrowatch]
*[http://www.zegeniestudios.net/ldc/ Veebipõhine test, mis aitab leida sobivat linuxit]

HAST

2010-02-20T19:57:33Z

Wk: lingid, sõnastus

==HAST - Highly Available Storage==
Lühendi võiks tõlkida kui "vägagi saadaval salvestusseade". Mõte tehnoloogia taga: üle [[TCP/IP]] võrgu majandada salvestusseadme peegelkoopiat nii, et esimese vea korral oleks võimalik bittigi vahelt kaotamata haakida süsteemi külge võrgus olev koopia. Tegemist on siis peremees/sulase tüüpi lahendusega ning esialgu saabki peremehel korraga töös olla ainult üks sulane.

===Tööpõhimõte===
HAST toimib bloki-tasemel, seega võib /dev/hast-seade olla sisuliselt ketas, jaotis või loogiline volüüm, ning samuti saab kasutada suvalist failisüsteemi. Tööpõhimõte on sarnane [[RAID]]1-le (peegeldatud kettad). Kõik kirjutamised, kustutamised ja ülekandmised (''flush'') saadetakse peremehele ja sulasele üle TCP-ühenduse, kõik lugemised (kui pole vigu) aga ainult peremehele.

===Ajalugu===
Lahenduse esimene avalik versioon valmis [http://www.freebsd.org/ FreeBSD sihtasutuse] toetusel Paweł Jakub Dawideki poolt 2010. aasta veebruaris.

===Viiteid===
http://wiki.freebsd.org/HAST

HAST

2010-02-20T19:51:40Z

Wk: esimene kirjeldus

==HAST - Highly Available Storage==
Lühendi võiks tõlkida kui "vägagi saadaval salvestusseade". Mõte tehnoloogia taga: üle TCP/IP võrgu majandada salvestusseadme peegelkoopiat nii, et esimese vea korral oleks võimalik bittigi vahelt kaotamata haakida süsteemi külge võrgus olev koopia. Tegemist on siis peremees/sulase tüüpi lahendusega ning esialgu saabki korraga töös olla peremehel ainult üks sulane.

===Tööpõhimõte===
HAST toimib bloki-tasemel, seega võib /dev/hast-seade olla sisuliseslt ketas, partitsioon või loogiline volüüm, ning samuti saab kasutada suvalist failisüsteemi. Tööpõhimõte on sarnane RAID1-le (peegeldatud kettad). Kõik kirjutamised, kustutamised ja ülekandmised (''flush'') saadetakse peremehele ja sulasele üle TCP-ühenduse, kõik lugemised (kui pole vigu) aga ainult peremehele.

===Ajalugu===
Lahenduse esimene avalik versioon valmis FreeBSD sihtasutuse toetusel Paweł Jakub Dawideki poolt 2010. aasta veebruaris.

===Viiteid===
http://wiki.freebsd.org/HAST

VabaTarkvaraKlubi/20100119

2010-01-20T11:50:27Z

Wk:

Ubuntu 9.10 OpenOffice 3.1 pangestub märkmetega dokumendi salvestamisel DOC formaati.
: OOo 3.2 m59 salvestab Kubuntu 8.04-s korrektselt ka DOC-iks – [[Kasutaja:Mihhkel|Mihhkel]] 19. jaanuar 2010, kell 18:29 (UTC)

Gnome paneelil kiirkäivitusikoonid vahetavad suvaliselt oma järjekorda.

Ubuntu 9.10 OpenOffice 3.1 Tööriistaribalt kaob nimekirjade tööriista dokk?

Töölauategevused Estobuntu 10.04 jaoks: http://estobuntu.itcollege.ee/trac/estobuntu/wiki/1004töölauategevused - oodatud on täiendus- ja parandusettepanekud

Ubiquity - lisada paigaldajasse valik mis töölauakeskkonda ning pakette paigaldada
https://launchpad.net/ubiquity - projekti koduleht
Kood: http://bazaar.launchpad.net/~ubuntu-installer/ubiquity/trunk/files

Vaba tarkvaraga seotud eestikeelsete raamatute koostamine/tõlkimine/välja andmine.

Linuxi swapi kasutus

2009-12-27T11:05:59Z

Wk:

[[Kategooria:Õpetused]]
Linux reguleerib oma [[swap]]i kasutust sellise kerneli parameetri kaudu nagu '''vm.swappiness'''. Mida suurem number seda rohkem ta swapi kasutab. Vaikimisi on 60, muuta saab 0-100.
Sülearvutitele soovitaks panna alla 20, sest see lubab sülearvuti ketta seisma jätta. Kui sul on suur hulk mälu +2GB siis soovitaks selle väiksemaks keerata.

Muuta saad:
Ajutiselt:
*sysctl -w vm.swappiness=15
*echo 15 >/proc/sys/vm/swappiness

kui tahad jäädavalt muuta siis peaksid muutma failis /etc/sysctl.conf rida
*vm.swappiness = 15

[http://www.gentoo-wiki.info/FAQ_Linux_Memory_Management www.gentoo-wiki.info/FAQ_Linux_Memory_Management]

FAT

2009-12-27T10:48:45Z

Wk: /* Ajalugu */

[[Kategooria:OS]]
[[Kategooria:Failisüsteem]]

FAT (''File Allocation Table'') on väga lihtsa ülesehitusega kiire ja töökindel [[failisüsteem]], need omadused on taganud selle laialdase kasutuse ka tänapäeval kõikvõimalikes mäluseadmetes.

===Ajalugu===
FATi töötas välja [[Microsoft]] 1970ndate teisel poolel ja seda hakati kasutama juba PC [[operatsioonisüsteem]]ide eelsel ajal (arvutid Microsoft Disc BASICu interpretaatoriga). Ka esimestes [[IBM]]i [[PC]]-des kasutati seda failisüsteemi. Algselt võis failinimi FATis koosneda vaid 8+3 märgist, viimased 3 olid laiend, millega määrati failitüüp. Kui [[Windows 95]] väljatulekuga seoses töötati välja uus täiendatud FAT32 (päriselt jõuti FAT32ni OSR2ga), sai failinimi olla juba kuni 255 märki pikk (kuigi sisemiselt kasutab FAT siiani 8+3 skeemi). [[Mac]]i-kasutajate sõnum [[Windows]]i-kasutajatele oli sel puhul '''C:>\NGRTLTSN.W95'''

Viimane laiatarbe operatsioonisüsteem, mis vaikimisi kasutas FATi, oli Windows ME.

===Kasutamine===
FATis võib failil olla 4 atribuuti:
; read-only : faili saab avada ainult lugemiseks
; hidden : fail on kataloogiloendites varjatud
; system : fail on süsteemseks kasutamiseks
; archive : faili on vaja arhiveerida (muudetud pärast viimast arhiveerimist)
Faili käivitatavus on lahendatud hoopis operatsioonisüsteemi tasandil: käivitataval failil pidi olema laiendiks COM, EXE või BAT. Atribuudid omaniku- ja grupiõiguste jaoks puuduvad.

===FATi plussid===
* kiirus
* lihtsus
* töökindlus (läbitöötatuse ja taastamisvõimaluste mõttes)
* hea tugi kõikvõimalikes seadmetes ja süsteemides

===FATi miinused===
* fragmenteerumisoht
* patenteeritus
* faili suuruse piirangud
* riknemisoht (tundlikkus vooluprobleemide ja muude ootamatuste suhtes)
* sobilik ainult ühekasutajasüsteemi (privileegi- ja grupisüsteemi puudumine)

FAT

2009-10-20T19:27:27Z

Wk:

[[Kategooria:OS]]
[[Kategooria:Failisüsteem]]

FAT (''File Allocation Table'') on väga lihtsa ülesehitusega kiire ja töökindel [[failisüsteem]], need omadused on taganud selle laialdase kasutuse ka tänapäeval kõikvõimalikes mäluseadmetes.

===Ajalugu===
FATi töötas välja [[Microsoft]] 1970ndate teisel poolel ja seda hakati kasutama juba PC [[operatsioonisüsteem]]ide eelsel ajal (arvutid Microsoft Disc BASICu interpretaatoriga). Ka esimestes [[IBM]]i [[PC]]-des kasutati seda failisüsteemi. Algselt võis failinimi FATis koosneda vaid 8+3 märgist, viimased 3 olid laiendiks, millega määrati failitüüp. Kui [[Windows 95]] väljatulekuga seoses töötati välja uus täiendatud FAT32, sai failinimi olla juba kuni 255 märki pikk (kuigi sisemiselt kasutab FAT siiani 8+3 skeemi). [[Mac]]i-kasutajate sõnum [[Windows]]i-kasutajatele oli sel puhul '''C:>\NGRTLTSN.W95'''

Viimane laiatarbe operatsioonisüsteem, mis vaikimisi kasutas FATi, oli Windows ME.

===Kasutamine===
FATis võib failil olla 4 atribuuti:
; read-only : faili saab avada ainult lugemiseks
; hidden : fail on kataloogiloendites varjatud
; system : fail on süsteemseks kasutamiseks
; archive : faili on vaja arhiveerida (muudetud pärast viimast arhiveerimist)
Faili käivitatavus on lahendatud hoopis operatsioonisüsteemi tasandil: käivitataval failil pidi olema laiendiks COM, EXE või BAT. Atribuudid omaniku- ja grupiõiguste jaoks puuduvad.

===FATi plussid===
* kiirus
* lihtsus
* töökindlus (läbitöötatuse ja taastamisvõimaluste mõttes)
* hea tugi kõikvõimalikes seadmetes ja süsteemides

===FATi miinused===
* fragmenteerumisoht
* patenteeritus
* faili suuruse piirangud
* riknemisoht (tundlikkus vooluprobleemide ja muude ootamatuste suhtes)
* sobilik ainult ühekasutajasüsteemi (privileegi- ja grupisüsteemi puudumine)

Millist Linuxit valida

2009-10-20T19:22:22Z

Wk: /* KDE või Gnome? */

[[kategooria:kasulikud näpunäited]]
===Tahan ka Linuxit - mis ma tegema pean?===
Leidma võimaluse mõne Linuxiga LiveCD tekitamiseks või laenamiseks. Näiteks [[Ubuntu]]lised pakuvad võimalust endale tasuta CD koju tellida.

===Millist Linuxit valida?===
Soovitav on valida distributsioon, millel on piisav eesti kasutajaskond ‒ siis saab selle kohta ka piisavalt infot ja abi. Ka pead mõtlema, mida Sa Linuxiga teha soovid, sest erinevate tegevuste jaoks on loodud erinevad [[:kategooria:linuxi distributsioonid|distributsioonid]]. Rusikareeglina saab kõigi suuremate distrodega täita kõiki funktsioone, kuid vahel on mõttekas valida mõni spetsiaalse ülesande (n:ruuter, väikekontori server või meediamägija) lahendamiseks kokku pandud süsteem. '''Selle artiklis keskendume eelkõige nn laiatarbe-distributsioonidele, mis sobivad kodukasutajale või kontoriarvutisse.'''

Suurima kasutajaskonnaga graafilise kasutajaliidesega distrod Eestis:
* [[Ubuntu]] - hea toega, eestikeelne paigaldus, kasutab [[Gnome]]'i keskkonda
* [[Kubuntu]] - hea toega, eestikeelne paigaldus, kasutab [[KDE]]'i keskkonda
* [[Estobuntu]] - nagu eelmine, aga häälestatud eestlaste vajaduste järgi, hää ID-kaardi ja muude kohalike eripärade tugi, ka on kohe toetatud mp3, DVD ja Flash
* [[Debian]] - hea toega, ingliskeelne paigaldus, on olemas nii KDE kui Gnome'i keskkonnaga paigaldus, stabiilne versioon on väga konservatiivne ja kindel. Nagu kalju. Sellest tulenevalt pole tarkvara kõige värksem.
* [[Mandriva]] - hea toega, eestikeelne paigaldus, on olemas nii KDE kui Gnome'i keskkonnaga paigaldus
* [[Fedora]] - väiksema toega, kasutab Gnome'i keskkonda
* [[Suse]] - väiksema toega, eestikeelne paigaldus, on olemas nii KDE kui Gnome'i keskkonnaga paigaldus
* [[Gentoo]] - sobib neile, kes soovivad süvitsi tutvuda karu kõhus olevaga, paigaldamine käib ingliskeelse põhjaliku käsiraamatu järgi, kogu süsteem kompileeritakse konkreetse arvuti tarvis ja see tagab parema jõudluse. Umbes nagu rätsepaülikond.
* [[PC-BSD]], [[FreeBSD]] - pole tegelikult [[Linux]]id, aga arendust kannab sarnane vaba tarkvara filosoofia, kasutajaskond väike, aga asjatundlik ja abivalmis

===KDE või Gnome?===
Alustuseks on raske otsustada, kumb on parem, kas KDE või Gnome? Tegemist on hetkel kõige levinumate töökeskkondadega, mis on komplekteeritud kõige enam vajaminevate töövahenditega. Näiteks, kui Gnome'is on CD/DVD-de kirjutamiseks kaasas vaikimisi programm nimega [[Brasero]], siis KDEs täidab sama funktsiooni [[K3b]] jne. Mõningad programmid kattuvad, samuti on võimalik ühe töökeskkonna programme paigaldada ja kasutada ka teises. Programmid erinevad mõnevõrra oma kasutusloogikalt (n: erinevad kasutajadialoogid).
Ilma nägemata ja katsumata on algajal siiski raske esimest valikut langetada. Seepärast väike spikker, mis ei pretendeeri lõplikule tõele, vaid koosneb minu tähelepanekutest:
* Kui Sulle meeldib rohkem hiirega asju ajada, vali Gnome.
* Kui eelistad käsi klaviatuurilt asjata mitte tõsta, vali KDE
* Kui Sulle meeldib töökeskkonda põhjalikult ümber häälestada, annab KDE selleks paremaid võimalusi.
* Gnome'i kasutajad ütlevad, et KDE on lihtsalt kole. Pean tunnistama, et KDE-l on olnud koledaid vaikestiile, kuid minu arvates on see ajalugu. Siiski, kui arvad, et ilu on häälestusvõimalustest olulisem, võib sobivam süsteem olla Gnome.

Pea meeles, et kui valid süsteemi, kus on töökeskkonnaks üks või teine, siis alati on võimalik paigaldada lisaks ka alternatiivne keskkond ja järele uurida, kas mitte teine parem pole.

===Miks veel erinevaid proovida?===
Vaatamata sellele, et kõikide distrode tuum on üks ‒ Linuxi kernel ‒, erinevad ka ülalnimetet laiatarbedistrod üksteisest piisavalt, et kui ühega päris kõik ei laabu nii nagu Sulle meelepärane, siis tasub proovida ka mõnd teist. Ühel on teatud riistvara toetatud paremini kui teisel, kolmandal jälle põhjalikumalt läbimõeldud lahendused Wifi või 3G kasutamiseks.

===Mis on LiveCD?===
LiveCD-d on ainult CD, DVD või muu buutimist võimaldava meedia peal paiknevad Linuxi distributsioonid, mis võimaldavad süsteemiga tutvuda ilma midagi veel arvutisse paigaldamata. Paljudel tuntud distributsioonidel on olemas kohe ka LiveCD-d, et kasutajad saaksid enne aimu, millega on tegu. Samuti on olemas distributsioonid, mis ainult LiveCD-sid välja lasevad. Osad nendest omavad kohe kaasas sptesiaalseid vahendeid näiteks süsteemi parandamiseks, teised on aga lihtsalt CD-l baseeruvad operatsioonisüsteemid. Paljud loevad LiveCD distributsioone tunduvalt ohutumateks ja mugavamateks, kui tavalisi operatsioonisüsteeme. Viirused ei saa neid hävitada ja endale meeldiv operatsioonisüsteem on alati CD-l või muul meedial kaasas.

== Vaata ka ==
[[:kategooria:linuxi distributsioonid|Linuxi distributsioonid]]

== Välislingid ==
*[http://distrowatch.com/ Distrowatch]
*[http://www.zegeniestudios.net/ldc/ Veebipõhine test, mis aitab leida sobivat linuxit]

Millist Linuxit valida

2009-10-20T19:21:08Z

Wk: /* Millist Linuxit valida? */

[[kategooria:kasulikud näpunäited]]
===Tahan ka Linuxit - mis ma tegema pean?===
Leidma võimaluse mõne Linuxiga LiveCD tekitamiseks või laenamiseks. Näiteks [[Ubuntu]]lised pakuvad võimalust endale tasuta CD koju tellida.

===Millist Linuxit valida?===
Soovitav on valida distributsioon, millel on piisav eesti kasutajaskond ‒ siis saab selle kohta ka piisavalt infot ja abi. Ka pead mõtlema, mida Sa Linuxiga teha soovid, sest erinevate tegevuste jaoks on loodud erinevad [[:kategooria:linuxi distributsioonid|distributsioonid]]. Rusikareeglina saab kõigi suuremate distrodega täita kõiki funktsioone, kuid vahel on mõttekas valida mõni spetsiaalse ülesande (n:ruuter, väikekontori server või meediamägija) lahendamiseks kokku pandud süsteem. '''Selle artiklis keskendume eelkõige nn laiatarbe-distributsioonidele, mis sobivad kodukasutajale või kontoriarvutisse.'''

Suurima kasutajaskonnaga graafilise kasutajaliidesega distrod Eestis:
* [[Ubuntu]] - hea toega, eestikeelne paigaldus, kasutab [[Gnome]]'i keskkonda
* [[Kubuntu]] - hea toega, eestikeelne paigaldus, kasutab [[KDE]]'i keskkonda
* [[Estobuntu]] - nagu eelmine, aga häälestatud eestlaste vajaduste järgi, hää ID-kaardi ja muude kohalike eripärade tugi, ka on kohe toetatud mp3, DVD ja Flash
* [[Debian]] - hea toega, ingliskeelne paigaldus, on olemas nii KDE kui Gnome'i keskkonnaga paigaldus, stabiilne versioon on väga konservatiivne ja kindel. Nagu kalju. Sellest tulenevalt pole tarkvara kõige värksem.
* [[Mandriva]] - hea toega, eestikeelne paigaldus, on olemas nii KDE kui Gnome'i keskkonnaga paigaldus
* [[Fedora]] - väiksema toega, kasutab Gnome'i keskkonda
* [[Suse]] - väiksema toega, eestikeelne paigaldus, on olemas nii KDE kui Gnome'i keskkonnaga paigaldus
* [[Gentoo]] - sobib neile, kes soovivad süvitsi tutvuda karu kõhus olevaga, paigaldamine käib ingliskeelse põhjaliku käsiraamatu järgi, kogu süsteem kompileeritakse konkreetse arvuti tarvis ja see tagab parema jõudluse. Umbes nagu rätsepaülikond.
* [[PC-BSD]], [[FreeBSD]] - pole tegelikult [[Linux]]id, aga arendust kannab sarnane vaba tarkvara filosoofia, kasutajaskond väike, aga asjatundlik ja abivalmis

===KDE või Gnome?===
Alustuseks on raske otsustada, kumb on parem, kas KDE või Gnome? Tegemist on hetkel kõige levinumate töökeskkondadega, mis on komplekteeritud kõige enam vajaminevate töövahenditega. Näiteks, kui Gnome'is on CD/DVD-de kirjutamiseks kaasas vaikimisi programm nimega [[Brasero]], siis KDEs täidab sama funktsiooni [[K3b]] jne. Mõningad programmid kattuvad, samuti on võimalik ühe töökeskkonna programme paigaldada ja kasutada ka teises. Programmid erinevad mõnevõrra oma kasutusloogikalt (n: erinevad kasutajadialoogid).
Ilma nägemata ja katsumata on algajal siiski raske esimest valikut langetada. Seepärast väike spikker, mis ei pretendeeri lõplikule tõele, vaid koosneb minu tähelepanekutest:
* Kui Sulle meeldib rohkem hiirega asju ajada, vali Gnome.
* Kui eelistad käsi klaviatuurilt asjata mitte tõsta, vali KDE
* Kui Sulle meeldib asju põhjalikult ümber häälestada, annab KDE selleks paremaid võimalusi.
* Gnome'i kasutajad ütlevad, et KDE on lihtsalt kole. Pean tunnistama, et KDE-l on olnud koledaid vaikestiile, kuid minu arvates on see ajalugu. Siiski, kui arvad, et ilu on häälestusvõimalustest olulisem, võib sobivam süsteem olla Gnome.

Pea meeles, et kui valid süsteemi, kus on töökeskkonnaks üks või teine, siis alati on võimalik paigaldada lisaks ka alternatiivne keskkond ja järele uurida, kas mitte teine parem pole.

===Miks veel erinevaid proovida?===
Vaatamata sellele, et kõikide distrode tuum on üks ‒ Linuxi kernel ‒, erinevad ka ülalnimetet laiatarbedistrod üksteisest piisavalt, et kui ühega päris kõik ei laabu nii nagu Sulle meelepärane, siis tasub proovida ka mõnd teist. Ühel on teatud riistvara toetatud paremini kui teisel, kolmandal jälle põhjalikumalt läbimõeldud lahendused Wifi või 3G kasutamiseks.

===Mis on LiveCD?===
LiveCD-d on ainult CD, DVD või muu buutimist võimaldava meedia peal paiknevad Linuxi distributsioonid, mis võimaldavad süsteemiga tutvuda ilma midagi veel arvutisse paigaldamata. Paljudel tuntud distributsioonidel on olemas kohe ka LiveCD-d, et kasutajad saaksid enne aimu, millega on tegu. Samuti on olemas distributsioonid, mis ainult LiveCD-sid välja lasevad. Osad nendest omavad kohe kaasas sptesiaalseid vahendeid näiteks süsteemi parandamiseks, teised on aga lihtsalt CD-l baseeruvad operatsioonisüsteemid. Paljud loevad LiveCD distributsioone tunduvalt ohutumateks ja mugavamateks, kui tavalisi operatsioonisüsteeme. Viirused ei saa neid hävitada ja endale meeldiv operatsioonisüsteem on alati CD-l või muul meedial kaasas.

== Vaata ka ==
[[:kategooria:linuxi distributsioonid|Linuxi distributsioonid]]

== Välislingid ==
*[http://distrowatch.com/ Distrowatch]
*[http://www.zegeniestudios.net/ldc/ Veebipõhine test, mis aitab leida sobivat linuxit]

Terminaliemulaator

2009-10-20T19:16:59Z

Wk:

[[Kategooria:Linuxi käsud]]
[[Pilt:200802090659531680x1050js7.png|thumb|Kuna terminaliprogrammid on vähenõudlikud, eelistavad paljud kogenud Linuxi-kasutajad terminalipõhiseid rakendusi.]]

Terminaliemulaator, lühidalt ka lihtsalt terminal, on üks [[Linux]]i tähtsamaid osi. Kui sa soovid Linuxit tundma õppida, on soovitatav vähemalt põhilised operatsioonid selgeks õppida või üles kirjutada. Windowsi kasutajatele teadmiseks, et tegu pole cmd.exe-ga, vaid võimsa ja paindliku tööriistaga.

Linuxi terminalis on võimalik käivitada mitmeid erinevaid käske ja rakendusi. Rakendusi võib käivitada argumentidega, nagu näiteks:
cat ~/1.txt # (näidatakse kodukataloogis asuvat faili 1.txt terminalis)
või kasutada torusid:
grep -i 'asi' ~/*.txt | grep -v 'tore' | sort | tail -10
See viimane käsk otsis ([[grep]]) kasutaja kodukataloogis kõikidest txt-laiendiga failidest tõstutundetut fraasi '''asi''', suunas tulemuse edasi, et välja sõeluda (taas grep) need read, milles pole fraasi '''tore''', suunas väljundi omakorda sorteerimisele [[sort]] ning viimane käsk ([[tail]]) väljastab meile sorteeritud ridadest 10 viimast.

Samas on võimalik terminalist saadud sisendit terminalist faili talletada, nagu näiteks:
cat ~/1.txt > ~/2.txt
Käsk loeb faili 1.txt sisu, ning kirjutab selle faili 2.txt.
Seega oled sa nüüd saanud teada, kuidas [[cat]] käsku kasutada ja terminalist saadud sisendit faili ümber kirjutada.

Käsud näevad Linuxis välja reeglina välja järgnevad:
käsk [võtmed] 1. argument [2. argument] ... [n. argument]
Et käsu täitmist peatada, kasuta klahvikombinatsiooni "Ctrl+C".

==Põhilised operatsioonid==
* [[cp]] mida_kopeerida kuhu_kopeerida
* [[mv]] mida_liigutada_või_ümber_nimetada kuhu_liigutada_või_milleks_ümber_nimetada
* [[rm]] _milliseid_faile_või_katalooge_eemaldada (väljaspool kodukataloogi kasuta koos [[sudo]] käsuga)
* [[mkdir]] uue_kataloogi_nimi
* [[rmdir]] eemaldatava_kataloogi_nimi

Üks lihtsamaid terminalis kasutatavaid tekstiredaktoreid on ''nano''. Et sellega faile redigeerida, kirjuta:
* [[nano]] faili_nimi
Väljumiseks kasuta '''Ctrl + X''' klahvikombinatsiooni, mille peale küsitakse, et kas sa soovid faili salvestada. Nõustumiseks vajuta '''Y''', ning väljumiseks '''N''' klahvi, millele järgneb vajutus '''Enter''' klahvile.

Ning üks tähtsamaid käske on ''man'' (manual), mis kujutab endast käsiraamatuid paigaldatud programmide kohta. Kasutamiseks kirjuta:
* [[man]] programmi_nimi
Väljumiseks vajuta '''q''' (quit) tähte.

==Nipid==
===Kiirklahvid===
Kes kasutab tihti terminali, võib huvi tunda järgnevate kiirklahvide vastu, mille abil on võimalik terminalis operatsiooni tõhusamalt läbi viia. Alljärgnevalt välja toodud kiirklahvid on sagedaselt kasutuses, kuid tulemused võivad olenevalt kasutatavast terminaliemulaatorist erineda.
{| border=1
|+ '''Terminaliemulaatorite kiirklahvid'''
! Kiirklahv
! Seletus
|-
| <ctrl>+a
| Kursor liigutatakse rea algusesse.
|-
| <ctrl>+e
| Kursor liigutatakse rea lõppu
|-
| <ctrl>+r
| Teostatakse otsing viimati kasutatud käskudest. Kirjutamise jooksul kitsendatakse otsingut. <ctrl> + r klahvikombinatsioon näitab teisi samadele otsingutingimustele vastavaid tulemusi. <enter> klahvi vajutamine sisestab hetkel näidatava käsu, ning <escape> tühistab otsingu, kuid kopeerib viimase tulemuse terminali. <ctrl> + c klahvikombinatsioon tühistab otsingu, ning ei lisa viimati näidatud tulemust terminali.
|-
| <ctrl>+l
| Terminalileht puhastatakse, kuid sisestatav käsk jäetakse alles.
|-
| <ctrl>+c
| Kirjutatud rida kustutatakse.
|-
| <ctrl>+u
| Rea kustutamine kursori eest.
|-
| <ctrl>+k
| Rea kustutamine kursori tagant.
|-
| <ctrl>+w
| Kursori ees oleva sõna kustutamine, või kui kursor on sõna sees, siis kustutakse kursorist vasakule jääv sõna osa.
|-
| <alt>+d
| Kursori all oleva sõna lõikamine puhvrisse.
|-
| <ctrl>+y
| Puhvri sisu sisetamine.
|-
| <alt>+f
| Liigutakse ühe sõna võrra edasi.
|-
| <alt>+b
| Liigutakse ühe sõna võrra tagasi.
|-
| <ctrl>+s
| Konsooli väljundi näitamine peatatakse, kui töötava programmi tööd jätkatakse.
|-
| <ctrl>+q
| Konsooli väljundi näitamist jätkatakse.
|-
| <ctrl>+<shift>+c
| Märgitud tekst kopeeritakse.
|-
| <ctrl>+<shift>+v
| Kopeeritud tekst kleebitakse kursori juurde.
|}

==Välisviited==
* [http://mybloges.com/blogs/linux-all/hello-i-am-terminal Hello, I am Terminal]

FAT

2009-10-20T19:15:07Z

Wk: /* Ajalugu */

[[Kategooria:OS]]
[[Kategooria:Failisüsteem]]

FAT (''File Allocation Table'') on väga lihtsa ülesehitusega kiire ja töökindel [[failisüsteem]], need omadused on taganud selle laialdase kasutuse ka tänapäeval kõikvõimalikes mäluseadmetes.

===Ajalugu===
FATi töötas välja [[Microsoft]] 1970ndate teisel poolel ja seda hakati kasutama juba PC [[operatsioonisüsteem]]ide eelsel ajal (arvutid Microsoft Disc BASICu interpretaatoriga). Ka esimestes [[IBM]]i [[PC]]-des kasutati seda failisüsteemi. Algselt võis failinimi FATis koosneda vaid 8+3 märgist, viimased 3 olid laiendiks, millega määrati failitüüp. Kui [[Windows 95]] väljatulekuga seoses töötati välja uus täiendatud FAT32, sai failinimi olla juba kuni 255 märki pikk (kuigi sisemiselt kasutab FAT siiani 8+3 skeemi). [[Mac]]i-kasutajate sõnum [[Windows]]i-kasutajatele oli sel puhul '''C:>\NGRTLTSN.W95'''

Viimane laiatarbe operatsioonisüsteem, mis vaikimisi kasutas FATi, oli Windows ME.

===Kasutamine===
FATis võib failil olla 4 atribuuti:
; read-only : faili saab avada ainult lugemiseks
; hidden : fail on kataloogiloendites varjatud
; system : fail on süsteemseks kasutamiseks
; archive : faili on vaja arhiveerida (muudetud pärast viimast arhiveerimist)
Faili käivitatavus on lahendatud hoopis operatsioonisüsteemi tasandil: käivitataval failil pidi olema laiendiks COM, EXE või BAT. Atribuudid omaniku- ja grupiõiguste jaoks puuduvad.

===FATi plussid===
* kiirus
* lihtsus
* töökindlus
* hea tugi kõikvõimalikes seadmetes ja süsteemides

===FATi miinused===
* fragmenteerumisoht
* patenteeritus
* faili suuruse piirangud
* sobilik ainult ühekasutajasüsteemi (privileegi- ja grupisüsteemi puudumine)

Dpkg

2009-09-22T13:12:38Z

Wk: nipp

[[Kategooria:Linuxi käsud]]
[[Kategooria:Debian]]
[[Kategooria:Ubuntu]]
'''dpkg''' on [[Debian|Debiani]] ja temal põhinevate distributsioonide <code>.deb</code> pakettide paigaldamiseks mõeldud programm. Dpkg'd kasutavad põhjana pakettide installimiseks nii <code>apt</code> kui ka <code>aptitude</code>. Dpkg otsene kasutamine on vajalik, kui Te olete ise internetiavarustest hankinud <code>.deb</code> paki. (dpkg-le arendatakse ka graafilist ''frontendi'' - gdebi, mis on saadaval nt. Ubuntu Dapperis) Järgnevalt on toodud peamised tegevused, mida vaja läheb.
==Näpunäited==
* Peate olema [[root]] kasutaja õigustega.
* Ubuntus tuleb kasutada käskude ees <code>sudo</code>-t
* Kõigis järgnevates käskudes on '''pakett'''-i all mõeldud Teie rakendust või paketti, mida süsteemi soovite paigaldada.
* Juhul, kui te ei viitsi või ei tea täpset paketi nime, siis võite kirjutada osa ta nimest ja lõpu panna tärni (*) või kasutada TAB klahvi nimede lõpetamiseks.<br>
Näide:
dpkg --tegevus pake*
Sooritatakse tegevus kõigi pakettidega, mille nimi algab ''pake''-ga (paigaldamiseks, lahtipakkimiseks ja häälestamiseks peab failinimi sisaldama teed vastava deb-failini).

==Paketi paigaldamine==
dpkg --install pakett
või
dpkg -i pakett
Paigaldab süsteemi Teie tõmmatud paketi. Peate asuma samas kataloogis, kus asub <code>.deb</code> pakett, mida soovite paigaldada.
==Paketi eemaldamine==
Lihtsalt paketi süsteemist eemaldamiseks kasutage:
dpkg --remove pakett
Kasutada võib ka [[APT]]-i:
apt-get remove pakett
Kuid sellega jäetakse süsteemi alles erinevad konfiguratsiooni failid, mis paketiga seotud olid. Kui soovite ka need eemaldada süsteemist, siis kasutage käsku:
dpkg --purge pakett
või
apt-get remove --purge pakett
==Paketi info saamine==
Selleks, et saada infot paketi kohta, kasutage järgnevat käsku:
dpkg --print-avail pakett
Infot on võimalik saada kõigi pakettide kohta, mis Teie süsteemi on paigaldatud.
Näiteks soovisin rohkem teada [[Alien|Alieni]] kohta, siis sain järgneva tulemuse:
suvi@compaq:~$ dpkg --print-avail alien
Package: alien
Priority: optional
Section: admin
Installed-Size: 288
Maintainer: Joey Hess <joeyh@debian.org>
Architecture: all
Version: 8.53
Depends: debhelper (>= 3), perl (>= 5.6.0-16), rpm (>= 2.4.4-2), dpkg-dev, make, cpio
Suggests: patch, bzip2, lsb-rpm, lintian
Size: 115550
Description: install non-native packages with dpkg
Alien allows you to convert LSB, Red Hat, Stampede and Slackware Packages
into Debian packages, which can be installed with dpkg.
.
It can also generate packages of any of the other formats.
.
This is a tool only suitable for binary packages.

suvi@compaq:~$
==Paketi staatuse vaatamine==
Juhul, kui soovite mõne süsteemis oleva paketi hetke staatust vaadata, siis saate seda teha käsuga:
dpkg --status pakett
Näiteks soovisin vaadata paketi alieni staatust:
suvi@compaq:~$ dpkg --status alien
Package: alien
Status: install ok installed
Priority: optional
Section: admin
Installed-Size: 288
Maintainer: Joey Hess <joeyh@debian.org>
Architecture: all
Version: 8.53
Depends: debhelper (>= 3), perl (>= 5.6.0-16), rpm (>= 2.4.4-2), dpkg-dev, make, cpio
Suggests: patch, bzip2, lsb-rpm, lintian
Description: install non-native packages with dpkg
Alien allows you to convert LSB, Red Hat, Stampede and Slackware Packages
into Debian packages, which can be installed with dpkg.
.
It can also generate packages of any of the other formats.
.
This is a tool only suitable for binary packages.

suvi@compaq:~$
==Millised failid paketiga paigaldati ja kuhu?==
Juhul, kui vajate infot paketi poolt paigaldatud failide kohta, on siin abiks käsk:
dpkg --listfiles pakett
Näiteks soovisin näha, mis failid ja kuhu paigaldati alieniga, siis selle tulemus on:
suvi@compaq:~$ dpkg --listfiles alien
/.
/usr
/usr/share
/usr/share/perl5
/usr/share/perl5/Alien
/usr/share/perl5/Alien/Package.pm
/usr/share/perl5/Alien/Package
/usr/share/perl5/Alien/Package/Tgz.pm
/usr/share/perl5/Alien/Package/Deb.pm
/usr/share/perl5/Alien/Package/Rpm.pm
/usr/share/perl5/Alien/Package/Pkg.pm
/usr/share/perl5/Alien/Package/Lsb.pm
/usr/share/perl5/Alien/Package/Slp.pm
/usr/share/man
/usr/share/man/man1
/usr/share/man/man1/alien.1p.gz
/usr/share/man/man3
/usr/share/man/man3/Alien::Package::Rpm.3pm.gz
/usr/share/man/man3/Alien::Package.3pm.gz
/usr/share/man/man3/Alien::Package::Pkg.3pm.gz
/usr/share/man/man3/Alien::Package::Lsb.3pm.gz
/usr/share/man/man3/Alien::Package::Slp.3pm.gz
/usr/share/man/man3/Alien::Package::Deb.3pm.gz
/usr/share/man/man3/Alien::Package::Tgz.3pm.gz
/usr/share/alien
/usr/share/alien/patches
/usr/share/alien/patches/jdk_1.5.0-1.diff.gz
/usr/share/alien/patches/motif_2.1.10-7.diff.gz
/usr/share/alien/patches/openmotif-devel_2.1.30-1.diff.gz
/usr/share/alien/patches/openmotif_2.1.30-1.diff.gz
/usr/share/alien/patches/j2sdk_1.4.2_05-1.diff.gz
/usr/share/alien/patches/motif-devel_2.1.10-7.diff.gz
/usr/share/doc
/usr/share/doc/alien
/usr/share/doc/alien/README
/usr/share/doc/alien/gendiff.txt
/usr/share/doc/alien/copyright
/usr/share/doc/alien/changelog.gz
/usr/bin
/usr/bin/alien
/var
/var/lib
/var/lib/alien

suvi@compaq:~$

==Kasulik nipp süsteemi kloonimiseks==
Vahel on tarvis paigaldada olemasolev komplekt tarkvara ka teise arvutisse. Selleks on dpkg-s hääd võmalused. Kõigepealt salvestame olemasoleva komplekti:
dpkg --get-selections > kogu_tarkvara.txt
Ja sama komplekti paigaldamiseks tuleb administraatori õigustes öelda:
dpkg --set-selections < kogu_tarkvara.txt
apt-get dselect-upgrade
Mõningad elementaarsed eeldused peavad olema siiski täidetud (samad [[distributsioon|distro]]d, samad [[pakihoidla]]d jne ).

Debian

2009-09-13T15:43:46Z

Wk: vananenud versioonid välja

[[Kategooria:Linuxi_distributsioonid]]
{{Linuxi info|
nimi = Debian
|logo = [[Pilt:Debian.png|100px]]
|screenshot =
|pildi_allkiri =
|arendaja = Debian Project
|perekond = [[GNU/Linux]]
|arendusmudel = [[avatud lähtekood]]
|viimane versioon = 5.0r3 ''Lenny''
|viimane valjalase = 05.09.2009
|ui = [[GNOME]] (vaikimisi), [[KDE]] või [[Xfce]]
|pakihaldus = [[APT]] http://packages.debian.org
|litsents = [[GPL]], teised vabad litsensid (vaata [http://en.wikipedia.org/wiki/Debian_Free_Software_Guidelines DFSG])
|staatus = aktiivne
|koduleht = [http://www.debian.org www.debian.org]
|foorum = [http://forums.debian.net forums.debian.net]
|ametlikud_peeglid = ftp://ftp.ee.debian.org
|mitteametlikud_peeglid = ftp://ftp.estpak.ee/debian/
}}

Debian on loodud 1993. aastal Ian Murdock'i poolt. Distributsiooni nimetus Debian tuleneb Ian Murdocki ja ta naise Debra eesnimedest.

Algselt oli Debian sponsoreeritud [[Free Software Foundation]]'i [[GNU]] projekti poolt, kuid tänaseks peetakse seda GNU projekti otseseks järglaseks. Debianiga tuleb kaasa üle 20 000 paki (eelnevalt kompileeritud, efektiivsemaks ja lihtsamaks programmide paigaldamiseks koostatud tarkvara kogumid), mida võib kasutada ja edasi jagada johtuvalt [[GNU GPL|GNU General Public License]] tingimustest. Lisaks on üle 300 paketi (non-free ja contrib), mida võib kasutada igaühel neist kaasas olevatest litsentsitingimustest lähtudes.

==Pakihaldus==
Debiani eeliseks peetakse tihti tema mugavat [[pakihaldus|pakihaldussüsteemi]] [[APT]], mille puhul pole kasutajal tarvis lahendada pakkide omavahelisi sõltuvusprobleeme, sest need lahendatakse automaatselt. Iga ajakohase Debiani [[peegel|peegli]] pealt on võimalik süsteemi alati uuendada.

==Väljalasked==
Kõige viimast Debiani väljalaset kutsutakse ''stable''<nowiki>'</nowiki>ks, selless ei muutu pakkide versioon, pakid saavad ainult turvalisusega seotud uuendusi.
Eelnevad Debiani väljalasked koos nende koodnimedega:
*6.0 – squeeze, valmimisel
*5.0 – lenny, 15.02.2009
*4.0 – etch, 8.04.2007
*3.1 – sarge, 6.06.2005
*3.0 – woody, 19.06.2002
*2.2 – potato, 15.08.2000
*2.1 – slink, 9.03.1999
*2.0 – hamm, 24.07.1998
*1.3 – bo, 2.06.1997
*1.2 – rex, 12.12.1996
*1.1 – buzz, 17.06.1996
*0.93r6 – -, 26.11.1995

''NB! Kuna CD-tarnija tegi eksliku katkise väljalaske versiooniga 1.0, ei lastud versiooni 1.0 kunagi välja.''

Järgmist Debiani suuremat väljalaset kutsutakse ''testing''uks, selles uuenevad pakid pidevalt, sinna jõuavad ''unstable''s järgi proovitud uued võimalused.
Debiani versioon, mida kunagi välja ei lasta, kuid kus valmistatakse pakke ette ''testing''usse lisamiseks, kannab nimetust ''unstable'' koodnimega ''sid''. ''unstable'' koodnimi on alati ''sid'' ning seda ei lasta kunagi välja.
Peale selle on eriti uuenduslike pakkide jaoks olemas ''experimental''. Seal olevad pakid võivad muuta süsteemi kasutamiskõlbmatuks, kui kasutaja ei ole teadlik oma tegevusest. ''experimental''is rakendatakse uusimaid tehnoloogiaid, mis on seotud mõne teegi uuendustega vms.

Debiani koodnimed on võetud filmi "Toy Story" tegelaste järgi.

Graafik Debiani väljalasetest: [http://debian.semistable.com/releases.gif debian.semistable.com/releases.gif]

==Arhitektuurid==

Debian toetab ametlikult 11 erinevat [http://www.debian.org/ports/ arhitektuuri].

* <tt>i386</tt> – [[x86-32]] 32-bitine Intel/AMD PC
* <tt>amd64</tt> – [[x86-64]] 64-bitine Intel/AMD PC
* <tt>alpha</tt> – [[DEC Alpha]] arhitektuur
* <tt>sparc</tt> – [[SPARC|Sun SPARC]] arhitektuur
* <tt>arm</tt> – [[ARM]]
* <tt>powerpc</tt> – [[PowerPC]]
* <tt>hppa</tt> – [[PA-RISC perekond|HP PA-RISC]]
* <tt>ia64</tt> – [[Itanium|Intel Itanium]] (IA-64)
* <tt>mips</tt>, <tt>mipsel</tt> – [[MIPS]]
* <tt>s390</tt> – [[IBM ESA/390]] arhitektuur ja [[z/Architecture]]

==Tuumad==

Kuigi Debiani kasutajate hulgas on kõige populaarsemaks valikuks GNU/Linux süsteem (GNU rakendused ja Linuxi nimeline tuum), pakub Debian ka selles vallas kõige suuremat valikut.

* ''[[Debian GNU/Linux]]'', [[Linux]]i tuumaga — algupärane, ametlikult toetatud port, mida enamus Debiani kasutajaid kasutavad.
* ''[[Debian GNU/Hurd]]'', [[GNU Hurd]] tuumaga. Debian GNU/Hurd on arendamisel juba aastaid, kuid ametlikku väljalaset pole. Umbes pooled Debian GNU/Linuxi tarkvara pakkidest on siiani porditud GNU Hurdile. Töötab [[x86-32|i386]] ja [[amd64]] tüüpi PC-del.
* ''[[Debian GNU/kFreeBSD]]'', [[FreeBSD]] tuumaga, [[i486]]-sarnastel arhitektuuridel. See on GNU distributsioon Debiani pakimajandusega ja [[FreeBSD]] tuumaga. 'k' tähendabki seda, et FreeBSD operatsioonisüsteemist kasutatakse ainult tuuma. Sellel pordil on olemas ka [[LiveCD]] nimega [http://glibc-bsd.alioth.debian.org/ging/ ging]
* ''[[Debian GNU/NetBSD]]'', [[NetBSD]] tuumaga, hetkel töötab ainult [[x86-32|i386]] ja [[DEC Alpha]] arhitektuuridel. Ka siin kasutatakse Debiani pakimajandust, GNU rakendusi, kuid NetBSD tuuma.

Ehkki kõikide portide näol on tegemist Debiani alamprojektidega, pole ametlikke mitte-Linuxi väljalaskeid veel tehtud. Seega Debian on veel siiski ainult Linuxi distributsioon.

==Lisaks==
*[[:kategooria:debian|Debiani õpetused]]
*[[dpkg|.deb failide paigaldamine]]
*[[APT|Advanced Packaging Tool ehk APT]]

FAT

2009-09-09T18:32:46Z

Wk: /* Ajalugu */

[[Kategooria:OS]]
[[Kategooria:Failisüsteem]]

FAT (''File Allocation Table'') on väga lihtsa ülesehitusega kiire ja töökindel [[failisüsteem]], need omadused on taganud selle laialdase kasutuse ka tänapäeval kõikvõimalikes mäluseadmetes.

===Ajalugu===
FATi töötas välja [[Microsoft]] 1970ndate teisel poolel ja seda hakati kasutama juba [[operatsioonisüsteem]]ide eelsel ajal (arvutid Microsoft Disc BASICu interpretaatoriga). Ka esimestes [[IBM]]i [[PC]]-des kasutati seda failisüsteemi. Algselt võis failinimi FATis koosneda vaid 8+3 märgist, viimased 3 olid laiendiks, millega määrati failitüüp. Kui [[Windows 95]] väljatulekuga seoses töötati välja uus täiendatud FAT32, sai failinimi olla juba kuni 255 märki pikk (kuigi sisemiselt kasutab FAT siiani 8+3 skeemi). [[Mac]]i-kasutajate sõnum [[Windows]]i-kasutajatele oli sel puhul '''C:>\NGRTLTSN.W95'''

Viimane laiatarbe operatsioonisüsteem, mis vaikimisi kasutas FATi, oli Windows ME.

===Kasutamine===
FATis võib failil olla 4 atribuuti:
; read-only : faili saab avada ainult lugemiseks
; hidden : fail on kataloogiloendites varjatud
; system : fail on süsteemseks kasutamiseks
; archive : faili on vaja arhiveerida (muudetud pärast viimast arhiveerimist)
Faili käivitatavus on lahendatud hoopis operatsioonisüsteemi tasandil: käivitataval failil pidi olema laiendiks COM, EXE või BAT. Atribuudid omaniku- ja grupiõiguste jaoks puuduvad.

===FATi plussid===
* kiirus
* lihtsus
* töökindlus
* hea tugi kõikvõimalikes seadmetes ja süsteemides

===FATi miinused===
* fragmenteerumisoht
* patenteeritus
* faili suuruse piirangud
* sobilik ainult ühekasutajasüsteemi (privileegi- ja grupisüsteemi puudumine)

FAT

2009-09-08T20:46:49Z

Wk: Uus lehekülg: 'Kategooria:OS Kategooria:Failisüsteem FAT (''File Allocation Table'') on väga lihtsa ülesehitusega kiire ja töökindel failisüsteem, need omadused on taganud selle…'

[[Kategooria:OS]]
[[Kategooria:Failisüsteem]]

FAT (''File Allocation Table'') on väga lihtsa ülesehitusega kiire ja töökindel [[failisüsteem]], need omadused on taganud selle laialdase kasutuse ka tänapäeval kõikvõimalikes mäluseadmetes.

===Ajalugu===
FATi töötas välja [[Microsoft]] 1970ndate teisel poolel ja seda hakati kasutama juba [[operatsioonisüsteem]]ide eelsel ajal (arvutid Microsoft Disc BASICu interpretaatoriga). Ka esimestes [[IBM]]i [[PC]]-des kasutati seda failisüsteemi. Algselt võis failinimi FATis koosneda vaid 8+3 märgist, viimased 3 olid laiendiks, millega määrati failitüüp. Kui [[Windows 95]] väljatulekuga seoses töötati välja uus täiendatud FAT32, sai failinimi olla juba kuni 255 märki pikk (kuigi sisemiselt kasutab FAT siiani 8+3 skeemi). [[Mac]]i-kasutajate sõnum [[Windows]]i-kasutajatele oli '''C:>\NGRTLTSN.W95'''

Viimane laiatarbe operatsioonisüsteem, mis vaikimisi kasutas FATi, oli Windows ME.

===Kasutamine===
FATis võib failil olla 4 atribuuti:
; read-only : faili saab avada ainult lugemiseks
; hidden : fail on kataloogiloendites varjatud
; system : fail on süsteemseks kasutamiseks
; archive : faili on vaja arhiveerida (muudetud pärast viimast arhiveerimist)
Faili käivitatavus on lahendatud hoopis operatsioonisüsteemi tasandil: käivitataval failil pidi olema laiendiks COM, EXE või BAT. Atribuudid omaniku- ja grupiõiguste jaoks puuduvad.

===FATi plussid===
* kiirus
* lihtsus
* töökindlus
* hea tugi kõikvõimalikes seadmetes ja süsteemides

===FATi miinused===
* fragmenteerumisoht
* patenteeritus
* faili suuruse piirangud
* sobilik ainult ühekasutajasüsteemi (privileegi- ja grupisüsteemi puudumine)

Millist Linuxit valida

2009-09-06T21:33:49Z

Wk: /* Millist Linuxit valida? */

[[kategooria:kasulikud näpunäited]]
===Tahan ka Linuxit - mis ma tegema pean?===
Leidma võimaluse mõne Linuxiga LiveCD tekitamiseks või laenamiseks. Näiteks [[Ubuntu]]lised pakuvad võimalust endale tasuta CD koju tellida.

===Millist Linuxit valida?===
Soovitav on valida distributsioon, millel on piisav eesti kasutajaskond ‒ siis saab selle kohta ka piisavalt infot ja abi. Ka pead mõtlema, mida Sa Linuxiga teha soovid, sest erinevate tegevuste jaoks on loodud erinevad [[:kategooria:linuxi distributsioonid|distributsioonid]]. Rusikareeglina saab kõigi suuremate distrodega täita kõiki funktsioone, kuid vahel on mõttekas valida mõni spetsiaalse ülesande (n:ruuter, väikekontori server või meediamägija) lahendamiseks kokku pandud süsteem.

Suurima kasutajaskonnaga graafilise kasutajaliidesega distrod Eestis:
* [[Ubuntu]] - hea toega, eestikeelne paigaldus, kasutab [[Gnome]]'i keskkonda
* [[Kubuntu]] - hea toega, eestikeelne paigaldus, kasutab [[KDE]]'i keskkonda
* [[Estobuntu]] - nagu eelmine, aga häälestatud eestlaste vajaduste järgi, hää ID-kaardi ja muude kohalike eripärade tugi, ka on kohe toetatud mp3, DVD ja Flash
* [[Debian]] - hea toega, ingliskeelne paigaldus, on olemas nii KDE kui Gnome'i keskkonnaga paigaldus, stabiilne versioon on väga konservatiivne ja kindel. Nagu kalju. Sellest tulenevalt pole tarkvara kõige värksem.
* [[Mandriva]] - hea toega, eestikeelne paigaldus, on olemas nii KDE kui Gnome'i keskkonnaga paigaldus
* [[Fedora]] - väiksema toega, kasutab Gnome'i keskkonda
* [[Suse]] - väiksema toega, eestikeelne paigaldus, on olemas nii KDE kui Gnome'i keskkonnaga paigaldus
* [[Gentoo]] - sobib neile, kes soovivad süvitsi tutvuda karu kõhus olevaga, paigaldamine käib ingliskeelse põhjaliku käsiraamatu järgi, kogu süsteem kompileeritakse konkreetse arvuti tarvis ja see tagab parema jõudluse. Umbes nagu rätsepaülikond.
* [[PC-BSD]], [[FreeBSD]] - pole tegelikult [[Linux]]id, aga arendust kannab sarnane vaba tarkvara filosoofia, kasutajaskond väike, aga asjatundlik ja abivalmis

===KDE või Gnome?===
Alustuseks on raske otsustada, kumb on parem, kas KDE või Gnome? Tegemist on hetkel kõige levinumate töökeskkondadega, mis on komplekteeritud kõige enam vajaminevate töövahenditega. Näiteks, kui Gnome'is on CD/DVD-de kirjutamiseks kaasas vaikimisi programm nimega [[Brasero]], siis KDEs täidab sama funktsiooni [[K3b]] jne. Mõningad programmid kattuvad, samuti on võimalik ühe töökeskkonna programme paigaldada ja kasutada ka teises. Programmid erinevad mõnevõrra oma kasutusloogikalt (n: erinevad kasutajadialoogid).
Ilma nägemata ja katsumata on algajal siiski raske esimest valikut langetada. Seepärast väike spikker, mis ei pretendeeri lõplikule tõele, vaid koosneb minu tähelepanekutest:
* Kui Sulle meeldib rohkem hiirega asju ajada, vali Gnome.
* Kui eelistad käsi klaviatuurilt asjata mitte tõsta, vali KDE
* Kui Sulle meeldib asju põhjalikult ümber häälestada, annab KDE selleks paremaid võimalusi.
* Gnome'i kasutajad ütlevad, et KDE on lihtsalt kole. Pean tunnistama, et KDE-l on olnud koledaid vaikestiile, kuid minu arvates on see ajalugu. Siiski, kui arvad, et ilu on häälestusvõimalustest olulisem, võib sobivam süsteem olla Gnome.

Pea meeles, et kui valid süsteemi, kus on töökeskkonnaks üks või teine, siis alati on võimalik paigaldada lisaks ka alternatiivne keskkond ja järele uurida, kas mitte teine parem pole.

===Miks veel erinevaid proovida?===
Vaatamata sellele, et kõikide distrode tuum on üks ‒ Linuxi kernel ‒, erinevad ka ülalnimetet laiatarbedistrod üksteisest piisavalt, et kui ühega päris kõik ei laabu nii nagu Sulle meelepärane, siis tasub proovida ka mõnd teist. Ühel on teatud riistvara toetatud paremini kui teisel, kolmandal jälle põhjalikumalt läbimõeldud lahendused Wifi või 3G kasutamiseks.

===Mis on LiveCD?===
LiveCD-d on ainult CD, DVD või muu buutimist võimaldava meedia peal paiknevad Linuxi distributsioonid, mis võimaldavad süsteemiga tutvuda ilma midagi veel arvutisse paigaldamata. Paljudel tuntud distributsioonidel on olemas kohe ka LiveCD-d, et kasutajad saaksid enne aimu, millega on tegu. Samuti on olemas distributsioonid, mis ainult LiveCD-sid välja lasevad. Osad nendest omavad kohe kaasas sptesiaalseid vahendeid näiteks süsteemi parandamiseks, teised on aga lihtsalt CD-l baseeruvad operatsioonisüsteemid. Paljud loevad LiveCD distributsioone tunduvalt ohutumateks ja mugavamateks, kui tavalisi operatsioonisüsteeme. Viirused ei saa neid hävitada ja endale meeldiv operatsioonisüsteem on alati CD-l või muul meedial kaasas.

== Vaata ka ==
[[:kategooria:linuxi distributsioonid|Linuxi distributsioonid]]

== Välislingid ==
[http://distrowatch.com/ Distrowatch]

Python

2009-09-06T07:42:02Z

Wk: /* Ajalugu */

[[Kategooria:Tarkvara]]
{{Tarkvara|
| nimi = Python
| logo = [[Pilt:Python_logo.png|200px]]
| screenshot =
| pildi_allkiri =
| tyyp = programmeerimiskeel
| arendaja = [[Python Software Foundation]]
| litsents = [[Python Software Foundation License]]
| viimane_versioon = 3.0
| viimane_valjalase = 3.12.2008
| staatus = aktiivne
| eesti_keel =
| koduleht = http://www.python.org/
| foorum =
}}
'''Python''' on interpreteeriv programmeerimiskeel, mida algselt arendati skriptikeeleks. Python võimaldab mitut programmeerimisstiili, näiteks objektorienteeritud, protseduraalset või funktsionaalset programmeerimist. Pythonit peetakse küllalt lihtsaks keeleks ja seda on soovitatud programmeerimise õppimisel esimeseks keeleks traditsioonilise [[BASIC]]u asemel.

== Ajalugu ==

Pythoni lõi 1990-ndate alguses Guido van Rossum Hollandis Stichting Mathematisch Centrumis. Python on keele ABC järglane. 2000. aasta mais lõid Guido van Rossum ja Pythoni arendustiim BeOpen PythonLabs firma, mis sama aasta oktoobris ühines firma Digital Creations tiimiga (nüüd tuntud kui Zope Corporation). 2001. aastal loodi mittetulundusühing [[Python Software Foundation]], mis omab Pythoni autoriõigust, sponsoriks on ka Zope Corporation.

Python on oma nime saanud briti naljameeste telesarja "Monty Pythoni lendav tsirkus" järgi. Dokumentatsiooni koodinäidetes üritatakse vältida liigset tõsidust viidetega grupi loomingule.

Kõik Pythoni avalikustatud versioonid on [[avatud lähtekood]]iga. Enamus, kuigi mitte kõik, väljalasked ühilduvad ka [[GPL]] litsentsiga. Pythoni interpretaatorit ja teeke levitatakse tasuta.

== Tehniline info ==

Python on dünaamiliste andmetüüpidega keel, seega programmeerijal ei ole tarvis määratleda muutujate tüüpe. See suurendab programmeerija võimalusi, kuid on veaohtlik.

Pythoni koodi interpreteerimine ja optimeerimine võivad olla mõnikord aeglased protsessid. Selle koha pealt sarnaneb Python [[Java]]ga, kuna ka Pythoni programmid kompileeritakse enamasti baitkoodiks. Siiski on Pythoni programmid masinkoodi kompileeritud programmidest ([[C (keel)|C]], [[C++]]) alati aeglasemad, isegi mitu korda. Samas tänapäeva arvutite kiiruse juures pole seda vahet tihti märgatagi.

== Võrdlus teiste keeltega ==

Pythoni kasutamine erineb teistest keeltest arendamise kiiruse poolest; samas on olemas kõik objektorienteeritud programmeerimise vahendid. Python on hea keel prototüüpimiseks: tihtipeale luuakse mingi arvutiprogrammi esialgne kavand selles keeles ning hiljem realiseeritakse see mõnes kiiremas kõrgkeeles. Vahel kirjutatakse ainult programmi aeglasemad osad C-s või C++-s.
== Õpetused ==
*[http://www.cl.ut.ee/inimesed/nkahusk/sissejuhatus-pythonisse/ Sissejuhatus pythonisse - Eesti keeles]
*[http://www.sthurlow.com/python/ Hea leht algjatele - Inglise keeles]

== Välislingid ==

*[http://www.python.org Pythoni ametlik kodulehekülg]
*[http://www.zope.com Zope Corporation]
*[http://www.zope.org Zope Community]
*[http://www.cwi.nl/ Centrum voor Wiskunde en Informatica]

Kategooria:Kustutada

2009-09-06T06:53:12Z

Wk:

Siia jõuavad artiklid, mida ühel või teisel '''tõsisel''' põhjusel oleks mõistlik vikist eemaldada. Kui sisu on võimalik ära kasutada mõne teise artikli täiendamiseks, siis tuleks seda ka alati teha.

Arutelu:Adobe Creative Suite

2009-09-05T21:21:50Z

Wk: Uus lehekülg: 'Kui Scribus toetab PDF/X-3, siis milleks peab trükkal üldse teadma midagi Scribusest? ~~~~'

Kui Scribus toetab PDF/X-3, siis milleks peab trükkal üldse teadma midagi Scribusest? WK 5. september 2009, kell 21:21 (UTC)

Millist Linuxit valida

2009-09-05T21:17:54Z

Wk: /* Millist Linuxit valida? */

[[kategooria:kasulikud näpunäited]]
===Tahan ka Linuxit - mis ma tegema pean?===
Leidma võimaluse mõne Linuxiga LiveCD tekitamiseks või laenamiseks. Näiteks [[Ubuntu]]lised pakuvad võimalust endale tasuta CD koju tellida.

===Millist Linuxit valida?===
Soovitav on valida distributsioon, millel on piisav eesti kasutajaskond ‒ siis saab selle kohta ka piisavalt infot ja abi. Ka pead mõtlema, mida Sa Linuxiga teha soovid, sest erinevate tegevuste jaoks on loodud erinevad [[:kategooria:linuxi distributsioonid|distributsioonid]]. Rusikareeglina saab kõigi suuremate distrodega täita kõiki funktsioone, kuid vahel on mõttekas valida mõni spetsiaalse ülesande (n:ruuter, väikekontori server või meediamägija) lahendamiseks kokku pandud süsteem.

Suurima kasutajaskonnaga graafilise kasutajaliidesega distrod Eestis:
* [[Ubuntu]] - hea toega, eestikeelne paigaldus, kasutab [[Gnome]]'i keskkonda
* [[Kubuntu]] - hea toega, eestikeelne paigaldus, kasutab [[KDE]]'i keskkonda
* [[Estobuntu]] - nagu eelmine, aga häälestatud eestlaste vajaduste järgi, hää ID-kaardi ja muude kohalike eripärade tugi, ka on kohe toetatud mp3, DVD ja Flash
* [[Debian]] - hea toega, ingliskeelne paigaldus, on olemas nii KDE kui Gnome'i keskkonnaga paigaldus, stabiilne versioon on väga konservatiivne ja kindel. Nagu kalju. Sellest tulenevalt pole tarkvara kõige värksem.
* [[Mandriva]] - hea toega, eestikeelne paigaldus, on olemas nii KDE kui Gnome'i keskkonnaga paigaldus
* [[Fedora]] - väiksema toega, kasutab Gnome'i keskkonda
* [[Suse]] - väiksema toega, eestikeelne paigaldus, on olemas nii KDE kui Gnome'i keskkonnaga paigaldus
* [[Gentoo]] - sobib neile, kes soovivad põhjalikumalt tutvuda karu kõhus olevaga, paigaldamine käib ingliskeelse põhjaliku käsiraamatu järgi, kogu süsteem kompileeritakse konkreetse arvuti tarvis ja see tagab parema jõudluse. Umbes nagu rätsepaülikond.
* [[PC-BSD]] - pole tegelikult [[Linux]], aga arendust kannab sarnane vaba tarkvara filosoofia, kasutajaskond väike, aga asjatundlik ja abivalmis

===KDE või Gnome?===
Alustuseks on raske otsustada, kumb on parem, kas KDE või Gnome? Tegemist on hetkel kõige levinumate töökeskkondadega, mis on komplekteeritud kõige enam vajaminevate töövahenditega. Näiteks, kui Gnome'is on CD/DVD-de kirjutamiseks kaasas vaikimisi programm nimega [[Brasero]], siis KDEs täidab sama funktsiooni [[K3b]] jne. Mõningad programmid kattuvad, samuti on võimalik ühe töökeskkonna programme paigaldada ja kasutada ka teises. Programmid erinevad mõnevõrra oma kasutusloogikalt (n: erinevad kasutajadialoogid).
Ilma nägemata ja katsumata on algajal siiski raske esimest valikut langetada. Seepärast väike spikker, mis ei pretendeeri lõplikule tõele, vaid koosneb minu tähelepanekutest:
* Kui Sulle meeldib rohkem hiirega asju ajada, vali Gnome.
* Kui eelistad käsi klaviatuurilt asjata mitte tõsta, vali KDE
* Kui Sulle meeldib asju põhjalikult ümber häälestada, annab KDE selleks paremaid võimalusi.
* Gnome'i kasutajad ütlevad, et KDE on lihtsalt kole. Pean tunnistama, et KDE-l on olnud koledaid vaikestiile, kuid minu arvates on see ajalugu. Siiski, kui arvad, et ilu on häälestusvõimalustest olulisem, võib sobivam süsteem olla Gnome.

Pea meeles, et kui valid süsteemi, kus on töökeskkonnaks üks või teine, siis alati on võimalik paigaldada lisaks ka alternatiivne keskkond ja järele uurida, kas mitte teine parem pole.

===Miks veel erinevaid proovida?===
Vaatamata sellele, et kõikide distrode tuum on üks ‒ Linuxi kernel ‒, erinevad ka ülalnimetet laiatarbedistrod üksteisest piisavalt, et kui ühega päris kõik ei laabu nii nagu Sulle meelepärane, siis tasub proovida ka mõnd teist. Ühel on teatud riistvara toetatud paremini kui teisel, kolmandal jälle põhjalikumalt läbimõeldud lahendused Wifi või 3G kasutamiseks.

===Mis on LiveCD?===
LiveCD-d on ainult CD, DVD või muu buutimist võimaldava meedia peal paiknevad Linuxi distributsioonid, mis võimaldavad süsteemiga tutvuda ilma midagi veel arvutisse paigaldamata. Paljudel tuntud distributsioonidel on olemas kohe ka LiveCD-d, et kasutajad saaksid enne aimu, millega on tegu. Samuti on olemas distributsioonid, mis ainult LiveCD-sid välja lasevad. Osad nendest omavad kohe kaasas sptesiaalseid vahendeid näiteks süsteemi parandamiseks, teised on aga lihtsalt CD-l baseeruvad operatsioonisüsteemid. Paljud loevad LiveCD distributsioone tunduvalt ohutumateks ja mugavamateks, kui tavalisi operatsioonisüsteeme. Viirused ei saa neid hävitada ja endale meeldiv operatsioonisüsteem on alati CD-l või muul meedial kaasas.

== Vaata ka ==
[[:kategooria:linuxi distributsioonid|Linuxi distributsioonid]]

== Välislingid ==
[http://distrowatch.com/ Distrowatch]

Estobuntu

2009-09-05T21:16:14Z

Wk:

[[Kategooria:Linuxi distributsioonid]]
{{Linuxi info|
nimi = Estobuntu
|logo = [[Pilt:Estobuntu logo.jpg|200px]]
|screenshot = [[Pilt:Estobuntu809.jpg|250px]]
|pildi allkiri = Estobuntu 8.09
|arendaja = Rivo Laks ja Laur Mõtus
|perekond = [[Ubuntu]]
|arendusmudel = [[FOSS]]
|viimane versioon = Estobuntu 9.05
|viimane valjalase =
|ui = [[KDE]]
|pakihaldus = [[DEB]]
|litsents = [[GPL]]
|staatus = aktiivne
|koduleht = http://estobuntu.org
|foorum = http://pingviin.org/index.php
|ametlikud_peeglid = http://estobuntu.org/allalaadimine
|mitteametlikud_peeglid =
}}
Estobuntu on eestikeelne live-CD, kus on kohe kaasas tugi MP3-failide, Flashi, DivX-failide ja DVD-de esitamiseks, samuti on Firefox vaikimisi eestikeelne ning ID-kaarti ja Kõu mobiilseid seadmeid saab kasutada juba enne paigaldamist, s.t CD-lt käivitatud süsteemis.
Nii et mine allkirjasta julgelt dokumente, samal ajal kui paigaldusprogramm Estobuntut su arvutisse paigaldab ;)
Meil on oma pisike [[Varamud|tarkvaravaramu]], mis ilusasti kasvab, ja plaaditõmmised, mida kõik alla tirida ja plaadile kirjutada saavad.
Estobuntu põhineb KDE töölauaga Ubuntu Hardy'l ja Estobuntu meeskond töötab aktiivselt Ubuntu veel paremaks muutmise nimel.

104 Ubuntu uuendused

2009-09-05T21:13:08Z

Wk: toimetamismallid

{{Mall:Pooleli}}
{{Mall:Aidake}}
[[Kategooria:Ubuntu alustamisjuhend]]
== Ubuntu uuendused ==

==== Kuidas ise uuendada Ubuntut ====

*Lugege [[#Üldised Märkused]]
*Lugege [[#Kuidas lisada täiendavaid repositooriume?]]

sudo apt-get update
sudo apt-get upgrade

Kategooria:Skriptid

2009-09-05T21:10:58Z

Wk: Uus lehekülg: 'Pingviini viki skriptikogu'

Pingviini viki skriptikogu

LTSP:Tutvustus

2009-09-05T21:07:42Z

Wk: toimetamismallid

{{Mall:Oodake}}
{{Mall:Aidake}}
[[Kategooria:LTSP]]

== Ajalugu ==
Projkt sai alguse pundi entusiastide poolt aastal 1999

== Versioonid ==
ltsp4 ja ltsp5 erinevused

== Töötamise põhimõte ==
Lihtne

== Terminalid ==
riistvaraliselt kirjeldada pilte

== Klientide tüübid ==
fat client thin client

== Välislingid ==

== Näiteid reaalelust ==
(success storys)
Kalmetu Põhikooli näide
Tallinna Õismäe Gümnaasiumi näide Anti Sullin äkki aitab

'''L'''inux '''T'''erminal '''S'''erver '''P'''roject

tuleb

Kategooria:OpenOffice.org

2009-09-05T21:04:01Z

Wk: Uus lehekülg: 'OpenOffice.org-iga seotud artiklid'

OpenOffice.org-iga seotud artiklid

Kategooria:Kustutada

2009-09-05T21:01:29Z

Wk: Uus lehekülg: 'Siia jõuavad artiklid, mida ühel või teisel '''tõsisel''' põhjusel oleks mõistlik vikist eemaldada. Kui sisu on võimalik ära kasutada mõne teise artikli täiendamiseks, sis…'

Siia jõuavad artiklid, mida ühel või teisel '''tõsisel''' põhjusel oleks mõistlik vikist eemaldada. Kui sisu on võimalik ära kasutada mõne teise artikli täiendamiseks, sis tuleks seda ka alati teha.

Arutelu:Mandriva Linux 2006 installeerimine

2009-09-05T20:58:36Z

Wk: Uus lehekülg: 'Ammu alustatud artikkel on jäänud pooleli ja kaotanud oma aktuaalsuse ~~~~'

Ammu alustatud artikkel on jäänud pooleli ja kaotanud oma aktuaalsuse WK 5. september 2009, kell 20:58 (UTC)

Mandriva Linux 2006 installeerimine

2009-09-05T20:55:48Z

Wk:

{{Mall:Kustutada}}
==Sissejuhatuseks==

Miks ma üldse taolise asja ette võtsin? Ehk on kiire ja lihtne vastus see, et pikapeale on ära tüüdanud pidev legend, et Linux on raske ja keeruline, installida täiesti võimatu ja Windowsiga parem üldse mitte võrdlema hakata.

No mis siis ikka, peab tegema puust ette ja punaselt/piltidega, et ka vähe algajam kasutaja julgeks proovida. Et paljudel puhkudel on süsteemis esialgu just windows installeeritud, siis lõin endalegi sarnased tingimused, et asja vajaliku partitsiooni loomisest alustada.

Et asume siis asja juurde.

//pooleli//

Mall:Kustutada

2009-09-05T20:54:25Z

Wk: Uus lehekülg: '{| cellspacing="2" cellpadding="3" style="width:100%;border:solid #999 1px; background:#fee; margin:0.5em auto;clear:both;" |- | style="text-align:center;"|'''See artikkel on esitat…'

{| cellspacing="2" cellpadding="3" style="width:100%;border:solid #999 1px; background:#fee; margin:0.5em auto;clear:both;"
|-
| style="text-align:center;"|'''See artikkel on esitatud kustutamiseks. Põhjus on toodud arutelu lehel'''
|}
<includeonly>[[Kategooria:Kustutada]]</includeonly>

Curl

2009-09-05T20:00:41Z

Wk: ümbersõnastus, viiteid

[[Kategooria:Õpetused]]

{{Tarkvara|
| nimi = cUrl
| logo =
| screenshot = [[Pilt:cUrl-screenshot.png|250px]]
| pildi_allkiri = cUrl ekraanitõmmis
| tyyp =
| arendaja =
| litsents = [[http://curl.haxx.se/docs/copyright.html MIT/X License]]
| viimane_versioon = 7.17.1
| viimane_valjalase = October 29, 2007
| staatus =
| koduleht = [http://curl.haxx.se/ | cUrl]
| foorum =
}}

===Üldine===

'''cUrl''' on populaarne failisikutaja, mis nägi ilmavalgust 1997.aasta teisel poolel. Loojaks [http://daniel.haxx.se/ Daniel Stenberg], kel tuli toona idee muuta valuutakursin kättesaadavaks ka [[IRC]] (Internet Relay Chat) kasutajatele. Kõik vajalikud andmed olid veebis olemas, oli vaid vaja need muuta kättesaadavaks. Selleks kasutas programmi autor vabavaralist tööriista [http://www.aasted.org/HTTPget/ HTTPget] ning lisas [[gopher]]i ja [[ftp]] toetuse. Sel hetkel kandis tema programm veel nime urlget. Kui programmile 1998. aastal lisati üleslaadimise toetus, siis nimetati see ametlikult ümber '''cURL'''-iks, mis on lühend väljendist "Client of URL", kuna kasutab [http://en.wikipedia.org/wiki/Uniform_Resource_Locator#URI.2FURL_syntax_in_brief URL süntaksi ].

*'''cUrl''' toetab erinevaid protokolle, näiteks FTP, FTPS, HTTP, HTTPS, TFTP, SCP, SFTP, Telnet, DICT, FILE ja LDAP. Selle programmi abil pääsete ligi ka kohtadele, kus on HTTPS sertifikaadid ja kasutaja+salasõna põhine autentimine (Toetab Basic, Digest, NTLM, HTTP Negotiate, FTP kerberos4 ).
*'''cUrl''' pole ainult failide allalaadimiseks, andmeid saab saata ka ülespoole, '''cUrl''' toetab mitmeid meetodeid üleslaadimiseks: HTTP POST, HTTP PUT, FTP üleslaadimine ja HTTP vormi põhine üleslaadimine.
* '''cURL''' pole [[wget]]i kloon.
*[http://curl.haxx.se/libcurl/ Libcurl ] on rakenduse koodistik, mida kasutajad saavad vastavalt [http://curl.haxx.se/docs/copyright.html BSD litsentsile] kasutada oma rakendustes.

===Kasutamine===
man curl

{{täiendada}}

===Näited===
{{lisa}}
===Vaata ka===
*[http://viki.pingviin.org/index.php/Wget Wget]

===Välislingid===
*[http://curl.haxx.se/ cURL koduleht]
*[http://curl.internet.bs/docs/faq.html cUrl KKK]
*[http://curl.haxx.se/docs/comparison-table.html Erinevate allalaadimisrakenduste võrdlustabel]
*[http://curl.rtin.bz/docs/programs.html cUrli kasutavad programmid ja skriptid]
*[http://www.xach.com/snarf/ Snarf]

Millist Linuxit valida

2009-09-05T19:45:22Z

Wk: /* Millist Linuxit valida? */

[[kategooria:kasulikud näpunäited]]
===Tahan ka Linuxit - mis ma tegema pean?===
Leidma võimaluse mõne Linuxiga LiveCD tekitamiseks või laenamiseks. Näiteks [[Ubuntu]]lised pakuvad võimalust endale tasuta CD koju tellida.

===Millist Linuxit valida?===
Soovitav on valida distributsioon, millel on piisav eesti kasutajaskond ‒ siis saab selle kohta ka piisavalt infot ja abi. Ka pead mõtlema, mida Sa Linuxiga teha soovid, sest erinevate tegevuste jaoks on loodud erinevad [[:kategooria:linuxi distributsioonid|distributsioonid]]. Rusikareeglina saab kõigi suuremate distrodega täita kõiki funktsioone, kuid vahel on mõttekas valida mõni spetsiaalse ülesande (n:ruuter, väikekontori server või meediamägija) lahendamiseks kokku pandud süsteem.

Suurima kasutajaskonnaga graafilise kasutajaliidesega distrod Eestis:
* [[Ubuntu]] - hea toega, eestikeelne paigaldus, kasutab [[Gnome]]'i keskkonda
* [[Kubuntu]] - hea toega, eestikeelne paigaldus, kasutab [[KDE]]'i keskkonda
* [[Estobuntu]] - nagu eelmine, aga häälestatud eestlaste vajaduste järgi, hää ID-kaardi ja muude kohalike eripärade tugi
* [[Debian]] - hea toega, ingliskeelne paigaldus, on olemas nii KDE kui Gnome'i keskkonnaga paigaldus, stabiilne versioon on väga konservatiivne ja kindel. Nagu kalju. Sellest tulenevalt pole tarkvara kõige värksem.
* [[Mandriva]] - hea toega, eestikeelne paigaldus, on olemas nii KDE kui Gnome'i keskkonnaga paigaldus
* [[Fedora]] - väiksema toega, kasutab Gnome'i keskkonda
* [[Suse]] - väiksema toega, eestikeelne paigaldus, on olemas nii KDE kui Gnome'i keskkonnaga paigaldus
* [[Gentoo]] - sobib neile, kes soovivad põhjalikumalt tutvuda karu kõhus olevaga, paigaldamine käib ingliskeelse põhjaliku käsiraamatu järgi, kogu süsteem kompileeritakse konkreetse arvuti tarvis ja see tagab parema jõudluse. Umbes nagu rätsepaülikond.
* [[PC-BSD]] - pole tegelikult [[Linux]], aga arendust kannab sarnane vaba tarkvara filosoofia, kasutajaskond väike, aga asjatundlik ja abivalmis

===KDE või Gnome?===
Alustuseks on raske otsustada, kumb on parem, kas KDE või Gnome? Tegemist on hetkel kõige levinumate töökeskkondadega, mis on komplekteeritud kõige enam vajaminevate töövahenditega. Näiteks, kui Gnome'is on CD/DVD-de kirjutamiseks kaasas vaikimisi programm nimega [[Brasero]], siis KDEs täidab sama funktsiooni [[K3b]] jne. Mõningad programmid kattuvad, samuti on võimalik ühe töökeskkonna programme paigaldada ja kasutada ka teises. Programmid erinevad mõnevõrra oma kasutusloogikalt (n: erinevad kasutajadialoogid).
Ilma nägemata ja katsumata on algajal siiski raske esimest valikut langetada. Seepärast väike spikker, mis ei pretendeeri lõplikule tõele, vaid koosneb minu tähelepanekutest:
* Kui Sulle meeldib rohkem hiirega asju ajada, vali Gnome.
* Kui eelistad käsi klaviatuurilt asjata mitte tõsta, vali KDE
* Kui Sulle meeldib asju põhjalikult ümber häälestada, annab KDE selleks paremaid võimalusi.
* Gnome'i kasutajad ütlevad, et KDE on lihtsalt kole. Pean tunnistama, et KDE-l on olnud koledaid vaikestiile, kuid minu arvates on see ajalugu. Siiski, kui arvad, et ilu on häälestusvõimalustest olulisem, võib sobivam süsteem olla Gnome.

Pea meeles, et kui valid süsteemi, kus on töökeskkonnaks üks või teine, siis alati on võimalik paigaldada lisaks ka alternatiivne keskkond ja järele uurida, kas mitte teine parem pole.

===Miks veel erinevaid proovida?===
Vaatamata sellele, et kõikide distrode tuum on üks ‒ Linuxi kernel ‒, erinevad ka ülalnimetet laiatarbedistrod üksteisest piisavalt, et kui ühega päris kõik ei laabu nii nagu Sulle meelepärane, siis tasub proovida ka mõnd teist. Ühel on teatud riistvara toetatud paremini kui teisel, kolmandal jälle põhjalikumalt läbimõeldud lahendused Wifi või 3G kasutamiseks.

===Mis on LiveCD?===
LiveCD-d on ainult CD, DVD või muu buutimist võimaldava meedia peal paiknevad Linuxi distributsioonid, mis võimaldavad süsteemiga tutvuda ilma midagi veel arvutisse paigaldamata. Paljudel tuntud distributsioonidel on olemas kohe ka LiveCD-d, et kasutajad saaksid enne aimu, millega on tegu. Samuti on olemas distributsioonid, mis ainult LiveCD-sid välja lasevad. Osad nendest omavad kohe kaasas sptesiaalseid vahendeid näiteks süsteemi parandamiseks, teised on aga lihtsalt CD-l baseeruvad operatsioonisüsteemid. Paljud loevad LiveCD distributsioone tunduvalt ohutumateks ja mugavamateks, kui tavalisi operatsioonisüsteeme. Viirused ei saa neid hävitada ja endale meeldiv operatsioonisüsteem on alati CD-l või muul meedial kaasas.

== Vaata ka ==
[[:kategooria:linuxi distributsioonid|Linuxi distributsioonid]]

== Välislingid ==
[http://distrowatch.com/ Distrowatch]

Millist Linuxit valida

2009-09-05T19:44:59Z

Wk: /* Millist Linuxit valida? */

[[kategooria:kasulikud näpunäited]]
===Tahan ka Linuxit - mis ma tegema pean?===
Leidma võimaluse mõne Linuxiga LiveCD tekitamiseks või laenamiseks. Näiteks [[Ubuntu]]lised pakuvad võimalust endale tasuta CD koju tellida.

===Millist Linuxit valida?===
Soovitav on valida distributsioon, millel on piisav eesti kasutajaskond ‒ siis saab selle kohta ka piisavalt infot ja abi. Ka pead mõtlema, mida Sa Linuxiga teha soovid, sest erinevate tegevuste jaoks on loodud erinevad [[:kategooria:linuxi distributsioonid|distributsioonid]]. Rusikareeglina saab kõigi suuremate distrodega täita kõiki funktsioone, kuid vahel on mõttekas valida mõni spetsiaalse ülesande (n:ruuter, väikekontori server või meediamägija) lahendamiseks kokku pandud süsteem.

Suurima kasutajaskonnaga graafilise kasutajaliidesega distrod Eestis:
* [[Ubuntu]] - hea toega, eestikeelne paigaldus, kasutab [[Gnome]]'i keskkonda
* [[Kubuntu]] - hea toega, eestikeelne paigaldus, kasutab [[KDE]]'i keskkonda
* [[Estobuntu]] - nagu eelmine, aga häälestatud eestlaste vajaduste järgi, hää ID-kaardi ja muude kohalike eripärade tugi
* [[Debian]] - hea toega, ingliskeelne paigaldus, on olemas nii KDE kui Gnome'i keskkonnaga paigaldus, stabiilne versioon on väga konservatiivne ja kindel. Nagu kalju. Sellest tulenevalt pole tarkvara kõige uuem.
* [[Mandriva]] - hea toega, eestikeelne paigaldus, on olemas nii KDE kui Gnome'i keskkonnaga paigaldus
* [[Fedora]] - väiksema toega, kasutab Gnome'i keskkonda
* [[Suse]] - väiksema toega, eestikeelne paigaldus, on olemas nii KDE kui Gnome'i keskkonnaga paigaldus
* [[Gentoo]] - sobib neile, kes soovivad põhjalikumalt tutvuda karu kõhus olevaga, paigaldamine käib ingliskeelse põhjaliku käsiraamatu järgi, kogu süsteem kompileeritakse konkreetse arvuti tarvis ja see tagab parema jõudluse. Umbes nagu rätsepaülikond.
* [[PC-BSD]] - pole tegelikult [[Linux]], aga arendust kannab sarnane vaba tarkvara filosoofia, kasutajaskond väike, aga asjatundlik ja abivalmis

===KDE või Gnome?===
Alustuseks on raske otsustada, kumb on parem, kas KDE või Gnome? Tegemist on hetkel kõige levinumate töökeskkondadega, mis on komplekteeritud kõige enam vajaminevate töövahenditega. Näiteks, kui Gnome'is on CD/DVD-de kirjutamiseks kaasas vaikimisi programm nimega [[Brasero]], siis KDEs täidab sama funktsiooni [[K3b]] jne. Mõningad programmid kattuvad, samuti on võimalik ühe töökeskkonna programme paigaldada ja kasutada ka teises. Programmid erinevad mõnevõrra oma kasutusloogikalt (n: erinevad kasutajadialoogid).
Ilma nägemata ja katsumata on algajal siiski raske esimest valikut langetada. Seepärast väike spikker, mis ei pretendeeri lõplikule tõele, vaid koosneb minu tähelepanekutest:
* Kui Sulle meeldib rohkem hiirega asju ajada, vali Gnome.
* Kui eelistad käsi klaviatuurilt asjata mitte tõsta, vali KDE
* Kui Sulle meeldib asju põhjalikult ümber häälestada, annab KDE selleks paremaid võimalusi.
* Gnome'i kasutajad ütlevad, et KDE on lihtsalt kole. Pean tunnistama, et KDE-l on olnud koledaid vaikestiile, kuid minu arvates on see ajalugu. Siiski, kui arvad, et ilu on häälestusvõimalustest olulisem, võib sobivam süsteem olla Gnome.

Pea meeles, et kui valid süsteemi, kus on töökeskkonnaks üks või teine, siis alati on võimalik paigaldada lisaks ka alternatiivne keskkond ja järele uurida, kas mitte teine parem pole.

===Miks veel erinevaid proovida?===
Vaatamata sellele, et kõikide distrode tuum on üks ‒ Linuxi kernel ‒, erinevad ka ülalnimetet laiatarbedistrod üksteisest piisavalt, et kui ühega päris kõik ei laabu nii nagu Sulle meelepärane, siis tasub proovida ka mõnd teist. Ühel on teatud riistvara toetatud paremini kui teisel, kolmandal jälle põhjalikumalt läbimõeldud lahendused Wifi või 3G kasutamiseks.

===Mis on LiveCD?===
LiveCD-d on ainult CD, DVD või muu buutimist võimaldava meedia peal paiknevad Linuxi distributsioonid, mis võimaldavad süsteemiga tutvuda ilma midagi veel arvutisse paigaldamata. Paljudel tuntud distributsioonidel on olemas kohe ka LiveCD-d, et kasutajad saaksid enne aimu, millega on tegu. Samuti on olemas distributsioonid, mis ainult LiveCD-sid välja lasevad. Osad nendest omavad kohe kaasas sptesiaalseid vahendeid näiteks süsteemi parandamiseks, teised on aga lihtsalt CD-l baseeruvad operatsioonisüsteemid. Paljud loevad LiveCD distributsioone tunduvalt ohutumateks ja mugavamateks, kui tavalisi operatsioonisüsteeme. Viirused ei saa neid hävitada ja endale meeldiv operatsioonisüsteem on alati CD-l või muul meedial kaasas.

== Vaata ka ==
[[:kategooria:linuxi distributsioonid|Linuxi distributsioonid]]

== Välislingid ==
[http://distrowatch.com/ Distrowatch]

Millist Linuxit valida

2009-09-05T19:43:58Z

Wk: Debian!

[[kategooria:kasulikud näpunäited]]
===Tahan ka Linuxit - mis ma tegema pean?===
Leidma võimaluse mõne Linuxiga LiveCD tekitamiseks või laenamiseks. Näiteks [[Ubuntu]]lised pakuvad võimalust endale tasuta CD koju tellida.

===Millist Linuxit valida?===
Soovitav on valida distributsioon, millel on piisav eesti kasutajaskond ‒ siis saab selle kohta ka piisavalt infot ja abi. Ka pead mõtlema, mida Sa Linuxiga teha soovid, sest erinevate tegevuste jaoks on loodud erinevad [[:kategooria:linuxi distributsioonid|distributsioonid]]. Rusikareeglina saab kõigi suuremate distrodega täita kõiki funktsioone, kuid vahel on mõttekas valida mõni spetsiaalse ülesande (n:ruuter, väikekontori server või meediamägija) lahendamiseks kokku pandud süsteem.

Suurima kasutajaskonnaga graafilise kasutajaliidesega distrod Eestis:
* [[Ubuntu]] - hea toega, eestikeelne paigaldus, kasutab [[Gnome]]'i keskkonda
* [[Kubuntu]] - hea toega, eestikeelne paigaldus, kasutab [[KDE]]'i keskkonda
* [[Estobuntu]] - nagu eelmine, aga häälestatud eestlaste vajaduste järgi, hää ID-kaardi ja muude kohalike eripärade tugi
* [[Debian]] - hea toega, ingliskeelne paigaldus, on olemas nii KDE kui Gnome'i keskkonnaga paigaldus, stabiilne versioon on väga konservatiivne ja kindel. Nagu kalju.
* [[Mandriva]] - hea toega, eestikeelne paigaldus, on olemas nii KDE kui Gnome'i keskkonnaga paigaldus
* [[Fedora]] - väiksema toega, kasutab Gnome'i keskkonda
* [[Suse]] - väiksema toega, eestikeelne paigaldus, on olemas nii KDE kui Gnome'i keskkonnaga paigaldus
* [[Gentoo]] - sobib neile, kes soovivad põhjalikumalt tutvuda karu kõhus olevaga, paigaldamine käib ingliskeelse põhjaliku käsiraamatu järgi, kogu süsteem kompileeritakse konkreetse arvuti tarvis ja see tagab parema jõudluse. Umbes nagu rätsepaülikond.
* [[PC-BSD]] - pole tegelikult [[Linux]], aga arendust kannab sarnane vaba tarkvara filosoofia, kasutajaskond väike, aga asjatundlik ja abivalmis

===KDE või Gnome?===
Alustuseks on raske otsustada, kumb on parem, kas KDE või Gnome? Tegemist on hetkel kõige levinumate töökeskkondadega, mis on komplekteeritud kõige enam vajaminevate töövahenditega. Näiteks, kui Gnome'is on CD/DVD-de kirjutamiseks kaasas vaikimisi programm nimega [[Brasero]], siis KDEs täidab sama funktsiooni [[K3b]] jne. Mõningad programmid kattuvad, samuti on võimalik ühe töökeskkonna programme paigaldada ja kasutada ka teises. Programmid erinevad mõnevõrra oma kasutusloogikalt (n: erinevad kasutajadialoogid).
Ilma nägemata ja katsumata on algajal siiski raske esimest valikut langetada. Seepärast väike spikker, mis ei pretendeeri lõplikule tõele, vaid koosneb minu tähelepanekutest:
* Kui Sulle meeldib rohkem hiirega asju ajada, vali Gnome.
* Kui eelistad käsi klaviatuurilt asjata mitte tõsta, vali KDE
* Kui Sulle meeldib asju põhjalikult ümber häälestada, annab KDE selleks paremaid võimalusi.
* Gnome'i kasutajad ütlevad, et KDE on lihtsalt kole. Pean tunnistama, et KDE-l on olnud koledaid vaikestiile, kuid minu arvates on see ajalugu. Siiski, kui arvad, et ilu on häälestusvõimalustest olulisem, võib sobivam süsteem olla Gnome.

Pea meeles, et kui valid süsteemi, kus on töökeskkonnaks üks või teine, siis alati on võimalik paigaldada lisaks ka alternatiivne keskkond ja järele uurida, kas mitte teine parem pole.

===Miks veel erinevaid proovida?===
Vaatamata sellele, et kõikide distrode tuum on üks ‒ Linuxi kernel ‒, erinevad ka ülalnimetet laiatarbedistrod üksteisest piisavalt, et kui ühega päris kõik ei laabu nii nagu Sulle meelepärane, siis tasub proovida ka mõnd teist. Ühel on teatud riistvara toetatud paremini kui teisel, kolmandal jälle põhjalikumalt läbimõeldud lahendused Wifi või 3G kasutamiseks.

===Mis on LiveCD?===
LiveCD-d on ainult CD, DVD või muu buutimist võimaldava meedia peal paiknevad Linuxi distributsioonid, mis võimaldavad süsteemiga tutvuda ilma midagi veel arvutisse paigaldamata. Paljudel tuntud distributsioonidel on olemas kohe ka LiveCD-d, et kasutajad saaksid enne aimu, millega on tegu. Samuti on olemas distributsioonid, mis ainult LiveCD-sid välja lasevad. Osad nendest omavad kohe kaasas sptesiaalseid vahendeid näiteks süsteemi parandamiseks, teised on aga lihtsalt CD-l baseeruvad operatsioonisüsteemid. Paljud loevad LiveCD distributsioone tunduvalt ohutumateks ja mugavamateks, kui tavalisi operatsioonisüsteeme. Viirused ei saa neid hävitada ja endale meeldiv operatsioonisüsteem on alati CD-l või muul meedial kaasas.

== Vaata ka ==
[[:kategooria:linuxi distributsioonid|Linuxi distributsioonid]]

== Välislingid ==
[http://distrowatch.com/ Distrowatch]

Millist Linuxit valida

2009-09-05T19:41:19Z

Wk: ajakohastatud ja konkretiseeritud

[[kategooria:kasulikud näpunäited]]
===Tahan ka Linuxit - mis ma tegema pean?===
Leidma võimaluse mõne Linuxiga LiveCD tekitamiseks või laenamiseks. Näiteks [[Ubuntu]]lised pakuvad võimalust endale tasuta CD koju tellida.

===Millist Linuxit valida?===
Soovitav on valida distributsioon, millel on piisav eesti kasutajaskond ‒ siis saab selle kohta ka piisavalt infot ja abi. Ka pead mõtlema, mida Sa Linuxiga teha soovid, sest erinevate tegevuste jaoks on loodud erinevad [[:kategooria:linuxi distributsioonid|distributsioonid]]. Rusikareeglina saab kõigi suuremate distrodega täita kõiki funktsioone, kuid vahel on mõttekas valida mõni spetsiaalse ülesande (n:ruuter, väikekontori server või meediamägija) lahendamiseks kokku pandud süsteem.

Suurima kasutajaskonnaga graafilise kasutajaliidesega distrod Eestis:
* [[Ubuntu]] - hea toega, eestikeelne paigaldus, kasutab [[Gnome]]'i keskkonda
* [[Kubuntu]] - hea toega, eestikeelne paigaldus, kasutab [[KDE]]'i keskkonda
* [[Estobuntu]] - nagu eelmine, aga häälestatud eestlaste vajaduste järgi, hää ID-kaardi ja muude kohalike eripärade tugi
* [[Mandriva]] - hea toega, eestikeelne paigaldus, on olemas nii KDE kui Gnome'i keskkonnaga paigaldus
* [[Fedora]] - väiksema toega, kasutab Gnome'i keskkonda
* [[Suse]] - väiksema toega, eestikeelne paigaldus, on olemas nii KDE kui Gnome'i keskkonnaga paigaldus
* [[Gentoo]] - sobib neile, kes soovivad põhjalikumalt tutvuda karu kõhus olevaga, paigaldamine käib ingliskeelse põhjaliku käsiraamatu järgi, kogu süsteem kompileeritakse konkreetse arvuti tarvis ja see tagab parema jõudluse. Umbes nagu rätsepaülikond.
* [[PC-BSD]] - pole tegelikult [[Linux]], aga arendust kannab sarnane vaba tarkvara filosoofia, kasutajaskond väike, aga asjatundlik ja abivalmis

===KDE või Gnome?===
Alustuseks on raske otsustada, kumb on parem, kas KDE või Gnome? Tegemist on hetkel kõige levinumate töökeskkondadega, mis on komplekteeritud kõige enam vajaminevate töövahenditega. Näiteks, kui Gnome'is on CD/DVD-de kirjutamiseks kaasas vaikimisi programm nimega [[Brasero]], siis KDEs täidab sama funktsiooni [[K3b]] jne. Mõningad programmid kattuvad, samuti on võimalik ühe töökeskkonna programme paigaldada ja kasutada ka teises. Programmid erinevad mõnevõrra oma kasutusloogikalt (n: erinevad kasutajadialoogid).
Ilma nägemata ja katsumata on algajal siiski raske esimest valikut langetada. Seepärast väike spikker, mis ei pretendeeri lõplikule tõele, vaid koosneb minu tähelepanekutest:
* Kui Sulle meeldib rohkem hiirega asju ajada, vali Gnome.
* Kui eelistad käsi klaviatuurilt asjata mitte tõsta, vali KDE
* Kui Sulle meeldib asju põhjalikult ümber häälestada, annab KDE selleks paremaid võimalusi.
* Gnome'i kasutajad ütlevad, et KDE on lihtsalt kole. Pean tunnistama, et KDE-l on olnud koledaid vaikestiile, kuid minu arvates on see ajalugu. Siiski, kui arvad, et ilu on häälestusvõimalustest olulisem, võib sobivam süsteem olla Gnome.

Pea meeles, et kui valid süsteemi, kus on töökeskkonnaks üks või teine, siis alati on võimalik paigaldada lisaks ka alternatiivne keskkond ja järele uurida, kas mitte teine parem pole.

===Miks veel erinevaid proovida?===
Vaatamata sellele, et kõikide distrode tuum on üks ‒ Linuxi kernel ‒, erinevad ka ülalnimetet laiatarbedistrod üksteisest piisavalt, et kui ühega päris kõik ei laabu nii nagu Sulle meelepärane, siis tasub proovida ka mõnd teist. Ühel on teatud riistvara toetatud paremini kui teisel, kolmandal jälle põhjalikumalt läbimõeldud lahendused Wifi või 3G kasutamiseks.

===Mis on LiveCD?===
LiveCD-d on ainult CD, DVD või muu buutimist võimaldava meedia peal paiknevad Linuxi distributsioonid, mis võimaldavad süsteemiga tutvuda ilma midagi veel arvutisse paigaldamata. Paljudel tuntud distributsioonidel on olemas kohe ka LiveCD-d, et kasutajad saaksid enne aimu, millega on tegu. Samuti on olemas distributsioonid, mis ainult LiveCD-sid välja lasevad. Osad nendest omavad kohe kaasas sptesiaalseid vahendeid näiteks süsteemi parandamiseks, teised on aga lihtsalt CD-l baseeruvad operatsioonisüsteemid. Paljud loevad LiveCD distributsioone tunduvalt ohutumateks ja mugavamateks, kui tavalisi operatsioonisüsteeme. Viirused ei saa neid hävitada ja endale meeldiv operatsioonisüsteem on alati CD-l või muul meedial kaasas.

== Vaata ka ==
[[:kategooria:linuxi distributsioonid|Linuxi distributsioonid]]

== Välislingid ==
[http://distrowatch.com/ Distrowatch]

Arutelu:VLC

2009-09-05T09:04:59Z

Wk:

Ei tea, kas peaks viitama, et see on tehtud ingliskeelse viki järgi?

Info on olemas ... nüüd peaks seda ilusamaks/loetavamaks tegema.

Viitama peaks ikka, eriti kui asi põhjalikult aluseks on.
Kui aga rääkida artiklisisestest viitadest märksõnadele, siis soovitaks rohkem ikka viidata siin samas pingviini-vikis olevale materjalile. Isegi kui vastavaid artikleid veel pole, lähevad need tühjad lingid ka [[Eri:WantedPages]] alla loendisse ja säält saavad oskajad nõutumatele artiklitele tasapisi sisu luua. Ja need, kes eelistavad põhjalikumat infot võõrkeeles lugeda, ei vaja nagunii siinset materjali. WK 3. september 2009, kell 20:12 (UTC)

Ja veel, oma nime lisamiseks on vaja lisada 3 ning nime ja kuupäeva lisamiseks 4 tildet WK 3. september 2009, kell 20:15 (UTC)

Selge ... mudin siin siis veel natuke. Aga kas on mõtet teha selliseid tühje linke, millele on tegelikult eestikeelne Vikipeedia leht olemas? Näiteks [http://et.wikipedia.org/wiki/DVD DVD]. kessu 4. september 2009, kell 14:23 (UTC)

Vikipeedia kell on küll vale ... praegu on kell hoopis 17.22 kessu 4. september 2009, kell 14:23 (UTC)

Vikides on enamasti kombeks välislingid koondada arikli lõpuossa Linkide sektsiooni ja sisemised asjad tekstis viidata. Ja viki kell pole vale, vaid UTC sääl lõpus tähistab niiöelda maailmaaega ehk universaalaega ehk Greenwichi aega. WK 4. september 2009, kell 18:05 (UTC)

Võibolla vale koht seda arutada, aga miks see maailmaaeg nii hea peaks olema ... suht segadusseajav ju. kessu 5. september 2009, kell 08:54 (UTC)

UTC-d kasutatakse ikka sellepärast, et viki on avatud süsteem, mida saab kasutada üle ilma. Pole põhjust eelistada üht konkreetset ajavööndit teistele. WK 5. september 2009, kell 09:04 (UTC)

Head

2009-09-05T08:46:38Z

Wk: Uus lehekülg: 'Kategooria:Linuxi käsud head (pea) - väljastab faili (või muu sisendi) "pea" ehk 10 esimest rida. <code>head</code> on vastand käsule tail -- kui <code>head</code> näi…'

[[Kategooria:Linuxi käsud]]

head (pea) - väljastab faili (või muu sisendi) "pea" ehk 10 esimest rida. <code>head</code> on vastand käsule [[tail]] -- kui <code>head</code> näitab "peast", siis <code>tail</code> "sabast".

==Kasutamine==
Lihtne esimese 10 rea väljastmine:
head mingi.txt
Keerulisem:
head --lines=-100 mingi.txt | grep -i 'error'
Väljastab faili mingi.txt kõik read peale 100 viimase ja [[grep]]iga sõelutakse välja need read, kus on tõstutundetult fraas '''error'''.

Olulisemad võtmed:
; -n, --lines=[-]n : väljasta esimesed n rida (vaikimisi 10 asemel); kui kasutada miinust, väljastatakse kõik peal n viimase rea
; --help : abiinfo

Põhjalikum juhend alati saadaval
man head

Tail

2009-09-05T08:42:24Z

Wk:

[[Kategooria:Linuxi käsud]]

tail (saba) - väljastab faili (või muu sisendi) "saba" ehk 10 viimast rida. tail on vastand käsule [[head]] -- kui <code>head</code> näitab "peast", siis <code>tail</code> "sabast".

==Kasutamine==
Lihtne viimase 10 rea väljastmine:
tail mingi.txt
Keerulisem:
tail -100 mingi.txt | grep -i 'error'
Väljastab faili mingi.txt 100 viimast rida ja [[grep]]iga sõelutakse välja need read, kus on tõstutundetult fraas '''error'''.

Administreerimisel mugav logide jälgmiseks:
tail -f /var/log/syslog

Olulisemad võtmed:
; -f, --follow : järgne ehk näita lisanduvat infot
; -n, --lines=n : väljasta viimased n rida (vaikimisi 10 asemel)
; --help : abiinfo

Põhjalikum juhend alati saadaval
man tail

Tail

2009-09-05T08:41:30Z

Wk: Uus lehekülg: 'Kategooria:Linuxi käsud tail (saba) - väljastab faili (või muu sisendi) "saba" ehk 10 viimast rida. tail on vastand käsule head -- kui <pre>head</pre> näitab "peast", …'

[[Kategooria:Linuxi käsud]]

tail (saba) - väljastab faili (või muu sisendi) "saba" ehk 10 viimast rida. tail on vastand käsule [[head]] -- kui <pre>head</pre> näitab "peast", siis <pre>tail</pre> "sabast".

==Kasutamine==
Lihtne viimase 10 rea väljastmine:
tail mingi.txt
Keerulisem:
tail -100 mingi.txt | grep -i 'error'
Väljastab faili mingi.txt 100 viimast rida ja [[grep]]iga sõelutakse välja need read, kus on tõstutundetult fraas '''error'''.

Administreerimisel mugav logide jälgmiseks:
tail -f /var/log/syslog

Olulisemad võtmed:
; -f, --follow : järgne ehk näita lisanduvat infot
; -n, --lines=n : väljasta viimased n rida (vaikimisi 10 asemel)
; --help : abiinfo

Põhjalikum juhend alati saadaval
man tail

Sort

2009-09-05T08:28:33Z

Wk: Uus lehekülg: 'Kategooria:Linuxi käsud sort (sorteerima) - sorteerib tektifaili(de) read ==Kasutamine== Lihtne sortimine: sort mingi.txt Keerulisem: sort -u -f *.txt > uus.fail See käsk …'

[[Kategooria:Linuxi käsud]]

sort (sorteerima) - sorteerib tektifaili(de) read

==Kasutamine==
Lihtne sortimine:
sort mingi.txt
Keerulisem:
sort -u -f *.txt > uus.fail
See käsk sordib kõigi kataloogis olevate tekstifailide sisu, arvestamata suur-väiketähtede erinevusi, ning kui mõnd rida on topelt, väljastab ainult topeltridadest ühe. '''NB!''' tulem kirjutatakse uude faili '''uus.fail''', et mitte haarata väljundfaili sorteeritavate failide hulka (nii juhtuks, kui faili nimi oleks näiteks uus.txt).

Olulisemad võtmed:
; -f, --ignore-case : ei erista suuri-väikeseid tähti
; -r, --reverse : tagurpidijärestus
; -u, --unique : kõrvalda topeltread, väljundis unikaalsed read
; --help : abiinfo

Põhjalikum juhend alati saadaval
man sort

Terminaliemulaator

2009-09-05T08:14:54Z

Wk: kategooria lisamine

[[Kategooria:Linuxi käsud]]
[[Pilt:200802090659531680x1050js7.png|thumb|Kuna terminaliprogrammid on vähenõudlikud, eelistavad paljud kogenud Linuxi-kasutajad terminalipõhiseid rakendusi.]]

Terminaliemulaator, lühidalt ka lihtsalt terminal, on üks [[Linux]]i tähtsamaid osi. Kui sa soovid Linuxit tundma õppida, on soovitatav vähemalt põhilised operatsioonid selgeks õppida või üles kirjutada. Windowsi kasutajatele teadmiseks, et tegu pole cmd.exe-ga, vaid võimsa ja paindliku tööriistaga.

Linuxi terminalis on võimalik käivitada mitmeid erinevaid käske ja rakendusi. Rakendusi võib käivitada argumentidega, nagu näiteks:
cat ~/1.txt # (näidatakse kodukataloogis asuvat faili 1.txt terminalis)
või kasutada torusid:
grep -i 'asi' ~/*.txt | grep -v 'tore' | sort | tail -10
See viimane käsk otsis ([[grep]]) kasutaja kodukataloogis kõikidest txt-laiendiga failidest tõstutundetut fraasi '''asi''', suunas tulemuse edasi, et välja sõeluda (taas grep) need read, milles pole fraasi '''tore''', suunas väljundi omakorda sorteerimisele [[sort]] ning viimane käsk ([[tail]]) väljastab meile sorteeritud ridadest 10 viimast.

Samas on võimalik terminalist saadud sisendit terminalist faili talletada, nagu näiteks:
cat ~/1.txt > ~/2.txt
Käsk loeb faili 1.txt sisu, ning kirjutab selle faili 2.txt.
Seega oled sa nüüd saanud teada, kuidas [[cat]] käsku kasutada ja terminalist saadud sisendit faili ümber kirjutada.

Käsud näevad Linuxis välja reegina välja järgnevad:
käsk [võtmed] 1. argument [2. argument] ... [n. argument]
Et käsu täitmist peatada, kasuta klahvikombinatsiooni "Ctrl+C".

==Põhilised operatsioonid==
* [[cp]] mida_kopeerida kuhu_kopeerida
* [[mv]] mida_liigutada_või_ümber_nimetada kuhu_liigutada_või_milleks_ümber_nimetada
* [[rm]] _milliseid_faile_või_katalooge_eemaldada (väljaspool kodukataloogi kasuta koos [[sudo]] käsuga)
* [[mkdir]] uue_kataloogi_nimi
* [[rmdir]] eemaldatava_kataloogi_nimi

Üks lihtsamaid terminalis kasutatavaid tekstiredaktoreid on ''nano''. Et sellega faile redigeerida, kirjuta:
* [[nano]] faili_nimi
Väljumiseks kasuta '''Ctrl + X''' klahvikombinatsiooni, mille peale küsitakse, et kas sa soovid faili salvestada. Nõustumiseks vajuta '''Y''', ning väljumiseks '''N''' klahvi, millele järgneb vajutus '''Enter''' klahvile.

Ning üks tähtsamaid käske on ''man'' (manual), mis kujutab endast käsiraamatuid paigaldatud programmide kohta. Kasutamiseks kirjuta:
* [[man]] programmi_nimi
Väljumiseks vajuta '''q''' (quit) tähte.

==Nipid==
===Kiirklahvid===
Kes kasutab tihti terminali, võib huvi tunda järgnevate kiirklahvide vastu, mille abil on võimalik terminalis operatsiooni tõhusamalt läbi viia. Alljärgnevalt välja toodud kiirklahvid on sagedaselt kasutuses, kuid tulemused võivad olenevalt kasutatavast terminaliemulaatorist erineda.
{| border=1
|+ '''Terminaliemulaatorite kiirklahvid'''
! Kiirklahv
! Seletus
|-
| <ctrl>+a
| Kursor liigutatakse rea algusesse.
|-
| <ctrl>+e
| Kursor liigutatakse rea lõppu
|-
| <ctrl>+r
| Teostatakse otsing viimati kasutatud käskudest. Kirjutamise jooksul kitsendatakse otsingut. <ctrl> + r klahvikombinatsioon näitab teisi samadele otsingutingimustele vastavaid tulemusi. <enter> klahvi vajutamine sisestab hetkel näidatava käsu, ning <escape> tühistab otsingu, kuid kopeerib viimase tulemuse terminali. <ctrl> + c klahvikombinatsioon tühistab otsingu, ning ei lisa viimati näidatud tulemust terminali.
|-
| <ctrl>+l
| Terminalileht puhastatakse, kuid sisestatav käsk jäetakse alles.
|-
| <ctrl>+c
| Kirjutatud rida kustutatakse.
|-
| <ctrl>+u
| Rea kustutamine kursori eest.
|-
| <ctrl>+k
| Rea kustutamine kursori tagant.
|-
| <ctrl>+w
| Kursori ees oleva sõna kustutamine, või kui kursor on sõna sees, siis kustutakse kursorist vasakule jääv sõna osa.
|-
| <alt>+d
| Kursori all oleva sõna lõikamine puhvrisse.
|-
| <ctrl>+y
| Puhvri sisu sisetamine.
|-
| <alt>+f
| Liigutakse ühe sõna võrra edasi.
|-
| <alt>+b
| Liigutakse ühe sõna võrra tagasi.
|-
| <ctrl>+s
| Konsooli väljundi näitamine peatatakse, kui töötava programmi tööd jätkatakse.
|-
| <ctrl>+q
| Konsooli väljundi näitamist jätkatakse.
|-
| <ctrl>+<shift>+c
| Märgitud tekst kopeeritakse.
|-
| <ctrl>+<shift>+v
| Kopeeritud tekst kleebitakse kursori juurde.
|}

==Välisviited==
* [http://mybloges.com/blogs/linux-all/hello-i-am-terminal Hello, I am Terminal]

Terminaliemulaator

2009-09-05T08:13:42Z

Wk:

[[Pilt:200802090659531680x1050js7.png|thumb|Kuna terminaliprogrammid on vähenõudlikud, eelistavad paljud kogenud Linuxi-kasutajad terminalipõhiseid rakendusi.]]

Terminaliemulaator, lühidalt ka lihtsalt terminal, on üks [[Linux]]i tähtsamaid osi. Kui sa soovid Linuxit tundma õppida, on soovitatav vähemalt põhilised operatsioonid selgeks õppida või üles kirjutada. Windowsi kasutajatele teadmiseks, et tegu pole cmd.exe-ga, vaid võimsa ja paindliku tööriistaga.

Linuxi terminalis on võimalik käivitada mitmeid erinevaid käske ja rakendusi. Rakendusi võib käivitada argumentidega, nagu näiteks:
cat ~/1.txt # (näidatakse kodukataloogis asuvat faili 1.txt terminalis)
või kasutada torusid:
grep -i 'asi' ~/*.txt | grep -v 'tore' | sort | tail -10
See viimane käsk otsis ([[grep]]) kasutaja kodukataloogis kõikidest txt-laiendiga failidest tõstutundetut fraasi '''asi''', suunas tulemuse edasi, et välja sõeluda (taas grep) need read, milles pole fraasi '''tore''', suunas väljundi omakorda sorteerimisele [[sort]] ning viimane käsk ([[tail]]) väljastab meile sorteeritud ridadest 10 viimast.

Samas on võimalik terminalist saadud sisendit terminalist faili talletada, nagu näiteks:
cat ~/1.txt > ~/2.txt
Käsk loeb faili 1.txt sisu, ning kirjutab selle faili 2.txt.
Seega oled sa nüüd saanud teada, kuidas [[cat]] käsku kasutada ja terminalist saadud sisendit faili ümber kirjutada.

Käsud näevad Linuxis välja reegina välja järgnevad:
käsk [võtmed] 1. argument [2. argument] ... [n. argument]
Et käsu täitmist peatada, kasuta klahvikombinatsiooni "Ctrl+C".

==Põhilised operatsioonid==
* [[cp]] mida_kopeerida kuhu_kopeerida
* [[mv]] mida_liigutada_või_ümber_nimetada kuhu_liigutada_või_milleks_ümber_nimetada
* [[rm]] _milliseid_faile_või_katalooge_eemaldada (väljaspool kodukataloogi kasuta koos [[sudo]] käsuga)
* [[mkdir]] uue_kataloogi_nimi
* [[rmdir]] eemaldatava_kataloogi_nimi

Üks lihtsamaid terminalis kasutatavaid tekstiredaktoreid on ''nano''. Et sellega faile redigeerida, kirjuta:
* [[nano]] faili_nimi
Väljumiseks kasuta '''Ctrl + X''' klahvikombinatsiooni, mille peale küsitakse, et kas sa soovid faili salvestada. Nõustumiseks vajuta '''Y''', ning väljumiseks '''N''' klahvi, millele järgneb vajutus '''Enter''' klahvile.

Ning üks tähtsamaid käske on ''man'' (manual), mis kujutab endast käsiraamatuid paigaldatud programmide kohta. Kasutamiseks kirjuta:
* [[man]] programmi_nimi
Väljumiseks vajuta '''q''' (quit) tähte.

==Nipid==
===Kiirklahvid===
Kes kasutab tihti terminali, võib huvi tunda järgnevate kiirklahvide vastu, mille abil on võimalik terminalis operatsiooni tõhusamalt läbi viia. Alljärgnevalt välja toodud kiirklahvid on sagedaselt kasutuses, kuid tulemused võivad olenevalt kasutatavast terminaliemulaatorist erineda.
{| border=1
|+ '''Terminaliemulaatorite kiirklahvid'''
! Kiirklahv
! Seletus
|-
| <ctrl>+a
| Kursor liigutatakse rea algusesse.
|-
| <ctrl>+e
| Kursor liigutatakse rea lõppu
|-
| <ctrl>+r
| Teostatakse otsing viimati kasutatud käskudest. Kirjutamise jooksul kitsendatakse otsingut. <ctrl> + r klahvikombinatsioon näitab teisi samadele otsingutingimustele vastavaid tulemusi. <enter> klahvi vajutamine sisestab hetkel näidatava käsu, ning <escape> tühistab otsingu, kuid kopeerib viimase tulemuse terminali. <ctrl> + c klahvikombinatsioon tühistab otsingu, ning ei lisa viimati näidatud tulemust terminali.
|-
| <ctrl>+l
| Terminalileht puhastatakse, kuid sisestatav käsk jäetakse alles.
|-
| <ctrl>+c
| Kirjutatud rida kustutatakse.
|-
| <ctrl>+u
| Rea kustutamine kursori eest.
|-
| <ctrl>+k
| Rea kustutamine kursori tagant.
|-
| <ctrl>+w
| Kursori ees oleva sõna kustutamine, või kui kursor on sõna sees, siis kustutakse kursorist vasakule jääv sõna osa.
|-
| <alt>+d
| Kursori all oleva sõna lõikamine puhvrisse.
|-
| <ctrl>+y
| Puhvri sisu sisetamine.
|-
| <alt>+f
| Liigutakse ühe sõna võrra edasi.
|-
| <alt>+b
| Liigutakse ühe sõna võrra tagasi.
|-
| <ctrl>+s
| Konsooli väljundi näitamine peatatakse, kui töötava programmi tööd jätkatakse.
|-
| <ctrl>+q
| Konsooli väljundi näitamist jätkatakse.
|-
| <ctrl>+<shift>+c
| Märgitud tekst kopeeritakse.
|-
| <ctrl>+<shift>+v
| Kopeeritud tekst kleebitakse kursori juurde.
|}

==Välisviited==
* [http://mybloges.com/blogs/linux-all/hello-i-am-terminal Hello, I am Terminal]

Terminaliemulaator

2009-09-05T08:12:23Z

Wk: täiendused, parandused, ümbersõnastused, lisanäited, viited

[[Pilt:200802090659531680x1050js7.png|thumb|Kuna terminaliprogrammid on vähenõudlikud, eelistavadpaljud kogenud Linuxi-kasutajad terminalipõhiseid rakendusi.]]

Terminaliemulaator, lühidalt ka lihtsalt terminal, on üks [[Linux]]i tähtsamaid osi. Kui sa soovid Linuxit tundma õppida, on soovitatav vähemalt põhilised operatsioonid selgeks õppida või üles kirjutada. Windowsi kasutajatele teadmiseks, et tegu pole cmd.exe-ga, vaid võimsa ja paindliku tööriistaga.

Linuxi terminalis on võimalik käivitada mitmeid erinevaid käske ja rakendusi. Rakendusi võib käivitada argumentidega, nagu näiteks:
cat ~/1.txt # (näidatakse kodukataloogis asuvat faili 1.txt terminalis)
või kasutada torusid:
grep -i 'asi' ~/*.txt | grep -v 'tore' | sort | tail -10
See viimane käsk otsis ([[grep]]) kasutaja kodukataloogis kõikidest txt-laiendiga failidest tõstutundetut fraasi '''asi''', suunas tulemuse edasi, et välja sõeluda (taas grep) need read, milles pole fraasi '''tore''', suunas väljundi omakorda sorteerimisele [[sort]] ning viimane käsk ([[tail]]) väljastab meile sorteeritud ridadest 10 viimast.

Samas on võimalik terminalist saadud sisendit terminalist faili talletada, nagu näiteks:
cat ~/1.txt > ~/2.txt
Käsk loeb faili 1.txt sisu, ning kirjutab selle faili 2.txt.
Seega oled sa nüüd saanud teada, kuidas [[cat]] käsku kasutada ja terminalist saadud sisendit faili ümber kirjutada.

Käsud näevad Linuxis välja reegina välja järgnevad:
käsk [võtmed] 1. argument [2. argument] ... [n. argument]
Et käsu täitmist peatada, kasuta klahvikombinatsiooni "Ctrl+C".

==Põhilised operatsioonid==
* [[cp]] mida_kopeerida kuhu_kopeerida
* [[mv]] mida_liigutada_või_ümber_nimetada kuhu_liigutada_või_milleks_ümber_nimetada
* [[rm]] _milliseid_faile_või_katalooge_eemaldada (väljaspool kodukataloogi kasuta koos [[sudo]] käsuga)
* [[mkdir]] uue_kataloogi_nimi
* [[rmdir]] eemaldatava_kataloogi_nimi

Üks lihtsamaid terminalis kasutatavaid tekstiredaktoreid on ''nano''. Et sellega faile redigeerida, kirjuta:
* [[nano]] faili_nimi
Väljumiseks kasuta '''Ctrl + X''' klahvikombinatsiooni, mille peale küsitakse, et kas sa soovid faili salvestada. Nõustumiseks vajuta '''Y''', ning väljumiseks '''N''' klahvi, millele järgneb vajutus '''Enter''' klahvile.

Ning üks tähtsamaid käske on ''man'' (manual), mis kujutab endast käsiraamatuid paigaldatud programmide kohta. Kasutamiseks kirjuta:
* [[man]] programmi_nimi
Väljumiseks vajuta '''q''' (quit) tähte.

==Nipid==
===Kiirklahvid===
Kes kasutab tihti terminali, võib huvi tunda järgnevate kiirklahvide vastu, mille abil on võimalik terminalis operatsiooni tõhusamalt läbi viia. Alljärgnevalt välja toodud kiirklahvid on sagedaselt kasutuses, kuid tulemused võivad olenevalt kasutatavast terminaliemulaatorist erineda.
{| border=1
|+ '''Terminaliemulaatorite kiirklahvid'''
! Kiirklahv
! Seletus
|-
| <ctrl>+a
| Kursor liigutatakse rea algusesse.
|-
| <ctrl>+e
| Kursor liigutatakse rea lõppu
|-
| <ctrl>+r
| Teostatakse otsing viimati kasutatud käskudest. Kirjutamise jooksul kitsendatakse otsingut. <ctrl> + r klahvikombinatsioon näitab teisi samadele otsingutingimustele vastavaid tulemusi. <enter> klahvi vajutamine sisestab hetkel näidatava käsu, ning <escape> tühistab otsingu, kuid kopeerib viimase tulemuse terminali. <ctrl> + c klahvikombinatsioon tühistab otsingu, ning ei lisa viimati näidatud tulemust terminali.
|-
| <ctrl>+l
| Terminalileht puhastatakse, kuid sisestatav käsk jäetakse alles.
|-
| <ctrl>+c
| Kirjutatud rida kustutatakse.
|-
| <ctrl>+u
| Rea kustutamine kursori eest.
|-
| <ctrl>+k
| Rea kustutamine kursori tagant.
|-
| <ctrl>+w
| Kursori ees oleva sõna kustutamine, või kui kursor on sõna sees, siis kustutakse kursorist vasakule jääv sõna osa.
|-
| <alt>+d
| Kursori all oleva sõna lõikamine puhvrisse.
|-
| <ctrl>+y
| Puhvri sisu sisetamine.
|-
| <alt>+f
| Liigutakse ühe sõna võrra edasi.
|-
| <alt>+b
| Liigutakse ühe sõna võrra tagasi.
|-
| <ctrl>+s
| Konsooli väljundi näitamine peatatakse, kui töötava programmi tööd jätkatakse.
|-
| <ctrl>+q
| Konsooli väljundi näitamist jätkatakse.
|-
| <ctrl>+<shift>+c
| Märgitud tekst kopeeritakse.
|-
| <ctrl>+<shift>+v
| Kopeeritud tekst kleebitakse kursori juurde.
|}

==Välisviited==
* [http://mybloges.com/blogs/linux-all/hello-i-am-terminal Hello, I am Terminal]

Arutelu:VLC

2009-09-04T18:05:07Z

Wk:

Arutelu:VLC

2009-09-03T20:15:23Z

Wk:

Arutelu:VLC

2009-09-03T20:12:14Z

Wk:

Linuxi ABC

2009-09-03T19:57:38Z

Wk: /* Programmide paigaldamine */

[[Kategooria:Algajad]]
{{Täienda}}

== Mõistete seletused ==
Tarvitusel olevad mõisted, mis pole üldlevinud või -teatud:
;Säilik
:Inglise keeles ''file'', eesti keeles tavaliselt fail.
;Säilikukorraldus
:Inglise keeles ''file system'', eesti keeles tavaliselt failisüsteem.
;Liitepunkt
:Inglise keeles ''mount point'', eesti keeles tarvitusel ka ''haakekoht'', ''haakepunkt'', jms.
;Kettajaotis
:Inglise keeles ''partition'', eesti keeles tavaliselt partitsioon.

== Linuxi ABC ==

Kõigepealt mõned põhitõed:

# Linux on sama graafiline kui muud operatsioonisüsteemid.
# Linuxile on olemas kõik tavakasutajale vajalikud programmid, ning need on vabavaralised.
# Pingviin aitab alati hea meelega. http://pingviin.org
# Kui häda suur, siis [http://www.google.ee googelda].
# Linux üldjuhul tasuta ja soovi korral võid kaasa aidata tema arendamisele.
# Tasuliste Linuxi distributsiooni korral on kaasas üldjuhul mõne firma poolt pakutav tugiteenus
# Esineb palju erinevaid Linuxi versioone, mis erinevad peamiselt kaasa pandud tarkvara poolest. Neid nimetatakse [[distributsioon]]ideks. Näiteks [[Ubuntu]], [[Fedora]], [[openSUSE]] on kõik erinevad Linuxi distributsioonid, mis samas kasutavad siiski Linuxi kernelit.

==Mida peab teadma enne, kui hakkate Linuxit kasutama==
* [http://viki.pingviin.org/index.php?title=LiveCD Mis on LiveCD?]
* [http://viki.pingviin.org/index.php/Iso_failide_kirjutamine Kuidas liveCD-d kirjutada]
* Mis on alglaadimine? Sellest allpool.

Siis pole enam muud kui Linux arvutisse.

== Millest alustada? ==

Alustuseks muidugi valida välja [[:Kategooria:Linuxi distributsioonid|distributsioon]], mida te tahate kasutama hakata ja see endale alla laadida. Sellest tuleb endale kõrvetada CD- või DVD-tõmmis. Siis peate ka otsustama,
kas jätate Windowsi (mis arvatavasti sellest artiklist huvituval inimesel arvutis on) alles *(''dual-boot'' ehk topelt-alglaadimine)
või tahate täielikult allutada kõvaketta Linuxi diktatuurile.
Esimesel juhul peaksite tegema backupi juhuks kui midagi viltu läheb ja andmekadu kardate – tegijal juhtub ikka teinekord. Aitab ka see, kui enne kõik andmed välisele kõvakettale ümber tõsta. Samas kui teie arvutis on juba mitu [[Partitsioonid|partitsiooni]] siis pole sellel ehk mõtetki. Kui see tehtud siis plaat lugejasse ja taaskäivitada.
* Ubuntu, Kubuntu ja Estobuntu tuvastavad paigaldamisel teie arvutis oleva muu operatsioonisüsteemi ja lubavad ka sellel vabalt teie arvutis olla. Peate ainult alglaadimisel (loomulikult pärast paigaldamist) märgistama, milline nendest tööle panna. [http://www.psychocats.net/ubuntu/images/installinghardyplus23.png Näide.]

== Windows ==
Windowsi säilikukorraldusi (FAT, NTFS) tasub alati perioodiliselt kontrollida, kuid eriti tähtis on see kettajaotiste toimetamisel. Vastasel korral takistavad andmekandjal olevad vead säilikukorralduse toimetamist, ning olemasolevad säilikud saavad kahjustatud.

Veenduge, et enne Ubuntu paigaldamist lülitate arvuti korralikult välja ''Shut Down'' käsuga.

=== XP ===
Valige Start → Run, kirjutage käsurea avamiseks '''cmd'''. Vajutage enter-klahvile, ning sisestage '''chkdsk /f'''.

=== Vista ===
Valige Start → Run, kirjutage käsurea avamiseks '''cmd'''. Vajutage ctrl-shift-enter klahvikombinatsiooni, ning sisestage '''chkdsk /f'''.

==Alglaadimine==

Mõnel juhul tuleb vajutada F11, et minna [http://videos.howstuffworks.com/harvard-extension-schools-computer-science-e-1-understand/2664-changing-pc-bios-settings-video.htm BIOS-i menüüsse], mis annab valiku käivitada arvuti lugejas olevalt plaadilt. Mõnel juhul küsib arvuti ise, kas käivitada CD-lt. Vajutad ''Enter''-klahvi ja siis pole muud kui oodata.

==Paigaldamine (ja ka uuendamine*)==

* [http://www.linux.com/var/uploads/Media/flash/117384-1.swf Fedora7 video]
* [http://www.alinux.tv/800x600.htm aLinux video]
* [http://archux.com/page/arch-linux-video-installation-guide Arch Linux video]
* [http://www.offensive-security.com/movies/dualboot/dualboot.html BackTrack video]
* [http://www.linux.com/var/uploads/Media/flash/Kubuntu-install-to-hard-drive.swf Kubuntu video] (Estobuntul on sarnane)

OpenSUSE videod:
* [http://vtc.com/modules/products/moviePlay.php?size=large&foldername=opensuse103&sku=33849&movie=0301&mode=flv 1. Sissejuhatus]
* [http://vtc.com/modules/products/moviePlay.php?size=large&foldername=opensuse103&sku=33849&movie=0302&mode=flv 2. osa]
* [http://vtc.com/modules/products/moviePlay.php?size=large&foldername=opensuse103&sku=33849&movie=0303&mode=flv 3. osa]
* [http://vtc.com/modules/products/moviePlay.php?size=large&foldername=opensuse103&sku=33849&movie=0304&mode=flv 4. osa]
* [http://vtc.com/modules/products/moviePlay.php?size=large&foldername=opensuse103&sku=33849&movie=0305&mode=flv 5. osa]

Nagu videodest näha, on paigaldamine mõnel lihtsam, teisel keerulisem toiming. Esialgu, kui te ei tea arvutitest midagi, soovitaks Fedorat, Ubuntut või Estobuntut, millel on paigaldamine graafiline ja paljud seadistamised (nagu interneti) tehakse sinu eest automaatselt ära.

: '''Pane tähele!''' Uuel paigaldamisel tuleb /home kettajaotisele uuesti liitepunkt määrata. Muidu tehakse uus /home kaust ''root''-kettajaotisesse, ning vana liidetakse andmekandjate kausta. Seejuures ole eriti '''eriti tähelepanelik''', et /home-jaotisele ei luba vormindamist, sest muidu jääd ilma kodukataloogis asuvatest säilikutest.
: '''Pane tähele!''' Linux ei kasuta Windowsist tuntud failisüsteeme nagu FAT16/32 või NTFS. Selle asemel tuleb installeris valida ext2 või ext3.

== Ette tulevatest veateadetest ==
'''''Juurfailisüsteem pole defineeritud. Palun parandage see viga partitioneerimise menüüst.''''' See tähendab, et sa pole ''rootpartitsioonile'' andnud ''mount point''-i e. juurkataloogile ühenduspunkti/haakepunkti (ka eelpool mainitud ''liitepunkt'', milleks on /. Selleks mine tagasi partitsioneerimis menüüsse ja määra see sealt. Samas ka vaadata ega kodukataloogil, kuhu kõik su salvestatavad failid mahutatakse pole panemata ühenduspunktiks /home.

==Programmide paigaldamine==
'''Linuxi plussiks programmide paigaldamise juures on veel [[pakihaldur]].'''

Linuxis on programmide paigaldamine ja haldamine keskselt korraldatud. Windowsi kasutajale meenutab see ehk enim ''Add/Remove Programs''i, mida kasutatakse peamiselt programmide eemaldamiseks. Linuxis tegeleb see programm ka kõigi paigaldatud programmide uuendamistega, lahendab sõltuvusi (mõned programmid tahavad töötamiseks teisi programme) jpm.
Sellist programmi nimetatakse pakihalduriks (pakk on pakendatud programm, mis on valmis paigaldamiseks). Erinevates Linuxi versioonides ehk distributsioonides on erinevad pakihaldurid.

Enimkasutatavad graafilise kasutajaliidesega pakihaldurid [[Debian]]i/[[Ubuntu]]-perekonnas on [http://en.wikipedia.org/wiki/Adept_Manager Adept Manager] ja [http://en.wikipedia.org/wiki/Synaptic_(software) Synaptyic], [[RPM]]i-põhistes distributsioonides aga [[yum]], [[yast]] ja [[rpmdrake]].

Algajatel tasub '''alati''' paigaldada soovitud tarkvara pakihalduri kaudu. Üldjuhul on kõik vastavad programmid olemas. Terminalis mingite programmide kompileerimine - mis suuremale osale kasutajatest seostub Linuxi kasutamisega - on möödanik.

Linuxi ABC

2009-09-03T19:56:35Z

Wk: uue paigaldamise lisahoiatus

[[Kategooria:Algajad]]
{{Täienda}}

== Mõistete seletused ==
Tarvitusel olevad mõisted, mis pole üldlevinud või -teatud:
;Säilik
:Inglise keeles ''file'', eesti keeles tavaliselt fail.
;Säilikukorraldus
:Inglise keeles ''file system'', eesti keeles tavaliselt failisüsteem.
;Liitepunkt
:Inglise keeles ''mount point'', eesti keeles tarvitusel ka ''haakekoht'', ''haakepunkt'', jms.
;Kettajaotis
:Inglise keeles ''partition'', eesti keeles tavaliselt partitsioon.

== Linuxi ABC ==

Kõigepealt mõned põhitõed:

# Linux on sama graafiline kui muud operatsioonisüsteemid.
# Linuxile on olemas kõik tavakasutajale vajalikud programmid, ning need on vabavaralised.
# Pingviin aitab alati hea meelega. http://pingviin.org
# Kui häda suur, siis [http://www.google.ee googelda].
# Linux üldjuhul tasuta ja soovi korral võid kaasa aidata tema arendamisele.
# Tasuliste Linuxi distributsiooni korral on kaasas üldjuhul mõne firma poolt pakutav tugiteenus
# Esineb palju erinevaid Linuxi versioone, mis erinevad peamiselt kaasa pandud tarkvara poolest. Neid nimetatakse [[distributsioon]]ideks. Näiteks [[Ubuntu]], [[Fedora]], [[openSUSE]] on kõik erinevad Linuxi distributsioonid, mis samas kasutavad siiski Linuxi kernelit.

==Mida peab teadma enne, kui hakkate Linuxit kasutama==
* [http://viki.pingviin.org/index.php?title=LiveCD Mis on LiveCD?]
* [http://viki.pingviin.org/index.php/Iso_failide_kirjutamine Kuidas liveCD-d kirjutada]
* Mis on alglaadimine? Sellest allpool.

Siis pole enam muud kui Linux arvutisse.

== Millest alustada? ==

Alustuseks muidugi valida välja [[:Kategooria:Linuxi distributsioonid|distributsioon]], mida te tahate kasutama hakata ja see endale alla laadida. Sellest tuleb endale kõrvetada CD- või DVD-tõmmis. Siis peate ka otsustama,
kas jätate Windowsi (mis arvatavasti sellest artiklist huvituval inimesel arvutis on) alles *(''dual-boot'' ehk topelt-alglaadimine)
või tahate täielikult allutada kõvaketta Linuxi diktatuurile.
Esimesel juhul peaksite tegema backupi juhuks kui midagi viltu läheb ja andmekadu kardate – tegijal juhtub ikka teinekord. Aitab ka see, kui enne kõik andmed välisele kõvakettale ümber tõsta. Samas kui teie arvutis on juba mitu [[Partitsioonid|partitsiooni]] siis pole sellel ehk mõtetki. Kui see tehtud siis plaat lugejasse ja taaskäivitada.
* Ubuntu, Kubuntu ja Estobuntu tuvastavad paigaldamisel teie arvutis oleva muu operatsioonisüsteemi ja lubavad ka sellel vabalt teie arvutis olla. Peate ainult alglaadimisel (loomulikult pärast paigaldamist) märgistama, milline nendest tööle panna. [http://www.psychocats.net/ubuntu/images/installinghardyplus23.png Näide.]

== Windows ==
Windowsi säilikukorraldusi (FAT, NTFS) tasub alati perioodiliselt kontrollida, kuid eriti tähtis on see kettajaotiste toimetamisel. Vastasel korral takistavad andmekandjal olevad vead säilikukorralduse toimetamist, ning olemasolevad säilikud saavad kahjustatud.

Veenduge, et enne Ubuntu paigaldamist lülitate arvuti korralikult välja ''Shut Down'' käsuga.

=== XP ===
Valige Start → Run, kirjutage käsurea avamiseks '''cmd'''. Vajutage enter-klahvile, ning sisestage '''chkdsk /f'''.

=== Vista ===
Valige Start → Run, kirjutage käsurea avamiseks '''cmd'''. Vajutage ctrl-shift-enter klahvikombinatsiooni, ning sisestage '''chkdsk /f'''.

==Alglaadimine==

Mõnel juhul tuleb vajutada F11, et minna [http://videos.howstuffworks.com/harvard-extension-schools-computer-science-e-1-understand/2664-changing-pc-bios-settings-video.htm BIOS-i menüüsse], mis annab valiku käivitada arvuti lugejas olevalt plaadilt. Mõnel juhul küsib arvuti ise, kas käivitada CD-lt. Vajutad ''Enter''-klahvi ja siis pole muud kui oodata.

==Paigaldamine (ja ka uuendamine*)==

* [http://www.linux.com/var/uploads/Media/flash/117384-1.swf Fedora7 video]
* [http://www.alinux.tv/800x600.htm aLinux video]
* [http://archux.com/page/arch-linux-video-installation-guide Arch Linux video]
* [http://www.offensive-security.com/movies/dualboot/dualboot.html BackTrack video]
* [http://www.linux.com/var/uploads/Media/flash/Kubuntu-install-to-hard-drive.swf Kubuntu video] (Estobuntul on sarnane)

OpenSUSE videod:
* [http://vtc.com/modules/products/moviePlay.php?size=large&foldername=opensuse103&sku=33849&movie=0301&mode=flv 1. Sissejuhatus]
* [http://vtc.com/modules/products/moviePlay.php?size=large&foldername=opensuse103&sku=33849&movie=0302&mode=flv 2. osa]
* [http://vtc.com/modules/products/moviePlay.php?size=large&foldername=opensuse103&sku=33849&movie=0303&mode=flv 3. osa]
* [http://vtc.com/modules/products/moviePlay.php?size=large&foldername=opensuse103&sku=33849&movie=0304&mode=flv 4. osa]
* [http://vtc.com/modules/products/moviePlay.php?size=large&foldername=opensuse103&sku=33849&movie=0305&mode=flv 5. osa]

Nagu videodest näha, on paigaldamine mõnel lihtsam, teisel keerulisem toiming. Esialgu, kui te ei tea arvutitest midagi, soovitaks Fedorat, Ubuntut või Estobuntut, millel on paigaldamine graafiline ja paljud seadistamised (nagu interneti) tehakse sinu eest automaatselt ära.

: '''Pane tähele!''' Uuel paigaldamisel tuleb /home kettajaotisele uuesti liitepunkt määrata. Muidu tehakse uus /home kaust ''root''-kettajaotisesse, ning vana liidetakse andmekandjate kausta. Seejuures ole eriti '''eriti tähelepanelik''', et /home-jaotisele ei luba vormindamist, sest muidu jääd ilma kodukataloogis asuvatest säilikutest.
: '''Pane tähele!''' Linux ei kasuta Windowsist tuntud failisüsteeme nagu FAT16/32 või NTFS. Selle asemel tuleb installeris valida ext2 või ext3.

== Ette tulevatest veateadetest ==
'''''Juurfailisüsteem pole defineeritud. Palun parandage see viga partitioneerimise menüüst.''''' See tähendab, et sa pole ''rootpartitsioonile'' andnud ''mount point''-i e. juurkataloogile ühenduspunkti/haakepunkti (ka eelpool mainitud ''liitepunkt'', milleks on /. Selleks mine tagasi partitsioneerimis menüüsse ja määra see sealt. Samas ka vaadata ega kodukataloogil, kuhu kõik su salvestatavad failid mahutatakse pole panemata ühenduspunktiks /home.

==Programmide paigaldamine==
'''Linuxi plussiks programmide paigaldamise juures on veel [[pakihaldur]].'''

Linuxis on programmide paigaldamine ja haldamine keskselt korraldatud. Windowsi kasutajale meenutab see ehk enim ''Add/Remove Programs''i, mida kasutatakse peamiselt programmide eemaldamiseks. Linuxis tegeleb see programm ka kõigi paigaldatud programmide uuendamistega, lahendab sõltuvusi (mõned programmid tahavad töötamiseks teisi programme) jpm.
Sellist programmi nimetatakse pakihalduriks (pakk on pakendatud programm, mis on valmis paigaldamiseks). Erinevates Linuxi versioonides, ehk distributsioonides, on erinevad pakihaldurid.

Enimkasutatavad graafilise kasutajaliidesega pakihaldurid [[Debian]]i/[[Ubuntu]]-perekonnas on [http://en.wikipedia.org/wiki/Adept_Manager Adept Manager] ja [http://en.wikipedia.org/wiki/Synaptic_(software) Synaptyic], [[RPM]]i-põhistes distributsioonides aga [[yum]], [[yast]] ja [[rpmdrake]].

Algajatel tasub '''alati''' paigaldada soovitud tarkvara pakihalduri kaudu. Üldjuhul on kõik vastavad programmid olemas. Terminalis mingite programmide kompileerimine - mis suuremale osale kasutajatest seostub Linuxi kasutamisega - on möödanik.

Linuxi ABC

2009-09-03T19:52:26Z

Wk: rpm-i halduritest ka

[[Kategooria:Algajad]]
{{Täienda}}

== Mõistete seletused ==
Tarvitusel olevad mõisted, mis pole üldlevinud või -teatud:
;Säilik
:Inglise keeles ''file'', eesti keeles tavaliselt fail.
;Säilikukorraldus
:Inglise keeles ''file system'', eesti keeles tavaliselt failisüsteem.
;Liitepunkt
:Inglise keeles ''mount point'', eesti keeles tarvitusel ka ''haakekoht'', ''haakepunkt'', jms.
;Kettajaotis
:Inglise keeles ''partition'', eesti keeles tavaliselt partitsioon.

== Linuxi ABC ==

Kõigepealt mõned põhitõed:

# Linux on sama graafiline kui muud operatsioonisüsteemid.
# Linuxile on olemas kõik tavakasutajale vajalikud programmid, ning need on vabavaralised.
# Pingviin aitab alati hea meelega. http://pingviin.org
# Kui häda suur, siis [http://www.google.ee googelda].
# Linux üldjuhul tasuta ja soovi korral võid kaasa aidata tema arendamisele.
# Tasuliste Linuxi distributsiooni korral on kaasas üldjuhul mõne firma poolt pakutav tugiteenus
# Esineb palju erinevaid Linuxi versioone, mis erinevad peamiselt kaasa pandud tarkvara poolest. Neid nimetatakse [[distributsioon]]ideks. Näiteks [[Ubuntu]], [[Fedora]], [[openSUSE]] on kõik erinevad Linuxi distributsioonid, mis samas kasutavad siiski Linuxi kernelit.

==Mida peab teadma enne, kui hakkate Linuxit kasutama==
* [http://viki.pingviin.org/index.php?title=LiveCD Mis on LiveCD?]
* [http://viki.pingviin.org/index.php/Iso_failide_kirjutamine Kuidas liveCD-d kirjutada]
* Mis on alglaadimine? Sellest allpool.

Siis pole enam muud kui Linux arvutisse.

== Millest alustada? ==

Alustuseks muidugi valida välja [[:Kategooria:Linuxi distributsioonid|distributsioon]], mida te tahate kasutama hakata ja see endale alla laadida. Sellest tuleb endale kõrvetada CD- või DVD-tõmmis. Siis peate ka otsustama,
kas jätate Windowsi (mis arvatavasti sellest artiklist huvituval inimesel arvutis on) alles *(''dual-boot'' ehk topelt-alglaadimine)
või tahate täielikult allutada kõvaketta Linuxi diktatuurile.
Esimesel juhul peaksite tegema backupi juhuks kui midagi viltu läheb ja andmekadu kardate – tegijal juhtub ikka teinekord. Aitab ka see, kui enne kõik andmed välisele kõvakettale ümber tõsta. Samas kui teie arvutis on juba mitu [[Partitsioonid|partitsiooni]] siis pole sellel ehk mõtetki. Kui see tehtud siis plaat lugejasse ja taaskäivitada.
* Ubuntu, Kubuntu ja Estobuntu tuvastavad paigaldamisel teie arvutis oleva muu operatsioonisüsteemi ja lubavad ka sellel vabalt teie arvutis olla. Peate ainult alglaadimisel (loomulikult pärast paigaldamist) märgistama, milline nendest tööle panna. [http://www.psychocats.net/ubuntu/images/installinghardyplus23.png Näide.]

== Windows ==
Windowsi säilikukorraldusi (FAT, NTFS) tasub alati perioodiliselt kontrollida, kuid eriti tähtis on see kettajaotiste toimetamisel. Vastasel korral takistavad andmekandjal olevad vead säilikukorralduse toimetamist, ning olemasolevad säilikud saavad kahjustatud.

Veenduge, et enne Ubuntu paigaldamist lülitate arvuti korralikult välja ''Shut Down'' käsuga.

=== XP ===
Valige Start → Run, kirjutage käsurea avamiseks '''cmd'''. Vajutage enter-klahvile, ning sisestage '''chkdsk /f'''.

=== Vista ===
Valige Start → Run, kirjutage käsurea avamiseks '''cmd'''. Vajutage ctrl-shift-enter klahvikombinatsiooni, ning sisestage '''chkdsk /f'''.

==Alglaadimine==

Mõnel juhul tuleb vajutada F11, et minna [http://videos.howstuffworks.com/harvard-extension-schools-computer-science-e-1-understand/2664-changing-pc-bios-settings-video.htm BIOS-i menüüsse], mis annab valiku käivitada arvuti lugejas olevalt plaadilt. Mõnel juhul küsib arvuti ise, kas käivitada CD-lt. Vajutad ''Enter''-klahvi ja siis pole muud kui oodata.

==Paigaldamine (ja ka uuendamine*)==

* [http://www.linux.com/var/uploads/Media/flash/117384-1.swf Fedora7 video]
* [http://www.alinux.tv/800x600.htm aLinux video]
* [http://archux.com/page/arch-linux-video-installation-guide Arch Linux video]
* [http://www.offensive-security.com/movies/dualboot/dualboot.html BackTrack video]
* [http://www.linux.com/var/uploads/Media/flash/Kubuntu-install-to-hard-drive.swf Kubuntu video] (Estobuntul on sarnane)

OpenSUSE videod:
* [http://vtc.com/modules/products/moviePlay.php?size=large&foldername=opensuse103&sku=33849&movie=0301&mode=flv 1. Sissejuhatus]
* [http://vtc.com/modules/products/moviePlay.php?size=large&foldername=opensuse103&sku=33849&movie=0302&mode=flv 2. osa]
* [http://vtc.com/modules/products/moviePlay.php?size=large&foldername=opensuse103&sku=33849&movie=0303&mode=flv 3. osa]
* [http://vtc.com/modules/products/moviePlay.php?size=large&foldername=opensuse103&sku=33849&movie=0304&mode=flv 4. osa]
* [http://vtc.com/modules/products/moviePlay.php?size=large&foldername=opensuse103&sku=33849&movie=0305&mode=flv 5. osa]

Nagu videodest näha, on paigaldamine mõnel lihtsam, teisel keerulisem toiming. Esialgu, kui te ei tea arvutitest midagi, soovitaks Fedorat, Ubuntut või Estobuntut, millel on paigaldamine graafiline ja paljud seadistamised (nagu interneti) tehakse sinu eest automaatselt ära.

: '''Pane tähele!''' Uuendamisel tuleb /home kettajaotisele uuesti liitepunkt määrata. Muidu tehakse uus /home kaust ''root''-kettajaotisesse, ning vana liidetakse andmekandjate kausta.
: '''Pane tähele!''' Linux ei kasuta Windowsist tuntud failisüsteeme nagu FAT16/32 või NTFS. Selle asemel tuleb installeris valida ext2 või ext3.

== Ette tulevatest veateadetest ==
'''''Juurfailisüsteem pole defineeritud. Palun parandage see viga partitioneerimise menüüst.''''' See tähendab, et sa pole ''rootpartitsioonile'' andnud ''mount point''-i e. juurkataloogile ühenduspunkti/haakepunkti (ka eelpool mainitud ''liitepunkt'', milleks on /. Selleks mine tagasi partitsioneerimis menüüsse ja määra see sealt. Samas ka vaadata ega kodukataloogil, kuhu kõik su salvestatavad failid mahutatakse pole panemata ühenduspunktiks /home.

==Programmide paigaldamine==
'''Linuxi plussiks programmide paigaldamise juures on veel [[pakihaldur]].'''

Linuxis on programmide paigaldamine ja haldamine keskselt korraldatud. Windowsi kasutajale meenutab see ehk enim ''Add/Remove Programs''i, mida kasutatakse peamiselt programmide eemaldamiseks. Linuxis tegeleb see programm ka kõigi paigaldatud programmide uuendamistega, lahendab sõltuvusi (mõned programmid tahavad töötamiseks teisi programme) jpm.
Sellist programmi nimetatakse pakihalduriks (pakk on pakendatud programm, mis on valmis paigaldamiseks). Erinevates Linuxi versioonides, ehk distributsioonides, on erinevad pakihaldurid.

Enimkasutatavad graafilise kasutajaliidesega pakihaldurid [[Debian]]i/[[Ubuntu]]-perekonnas on [http://en.wikipedia.org/wiki/Adept_Manager Adept Manager] ja [http://en.wikipedia.org/wiki/Synaptic_(software) Synaptyic], [[RPM]]i-põhistes distributsioonides aga [[yum]], [[yast]] ja [[rpmdrake]].

Algajatel tasub '''alati''' paigaldada soovitud tarkvara pakihalduri kaudu. Üldjuhul on kõik vastavad programmid olemas. Terminalis mingite programmide kompileerimine - mis suuremale osale kasutajatest seostub Linuxi kasutamisega - on möödanik.

Swap

2009-09-01T19:53:49Z

Wk: /* Kasutamine */

[[Kategooria:OS]]
Swap (täpsemalt ''swap space'') ehk saaleala on '''operatiivmälu''' ([[RAM]]) '''virtuaalne jätk''' andmekandjal (siit ka termin '''virtuaalmälu'''), reeglina kõvakettal.
==Eesmärk==
Saaleala eesmärk on pakkuda võimalust paigutada ajutiselt eest ära see osa mälus olevatest andmetest, mida tõenäoliselt kõige vähem vaja on. St et kui mällu on laetud nii palju operatiivselt vajalikku infot, et mingil programmil jääb aktiivseks tegevuseks ruumi väheks, tõrjub [[operatsioonisüsteem|OS]] osa infost RAMi vabastamiseks saalealale. Saalealalt andmete taastamine on kiirem kui nende taastamine failisüsteemist.
==Kasutamine==
Kasutaja puutub saalealaga kokku eelkõige UNIX-tüüpi OSi paigaldamisel, kui ta soovib ise valida [[partitsioon|partitsioneerimisskeemi]]. Kuna saalealal toimuv on OSi üsna madalate kihtide kontrollida, pole kasutajal reeglina sellega muud kokkupuudet. Saaleala võib asuda eraldi failis (MS Windows) või eraldi partitsioonil (UNIXi-laadsetes).
Linuxis saaleala suuruse üle otsustamine sõltub üsna palju operatiivmälu hulgast. Reeglina peaks saaleala olema vähemalt sama palju kui on mälu, sest hiberneerimisel/talveunne panemisel säilitatakse mälupilti just saalel. Kui mälu on vähem, võiks swapi olla rohkem. Sel ajal, kui 32 MB RAM oli veel kõva sõna, käibis reegel, et swap võiks olla ca 2,5 x mälumaht, ehk 32 MB RAM + 80 MB swap. Tänapäevaste arvutite juures ei anna see tehe enam mõistlikku efekti ( gigale mälule 2,5 GB saalet ei anna reeglina midagi juurde, tavaliselt piisab ka gigast swapist), aga kui mälu on vähe, võiks saaleala maksimum olla ikka kusagil 2,5kordne.

Piisava operatiivmälu ja muude heade näidustuste korral võib Linuxit kasutada ka ilma saalealata. Vajadusel on võimalik siis saaleala lisada failina ja kasutada seda virtuaalmäluna. Saaleala kasutamine eraldi partitsioonil on siiski turvalisem.

Kõige lihtsama ülevaate sellest, kas ja kui palju virtuaalmälu kasutatakse, saad käsurea programmi [[free]] väljundist, sama infot on võimalik jälgida ka [[top]]is ja paljudes muudes süsteemi monitorides. Saaleala haldamiseks on olulisimad programmid [[mkswap]], [[swapon]] ja [[swapoff]].