Python
| |
| | |
| Tüüp: | programmeerimiskeel |
| Arendaja: | Python Software Foundation |
| Litsents: | Python Software Foundation License |
| Viimane versioon: | 3.0 3.12.2008 |
| Staatus: | aktiivne |
| Eesti keel: | |
| Koduleht: | http://www.python.org/ |
| Foorum: | |
Python on interpreteeriv programmeerimiskeel, mida algselt arendati skriptikeeleks. Python võimaldab mitut programmeerimisstiili, näiteks objektorienteeritud, protseduraalset või funktsionaalset programmeerimist. Pythonit peetakse küllalt lihtsaks keeleks ja seda on soovitatud programmeerimise õppimisel esimeseks keeleks traditsioonilise BASICu asemel.
Ajalugu
Pythoni lõi 1990-ndate alguses Guido van Rossum Hollandis Stichting Mathematisch Centrumis. Python on keele ABC järglane. 2000. aasta mais lõid Guido van Rossum ja Pythoni arendustiim BeOpen PythonLabs firma, mis sama aasta oktoobris ühines firma Digital Creations tiimiga (nüüd tuntud kui Zope Corporation). 2001. aastal loodi mittetulundusühing Python Software Foundation, mis omab Pythoni autoriõigust, sponsoriks on ka Zope Corporation.
Python on oma nime saanud briti naljameeste telesarja "Monty Pythoni lendav tsirkus" järgi. Dokumentatsiooni koodinäidetes üritatakse vältida liigset tõsidust viidetega grupi loomingule.
Kõik Pythoni avalikustatud versioonid on avatud lähtekoodiga. Enamus, kuigi mitte kõik, väljalasked ühilduvad ka GPL litsentsiga. Pythoni interpretaatorit ja teeke levitatakse tasuta.
Tehniline info
Python on dünaamiliste andmetüüpidega keel, seega programmeerijal ei ole tarvis määratleda muutujate tüüpe. See suurendab programmeerija võimalusi, kuid on veaohtlik.
Pythoni koodi interpreteerimine ja optimeerimine võivad olla mõnikord aeglased protsessid. Selle koha pealt sarnaneb Python Javaga, kuna ka Pythoni programmid kompileeritakse enamasti baitkoodiks. Siiski on Pythoni programmid masinkoodi kompileeritud programmidest (C, C++) alati aeglasemad, isegi mitu korda. Samas tänapäeva arvutite kiiruse juures pole seda vahet tihti märgatagi.
Võrdlus teiste keeltega
Pythoni kasutamine erineb teistest keeltest arendamise kiiruse poolest; samas on olemas kõik objektorienteeritud programmeerimise vahendid. Python on hea keel prototüüpimiseks: tihtipeale luuakse mingi arvutiprogrammi esialgne kavand selles keeles ning hiljem realiseeritakse see mõnes kiiremas kõrgkeeles. Vahel kirjutatakse ainult programmi aeglasemad osad C-s või C++-s.
