Tarkvara tõlkimine on keeruline protsess ja seda eriti suuremates projektides nagu opsüsteemid (Ubuntu, Mandriva jne) või paljusid funktsioone koondavad tarkvarapaketid (nt Firefox, Thunderbird, OpenOffice.org jms). Järgnevas on juttu eelkõige kasutajaliidese tõlkimisest, abifailide ja käsiraamatute tõlkimine on natuke teine teema.

Sisukord

1 Näitlikud põhjused tõlkimiseks
2 Tõlgete jõudmine avalikkuse ette
- 2.1 Näiteid tõlgete teekondadest kasutajani
- 2.2 Kasutatavad veebitõlke keskkonnad
  - 2.2.1 Launchpad
  - 2.2.2 Transifex
3 Tõlkeprotsess vabatarkvara suurprojektides
4 Konkreetsem jutt
5 Abivahendid

Näitlikud põhjused tõlkimiseks

Et mõni enda või oma tuttavate/sõprade/töökaaslaste poolt kasutatav tarkvaratükk oleks mugavalt emakeelne
Et aidata kaasa mõne sümpaatse tarkvaraprojekti arengule/levikule
Et parandada puudujääke olemasolevates tõlgetes
Et teha lihtsalt inimestele head ja pakkuda eestikeelse tarkvara kasutamise võimalust (eriti neile, kes võõrkeeltega sina peal ei ole)
Et koguda kuulsust tõlkijana
Et saada raha söögi jaoks (seda juhtub harva)

Tõlgete jõudmine avalikkuse ette

Tõlkides mõne suurprojekti ametlikus tõlkekeskonnas või versioonihalduses jõuavad uuendatud tõlked kasutajateni teatud intervallide tagant (siis kui vastavas projektis tõlked kinnitatakse ja uuendatakse, tehakse traslation freeze vms). Väiksemate projektide puhul lisatakse tõlge autori poolt enamasti koodipuusse manuaalselt ja see saab osaks tarkvarapaketist kohe peale autorini jõudmist (iseasi kui kiiresti see pakett projekti enda failihoidlast üldiselt kasutatavatesse repodesse jõuab)

Näiteid tõlgete teekondadest kasutajani

GNOME'i tõlked jõuavad enamasti automaatselt Ubuntu, Estobuntu, Debiani jms opsüsteemidesse, kui neid pakendatakse. GNOME on terviklik töölaud hulga vajalike programmidega ja sellesse kuuluvaid asju on mõistlik tõlkida GNOME'i tõlkeprojekti raames.
KDE tõlked jõuavad automaatselt Kubuntu, Mandriva, Estobuntu jms opsüsteemidesse. Süsteem sama nagu GNOME'i töölaua puhul. Sama kehtib üldiselt ka muude töölaudade tõlgete puhul (LXDE, Xfce jne)
Mozilla ja LibreOffice on suur tükk igasse arvutisse paigadatavast laiatarbetarkvarast (opsüsteemist sõltumatu) ja nende tõlgetega tegeleb vastav tõlkerühm. Tõlked jõuavad kasutajateni enamasti (vist) opsüsteemist sõltumatult.
Ülejäänud tõlkeprojektid on väiksemad ja puudub selge loogika, kuidas tõlked kuhugi jõuavad, tõlgete liikumine sõltub konkreetse projekti/paketi pakendamise iseärasustest

Kasutatavad veebitõlke keskkonnad

Üldiselt pakutakse vähegi normaalsel tasemel hallatud projektides tõlkimisvõimalust veebis. Veebitõlke liideseid on mitmesuguseid, kuid üldiselt on süsteem selline, et tuleb end kasutajaks registreerida ning seejärel on võimalik nii tõlkefaile üles/alla laadida, tõlkevasteid veebis eri tasemetel redigeerida, sageli kasutada ka automaatselt pakutavat tõlkemälu jms abivahendeid. Tõlkekeskkondi on mitmeid ning nende poolt pakutavad võimalused varieeruvad.

Launchpad

Launchpad on tuntud oma seose tõttu Ubuntu distroga. Launchpadi kasutab ka palju projekte, mis pole otseselt Ubuntuga seotud, sest seda on tõlkijal suhteliselt lihtne kasutada, samas tõlkefailide üleslaadimine võib olla arendaja jaoks tülikas, sest Launchpadi puhul on tõlkimine ainult üks pakutavatest funktsioonidest.

Transifex

Transifex on veebitõlke keskkondade viimane sõna. Selle abil saavad arendajad ka muudes serverites olevate projektide tõlkeid jooksvalt lisada. Transifexil on oma skriptimiskeel, mille abil saab tõlkeid mugavalt projekti sisse. Tõlkija jaoks on süsteem mugavam kui Launchpad, kuigi Launchpadi on mõtet eelistada, kui ka projekti ülejäänud osad on samas kohas või on tegemist eelkõige Ubuntu/Debiani projektiga.

Tõlkeprotsess vabatarkvara suurprojektides

Järgnevas esitatakse hüpoteetiline kirjeldus toimetustest, mida üks tõlkija tarkvara tõlkides võiks ette võtta. Kuna tõlkimine on tõlkekunstniku isikupärane loominguline tegevus, mis sõltub ka tõlgitava tarkvara vms iseloomust, siis võib tegelik protsess järgnevast lahtikirjutusest suuresti erineda. Siiski tuleb igal tõlkijal ilmselt millalgi oma tõlkekarjääri jooksul järgnevaist asjust teatud hulgaga tegelda.

Taustauuringud enne asjaga tegelemahakkamist

Tutvutakse konkreetse projekti tõlkimisjuhendiga
Ollakse veendunud, et tõlkimisjuhendist on aru saadud
Uuritakse, kas abikäsi on projektis hetkel üldse tarvis
Hakatakse tasapisi mõtlema tõlkimise peale ja veendutakse, et mõistus käib üle konkreetse projekti tõlkimiseks vajalikest tehnilistest vahenditest (Launchpad, mõni versioonihaldus vms; gettext PO failid, XML vms)
Vajadusel küsitakse tehnilistes küsimustes nõu/abi tõlkeprojekti koordinaatorilt

Kui ollakse otsustanud midagi reaalselt tõlkida

Valitakse pakett mida tõlkida
Valitakse pigem selline pakett, mida ise ollakse kasutanud või millest/mille valkonnast midagi teatakse
Uuritakse, kuhu see pakett kuulub (on see projekti enda pakett või pärineb mõnest ülemjooksu allikast, nt Gnome, KDE, käsureautiliidid, GNU jne)
Võimalusel tõlgitakse paketti selle originaalkeskkonnas (kui paketi aluseks oleva koodi arendusega paralleelselt pakutakse ka võimalust kaasata tõlkeid)
Kui originaalkeskonnas tõlkida ei saa, siis püütakse edastada tõlge peale valmimist siiski ülemjooksu allikale
Enne tõlkimaasumist uuritakse, kas ja kes ja millal on seda paketti varem tõlkinud (tõlkefaili päisest või projekti enda ajaloost, lihtsalt netist vms)
Enne tõlkimist uuritakse, missugustes teistes pakettides veel sama sõnavara kasutatakse, ning püütakse termineid klapitada
Kui varasem tõlkija tegeleb paketiga aktiivselt (viimane tõlkimise kuupäev, tõlkimata stringide olemasolu), siis ei sekkuta tema loomingusse liiga ulatuslikult ilma eelnevate läbirääkimisteta (alustuseks võib saata lihtsalt meili ja küsida, mis plaanid tal tõlkega on)

Kui redaktor on juba avatud

Eelistatult tõlgitakse pigem ära terve pakett ja korralikult, selmet tõlkida natuke ja kehvalt, sest teiste tõlkijate poolt tehtud vigade otsimine ja parandamine on kohati isegi keerulisem kui nullist korralikult tõlkimine
Kui tõlgitakse juba osaliselt tõlgitud paketti, siis ei asendata juba tõlgitud ja põhimõtteliselt korrektseid fraase oma suva järgi mingite uute ja meeldivamatega, vaid püütakse esmalt tõlkida kogu pakett ilusti vana malli järgi ära ning alles siis hakatakse tegelema uutmisega (soovitavalt rääkides enne läbi teiste tõlkijatega)
Kui mingi tõlge on tõesti vigane (nt ortograafiavead, vale tõlge, tõsised puudujäägid arusaadavuse osas), siis sellega võetakse hoolimata tõlkija olemasolust või puudumisest midagi kohe ette
Kui ei suudeta parimate tõlketavade osas otsustada, siis küsitakse nõu ja arutatakse asju IRC serveri irc.freenode.net kanalites #l10n-et (üldine tõlkimisteemaline kanal) jms
Tekkivad vaidlused terminoloogia, stiili jne üle peetakse soovitavalt avalikult nt Pingviini foorumi vastavas rubriigis, kui kompromissile ei jõuta, siis püütakse tõlkida ikkagi võimalikult neutraalselt

Tõlkimise printsiibid ja viljakad töövõtted

Sõnad ja laused

Tõlgitakse lausete sisu mitte vormi (sh mitte ei tõlgita võõrkeelseid väljendeid, vaid väljendatakse võõrkeelses väljendis silmas peetud mõtet võimalikult hästi eesti keeles)
Välditakse üleliia pikki, lohisevaid ja keerulisi lauseid (olenemata sellest, kuidas need originaalkeeles sõnastatud on --- tasub silmas pidada, et sageli on "originaal" kirja pandud mitme inglise keelt mitte emakeelena kõneleva programmeerija ühise pingutusena ega ole keeleliselt kuigi adekvaatne)
Tõlkimisel lähtutakse keelereeglitest, st grammatikatest, käsiraamatutest ja keelespetsialistide nõuannetest
Tõlkimisel kasutatakse tõlgitava valdkonna sõnastikke
Vajadusel kasutatakse mõnda tõlkemäluga automaattõlke vahendit (nt siis, kui on saadaval termini/tõlkebaasid)
Vajadusel tehakse uurimustöö juba olemas olevatest tõlkevastetest eri keeltes ja eri projektides (kasutades abivahendeid Vikipeediast Opentran'ini välja)
Välditakse liigset terminoloogilisust olukorras, kus peente kuid tavakasutajale tundmatute terminite kasutamisest ei ole otsest kasu
Kui tundub, et võõrkeelsele terminile ei leidu head tõlkevastet või et olemasolevate sõnastike poolt pakutu on millegi poolest halb, siis edasised juhised puuduvad. Seni on igal tõlkijal olnud oma isiklik arusaam sellest, kuidas käib terminiloome. Ilmselt oleks siiski mõistlik tutvuda sellega, mida eriala spetsialistid terminiloome kohta kirjutavad, ja siis edasi mõelda, et mis saab. Kuni pole kindlust, et mida teha, on targem jätta asi sinnapaika ja kasutada olemasolevat terminit vms.

Stiil ja kontekst

Kasutaja poole pöördutakse viisakas kuid mitte bürokraatlikus stiilis, rakenduse tõlkimisel püütakse säilitada ühtset tõlkestiili
Tõlgitakse kõigile arusaadavasse keelde ja mitte mõne ühiskonnagrupi sisemise ringi argoosse
Püütakse kujutada endale ette maailma kõige juhmimat kasutajat ja mõteldakse, et kas tõlge ikka esitab talle võimalikult optimaalselt seda objekti/tegevust, mida püütakse vastava fraasiga kasutajaliideses märkida
Proovitakse, kas kirjapandud tõlkefraasi on võimalik ka reaalselt suusõnal välja öelda ja kas see on niimoodi arusaadav. Vastasel juhul on mõte tõenäoliselt väljendatud kas halvas kohmakas stiilis või sõnastus aetud ülemäära keeruliseks.
Tõlkimisel kontrollitakse tõlgitavat materjali kasutajaliideses ega üritata "kuivalt" stringidele vasteid nuputada
Vajadusel kasutatakse Virtualboxi vms virtualiseerimisvahendit (nt opsüsteemi algosade tõlgete puhul)
Mitmete võrdväärselt võimalike tõlkevastete/terminite puhul valitakse otseselt seotud pakettide puhul kattuvad vasted; mitte seotud või kaudsemalt seotud pakettide puhul võib põhjenduste olemasolul termineid vastavalt tõlkija eelistusele varieerida

Täpsemalt kasutajaliidese komponentide tõlkimisel soovitatavatest stiilivõtetest saab lugeda tarkvara tõlkimise stiilijuhendist.

Olulised tehnilised nüansid

Suur osa neist on kokku võetud Launchpadi tõlkijajuhistes.

Kui algses tekstis sisaldub mõni vorminduskood või erimärk, siis tuleb see jätta algsele kujule ja tõlkida ainult selle ümber paiknev inimkeelne tekst. Näiteks tuleb üldjuhul tõlkimata jätta sellised stringid: %s, %d, %(name)s, %(count)d, %(hexadecimal)08X, $output, $MAX, {filename} jms. Ka tuleb jälgida, et jääksid algsele kujule erimärgid nagu \t, \n jms.
Üldjuhul tuleb tuleb jätta algsele kujule ka käsurea-utiliitide nimed ja võtmesõnad.

Tõlkijaeetika ja tulemuslik koostöö kogukonnaga

Oma tõlketöös tehtud olulised otsused ja raskused tehakse teistele tõlkijatele kättesaadavaks, et nad saaks nt tõlke järgmises redaktsioonis seda infot tõlkimisel kasutada ega peaks "jalgratast leiutama"
Tõlkimisel ollakse avatud uutele ideedele ja kasutatakse parimaid tõlkevasteid ning võtteid tarkvaratõlkimisest olenemata sellest, kas tegu on vabatarkvara või kommertstarkvara tõlgetega, ei klammerduta armsaks saanud igandite külge
Arvestatakse, et tehakse ühiskondlikult kasulikku tööd ega aeta kriitilise tagasiside puhul nina liiga püsti ega sõrgu liiga vastu, arvestatakse kasutajate tagasisidega

Konkreetsem jutt

Kuidas alustada?

Enne suuremate asjade juurde minemist võiks saada kätte tunde, et mismoodi see tõlkimine üldse käib. Kõige targem on esialgu prooviks võtta ette mõni väiksem rakendus, mida sa niikuinii kasutad (või tahad kasutada), aga mis on kas tõlkimata või mille tõlge on puudulik, --- ja proovida seda tõlkida. Mida on selleks vaja?

Hangi originaalkeele tõlkefail. Suurem osa projekte kasutab Gettext'i PO faile. Nendega opereerimiseks on olemas päris hea eestikeelne algaja juhend.
Sea üles tõlkekeskkond (esialgu piisab tekstitoimetajast)
Hakka otsast tõlkima (lihtsalt võta tõlkefail tekstiredaktoris lahti ja proovi, mis sa sellega teha oskad)
Leia aega ülaloleva juhendi sirvimiseks, et oma tegevust laiemalt mõtestada ja paremini tõlkida
Õpi kasutama abivahendeid (alates sõnastikest, keelekorpustest ja käsiraamatutest kuni tõlkemäluni)
Ekspordi oma pooleliolev tõlge tõlgitavasse rakendusse ja vaata, kuidas see seal tegelikult välja näeb
Püüa mõelda, missugune on kõige parem viis asjade esitamiseks kasutajaliideses, hakka kujundama oma isiklikku tõlkestiili
Kui oskad mitmeid keeli, siis proovi hankida võrdluseks ka muude keelte tõlkefaile (neid võib püüda automaatselt kõrvutada mõne tõlkeprogrammi abil)
Püüa oma töö tulemust tutvustada senisele tõlkijale/tõlkijatele või palu tagasisidet kolleegidelt (nt IRC-s või Pingviin.org foorumis)
Saada oma tõlge ülesvoolu ja suhtle arendajatega

Niimoodi saad suhteliselt lihtsalt ja ohutult ka seestpoolt aimu, kuidas see protsess käib ja saad edaspidi n-ö päriselt suures projektis teistega koos tõlkides vältida elementaarseid vigu.

Kuhu teha märkmeid?

Selleks, et nad oleks kõigile tõlkijatele sõltumata tõlkeprojektist kättesaadavad, võiks teha märkmeid siiasamma vikisse kategooria alla Tõlkimine. Vikis on ka arutelulehed, kus saab tõlgete üle arutada, kuigi pikemad arutelud võiks ehk siiski kuuluda foorumisse (seal on rohkem lugejaid, kes tõenäoliselt arvamust avaldavad). Lisaks võiks panna kirjele kategooriaks Info ja soovi korral võib lisada kategooria programmi/projekti nimega, mille tõlkimisest jutt on.

Tõlkeprogrammid

Tõlkeprogrammide puhul on peamiseks näitajaks, kas see oskab kasutada tõlkemälusid, õigekirja kontrolli, isiklikke sõnastikke, võrgusõnastikke jm abivahendeid ja kui mugav on kasutajaliides. Kõige tavalisemad valikud oleks GNOME'i all Gtranslator ja KDE all Lokalize. Üldiselt pole vahet kumba kasuada, sest võimalused on mõlemal umbes samad, valikuprintsiibiks võiks olla ehk pigem kasutusmugavus kui tehniliste võimaluste hulk.

Gtranslator võimaldab lisaks tavalisele tõlkemälule kasutada ka mitmesuguseid pluginaid (võrdluskeel, Open-tran'i ja sõnastiku otsing, märgendite automaatlisamine originaalist tõlkesse, tõlkefraasi vaatamine lähtekoodis). Eelduseks on see, et need pluginad tõesti tööle hakkavad. Programmi põhifunktsionaalsus töötab paigaldades otse Ubuntu varamust, aga peenemaks seadistamiseks on vähemalt hetkel vaja nokitsemist (nt võib olla vaja kõigi võimaluste kasutamiseks paigaldada arendusversioon). Kastutajaliides puhtam ja selgem kui Lokalizel, tõlge tuleb hetkel GNOME tõlkekeskkonnast hankides käsitsi paigaldada.

Lokalize on küll KDE rakendus (vt ka eestikeelset lühijuhendit), aga selle saab lihtsalt niisama paigaldada ka GNOME'i alla, paigaldamisel lisatakse automaatselt Lokalize käivitamiseks vajalikud KDE teegid. Ka välimuse saab GNOME jaoks sobivaks mugandada. Lokalize on üldiselt täiesti kasutatav tõlkemäluga programm (kontrollib ka õigekirja, näitab alternatiivtõlkeid, võimaldab mitmel viisil tõlkefaile sünkroonida ja ühendada) ja seda pole ka keeruline paigaldada, sest see on saadaval nt Ubuntu varamutes. Lokalizel esineb kahjuks mõningaid stabiilsusprobleeme, kuid voorused kaaluvad sihtotstarbelisel kasutamisel üldiselt puudused siiski üles.

Kui tõlkeprogrammi ingliskeelne kasutajaliides ei hirmuta, siis mõlemale eelnevale on väga sisukaks konkurendiks Virtaal, mille kasutajaliides on minimalistlik, kuid programmi on võimalik lisada hulgaliselt eri pluginaid, mille abil saab kasutada automaatseid abivahendeid alates Google'i tõlkest kuni Opentran'i otsinguni. Virtaal püüab üleliigset infot tõlkija silma alt ära hoida ning kuvada eelkõige tõlkestringe endid, et saaks keskenduda põhilisele. Miinuseks on mõnevõrra segane seadistamisprotsess, mille käigus ei pääse üldiselt seadistusfailide käsitsi sudimisest. Samas kasutamine ise on mugav, nt saab otse kasutajaliidesest teha päringu Open-tran.eu'sse, kuigi seda näidatakse siiski brauseris mitte Virtaali enda aknas.

Kasutajaliidese poolest Lokalizele/Gtranslatorile sarnane on veel WordForge. WordForge on ehk kõige suuremate võimalustega otse kasutajaliidesest ja on ses suhtes kõige rohkem valmisprogrammi moodi, aga vähemalt kahes proovitud eri versioonis ei hakanud tõlkemälugi esimese proovimise peale tööle, mistõttu seda soovitada siiski ei julgeks.

Tõlkemälu kasutamine Lokalize näitel

Kui lühidalt kokku võtta, siis tõlkemälu mõte on selles, et kasutajale näidatakse spikrit selle kohta (vt pilte ülalt, kuidas juba keegi teine on sarnast väljendit eesti keelde tõlkinud (sarnaselt Launchpadi sisseehitatud tõlkemäluga). Võidakse näidata aga ka teistes keeltes tehtud tõlkeid, mis annab inspiratsiooni paremate tõlkevastete valimiseks. Tõlkemälu on Lokalize esimesel käivitamisel küll tühi, aga sinna on lihtne lisada olemaseolevaid tõlkeid mistahes projektidest. Selleks tuleb vastavad failid endale alla laadida. Ubuntu eri osade tõlkeid võib laadida nt neilt aadressidelt:

http://archive.ubuntu.com/ubuntu/pool/main/l/language-pack-et-base/
http://archive.ubuntu.com/ubuntu/pool/main/l/language-pack-et/
http://archive.ubuntu.com/ubuntu/pool/main/l/language-pack-gnome-et-base/
http://archive.ubuntu.com/ubuntu/pool/main/l/language-pack-gnome-et/
http://archive.ubuntu.com/ubuntu/pool/main/l/language-pack-kde-et-base/
http://archive.ubuntu.com/ubuntu/pool/main/l/language-pack-kde-et/

Tuleks valida uusim (või peaaegu uusim, sest veel ilmumata Ubuntu versioonide tõlkefailid on poolikud) fail, mille laiendiks on tar.gz, sest see sisaldab Lokalize'le sobivas gettext'i vormingus .PO faile. Allalaaditud failidest võiks kuskile kataloogi (n-ö oma isiklikku tõlkemälu toorfailide kataloogi) pakkida lahti .PO faile sisaldavad kataloogipuud (nt kogu kraami data alamkataloogi alt, debian kataloogi pole vaja).

Lokalize's tuleks seejärel valida Tööriistad -> Halda tõlkemälu ja valida "en_US -> et" rea jaoks (või muude keelte puhul mõne teise rea jaoks) see kataloog, mille sügavustesse eelmise lõigu kirjelduste järgi .PO failid said. Seejärel impordib Lokalize kogu kraami tõlkemällu. Kui teha mingi hea tõlkemälu endale valmis, siis saab seda eksportide TMX formaati (Translation Memory eXchange) ja pärast taas importida. Niimoodi tehtud tõlkemälusid saab ka teistele tõlkijatele edastada. Loogiline olekski, et projekti haldaja teeb valmis tõlkemälu, mida on soovitatav projektis osalejatel kasutada. Seda võib projekti haldajalt ka julgesti paluda.

Lokalize puhul on üldiselt peamiseks vooruseks tõlkestringide informatiivne ja markeeritud esitamine. Stringe saab kasutada paari lihtsa välksõrmise abil otse klaviatuurilt. Miinuseks on kasutajaliidese mõningane kohmakus ja ülikirjusus. Kui see ei sobi, siis soovitaks kasutada Gtranslatorit või Virtaali. Ka võib täheldada Lokalize puhul mõningat ebastabiilsust, sest mõnede asjade peale kukub ta lihtsalt kokku.

Mis kasu on tõlkemälust?

Tõlkemälu kasutamise voorused on:

Tõlkijad saavad automaatselt teada, kuidas on midagi juba varem tõlgitud ja ei pea seetõttu jalgratast leiutama. See on eriti kasulik tõlkimise alustajatele, kes sageli tõlketraditsiooni tundmata hakkavad leiutama lihtsatele väljenditele uusi ja kohmakaid/keerulisi vasteid.
Kuna tõlkemälu näitab, kuidas on teistes kohtades/pakettides mingit väljendit tõlgitud, siis aitab see tõlkeid ühtlustada või vähemalt ebaühtlustest teadlikuks saada.
Kuna tõlkemälu saab seadistada näitama tõlkevasteid eri keeltes, siis aitab see teiste tõlgete abil aru saada "originaali" tähendusest ja leida ka paremaid tõlkevasteid eesti keele jaoks (nt sugulaskeel soome keele kasutamine võiks aidata vähendada massilisi anglitsisme tõlkes, aga see kõik sõltub tõlkija keeleoskusest).
Lihtsamaid asju saab tõlkida puhtalt tõlkemälu abil ühe klahvivajutusega vajutades Ctrl+nr.

Kuigi tõlkemälu on sisse ehitatud ka mitmesugustesse veebitõlke vahenditesse, siiski on mugavam kasutada enda vajaduste järgi seadistatud tõlkemälu. Teatud määral on tõlkemälu asenduseks nt Open-tran.eu kasutamisele ja plussiks kindlasti on selle automaatne töötamine tõlketegevuse taustal.

Ubuntu jt tõlkimine

Ubuntu opsüsteemi tõlgitakse Launchpadis (nagu ka paljusid rakendusprogramme vms, mis Ubuntu jaoks on mõeldud, aga ka nt Linux Mint'i jms). Ubuntu tõlkimiseks peab tegema Launchpad'i kasutaja ja liituma Ubuntu Estonian Translators nimelise tõlkerühmaga. Ilma liitumata saab lisada tõlgetele ainult soovitusi. Sellest tulekski tõlkimist alustada.

Kui Launchpadis soovitatud tõlkevasted on hea kvaliteediga, siis seda märgatakse ja tõlked kinnitatakse --- ning saavad osaks ametlikust tõlkest. Kui tõlkevasteid ei kinnitata, siis on tõenäoliselt midagi tõlkega nihu. Sel juhul tasub küsida nõu teistelt aktiivsetelt tõlkijatelt (nende nimed on tõlgete seisu kuvaval lehel ilusti näha) või teha häält tõlkijate jututoas. Võimalik, et midagi triviaalset on tõlkimisel kahe silma vahele jäänud ja lihtsate paranduste tegemise järel tõlked aktsepteeritakse.

Tõlkerühma täieõiguslikud liikmed

Selleks, et tõlkimisele täie auruga pihta anda peab teenima ära tõlkerühma liikmestaatuse. Selleks tuleb selgitada tõlkerühma juhile, et miks ta peaks su liikmeks lubama (näiteks osutama oma tehtud headele tõlkesoovitustele, motiveeritusele tehe tõlkerühmaga koostööd või teda muul viisil veenma). Niisama liitumise nupul klikkides ilmselt tõlkerühma juht liikmestaatuse kinnitamiseks eriti vaeva ei näe (see ei pruugi siiski olla nii kõigi tõlkerühmadega, mis Launchpadis leiduvad).

Opereerimine tõlkefailidega

Launchpadis on tõlkimiseks kaks eri viisi. Saab alla (ja pärast tõlkimist üles) laadida gettext'i tõlkefaile või siis tõlkida otse Launchpadi keskkonnas.

Üldiselt on allalaaditud tõlkefailidega tegelemine palju mugavam kui Launchpadi enda keskkonnas 10-kaupa tõlkimine. Kui laadida tõlkefail alla, seda muuta (see võtab natuke aega, eks) ja siis tahta üles laadida, siis tuleks enne üleslaadimist veenduda ega keegi teine pole vahepeal seda tõlkinud, sest vastasel juhul läheb selle kellegi töö raisku. Kui keegi on vahepeal tõlkinud, siis tuleks taga ühendust võtta ja püüda asjad klapitada (või siis laadida muutunud tõlkefail uuesti alla ja muudatused klapitada ja uuesti vaadata ega keegi vahepeal tõlkinud pole jne jne. Ühesõnaga, targem on alati ühendust võtta.

Allalaaditud tõlkefailide korral saab kasutada ka oma soovi järgi abivahendeid (nt Launchpadist erinevaid ja paremaid tõlkemälusid).

Suur osa Launchpadis olevatest tõlgetest pärineb tegelikult mõnest ülemjooksu allikast, seega on neid mõistlik tõlkida allikal. Kui see pole võimalik (või on allikal tõlkimiseks juba nii hilja, et seda tõlget Ubuntu järgmisse väljalaskesse ei jõutaks kaasata), siis võib tõlkida Launchpadis. Ka on mõistlik Launchpadis tegelda eri allikatest pärit tõlgete silumisega/ühtlustamisega.

Head praktikad ja tõlkeprotsess

Tõlkimisel tuleks järgida tõlkimise printsiipe ja kasutada viljakaid töövõtteid. Kuna tõlkijaid on paras hulk ja kõik tõlgivad midagi natuke, siis tekib palju konflikte väljendite ja terminite osas. Need tuleks lahendada viisakalt. Kui on mõni tõlkevaste, mis tundub olevat kellegi teise tõlkes läbivalt vale, siis tuleks tõlkijaga püüda ühendust võtta ja mitte hakata omapäi seda muutma (ning põhjustades muutmisralli, kus nokk kinni saba lahti sama asi mingi perioodi tagant lihtsalt vaheldub, sest keegi selle kogu aeg "tagasi" muudab).

Kui võetakse tõlkimiseks ette mingi konkreetne valdkond, siis tuleks selle tõlkimisega tegelda tervikuna (st vaadata kõiki sellesse puutuvaid pakette). Kui satutakse tõlkimisel raskusse, siis võiks küsida nõu (loogiline on seda teha IRC-s, aga kui jutt on keerulisem, on targem blogida vms ja siis seda pikemat juttu viidata, sest muidu IRC-s süveneda ei suudeta). Kui korrastatakse mingi valdkonna termineid või tõlkeprintsiipe/vasteid, siis võiks selle kohta teha Pingviini vikisse tõlkimise kategooria alla eraldi kirje, millega saaks järgmised tõlkijad omakorda tutvuda.

Tõlkimine konkreetse väljalaske jaoks käib väljalaske kava järgi, näiteks Natty Narwhal'i väljalaske kohta on info siin. Tõlkimine lõpeb siis, kui see on kavas kirjas ja seepeale lähevad tõlked lukku (kuigi Launchpad lubab neid edasi muuta, aga sellest pole erilist kasu, kuigi nad võivad saada aluseks järgmise väljalaske tõlgetele --- kui just vahepeal kasutajaliideses midagi oluliselt ei muutu). Üldiselt on mõistlik tõlkida kuskil beeta lukustamise (beta freeze) ja tõlgete lukustamise (translation deadline/freeze) vahepeal, siis on garanteeritud, et tõlked ka reaalselt Ubuntusse jõuavad.

Selle kohta, et missugused paketid Ubuntus on ülemjooksult ja missuguseid tuleks tõlkida Launchpadis endas, eraldi info tõlkekeskkonnas puudub ning selle hankimisega tuleb eraldi tegelda (lihtsalt otsida netist või püüda leida/küsida kuskilt mingi Ubuntu dokument, mis selle määratleb; selle võiks ehk edastada ka tõlkerühma pealikule). Üldiselt pärineb väga suur osa Ubuntu pakette GNOME'ist ja tuleks tõlkida selle töörühmas. Nimekiri GNOME'i pakettidest on siin, aga kuna kõik paketid GNOME'ist ei pärine, siis pole see ammendav ülemjooksult pärit pakettide nimekiri. Ubuntu tõlkijate töörühmal meililist puudub ja asju võib arutada ilmselt nt Gnome'i tõlkijate meililistis (gnome-et@linux.ee, pole mõtet neid meililiste iga asja jaoks eraldi teha).

Estobuntu tõlkimine

Estobuntu tõlkimine on sisuliselt Ubuntu tõlkimine, aga on väike hulk lisasid, mida tuleb tõlkida Ubuntu-väliselt. Ideid selleks võib saada näiteks siit, aga kui Ubuntu tõlkele kaasa aitamisest jääb väheks või on soov mõnda Estobuntu spetsiifilist asja tõlkida, siis on mõistlik võtta ühendust Estobuntu arendajatega.

Linux Mint'i tõlkimine

Linux Mint saab peaaegu kõik tõlked Ubuntult, mis tähendab, et Linux Mindi tõlkimiseks tuleks tõlkida Ubuntut. Ubuntu tõlkimiseks tuleb omakorda tõlkida Gnome'i. Siiski on Linux Mint'is lisaks Ubuntule kümmekond Ubuntus puuduvat spetsiaalselt Linux Mindi jaoks arendatud rakendust, mida tuleb lisaks tõlkida. Ka sisaldab Linux Mint hulka peenseadistusrakendusi (nt Compiz'e seadistamise rakendus), mis Ubuntus puuduvad ja mida tuleks tõlkida otse allikal. Neid tuleks tõlkida täiesti iseseisvalt ja sõltumata Linux Mint'i tõlkegraafikust.

Tõlkimiseks tuleb liituda Eesti tõlkemeeskonnaga, mis peaks olema automaatne.

Kuna Linux Mint on suhteliselt väikse seltskonna poolt arendatav informaalne projekt, siis tõlkimine algab sel hetkel, kui see Linux Mint'i foorumis või blogis välja kuulutatakse. Tavaliselt on see natuke peale beetaversiooni väljalaskmist.

Nimekiri sagedasematest tõlkevigadest

Elementaarne ortograafia. Kuigi võib tunduda, et arvutis kasutatav eesti keel on millegipoolest eriline ja selle jaoks kehtivad mingid oma reeglid, siis nii see siiski pole. Kehtivad tavalised ortograafiareeglid kirjavahemärkide, kokku-lahku kirjutamise, suure ja väikse algustähe, sõnade järjekorra, hea stiili jms kohta. Neid tuleks püüda jõudumööda järgida. Abi saab Eesti keele käsiraamatust.
Kokku-lahku kirjutamine. Inglise keele eeskujul on kiusatus kirjutada lahku sõnu nagu "Täisekraani režiim", "Kursori klahvid" vms, mis kirjutatakse eesti keeles siiski alati kokku. Ka liialdatakse lahkukirjutamisega puhkudel, kus on võimalik nii kokku- kui ka lahkukirjutamine, nt "Faili tüüp", "Konto andmed" jne. Kokku peaks sellised asjad kindlasti kirjutama, kui tegemist on üldnimetusega ja mitte rõhutatult selle faili tüübi või selle kasutaja andmetega.
Kohmakas lausestus. Inglise keele sõnade järjekord ei ole sama, mis eesti keeles. Asjad tuleb eesti keeles tihti hoopis uuesti (ja sageli teiste sõnadega) ütelda, et nad oleks ilma takerdumata loetavad ja arusaadavad.

NÄIDE 1

There was a error adding the CD, the upgrade will abort. Please report this as a bug if this is a valid Ubuntu CD.

CD lisamisel tekkis viga, uuendamine katkeb. Palun teata sellest kui veast, kui tegemist on õige Ubuntu CDga.

Võiks tõlkida näiteks hoopis:

Uuendamine katkestatakse, sest CD lisamine ebaõnnestus. Kui kasutasid Ubuntu originaalplaati, siis ole nii kena ja esita selle kohta vearaport!

NÄIDE 2

You should have space on your hard disk to create a new disk partition of at least 5 gigabytes to install a standard Ubuntu desktop system or at least 500 megabytes for a minimal server installation. You'll need more disk space to install additional packages, depending on what you wish to do with your new Ubuntu system.

Sa peaksid looma kõvakettale uue partitsiooni mis on vähemalt 5 GB suur et installeerida Ubuntu töölauasüsteem või vähemalt 500 MB minimaalse serveri paigaldamiseks. Sa vajad rohkem ruumi paigaldamiseks lisa tarkvara arvestades mida sa soovid oma uue Ubunutu süsteemiga teha.

Tuleks mõelda lausestusele, kirjavigadele ja tõlkida rohkem sisu kui eri lauseosasid inglise keele eeskujul:

Standardse Ubuntu töölauasüsteemi paigaldamiseks peaks sul olema uue partitsiooni loomiseks kõvakettal vähemalt 5 GB vaba ruumi, minimaalse serveripaigalduse jaoks vähemalt 500 MB. Sõltuvalt sellest, mida sa oma uue Ubuntu opsüsteemiga teha tahad, võib sul olla vaja veel kettaruumi täiendavate pakettide tarvis.

Tsitaatsõnad ja võõrapärasus. Eelistada tuleks eesti keelele suupärasid vasteid. Nt "redigeerima" asemel võiks kasutada "muutma/toimetama", "sorteerima" asemel "järjestama/sortima", "partitsioneerima" asemel "ketast jaotama" ("partitsioon" asemel "kettajagu") jne. Eelistada võiks oma eesti sõnatüvedega sõnu ja vältida võimalusel nt kohmakat "-eeri" lõppu jt võõrapärasusi. Vt ka GNOME'i tõlkijate märkusi kohmakate otsetõlgete teemal. Erandiks on aga käibel olevad ja iseseisvad tehnilised terminid, mida ei tohiks hakata ilma otsese vajaduseta eesti keelde ponnistama, nt "printima", "fail" jms.

...

Abivahendid

Sõnastikud ja käsiraamatud

Keeleveeb
- Arvuti ja tehnilised terminid
  - Arvutikasutaja sõnastik
  - Arvutisõnastik
  - IT terministandardi sõnastik
  - ESTERM
  - EnTerm
- Üldised kasulikud sõnastikud
  - Õigekeelsussõnaraamat
  - Eesti keele seletav sõnaraamat
  - Sünonüümisõnastik
  - Tesaurus
  - Murdesõnastik
Eesti keele käsiraamat
EKI e-keelenõu portaal
Vallaste info- ja sidetehnoloogia terminite seletav sõnaraamat
Andmekaitse ja infoturbe seletussõnastik
Opentran'i vabatarkvaratõlgete kooskõlaandmebaas
EKI keelenõuvakk
Keelekorpused TÜ lehelt
Lictionary (Localization Dictionary)

Tarkvara

Lokalize, vt nt Lokalize'i käsiraamatut eesti keeles
Gettext, vt näpunäited kasutamiseks artiklist Tõlkimisest Linuxis

Teooria

Tiiu Erelt "Terminiõpetus", vt nt tutvustust EKI lehel
Reet Kasik "Eesti keele sõnatuletus", vt sisukorda TÜK lehelt
eCoLoRe: Jagatavad ja uuendatavad elektronsisu lokaliseerimise ressursid tõlkijate IT-koolituse toeks
Translate Toolkit & Pootle: Localisation Guide (vabatarkvara lokaalimise juhised inglise keeles)

Abiks lugemisvara jm materjale

Varia

Jaan Kaplinski seisukoht eesti keelde tõlgitud tarkvara osas: eesti keeles, võru keeles

Tarkvara tõlkimine (juhend)