Vaba tarkvara

Allikas: Pingviini viki

See artikkel käsitleb vaba tarkvara nii, nagu see on defineeritud Vaba Tarkvara Sihtasutuse poolt. Tasuta tarkvara kohta vaata priivara.

Vaba tarkvara ehk vabavara või vabatarkvara, nagu defineeritud Free Software Foundation'i (Vaba Tarkvara Sihtasutuse; edaspidi viidatud kui FSF) poolt, on tarkvara, mida saab ilma piiranguteta kasutada, kopeerida, uurida, muuta ning edasi jagada. Vabadus sellistest piirangutest on keskne "vaba tarkvara" mõistele, niivõrd, et vaba tarkvara vastand on omanduslik tarkvara, ning mitte tarkvara, mida müüakse raha eest, nagu näiteks kommertstarkvara. Vaba tarkvara võib olla mõnikord tuntud ka kui libre software, FLOSS või avatud lähtekoodiga tarkvara. Tihti on omandusliku tarkvaraga seotud ka tootjalukustus.

Mõiste sisu

Et aidata eristada vaba (nagu vabadus) tarkvara tasuta tarkvarast (mõnikord viidatud ka kui vabavara), arendas Richard Stallman, Vaba Tarkvara Liikumise rajaja, sellise seletuse: "Vaba tarkvara puudutab vabadust, mitte hinda. Et mõistest aru saada, tuleks mõelda 'vabast' nagu see on "vabas sõnas"/"sõnavabaduses", ja mitte nagu 'tasuta õllest'." (Ingliskeelse sõna free tähendused on nii vaba kui ka tasuta.)

Enamik vaba tarkvara levitatakse tasuta üle arvutivõrgu, nö liini pealt — või liiniväliselt (väljaspool arvutivõrke), levitamise marginaalse hinna eest, kuid hinna marginaalsus pole kohustuslik ning rahvas võib müüa koopiaid mistahes hinnaga. Läbivate suurtähtedega ingliskeelne termin "Open Source" ("avatud lähtekood") on lisatud definitsiooni, mis oli esialgselt loodud 1998. aastal Debiani ümberkirjutuses GNU "Vaba tarkvara" definitsioonist. Selle tulemusena on pea kõik Avatud lähtekoodiga programmid ka Vaba tarkvara, kuid on olemas mõned erandid.

Ehkki avatud-lähtekoodi ja vaba tarkvara liikumised jagavad pea identseid litsentsikriteeriume ja arendusmetoodikaid, on Stallmani meelest kahe liikumise vastavad põhimõtted fundamentaalselt erinevad. Stallman toetab termineid "Vaba/avatud-lähtekoodi-tarkvara" ("Free/Libre/Open-Source Software", "FLOSS") ning "Vaba ja avatud lähtekoodiga tarkvara" ("Free and Open Source Software", "F/OSS"), et vastavalt viidata "avatud-lähtekoodi tarkvarale" ja "vabale tarkvarale", et mitte ilmtingimata kahe osapoole vahel valida või neid lahutada, aga ta palub inimestel kaaluda "vaba tarkvara" liikumise toetamist.

"Priivara" (nimetatakse sageli ekslikult ka vabavaraks) on tarkvara, mis on saadaval tasuta (ilma raha maksmata), kuid on üldjoontes omanduslik, kuna kasutajatel ei ole vabadust seda kasutada, kopeerida, uurida, muuta ja levitada. Priivara lähtekood pruugib või ei pruugi olla avaldatud ning luba muudetud versioonide edasijagamiseks pruugib või ei pruugi olla antud, seega priivara on gratis, ehk tasuta ja mitte libre, ehk vaba.

Vaba tarkvara lühike ajalugu

  • 1960ndad ja 1970ndad — tarkvara nähti kui täiendusena, mida suurarvutite tarnijad varustasid, et raalid siis kasutuskõlbulikuks teha. Sellest johtuvalt programmeerijad ja arendajad jagasid oma tarkvara vabalt. See oli eriti laialdane suurtes kasutajagruppides, nagu DECUS, mis oli DEC Kasutajate Grupp (Digital Equipment Corporation Users Group).
  • 1970ndate lõpp ja 1980ndate algus — ettevõtted hakkasid programmeerijatele jooksvalt piiranguid seadma tarkvara litsentsilepingutega. Mõnikord oli niimoodi seetõttu, et ettevõtted olid siis juba kommertsialiseeritud tarkvarast raha tegemas või püüdsid nad lähtekoodi peites hoida riistavara eripärasusi vaka all. Teinekord oli see sellest, et jätkuvalt suurenev korporatiivne suhtumine kasvavas ja varasemalt eklektilises tööstuses nägi intellektuaalse omandi kaitset normina, isegi kui see ei toonud mingit kasu ärile. Bill Gates andis muutuvatest aegadest märku, kui ta kirjutas kuulsa "Avaliku kirja hobilistele", kus ta ergutas häkkereid, et nad lõpetaksid litsentsilepingute murdmise läbi varastamise.
  • 1983 — Richard Stallman mõtles GNU projektile (GNU tegelik kirjutamine algas 1984. jaanuaris), rajades Vaba Tarkvara Sihtasutuse ("Free Software Foundation", FSF) [1] kaks aastat hiljem, peale sügavat pettumust arvutitööstuse ning kasutajate kultuuris. Üks selline intsident oli, kui printer ei töötanud, kuna Stallman ei saanud vea parandamiseks häkkida lähtekoodi, sest seda oli tagasi hoitud. Ta tutvustas "vaba tarkvara" ja "copyleft" definitsiooni, mis oli üles ehitatud kõigile tarkvara vabaduse tagamiseks.[2] Mõned väga pahaselt reageerisid Stallmani seisukoha vastu, pidades seda idealistlikuks nonsenssiks ning teda kõvasti pilati ja kritiseeriti.
  • Tänapäev — Vaba tarkvara on väga edukas rahvusvaheline jõupingutus, mis valmistab tarkvara, mida kasutavad üksikisikud, suured organisatsioonid ja kogunisti terved riigid. Vaba tarkvara on massiivne tööstus. Vaba tarkvara mudeli majanduslikke eeliseid ning vähemal määral ka eetilisi põhimõtteid, millel see rajati, on hakatud laialdaselt tunnustama, isegi põhivoolu meedia poolt. Mõned teised, mitte-tarkvara tööstused, on hakanud ka tunnustama Vaba tarkvara sõnumi väärtust: näiteks teadlased vaatavad rohkem avatumate arendusprotsesside poole ning riistvara, nagu näiteks mikrokiipe, hakatakse juba arendama Copyleft litsentside all (vt. OpenCores projekt, näituseks). Creative Commons ja Avatud sisu (Open Conent) liikumised on samuti suuresti mõjutatud Vabast tarkvarast.

Vaba tarkvara litsentsid

Stallmani ja FSF järgi annavad vaba tarkvara litsentsid —

  • vabaduse jooksutada programmi mistahes eesmärgil (nimetet "vabadus 0");
  • vabaduse uurida ja muuta programmi ("vabadus 1");
  • vabaduse kopeerida programmi, et sul oleks võimalik aidata naabrit ("vabadus 2");
  • vabaduse täiustada programmi ja oma täiustused avalikustada, et kogu kogukond sellest kasu lõikab ("vabadus 3").

Vabadused 1 ja 3 vajavad juurdepääsu lähtekoodile, kuna tarkvara uurimine ja muutmine ilma lähtekoodita on erakordselt keeruline ning vägagi ebaefektiivne võrreldes märkmetega varustatud lähtekoodiga.

Vaba Tarkvara Sihtasutus ja Avatud Lähtekoodi Initsiatiiv (Open Source Initative; OSI) avaldavad mõlemad nimekirju litsentsidest, mis nad on välja selgitanud kui ühilduvatena nende definitsiooniga vastavalt vabast tarkvarast ja avatud lähtekoodiga tarkvarast.[3] Nimekirjad on paratamatult mittetäielikud, kuna kumbki organisatsioon ei pea olema litsentsist teadlik selle tarvis, et võimaldada neid vabadusi. Peale nende kahe organisatsioni näevad mõned inimesed Debiani projekti pakkuvat kasulikku nõu selle kohta, kas mingid konkreetsed litsentsid langevad kokku Debiani vaba tarkvara juhenditega. Heakskiidetud litsentsidest Debian nimekirja ei avalda, seega selle hinnanguid tuleb jälgida, kontrollides, millist tarkvara nad on lubanud oma arhiividesse. Ometi on see haruldane, kui litsents on kuulutatud ühilduvaks FSF või OSI ja mitte teise poole poolt (erandiks on Netscape Avalik Litsents (Netscape Public License, NPL), mida kasutati varaste Mozilla versioonidega), seega tingimuste täpsed definitsioonid ei ole poleemikat tekitanud.

Terminid Libre software, FLOSS, FOSS JA OSS/FS ei oma formaalseid tähendusi või de facto arbitraatoreid.

Enamik vaba tarkvara kasutab väikest rühma litsentse. Kõige populaarsemad neist on GNU Üldine Avalik Litsents, GNU Vähem Üldine Avalik Litsents, BSD Litsents, Mozilla Avalik Litsents, MIT Litsents ja Apache Litsents.

Tarkvara, mis ei ole vaba tarkvara, on tuntud kui omanduslik tarkvara. See võib tulla kas mõnedega või üldse ilma ülaltoodud vabadustest ning peaaegu alati tuleb see lõppkasutaja litsentsilepinguga (End User License Agreement, EULA), mis näib tahtvat kasutada lepinguseadlust ja/või võlaõigusseadust eesmärgiga piirata kasutajate võimet tarkvara teatud viisidel jooksutada.

FSF-i vaba tarkvara definitsioon jätab tähelepanuta hinna. Laserplaadid, mis sisaldavad vaba tarkvara, nagu näiteks GNU/Linuxi distributsioone, on tavaliselt müüdavad. Kuna sellegipoolest on plaadiostjal vaba tarkvara vabadused, on see vaba tarkvara. Tasuta õlle tarkvara (priivara), mis sisaldab piiranguid, mis on vastuolus FSF-i definitsioniga, peetakse omanduslikuks. Näiteks on lähtekood kättesaamatu, edasilevitajatel (-tarnijatel) võib olla keelatud nõuda tasu, jne.

Mõned inimesed kasutavad sõna "libre", et välistada sõna "vaba" kahemõttelisust (ingl. "free" on nii "vaba" kui "tasuta"). Siiski on need terminid enamasti kasutusel rohkem vaba tarkvara liikumises ning nad levivad aeglaselt edasi.

Vaba tarkvara variatsioonid FSF-i definitsiooni järgi:

  • Copyleft litsentsid, neist kõige prominentsem GNU Üldine Avalik Litsents. Autor säilitab koopiaõiguse ning lubab teatud tingimustel edasilevitamist ja muutmist, tagamaks, et kõik muudetud versioonid jäävad vabaks.
  • Avaliku omandi tarkvara (ingl. Public Domain software) — autor on koopiaõiguse loovutanud. Kuna avaliku omandi tarkvaral puudub autorikaitse, võib seda vabalt ühendada mistahes töö sisse, olgu see omanduslik või vaba.
  • BSD-stiili litsentsid, niimoodi nimetatud, kuna neid rakendatakse suurele hulgale BSD opsüsteemidega levitatavale tarkvarale. Autor säilitab koopiaõiguse ainuüksi garantiist lahtiütlemise ja muudetud tööde temale korraliku omistamise kohustamise eesmärgil, kuid lubab edasilevitamist ja muutmist mistahes töödes, isegi omanduslikes.

Copyleftiga litsenseeritud tarkvara autoriõiguse omanik võib valmistada ja müüa versioone mistahes litsentsiga lisaks esialgse versiooni vaba tarkvarana levitamisele. Paljud vabatarkvara ettevõtted niimoodi teevadki; see ei piira copyleft versiooniga kasutajatele antud õiguseid.

Kõik vaba tarkvara litsentsid peavad andma inimestele kõik ülalpool arutatud vabadused. Välja arvatud siis, kui applikatsioonide litsentsid on ühilduvad, on programmide kombineerimine lähtekoodi kokku segades või otseselt binaaride ühendamise teel ometigi problemaatiline, litsentside tehniliste peensuste pärast. Kaudselt kokkuühendatud programmid võivad seesugust probleemi vältida.

Vaba tarkvara näited

Silmapaistev vaba tarkvara:

Vaba Tarkvara Kataloog ("Free Software Directory") on vabatarkvara projekt, mis haldab suurt andmebaasi vaba tarkvara pakettidest.

Päris palju vaba tarkvara toetab mittevabu Microsoft Windowsi või mittevabu Unix platvorme ning mittevaba tarkvara saab toetada vabu platvorme, ehkki vabatarkvara-puristid (ingliskeelsest sõnast pure — puhas) eelistavad üleni vaba tarkvara vabal platvormil, nagu GNU/Linux.

Vaba tarkvara paketid moodustavad tarkvara ökosüsteemi, kus tarkvara võimaldab varustada teenuseid, saavutades vastastikuse kasu: näiteks Apache veebiserver haldamas HTTP protokolli, kasutades moodulit mod_python, et võimaldada dünaamilist sisu.

Sotsiaalne tähendus

Positiivsed sotsiaalsed tagajärjed

  • Vaba tarkvara on üldiselt saadaval vähese või puuduva kuluga (see on tasuta). Kui vaba tarkvara levib, siis selle kasulikkus on püsiv või isegi suureneb võrguefekti tulemusel. Seega on vaba tarkvara puhas avalik hüvang ja mitte isiklik hüvang.
  • Selle vabadustest tulenevad püsivalt madalad kulud võrreldes omandusliku tarkvaraga, suurendades juurdepääsu tarkvarale ja selle majanduslikele ja sotsiaalsetele kasudele.
  • Enamgi veel, vaba tarkvara avatus kergendab selle internatsionalisatsiooni (näiteks programmide tõlkimist emakeelde), andes juurde ja luues majanduslikku ja sotsiaalset kasu.

Negatiivsed sotsiaalsed tagajärjed

Võimalik majanduslike mõjustajate kadu tootmaks tarkvara, mis oli kaitstud koopiaõiguse seadusega või patentidega. Vaba tarkvara koopiaid saab müüa, ehkki sel juhul on tihtipeale vähem ajendeid vaba tarkvara ostmiseks, kui seda saab hankida tasuta.

Poliitiline iseloomustus

Arvutitarkvara on elutu ja seega mittepoliitiline. Ometi on selle mõjud ühiskonnale, nagu ka kõne, poliitilised.

Vaba tarkvara kui kommunistlik liikumine

UNIX-operatsioonisüsteemidele keskenduva California ettevõtte SCO Group'i peadirektor Darl McBride on kaldunud iseloomustama vaba tarkvara kui kommunistliku.[4] Ühendriikide kontekstis kasutab süüdistus antikommunismi mõjuka pärandi mõjujõudu turul või seaduseasjades efekti esilekutsumiseks.[5] Kommunism vastustab vaba turgu ning heidab kõrvale eraomandi. Vaba tarkvara annab kasutajatele samu vabadusi, mida omab koopiaõiguse valdaja, samas kui omandusliku tarkvara omanikud piiravad vabadusi kasumiteenimise eesmärgil. Kollektiivse valduse mudelid vabas tarkvaras on vastuolus kapitalistliku omanduse ja tootmisega. Siiski annavad vaba tarkvara litsentsid vabaduse tarkvara edasijagamise eest raha küsida. Lisaks on ühel või rohkemal autoriõiguse omanikul abiks autorikaitseseadus, panemaks vajadusel maksma nende vabatarkvara paketi litsentsi jõu.

Vaba tarkvara kui libertaarne liikumine

Libertaarset ideaali saab kirjeldada kui toetavat sotsiaalse vabaduse (kaasa arvatud sõnavabaduse, vaba ajakirjanduse ja privaatsuse), majandusvabaduse (kaasa arvatud eraomandi ja kontrolli eraomandi üle) ning vabaturumajanduse pooldamist. On tõendeid, et vaba tarkvara ühildub selliste libertaarsuse ideaalidega nagu ettevõtlusvabadus, intellektuaalne omand [6] ja privaatsuse kaitse.

Vaba tarkvara litsentsitingimused garanteerivad, et kes iganes, sattudes selle tarkvara omanikuks, omab ka selle lähtekoodi ning õigust seda muuta, paljundada ja levitada. Niisiis on igaüks vajalike teadmistega võimeline teostama muudatusi ja võimaldama tootele tuge. Muudatused on otseselt võimalikud läbi juurdepääsu lähtekoodile ning teisi teenuseid saavad pakkuda need, kes on toote hooldajate ja kasutajatena sellest teada saanud, seda uurinud ja õppinud. Tulemuseks on konkurentsile avatud turuala laia osaliste hulga seast. Turule sisenemise barjääre on vähe või nad puuduvad, kuna kõik vajalikud load on litsentsi poolt rahuldatud. Sellise konkurentsi loomine teenuste jaoks on köitev libertaarsele ideaalile vabast turust ning hõlbustab ettevõtete ja äride loomist.

Viited

Pärit leheküljelt "https://viki.pingviin.org/index.php?title=Vaba_tarkvara&oldid=10069"