Lehekülje MPlayer lähteteksti vaatamine

[[Kategooria:Tarkvara]]
[[Kategooria:Kasulikud näpunäited]]
MPlayer on väga võimalusterohke videomängija. Kõiki võimalusi saab juhtida käsurealt, mistõttu esmakasutaja ei pruugi kohe aru saada mida ja kuidas teha saab. Paraku vajab kõigest arusaamine rohkeid eelteadmisi Linuxi tuumast, X11 serveritest, ALSA ning OSS helisüsteemidest ning üldisestest digitaalse video-audio põhimõtetest.


MPlayer on Ungari päritolu Vaba Tarkvaraline videopleier. MPlayer töötab nii GNU/Linuxis, Windowsil ning ka Mac OS X's. MPlayerit eristab teistest pleieritest võimalus maha mängida mitmeid mitte-vabaid vorminguid kasutades kinniste pleierite ja koodekite teeke (''library''). Praktikas tähendab see seda et Linuxi MPlayer oskab kasutada Linuxi RealPlayeri teeke (.so lõpuga failid), et maha mängida RealMedia faile (.rmvb). MPlayer sisaldab osa WINE projekti koodi [http://www.winehq.com/], mille abil saab kasutada Windows Media Playeri teeke (.dll failid), et maha mängida kinnises vormingus Windows Media (.wmv, .wma) faile. MPlayeri kui-kuidagi-ei-saa-siis-kuidagi-ikka-saab mõtteviis teebki MPlayeri nii vahvaks


== MPlayer == 
MPlayeri funktsionaalsus sõltub suuresti kompileerimisvõtmeist, kuid enamus funktsionaalsusest peaks olemas olema igas GNU/Linux ja *BSD distributsioonis. Enamasti on kaasas ka video kodeerija, mencoder, mille abil saab kõike MPlayeri mahamängitavat kodeerida ümber erinevatesse videovormingutesse. Näiteks saab mencoderi abil DVD rippida Xvid/MP3 formaati

== Sisendid ==
==== Toetatud failivormingud ====
* Esiteks tuleks tähele panna et faililõpp .avi ei tähista failivormingut, AVI ehk Audio Video Interleaved on heli-video konteiner, mis töötati välja muuseas Microsofti poolt. Samamoodi on Apple Quicktime .mov lõpuga failid ning RealMedia .rmvb lõpuga failid samasugused konteinerid. Enamasti kasutatakse AVI konteinerit, et oleks üks ja ainus faililaiend mille järgi videomängijat avada. AVI konteineris võib olla pea mis iganes, näiteks MPEG2, MPEG4, DivX või XviD video ning MP3, OGG Vorbis või AAC heli. Vormingute tugi sõltub ka sellest kas need näiteks kompileerimise ajal kaasati.
* Toetatud videovormingute nimekiri:
{|border=1
|-
|Nimetus       ||Enimkasutatav faililaiend/konteiner  ||Toetab voogude esitamist   || Looja                        ||Litsents              ||Teek
|-
|MPEG1-4       ||AVI ja MPEG                          ||Jah                        ||Fraunhoffer?                  ||?                     ||ffmpeg?
|-
|DivX 3-5      ||AVI ja MPEG                          ||Jah?                       ||?                             ||?                   ||ffmpeg?
|-
|Xvid          ||AVI ja MPEG                          ||Jah?                       ||?                             ||GPL                   ||ffmpeg
|-
|RealMedia        ||RealMedia (.rm, rmvb)                ||Jah                        ||RealNetworks                  ||Omanduslik            ||Linuxi Realplayeri teegid
|-
|Windows Media 7-8|| Windows Media Video (.wmv)          ||Jah                        ||Microsoft                     ||Omanduslik            ||Windowsi DLLid
|-
|Apple Quicktime  || Apple Quicktime (.mov)              ||Jah?                       ||Apple                             ||Omanduslik             ||ffmpeg
|-
|Adobe Flash 9    ||FLV konteiner                       ||Jah                       ||Macromedia/Flash                ||Vabavara               ||ffmpeg? Toetatud mplayeri SVN versioonis

|}
* Toetatud helivormingute nimekiri:
{| border=1
|-
|Lühend  ||Toetab eraldi failide esitamist       ||Toetab voogude esitamist ||Pikk nimetus              ||Looja                  ||Litsents   ||Teek    
|-
|MP3     ||Jah (.mp3)                            ||Jah                      ||MPEG-1 Layer-3            ||Fraunhoffer Institute? ||Omanduslik ||ffmpeg?  
|-
|OGG     ||Jah (.ogg)                            ||Jah                      ||OGG Vorbis                ||?                      ||GPL        ||libogg,libvorbis
|-
|PCM     ||Jah (.wav, jms konteinerid)           ||?                        ||Pakkimata heli            ||?                      ||?          ||?
|-
|WMA     ||Jah (.wma, .asf), va DRMiga kaitstud  ||Jah, va DRMiga kaitstud  ||Windows Media Audio       ||Microsoft              ||Omanduslik ||ffmpeg + Windowsi DLLid
|-
|FLAC    ||Jah (.flac)                           ||Jah                      ||Free Lossless Audio Codec ||?                      ||GPL?       ||ffmpeg
|-
|AAC  [http://en.wikipedia.org/wiki/Advanced_Audio_Coding#Licensing_and_patents]  ||?                                     ||Jah                      ||Advanced Audio Coding ||?                      ||Pool-vaba [http://en.wikipedia.org/wiki/Advanced_Audio_Coding#Licensing_and_patents] ||ffmpeg

|}

==== DVD ====
Tähele tuleks panna et mõningad DVDd on kasutavad nn. ''bad-sector''ite põhist turvat. Kui kommertspleier teab millised sektorid vahele jätta siis mplayer jääb hätta nendega ning DVD mahamängimiseni ei jõuagi. [[Ogle]] DVD pleier [http://www.dtek.chalmers.se/groups/dvd/] ja [[VLC]] pleier [http://www.videolan.org/vlc/] saavad selliste DVDdega õnneks hakkama.

== Väljundid ==
==== XVideo videoväljund ====
...ehk X11 laiendus video jaoks on eelkõige mõeldud video näitamiseks X11 serverites, pakkudes võimalust skaleerimist teostada X11 serveril riistvaraliselt. Riistvaraline skaleerimine tähendab seda, et kui teie ekraan (X11 server) töötab resolutsioonil 1024x768 ning video, mida te vaatate, on 720x576, siis videokaart nö ''venitab'' video suuremaks. XVideo puhul liigub videovoog otse mängijast videokaardi mällu, mistõttu on see tõenäoliselt kõige parem moodus video mahamängimiseks. Kui videokaart või selle draiver seda ei oska, tuleb skaleerimine teha protsessoril ning tarkvaraliselt, mis on suhteliselt aeglane ning kasutab palju protsessori aega, mistõttu jääb teistele programmidele vähem ressursse. XVideo võimaluse puudumisel kasutatakse üldjuhul X11 väljundit. Reeglina on videokaardil ning videokaardi draiveril see funktsionaalsus olemas ning kasutaja võib rahumeeli XVideo väljundit kasutada. Enamikes videomängijates (mplayer, vlc, kaffeine, xine, totem) ongi see vaikimisi valitud, väjunddraiverite nimekirjas kasutatakse lühendit '''xv'''. 
 mplayer '''-vo xv''' ''fail.avi'' 


==== X11 videoväljund ====
... kirjutab kaadrid otse X11 serverisse, ilma lisainformatsioonita, mistõttu seda ei saa skaleerida. Üldjuhul on X11 väljund aeglane video jaoks, kuna video liigub läbi operatiivmälu, mitte otse videokaardi mälusse nagu XVideo puhul. X11 protokoll moodustab X11 klientide-serverite suhtluspõhja ning kui muud väljundid ei tööta siis X11 töötab igal juhul. 
 mplayer '''-vo x11''' ''fail.avi''
 # Videot saab skaleerida tarkvaraliselt, kui defineerida kõrguseks -3, siis arvutatakse kõrgus originaalvideo laiuse/kõrguse suhte värgi
 mplayer -vo x11 '''-vop scale=1024:-3''' ''fail.avi''

==== OpenGL videoväjund ====
...''render''dab kaadrid otse videomällu OpenGL tekstuurina polügonile. See eeldab korrekselt installitud videodraivereid, mis toetavad riistvaralist 3D ''render''damist, vastasel korral kasutatakse MESAt ehk tarkvaralist 3D ''render''dajat, mis on väga aeglane. OpenGL videoväljund on vajalik 3D töölaua (Beryl, Compiz) jaoks, kus XVideo või X11 videoväljundid ei tööta korrektselt, kuna nad pole ette nähtud töötama sellises keskkonnas.
 mplayer '''-vo gl''' ''fail.avi''
 mplayer '''-vo gl2''' ''fail.avi''

==== Framebuffer videoväljund ====
Framebuffer videoväljundit saab kasutada kui on õigesti seadistatud Linux'i ''[[framebuffer]]''
 mplayer '''-vo fbdev''' ''fail.avi''
 # 90kraadi pööratud pilt, näiteks pihuarvutil kus jookseb Debian GNU/Linux ning ''framebuffer''i ''native'' resolutioon on 240x320:
 mplayer '''-vo fbdev2''' ''fail.avi''

==== ALSA heliväljund ====
[[ALSA]] (''Advanced Linux Sound Architecture'') on nüüdseks välja vahetanud vana [[OSS]] helisüsteemi (''Open Sound System''). Vaikimisi [[ALSA]] väljund miksib kõik kokku kahekanaliliseks stereoheliks. [[ALSA]] ning [[OSS]] erinevus seisneb ülesehituses ning funktsionaalsuses. Kui [[OSS]] puhul saab helikaarti kasutada üks programm korraga siis [[ALSA]] oskab kõik kokku miksida (võimalusel riistvaraliselt), [[ALSA]] on võimeline mängima mitmekanalilist heli, selle jaoks on vaja seadistada [[.alsarc]] faili.
 mplayer -ao alsa '''failinimi'''

== Võrgu transparentsus ==
==== Idee ====
* UNIXilaadsete operatsioonisüsteemide puhul on olulisel kohal võrgu transparentsus. Mida see tähendab? Ütleme et teil on kolm arvutit ning neis kõigis jookseb GNU/Linux:
 Arvuti A on sinu sülearvuti
 Arvuti B sees on videokaart ning selle küljes videoprojektor 
 Arvuti C sees on helikaart, kuhu on ühendatud vägev helisüsteem
* Video saadetakse XVideo väljundi abil arvuti B X11 serverisse ning heli tuleb arvutist C EsounD deemoni abil. Tähele tuleks panna et XVideo puhul liigutatakse pakkimata videot, see tähendab et 1024x768 resolutsiooniga filmi puhul (24fps, 24bit), läheb võrgust läbi ühes sekundis umbkaudu: 1024 * 768 * 24 * (24/8) = 54 Megabaiti. Tegelikkuses kasutatakse väiksemat resolutsiooni ning väiksemat bitisügavust, nii et keskmiselt läheb DVD tasemel video jaoks vaja 30MB/s, mis vajab gigabitist võrku.

==== X11 ja XVideo ümbersuunamine ====
* X11 serveri valimine käib ''shell''i muutuja $DISPLAY abil. Muutuja koosneb IP aadressist või ''hostname''st ning X11 serveri nummerdusest, järgnevas näites 192.168.1.110:0.0 tähendab et püütakse võtta kontakti X11 serveriga IP aadressil 192.168.1.110 ning :0.0, tähistab esimest serverit.
 DISPLAY=192.168.1.110:0.0 mplayer ''fail.avi''
* DISPLAY muutujat saab õigupoolest kasutada suvalise programmi ümbersuunamiseks mis kasutab graafilise aluspõhjana X11 protokolli, näiteks:
 DISPLAY=192.168.1.119:0.0 firefox
* Arvuti, kuhu X11 ühendus ümber suunatakse, tuleb lubada ühenduste tegemine X11 serverisse
 # Lubame kõikidelt IP aadressidelt:
 xhost +
 # Saab ka üksikuid arvuteid lubada. Lisame arvuti, IP-ga 192.168.1.111 lubatud arvutite nimekirja:
 xhost 192.168.1.111
* Tavaliselt X11 serveril on keelatud IP aadressil kuulamine turvalisuse mõttes. Kohalike rakenduste X11 andmevahetus liigub läbi UNIXi ''socket''ite, tavaliselt fail nimega: /tmp/.X11-unix/X0.
* Kui ei kasutata ühtegi sisselogimisabistajat (KDM, GDM, XDM). Ava fail /etc/X11/xinit/xserverrc. Viimane rida peaks välja nägema midagi sellist:
 exec /usr/bin/X11/X -dpi 100
 # Mitte selline:
 exec /usr/bin/X11/X -dpi 100 '''-nolisten tcp'''
 # -nolisten tcp tähendabki seda et X11 server ei kuula sissetulevaid X11 ühendusi
* Kasutatakse KDM sisselogimisabistajat (Näiteks Kubuntu puhul)
 ???
* Kasutatakse GDM sisselogimisabistajat (Näiteks Ubuntu puhul)
 ???

==== Heli ümbersuunamine ====
* Kuigi heli edastamiseks on võimalusi veelgi rohkem kui video jaoks, kasutame siin EsounD deemonit ning mplayeri kliendituge selle jaoks. Arvutis, '''kust''' heli peaks väljuma, peab olema paigaldatud EsounD deemon. EsounD deemoni enimkasutatavaks käivitamiskäsuks kujuneb tõenäolselt järgnev rida:
 esd -tcp -port 16001 -public -nobeeps &
* Kui nüüd EsounD deemon on käivitatud, võib sellele heli ette sööta MPlayerist. MPlayeri võti EsounD heliväljundi kasutamiseks on '''-ao esd:host:port''', host on arvuti IP aadress '''kuhu''' heli suunatakse. Ametlikult kasutab EsounD vaikimisi porti 16001, kuid möödalaskmisi võib kohata nii siin-seal, nii et kindluse mõttes võiks sellegi ära märkida:
 mplayer -ao esd:192.168.1.113:16001 ''fail.avi''
* Nagu X11 puhulgi, on EsounD tugi mitmetel programmidel, küll aga süntaks võib erineda programmiti. Amarok loeb EsounD ''remote'' aadressi ''shell''i muutujast $ESPEAKER. Lisaks tuleb menüüst valida ''Settings -> Configure'' Amarok. Ning ''Engine'' alt ''Output plugin'' hüpikmenüüst '''esd'''. Tavaliselt kasutatakse ALSA väljundit ('''alsa''')
 ESPEAKER=192.168.1.113 amarok &

== Aeglane arvuti ==
Siin on väga palju võimalusi mida proovida. Kõigepealt tuleks aga tähele panna, et millise lahtipakkimiskoodekiga mida teha saab. Xvid, RealMedia (rmvb) ja WMV tüüpi videotele järgnevat käsku ei saa kasutada, kuna nende mahamängimiseks ei kasutata ffmpeg koodekit, küll aga on toetatud DVD, MPEG1, MPEG2, MPEG4 ja DivX:
 mplayer -vfm ffmpeg -lavdopts lowres=1:fast:skiploopfilter=1 ''failinimi''
 mplayer -vfm ffmpeg -lavdopts lowres=1:fast:skiploopfilter=1 ''dvd://''
lowres=1 tähendab seda et ''render''datava video resolutsiooni vähendatakse 4x (vertikaalselt 2x ning horisontaalselt 2x), paraku ''render''damata pikslite tõttu muutub video uduseks aeglaste kaadrite juures. 

Paljude videode puhul peaksid toimima ka järnevad võtmed, mis põhjustavad nähtuse, kus iga teine vertikaalne pikslijada jäetakse vahele (tegu on õigupoolest ''odavate'' ''deinterlacer''itega). See toimib tõenäoliselt korrektselt ainult videoväljundiga XV, kuna X11 puhul on iga kaader vertikaalselt kaks korda väiksem ning tarkvaralise skaleerijaga suurendades pole üritusel mõtet.
 mplayer -vop field ''failinimi''
 mplayer -vop halfpack ''failinimi''

== Koodekite võrdlus ==
==== Videokoodekid ====
Ausaltöeldes on üsna raske hinnata video koodekite kvaliteeti palja silmaga, mplayeri vaikimisi parameetritega (tõenäoliselt ka kõige optimaalsemad) oleks video kvaliteedi/bitrate kasvamise järjekord umbestäpselt selline:
MPEG-2  <  MPEG-4  <  XviD  <  x264
Tähele võiks panna seda et Xvid, DivX, x264 on sisuliselt MPEG-4 edasiarendused/laiendused.

==== Helikoodekid ====
Helikoodekeid saab kõrva järgi juba üsna hästi hinnata, keskmisele kasutajale on enamvähem sobivad sellised:
128k MP3 = 64k OGG Vorbis = 48k AAC
Terasema kõrvaga tegelasele peaks piisama:
192k MP3 = 128k OGG Vorbis = 64k AAC
Võrdus tähendabki seda et nendel bitreitidel on kvaliteet enam-vähem sama, seega kui tarkvara pole probleemiks (kuulajal/vaatajal), võiks kasutada OGG Vorbist (täiesti Vaba koodek) või AAC (pool-vaba)

== Näited ==
==== Salvestame pakkimata analoog-TV audio-videovoo kõvakettale ====
* Vaatame telekat (tv://)
* '''-tv''' - TV liidese parameetrid:
** '''driver=v4l2''' - Kasutame Video4Linux 2 draiverit (v4l2), ''default'' on ikka veel vist vana v4l, mis on juba tuumadest välja juuritud.
** '''width=320''' ja '''height=240''' - Kasutame ''capture'' resolutsiooni 320x240
** '''freq=527.75''' - Kasutame 527.75MHz sagedust (TV3 Eestis + interferentsinähtused ja muu jama)
** '''alsa''' - Kasutame TV heli jaoks TV-kaardi ALSA sisendit (heli PCI kaudu, mitte TV-kaart -> helikaart juhtmega), selleks on vaja näiteks Philips SAA7134 kiibistikuga TV-kaartide puhul laadida moodul '''saa7134-alsa'''
*** '''adevice=/dev/dsp1''' - Millist kaarti kasutada, sellel hetkel näiteks helikaardi jaoks vastas /dev/dsp ning telekakaardi jaoks /dev/dsp1. /dev/dsp ja /dev/dsp1 on OSS helisüsteemi device node'd ning kui on laetud snd-pcm-oss ning snd-mixer-oss moodulid, toimib eelnimetet skeem, kuna ALSA emuleerib OSS seadmeid. Kui on kasutada ainult ALSA helisüsteem, ilma OSS emulatsioonita, vastaks helikaardile hw0.0 ning telekakaardi audiole  hw1.0. mplayeri parameeter oleks olnud sedapuhku: adevice=hw1;0.
*** '''immediatemode=1''' - 1 puhul eeldatakse et heli läheb telekakaardist otse õigesse kohta, 0 puhul püütakse heli kätte saada eelnimetet /dev/dsp1 kaudu
*** '''audiorate=32000''' - 32000 tundub olevat enimkasutatav sämplimissagedus telekakaartidel
*** '''amode=1''' - Sõltuvalt telekakaardist, saa7135 kiviga: 0-mono, 1-stereo
* '''-o''' - Salvestame kogu krempli sellesse faili
* '''-ovc, -oac''' - copy tähendab et ei kodeerita midagi, salvestatakse pakkimata heli+video, 320x240 resolutsioonil tuleb umbkaudu 10G tunni kohta
 mencoder tv:// \
 -tv driver=v4l2:width=320:height=240:freq=527.75:alsa:adevice=/dev/dsp1:immediatemode=0:audiorate=32000:amode=1 \
 -o v2ljundfail.avi -ovc copy -oac copy

==== Reaalajas TV audio-video pakkimine ====
Kuna pakkimata video on tohutu kettaruumi pillamine siis oleks otstarbekas kasutada mingisugustki pakkimismeetodit. Kõige tavalisem on audio-videovoo pakkimine raalajas, sellisel juhul saab kvaliteet kannatada, kui pole piisavalt protsessorijõudlust, et kogu töö käigupealt ära teha. Järgnevas näites kasutame MPEG-4 koodekit kiirete parameetritega:
* '''-ovc lavc''' - Kasutame libavcodec teeki
* '''-lavcopts''' - libavcodec teegi parameetrid:
** '''vcodec=mpeg4''' - Kasutame MPEG-4 koodekit
** '''mbd=2''', '''trell''' ja '''v4mv''' - ei tea mida need täpselt teevad, kuid piisavalt kiired parameetrid et reaalajas pakkida. Täpsem info leidub [http://www.mplayerhq.hu/DOCS/HTML/en/menc-feat-enc-libavcodec.html siin], 14.3.4. Encoding setting examples paragrahvi all.
** '''threads=4''' - Mencoder kasutab nelja ''thread''i (sisuliselt protsessi) pakkimisel, mis tähendab seda et lõigatakse kasu mitme-tuumalistest protsessoritest, kuna iga ''thread'' jookseb omaette protsessori peal. Ilma '''thread''' '''parameetrita''' kasutatakse ainult ühte tuuma.
* '''-oac mp3lame''' - Pakime heli LAME pakkijaga MP3 formaati (kuna -lameopts parameetrit ei kasuta, siis kasutab ''default'' parameetreid pakkimisel)
* '''-o temp.avi''' - Salvestame kogu krempli sellesse faili
* '''-vf''' - Video filtrite parameetrid:
** '''crop=695:530:10:15''' - Sisse loetavast videovoost lõigatakse ära mustad ääred. -tv parameeter defineerib ''capture'' resolutsiooni 720x576, eelnev ''crop'' filter lõikab sellest välja 695x530 piksli suuruse ala 10pikslit paremalpool ja 15pikslit allpool.
** '''pp=lb''' - Kasutatakse bilineaarset ''[[deinterlacer]]''it
** '''scale=640:480''' - Eelnevate filtritega töödeldud videovoog skaleeritakse resolutsioonile 640x480. Vajalik kuna mõnedel koodekitel on probleeme ebastandartsete resolutsioonidega, sealhulgas ka libavcodec'i MPEG-4 koodekil.
 mencoder -ovc lavc -lavcopts vcodec=mpeg4:mbd=2:trell:v4mv:threads=4 \
 -oac mp3lame \
 -o temp.avi \
 -vf crop=695:530:10:15,pp=lb,scale=640:480 \
 tv:// \
 -tv driver=v4l2:width=720:height=578:alsa:adevice=hw.1,0:immediatemode=0:audiorate=32000:freq=527.85
AMD X2 3600+ (2x2GHz) protsessoril võttis 4-''thread''iline pakkimine umbkaudu 50% mõlema tuuma ressurssidest. Andmete tihedus tuli umbkaudu 400MB/tund

==== Realmedia või muu helifaili/helivoo kodeerimine ümber MP3-ks ====
 mplayer -ao pcm:file=temp.wav:fast sisend.rm
 lame temp.wav v2ljund.mp3
Kasutame [[LAME]] pakkijat kuna mplayer ei ole mõeldud helifailide kodeerimiseks, õigupoolest on mplayer mõeldud ainult video vaatamiseks, küll aga saab ta ka paljude muude asjadega hakkama.

==== DVD rippimine ====
 mencoder dvd:// -ovc lavc -oac lavc -lavcopts vcodec=mpeg4:acodec=aac -o dvdrip.avi
See käsk vajab veel uurimist, praegu pole võimalust katsetada

==== Kaheks jaotatud DVDripi kokkukleepimine ====
 mencoder -ovc copy -oac copy -o v2ljund.avi cd1of2.avi cd2of2.avi

==== Mustade ribade eemaldamine ====
* ???