Framebuffer: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
| (ei näidata 2 kasutaja 9 vahepealset redaktsiooni) | |||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
Framebuffer on Linuxi kernelisse sisse ehitatud vidin, mille abil on võimalik kerneli abil graafilist pilti tekitada ekraanile, ilma et selleks oleks vaja X11 serverit nagu Xorg või Xfree86. Tuuma kompileerimist ei hakka siinkohal kirja panema, kes seda tegema peab, leiab selle isegi üles. Paljudel tavakasutaja distrotel on see võimalus tavaliselt sisse ehitatud, küll aga ei ole seda sisse lülitatud. | [[Kategooria:Üldised juhendid]] | ||
== Framebufferi kasutamine == | |||
Käesolev juhend annab peamist infot kuidas kasutada framebufferit ning framebufferit toetavaid programme Linuxis. | |||
Framebuffer on Linuxi kernelisse sisse ehitatud vidin, mille abil on võimalik kerneli abil graafilist pilti tekitada ekraanile, ilma et selleks oleks vaja [[X11]] serverit nagu [[Xorg]] või [[Xfree86]]. Tuuma kompileerimist ei hakka siinkohal kirja panema, kes seda tegema peab, leiab selle isegi üles. Paljudel tavakasutaja distrotel on see võimalus tavaliselt sisse ehitatud, küll aga ei ole seda sisse lülitatud. | |||
Näiteks Ubuntu puhul tuleb avada alglaaduri konfiguratsioonifail: /boot/grub/menu.lst | Näiteks Ubuntu puhul tuleb avada alglaaduri konfiguratsioonifail: /boot/grub/menu.lst | ||
title Ubuntu, kernel 2.6.15-23-386 | title Ubuntu, kernel 2.6.15-23-386 | ||
root (hd0,1) | root (hd0,1) | ||
kernel /vmlinuz-2.6.15-23-386 root=/dev/hda5 ro quiet splash '''vga= | kernel /vmlinuz-2.6.15-23-386 root=/dev/hda5 ro quiet splash '''vga=834''' | ||
initrd /initrd.img-2.6.15-23-386 | initrd /initrd.img-2.6.15-23-386 | ||
savedefault | savedefault | ||
boot | boot | ||
Rasvaselt on märgitud lisatud tekst, vga= | Rasvaselt on märgitud lisatud tekst, vga=834 tähendab seda, et kasutatakse resolutsiooni 1280x1024, bitisügavusel 16. Siin on tabel arvudest mida saab kasutada, seda muidugi tingimusel, et riistvara seda toetab | ||
640x480 800x600 1024x768 1152x864 1280x1024 1400x1050 1600x1200 | |||
15 bitti 784 787 790 354 793 832 797 | |||
16 bitti 785 788 791 355 794 833 798 | |||
24 bits 786 789 792 x 795 834 799 | |||
32 bits x x x 356 x x x | |||
Tehes nüüd arvutile taaskäivituse, peaks endine text-mode käsurida olema muutunud graafiliseks, sellest annab märku fakt, et oluliselt rohkem teksti mahub ekraanile. NB! Tavaliselt kävitub X11 server, Ubuntu puhul tähendab see seda et käivitub graafiline, logodega sisselogimisaken. Käsureale saab ümber lülitada Control-Alt-F1 nupukombinatsiooni abil. Tagasi X11 väljundi peale saab Control-Alt-F7 vajutades. | |||
== Mplayer == | |||
Käsurealt sisse logides saab kasutada mitmeid framebuffer'it toetavaid programme, näiteks filmimängija mplayer. | |||
Paigaldamiseks Ubuntus ja Debianilistes | |||
sudo apt-get install mplayer | |||
Framebufferi kasutamiseks | |||
mplayer -vo fbdev -fs -vop scale=1400:-3 ''failinimi'' | |||
Seletuseks | |||
-vo fbdev Framebuffer videoväljundi kasutamine | |||
-fs Tekitab mustad ääred video katmata alale, liigutades video ekraani keskele | |||
-vop scale=1400:-3 Skaleerib video tarkvaraliselt laiusele 1400 pikslit, -3 tähendab, et | |||
kõrgus arvutatakse vastavalt filmi laiuse-kõrguse suhtele | |||
== Links2 == | |||
Links on käsurea veebilehitseja, parameetreid andmata käivitub ta tavalises tekstirežiimis ning ka nii saab veebilehtedel surfata, aga framebufferiga saab ka pilte näha. | |||
Paigaldamiseks Ubuntus ja Debianilistes | |||
sudo apt-get install links2 | |||
Kasutamiseks | |||
sudo links2 -g http://''misiganes/aadress'' | |||
Viimane redaktsioon: 19. veebruar 2008, kell 23:04
Framebufferi kasutamine
Käesolev juhend annab peamist infot kuidas kasutada framebufferit ning framebufferit toetavaid programme Linuxis.
Framebuffer on Linuxi kernelisse sisse ehitatud vidin, mille abil on võimalik kerneli abil graafilist pilti tekitada ekraanile, ilma et selleks oleks vaja X11 serverit nagu Xorg või Xfree86. Tuuma kompileerimist ei hakka siinkohal kirja panema, kes seda tegema peab, leiab selle isegi üles. Paljudel tavakasutaja distrotel on see võimalus tavaliselt sisse ehitatud, küll aga ei ole seda sisse lülitatud.
Näiteks Ubuntu puhul tuleb avada alglaaduri konfiguratsioonifail: /boot/grub/menu.lst
title Ubuntu, kernel 2.6.15-23-386 root (hd0,1) kernel /vmlinuz-2.6.15-23-386 root=/dev/hda5 ro quiet splash vga=834 initrd /initrd.img-2.6.15-23-386 savedefault boot
Rasvaselt on märgitud lisatud tekst, vga=834 tähendab seda, et kasutatakse resolutsiooni 1280x1024, bitisügavusel 16. Siin on tabel arvudest mida saab kasutada, seda muidugi tingimusel, et riistvara seda toetab
640x480 800x600 1024x768 1152x864 1280x1024 1400x1050 1600x1200 15 bitti 784 787 790 354 793 832 797 16 bitti 785 788 791 355 794 833 798 24 bits 786 789 792 x 795 834 799 32 bits x x x 356 x x x
Tehes nüüd arvutile taaskäivituse, peaks endine text-mode käsurida olema muutunud graafiliseks, sellest annab märku fakt, et oluliselt rohkem teksti mahub ekraanile. NB! Tavaliselt kävitub X11 server, Ubuntu puhul tähendab see seda et käivitub graafiline, logodega sisselogimisaken. Käsureale saab ümber lülitada Control-Alt-F1 nupukombinatsiooni abil. Tagasi X11 väljundi peale saab Control-Alt-F7 vajutades.
Mplayer
Käsurealt sisse logides saab kasutada mitmeid framebuffer'it toetavaid programme, näiteks filmimängija mplayer.
Paigaldamiseks Ubuntus ja Debianilistes
sudo apt-get install mplayer
Framebufferi kasutamiseks
mplayer -vo fbdev -fs -vop scale=1400:-3 failinimi
Seletuseks
-vo fbdev Framebuffer videoväljundi kasutamine
-fs Tekitab mustad ääred video katmata alale, liigutades video ekraani keskele
-vop scale=1400:-3 Skaleerib video tarkvaraliselt laiusele 1400 pikslit, -3 tähendab, et
kõrgus arvutatakse vastavalt filmi laiuse-kõrguse suhtele
Links2
Links on käsurea veebilehitseja, parameetreid andmata käivitub ta tavalises tekstirežiimis ning ka nii saab veebilehtedel surfata, aga framebufferiga saab ka pilte näha.
Paigaldamiseks Ubuntus ja Debianilistes
sudo apt-get install links2
Kasutamiseks
sudo links2 -g http://misiganes/aadress
