Erinevus lehekülje "Damn Small Linux" redaktsioonide vahel
P |
|||
(ei näidata 4 kasutaja 10 vahepealset redaktsiooni) | |||
3. rida: | 3. rida: | ||
{{Linuxi info| | {{Linuxi info| | ||
nimi = Damn Small Linux | nimi = Damn Small Linux | ||
− | |logo = [[Pilt: | + | |logo = [[Pilt:Damnsmall.png|90px]] |
|screenshot = [[Pilt:Dsl2.0.jpg|250px]] | |screenshot = [[Pilt:Dsl2.0.jpg|250px]] | ||
− | |arendaja = | + | |pildi allkiri = |
+ | |arendaja = John Andrews, kommuun | ||
|perekond = | |perekond = | ||
|arendusmudel = | |arendusmudel = | ||
− | |viimane versioon = | + | |viimane versioon = 4.3 |
− | |viimane valjalase = | + | |viimane valjalase = 22.04.2008 |
− | |ui = [[ | + | |ui = [[JWM]] |
|pakihaldus = [[DEB]] | |pakihaldus = [[DEB]] | ||
|litsents = [[GPL]] | |litsents = [[GPL]] | ||
19. rida: | 20. rida: | ||
|mitteametlikud_peeglid = | |mitteametlikud_peeglid = | ||
}} | }} | ||
− | Damn Small Linux (DSL) on nõndanimetatud visiitkaardi suurusele CD-le mahtuv [[Live CD]] Linuxi distributsioon. Hoolimata oma väikesest suurusest omab DSL endas piisavalt rakendusi, et olla igati korralik ja täisväärtuslik desktop Linux. Tuntumatest rakendustest on DSL-il kaasas näiteks [[XMMS]] (MP3 ja MPEG jaoks), FTP klient, [[Dillo]] veebi brauser, [[links]] veebibrauser, [[Firefox]], kolm teksti redaktorit ([[Beaver]], [[ | + | Damn Small Linux (DSL) on nõndanimetatud visiitkaardi suurusele CD-le mahtuv [[Live CD]] Linuxi distributsioon. Hoolimata oma väikesest suurusest omab DSL endas piisavalt rakendusi, et olla igati korralik ja täisväärtuslik desktop Linux. Tuntumatest rakendustest on DSL-il kaasas näiteks [[XMMS]] (MP3 ja MPEG jaoks), FTP klient, [[Dillo]] veebi brauser, [[links]] veebibrauser, [[Firefox]], kolm teksti redaktorit ([[Beaver]], [[VIM]] ja [[Nano]], graafika jaoks on [[Xpaint]] ja xzgv, [[Xpdf]] (PDF failide vaatamiseks), [[emelFM]] (failimanager), [[Naim]] (AIM, ICQ, IRC), [[VNCviwer]], Rdesktop, [[SSH]]/SCP server ja klient, DHCP klient ja palju muud. Riistvara poolest toetatakse nii vanema riistavaraga arvuteid kui ka uuemaid. Näiteks on võimalik kasutada nii USB-d, kui ka WiFit. |
Lisaks sellele on DSL-il olemas veel huvitav omadus töötada kohe teise operatsioonisüsteemi sees. See tähendab, et Teil on võimalik teda katsetada näiteks Windowsis. DSL-i kõvakettale paigaldamine toimub täpselt sama moodi nagu [[Debian]]il. | Lisaks sellele on DSL-il olemas veel huvitav omadus töötada kohe teise operatsioonisüsteemi sees. See tähendab, et Teil on võimalik teda katsetada näiteks Windowsis. DSL-i kõvakettale paigaldamine toimub täpselt sama moodi nagu [[Debian]]il. | ||
+ | DSL on üks tuntumatest Linuxi distributsioonidest, mis siiani jäänud truuks 2.4 seeria [[kernel]]ile. |
Viimane redaktsioon: 23. aprill 2008, kell 18:54
![]() | |
![]() | |
Arendaja: | John Andrews, kommuun |
OS perekond: | |
Arendusmudel: | |
Viimane versioon: | 4.3 22.04.2008 |
Vaikimisi kasutajaliides: | JWM |
Pakihaldus: | DEB |
Litsents: | GPL |
Staatus: | aktiivne |
Koduleht: | http://www.damnsmalllinux.org/ |
Foorum: | Forums |
Ametlikud peeglid: | peeglid |
Mitteametlikud peeglid: |
Damn Small Linux (DSL) on nõndanimetatud visiitkaardi suurusele CD-le mahtuv Live CD Linuxi distributsioon. Hoolimata oma väikesest suurusest omab DSL endas piisavalt rakendusi, et olla igati korralik ja täisväärtuslik desktop Linux. Tuntumatest rakendustest on DSL-il kaasas näiteks XMMS (MP3 ja MPEG jaoks), FTP klient, Dillo veebi brauser, links veebibrauser, Firefox, kolm teksti redaktorit (Beaver, VIM ja Nano, graafika jaoks on Xpaint ja xzgv, Xpdf (PDF failide vaatamiseks), emelFM (failimanager), Naim (AIM, ICQ, IRC), VNCviwer, Rdesktop, SSH/SCP server ja klient, DHCP klient ja palju muud. Riistvara poolest toetatakse nii vanema riistavaraga arvuteid kui ka uuemaid. Näiteks on võimalik kasutada nii USB-d, kui ka WiFit. Lisaks sellele on DSL-il olemas veel huvitav omadus töötada kohe teise operatsioonisüsteemi sees. See tähendab, et Teil on võimalik teda katsetada näiteks Windowsis. DSL-i kõvakettale paigaldamine toimub täpselt sama moodi nagu Debianil. DSL on üks tuntumatest Linuxi distributsioonidest, mis siiani jäänud truuks 2.4 seeria kernelile.