Erinevus lehekülje "FAT" redaktsioonide vahel

Redaktsioon: 20. oktoober 2009, kell 22:27

FAT (File Allocation Table) on väga lihtsa ülesehitusega kiire ja töökindel failisüsteem, need omadused on taganud selle laialdase kasutuse ka tänapäeval kõikvõimalikes mäluseadmetes.

Ajalugu

FATi töötas välja Microsoft 1970ndate teisel poolel ja seda hakati kasutama juba PC operatsioonisüsteemide eelsel ajal (arvutid Microsoft Disc BASICu interpretaatoriga). Ka esimestes IBMi PC-des kasutati seda failisüsteemi. Algselt võis failinimi FATis koosneda vaid 8+3 märgist, viimased 3 olid laiendiks, millega määrati failitüüp. Kui Windows 95 väljatulekuga seoses töötati välja uus täiendatud FAT32, sai failinimi olla juba kuni 255 märki pikk (kuigi sisemiselt kasutab FAT siiani 8+3 skeemi). Maci-kasutajate sõnum Windowsi-kasutajatele oli sel puhul C:>\NGRTLTSN.W95

Viimane laiatarbe operatsioonisüsteem, mis vaikimisi kasutas FATi, oli Windows ME.

Kasutamine

FATis võib failil olla 4 atribuuti:

read-only 

faili saab avada ainult lugemiseks

hidden 

fail on kataloogiloendites varjatud

system 

fail on süsteemseks kasutamiseks

archive 

faili on vaja arhiveerida (muudetud pärast viimast arhiveerimist)

Faili käivitatavus on lahendatud hoopis operatsioonisüsteemi tasandil: käivitataval failil pidi olema laiendiks COM, EXE või BAT. Atribuudid omaniku- ja grupiõiguste jaoks puuduvad.

FATi plussid

• kiirus
• lihtsus
• töökindlus (läbitöötatuse ja taastamisvõimaluste mõttes)
• hea tugi kõikvõimalikes seadmetes ja süsteemides

FATi miinused

• fragmenteerumisoht
• patenteeritus
• faili suuruse piirangud
• riknemisoht (tundlikkus vooluprobleemide ja muude ootamatuste suhtes)
• sobilik ainult ühekasutajasüsteemi (privileegi- ja grupisüsteemi puudumine)