Erinevus lehekülje "HAST" redaktsioonide vahel
(esimene kirjeldus) |
P (lingid, sõnastus) |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
==HAST - Highly Available Storage== | ==HAST - Highly Available Storage== | ||
| − | Lühendi võiks tõlkida kui "vägagi saadaval salvestusseade". Mõte tehnoloogia taga: üle TCP/IP võrgu majandada salvestusseadme peegelkoopiat nii, et esimese vea korral oleks võimalik bittigi vahelt kaotamata haakida süsteemi külge võrgus olev koopia. Tegemist on siis peremees/sulase tüüpi lahendusega ning esialgu saabki korraga töös olla | + | Lühendi võiks tõlkida kui "vägagi saadaval salvestusseade". Mõte tehnoloogia taga: üle [[TCP/IP]] võrgu majandada salvestusseadme peegelkoopiat nii, et esimese vea korral oleks võimalik bittigi vahelt kaotamata haakida süsteemi külge võrgus olev koopia. Tegemist on siis peremees/sulase tüüpi lahendusega ning esialgu saabki peremehel korraga töös olla ainult üks sulane. |
===Tööpõhimõte=== | ===Tööpõhimõte=== | ||
| − | HAST toimib bloki-tasemel, seega võib /dev/hast-seade olla | + | HAST toimib bloki-tasemel, seega võib /dev/hast-seade olla sisuliselt ketas, jaotis või loogiline volüüm, ning samuti saab kasutada suvalist failisüsteemi. Tööpõhimõte on sarnane [[RAID]]1-le (peegeldatud kettad). Kõik kirjutamised, kustutamised ja ülekandmised (''flush'') saadetakse peremehele ja sulasele üle TCP-ühenduse, kõik lugemised (kui pole vigu) aga ainult peremehele. |
===Ajalugu=== | ===Ajalugu=== | ||
| − | Lahenduse esimene avalik versioon valmis FreeBSD sihtasutuse toetusel Paweł Jakub Dawideki poolt 2010. aasta veebruaris. | + | Lahenduse esimene avalik versioon valmis [http://www.freebsd.org/ FreeBSD sihtasutuse] toetusel Paweł Jakub Dawideki poolt 2010. aasta veebruaris. |
===Viiteid=== | ===Viiteid=== | ||
http://wiki.freebsd.org/HAST | http://wiki.freebsd.org/HAST | ||
Viimane redaktsioon: 20. veebruar 2010, kell 22:57
HAST - Highly Available Storage
Lühendi võiks tõlkida kui "vägagi saadaval salvestusseade". Mõte tehnoloogia taga: üle TCP/IP võrgu majandada salvestusseadme peegelkoopiat nii, et esimese vea korral oleks võimalik bittigi vahelt kaotamata haakida süsteemi külge võrgus olev koopia. Tegemist on siis peremees/sulase tüüpi lahendusega ning esialgu saabki peremehel korraga töös olla ainult üks sulane.
Tööpõhimõte
HAST toimib bloki-tasemel, seega võib /dev/hast-seade olla sisuliselt ketas, jaotis või loogiline volüüm, ning samuti saab kasutada suvalist failisüsteemi. Tööpõhimõte on sarnane RAID1-le (peegeldatud kettad). Kõik kirjutamised, kustutamised ja ülekandmised (flush) saadetakse peremehele ja sulasele üle TCP-ühenduse, kõik lugemised (kui pole vigu) aga ainult peremehele.
Ajalugu
Lahenduse esimene avalik versioon valmis FreeBSD sihtasutuse toetusel Paweł Jakub Dawideki poolt 2010. aasta veebruaris.
