[[Kategooria:Algajad]]
{{Täienda}}
== Mõistete seletused ==
Tarvitusel olevad mõisted, mis pole üldlevinud või -teatud:
;Säilik
:Inglise keeles ''file'', eesti keeles tavaliselt fail.
;Säilikukorraldus
:Inglise keeles ''file system'', eesti keeles tavaliselt failisüsteem.
;Liitepunkt
:Inglise keeles ''mount point'', eesti keeles tarvitusel ka ''haakekoht'', ''haakepunkt'', jms.
;Kettajaotis
:Inglise keeles ''partition'', eesti keeles tavaliselt partitsioon.
== Linuxi ABC ==
# Pingviin aitab alati hea meelega. http://pingviin.org
# Kui häda suur, siis [http://www.google.ee googelda].
# Linux on üldjuhul tasuta, kuid ja soovi korral võid kaasa aidatatema arendamisele.# Tasuliste Linuxi distributsiooni korral on kaasas üldjuhul mõne firma poolt pakutav tugiteenus# Esineb palju erinevaid Linuxi versioone, mis erinevad peamiselt kaasa pandud tarkvara poolest. Neid nimetatakse [[distributsioon]]ideks. Näiteks [[Ubuntu]], [[Fedora]], [[openSUSE]] on kõik erinevad Linuxi distributsioonid, mis samas kasutavad siiski Linuxi kernelit.
==Mida peab teadma enne, kui hakkate Linuxit kasutama==
Esimesel juhul peaksite tegema backupi juhuks kui midagi viltu läheb ja andmekadu kardate – tegijal juhtub ikka teinekord. Aitab ka see, kui enne kõik andmed välisele kõvakettale ümber tõsta. Samas kui teie arvutis on juba mitu [[Partitsioonid|partitsiooni]] siis pole sellel ehk mõtetki. Kui see tehtud siis plaat lugejasse ja taaskäivitada.
* Ubuntu, Kubuntu ja Estobuntu tuvastavad paigaldamisel teie arvutis oleva muu operatsioonisüsteemi ja lubavad ka sellel vabalt teie arvutis olla. Peate ainult alglaadimisel (loomulikult pärast paigaldamist) märgistama, milline nendest tööle panna. [http://www.psychocats.net/ubuntu/images/installinghardyplus23.png Näide.]
== Windows ==
Windowsi säilikukorraldusi (FAT, NTFS) tasub alati perioodiliselt kontrollida, kuid eriti tähtis on see kettajaotiste toimetamisel. Vastasel korral takistavad andmekandjal olevad vead säilikukorralduse toimetamist, ning olemasolevad säilikud saavad kahjustatud.
Veenduge, et enne Ubuntu paigaldamist lülitate arvuti korralikult välja ''Shut Down'' käsuga.
=== XP ===
Valige Start → Run, kirjutage käsurea avamiseks '''cmd'''. Vajutage enter-klahvile, ning sisestage '''chkdsk /f'''.
=== Vista ===
Valige Start → Run, kirjutage käsurea avamiseks '''cmd'''. Vajutage ctrl-shift-enter klahvikombinatsiooni, ning sisestage '''chkdsk /f'''.
==Alglaadimine==
Nagu videodest näha, on paigaldamine mõnel lihtsam, teisel keerulisem toiming. Esialgu, kui te ei tea arvutitest midagi, soovitaks Fedorat, Ubuntut või Estobuntut, millel on paigaldamine graafiline ja paljud seadistamised (nagu interneti) tehakse sinu eest automaatselt ära.
: '''Pane tähele!''' Uuendamisel Plaadilt uuendamise korral tuleb /home kettajaotisele liitepunkt uuesti liitepunkt määrata. Muidu tehakse uus /home kaust ''root''-kettajaotisesse, ning vana liidetakse andmekandjate kausta. Seejuures ole eriti '''eriti tähelepanelik''', et /home-jaotisele ei luba vormindamist (e. format), sest muidu jääd ilma kodukataloogis asuvatest säilikutest st. see toiming kustutab ära kõik sellel oleva.: '''Pane tähele!''' Linux ei kasuta Windowsist tuntud failisüsteeme nagu FAT16/32 või NTFS. Selle asemel tuleb installeris valida muu, tavaliselt kas ext2, ext3 või ext4.
== Ette tulevatest veateadetest =='''''Juurfailisüsteem pole defineeritud. Palun parandage see viga partitioneerimise menüüst.''''' See tähendab, et sa pole ''rootpartitsioonile'' andnud ''mount point''-i e. juurkataloogile ühenduspunkti/haakepunkti (ka eelpool mainitud ''liitepunkt'', milleks on /. Selleks mine tagasi partitsioneerimis menüüsse ja määra see sealt. Samas ka vaadata ega kodukataloogil, kuhu kõik su salvestatavad failid mahutatakse pole panemata ühenduspunktiks /home. ==Programmide paigaldamine=='''Linuxi plussiks programmide paigaldamise juures on veel [[pakihaldur]].'''
Linuxis on programmide paigaldamine ja haldamine keskselt korraldatud. Windowsi kasutajale meenutab see ehk enim ''Add/Remove Programs''i, mida kasutatakse peamiselt programmide eemaldamiseks. Linuxis tegeleb see programm ka kõigi paigaldatud programmide uuendamistega, lahendab sõltuvusi (mõned programmid tahavad töötamiseks teisi programme) jpm.
Sellist programmi nimetatakse pakihalduriks (pakk on pakendatud programm, mis on valmis paigaldamiseks). Erinevates Linuxi versioonides, ehk distributsioonides, on erinevad pakihaldurid. Enimkasutatavad graafilise kasutajaliidesega pakihaldurid [[Debian]]i/[[Ubuntu]]-perekonnas on [http://en.wikipedia.org/wiki/Adept_Manager Adept Manager] ja [http://en.wikipedia.org/wiki/Synaptic_(software) Synaptyic], [[RPM]]i-põhistes distributsioonides aga [[yum]], [[yast]] ja [[rpmdrake]]. Algajatel tasub '''alati''' paigaldada soovitud tarkvara pakihalduri kaudu. Üldjuhul on kõik vastavad programmid olemas. Terminalis mingite programmide kompileerimine - mis suuremale osale kasutajatest seostub Linuxi kasutamisega - on möödanik.