'''Tarkvara tõlkimine''' on keeruline protsess ja seda eriti suuremates projektides nagu [[opsüsteem]]id (Ubuntu, Mandriva jne) või paljusid funktsioone koondavad tarkvarapaketid (nt Firefox, Thunderbird, OpenOffice.org jms). Järgnevas on juttu eelkõige [[kasutajaliides]]e tõlkimisest, abifailide ja käsiraamatute tõlkimine on natuke teine teema.
=Näitlikud põhjused tõlkimiseks=
* [[GNOME]]'i tõlked jõuavad enamasti automaatselt Ubuntu, Estobuntu, Debiani jms opsüsteemidesse, kui neid pakendatakse. GNOME on terviklik töölaud hulga vajalike programmidega ja sellesse kuuluvaid asju on mõistlik tõlkida GNOME'i tõlkeprojekti raames.
* [[KDE]] tõlked jõuavad automaatselt Kubuntu, Mandriva, Estobuntu jms opsüsteemidesse. Süsteem sama nagu GNOME'i töölaua puhul. Sama kehtib üldiselt ka muude töölaudade tõlgete puhul ([[LXDE]], [[Xfce]] jne)
* [[Mozilla]], <!-- OOo eestindusega ei tegele praegu keegi... [[OpenOffice.org]], --> ja [[LibreOffice]]'i tõlked on suur tükk igasse arvutisse paigadatavast laiatarbetarkvarast (opsüsteemist sõltumatu) ja selle nende tõlgetega tegeleb vastav tõlkerühm. Tõlked jõuavad kasutajateni enamasti (vist) opsüsteemist sõltumatult.
* Ülejäänud tõlkeprojektid on väiksemad ja puudub selge loogika, kuidas tõlked kuhugi jõuavad, tõlgete liikumine sõltub konkreetse projekti/paketi pakendamise iseärasustest
==Kasutatavad veebitõlke keskkonnad==
Üldiselt pakutakse vähegi normaalsel tasemel hallatud projektides tõlkimisvõimalust veebis. Veebitõlke liideseid on mitmesuguseid, kuid üldiselt on süsteem selline, et tuleb end kasutajaks registreerida ning seejärel on võimalik nii tõlkefaile üles/alla laadida, tõlkevasteid veebis eri tasemetel redigeerida, sageli kasutada ka automaatselt pakutavat tõlkemälu jms abivahendeid. Tõlkekeskkondi on mitmeid ning nende poolt pakutavad võimalused varieeruvad.
===Launchpad===
Launchpad on tuntud oma seose tõttu Ubuntu distroga. Launchpadi kasutab ka palju projekte, mis pole otseselt Ubuntuga seotud, sest seda on tõlkijal suhteliselt lihtne kasutada, samas tõlkefailide üleslaadimine võib olla arendaja jaoks tülikas, sest Launchpadi puhul on tõlkimine ainult üks pakutavatest funktsioonidest.
===Transifex===
[https://www.transifex.net/ Transifex] on veebitõlke keskkondade viimane sõna. Selle abil saavad arendajad ka muudes serverites olevate projektide tõlkeid jooksvalt lisada. Transifexil on oma skriptimiskeel, mille abil saab tõlkeid mugavalt projekti sisse. Tõlkija jaoks on süsteem mugavam kui Launchpad, kuigi Launchpadi on mõtet eelistada, kui ka projekti ülejäänud osad on samas kohas või on tegemist eelkõige Ubuntu/Debiani projektiga.
=Tõlkeprotsess vabatarkvara suurprojektides=
* Kui tõlgitakse juba osaliselt tõlgitud paketti, siis ei asendata juba tõlgitud ja põhimõtteliselt korrektseid fraase oma suva järgi mingite uute ja meeldivamatega, vaid püütakse esmalt tõlkida kogu pakett ilusti vana malli järgi ära ning alles siis hakatakse tegelema uutmisega (soovitavalt rääkides enne läbi teiste tõlkijatega)
* Kui mingi tõlge on tõesti vigane (nt ortograafiavead, vale tõlge, tõsised puudujäägid arusaadavuse osas), siis sellega võetakse hoolimata tõlkija olemasolust või puudumisest midagi kohe ette
* Kui ei suudeta parimate tõlketavade osas otsustada, siis küsitakse nõu ja arutatakse asju [[IRC]] serveri ''irc.freenode.net'' kanalites [http://webchat.freenode.net/?nick=t6lkija..&channels=openoffice.l10n-et&prompt=1 #openoffice.l10n-et] (üldine tõlkimisteemaline kanal) jms
* Tekkivad vaidlused terminoloogia, stiili jne üle peetakse soovitavalt avalikult nt [[Pingviin]]i foorumi vastavas rubriigis, kui kompromissile ei jõuta, siis püütakse tõlkida ikkagi võimalikult neutraalselt
* Tõlkimisel lähtutakse keelereeglitest, st grammatikatest, käsiraamatutest ja keelespetsialistide nõuannetest
* Tõlkimisel kasutatakse tõlgitava valdkonna sõnastikke
* Vajadusel kasutatakse mõnda [[Lokalize]]'i vms #Tõlkeprogrammid|tõlkemäluga automaattõlke vahendit ]] (nt siis, kui on saadaval termini/tõlkebaasid)
* Vajadusel tehakse uurimustöö juba olemas olevatest tõlkevastetest eri keeltes ja eri projektides (kasutades abivahendeid Vikipeediast Opentran'ini välja)
* Välditakse liigset terminoloogilisust olukorras, kus peente kuid tavakasutajale tundmatute terminite kasutamisest ei ole otsest kasu
* Kasutaja poole pöördutakse viisakas kuid mitte bürokraatlikus stiilis, rakenduse tõlkimisel püütakse säilitada ühtset tõlkestiili
* Tõlgitakse kõigile arusaadavasse keelde ja mitte mõne ühiskonnagrupi sisemise ringi argoosse
* Püütakse kujutada endale ette maailma kõige juhmimat kasutajat ja mõteldakse, et kas tõlge ikka esitab talle võimalikult optimaalselt seda objekti/tegevust, mida püütakse vastava fraasiga kasutajaliideses märkida
* Proovitakse, kas kirjapandud tõlkefraasi on võimalik ka reaalselt suusõnal välja öelda ja kas see on niimoodi arusaadav. Vastasel juhul on mõte tõenäoliselt väljendatud kas halvas kohmakas stiilis või sõnastus aetud ülemäära keeruliseks.
* Tõlkimisel kontrollitakse tõlgitavat materjali kasutajaliideses ega üritata "kuivalt" stringidele vasteid nuputada
* Vajadusel kasutatakse [[Virtualbox]]i vms virtualiseerimisvahendit (nt opsüsteemi algosade tõlgete puhul)
* Mitmete võrdväärselt võimalike tõlkevastete/terminite puhul valitakse otseselt seotud pakettide puhul kattuvad vasted; mitte seotud või kaudsemalt seotud pakettide puhul võib põhjenduste olemasolul termineid vastavalt tõlkija eelistusele varieerida
'''Täpsemalt kasutajaliidese komponentide tõlkimisel soovitatavatest stiilivõtetest saab lugeda [[stiilijuhend tarkvara tõlkimiseks|tarkvara tõlkimise stiilijuhendist]].'''
====Olulised tehnilised nüansid====
Suur osa neist on kokku võetud [https://help.launchpad.net/Translations/Estonian Launchpadi tõlkijajuhistes].
* Kui algses tekstis sisaldub mõni [[vorminduskood]] või erimärk, siis tuleb see jätta algsele kujule ja tõlkida ainult selle ümber paiknev inimkeelne tekst. Näiteks tuleb üldjuhul tõlkimata jätta sellised stringid: ''%s'', ''%d'', ''%(name)s'', ''%(count)d'', ''%(hexadecimal)08X'', ''$output'', ''$MAX'', ''{filename}'' jms. Ka tuleb jälgida, et jääksid algsele kujule erimärgid nagu ''\t'', ''\n'' jms.
* Üldjuhul tuleb tuleb jätta algsele kujule ka [[käsurida|käsurea]]-utiliitide nimed ja võtmesõnad.
==Tõlkijaeetika ja tulemuslik koostöö kogukonnaga==
* Oma tõlketöös tehtud olulised otsused ja raskused tehakse [[#Kuhu teha märkmeid?|teistele tõlkijatele kättesaadavaks]], et nad saaks nt tõlke järgmises redaktsioonis seda infot tõlkimisel kasutada ega peaks "jalgratast leiutama"
* Tõlkimisel ollakse avatud uutele ideedele ja kasutatakse parimaid tõlkevasteid ning võtteid tarkvaratõlkimisest olenemata sellest, kas tegu on vabatarkvara või kommertstarkvara tõlgetega, ei klammerduta armsaks saanud igandite külge
* Arvestatakse, et tehakse ühiskondlikult kasulikku tööd ega aeta kriitilise tagasiside puhul nina liiga püsti ega sõrgu liiga vastu, arvestatakse kasutajate tagasisidega
* Ekspordi oma pooleliolev tõlge tõlgitavasse rakendusse ja vaata, kuidas see seal tegelikult välja näeb
* Püüa mõelda, missugune on kõige parem viis asjade esitamiseks kasutajaliideses, hakka kujundama oma isiklikku tõlkestiili
* Kui oskad mitmeid keeli, siis proovi hankida võrdluseks ka muude keelte tõlkefaile (neid võib püüda automaatselt kõrvutada nt Lokalize vm programmi mõne [[#Tõlkeprogrammid|tõlkeprogrammi]] abil)
* Püüa oma töö tulemust tutvustada senisele tõlkijale/tõlkijatele või palu tagasisidet kolleegidelt (nt IRC-s või Pingviin.org foorumis)
* Saada oma tõlge [[ülemjooks|ülesvoolu]] ja suhtle arendajatega
Niimoodi saad suhteliselt lihtsalt ja ohutult ka seestpoolt aimu, kuidas see protsess käib ja saad edaspidi n-ö päriselt sures suures projektis teistega koos tõlkides vältida elementaarseid vigu.
== Tõlkemälu kasutamine Lokalize näitel Kuhu teha märkmeid? ==
Selleks, et nad oleks kõigile tõlkijatele sõltumata tõlkeprojektist kättesaadavad, võiks teha märkmeid siiasamma vikisse kategooria alla [[Lokalize:Kategooria:Tõlkimine|Tõlkimine]] . Vikis on [[KDE]] rakendus (vt ka [http://docs.kde.org/stable/et/kdesdk/lokalize/index.html eestikeelset lühijuhendit])arutelulehed, aga selle kus saab lihtsalt niisama paigaldada ka GNOME'i allatõlgete üle arutada, paigaldamisel lisatakse automaatselt Lokalize käivitamiseks vajalikud KDE teegidkuigi pikemad arutelud võiks ehk siiski kuuluda foorumisse (seal on rohkem lugejaid, kes tõenäoliselt arvamust avaldavad). Ka välimuse saab Ubuntu jaoks Lisaks võiks panna kirjele kategooriaks [[KDE rakenduste jooksutamine GNOME'i all:Kategooria:Info|sobivaks mugandadaInfo]]. Lokalize voorused kaaluvad sihtotstarbelisel kasutamisel üldiselt mõningad puudused siiski üles. Ka GNOME'i [[Poedit]] toetab teatud määral tõlkemäluja soovi korral võib lisada kategooria programmi/projekti nimega, kuid see pole reaalselt kasutatavmille tõlkimisest jutt on.
Lokalize == Tõlkeprogrammid == Tõlkeprogrammide puhul on üldiselt peamiseks vooruseks tõlkestringide informatiivne esitamine näitajaks, kas see oskab kasutada tõlkemälusid, õigekirja kontrolli, isiklikke sõnastikke, võrgusõnastikke jm abivahendeid ja tõlkemälu kui mugav kasutamineon kasutajaliides. Kõike saab teha paari lihtsa välksõrmise abil otse klaviatuuriltKõige tavalisemad valikud oleks GNOME'i all [[Gtranslator]] ja KDE all [[Lokalize]]. Miinuseks Üldiselt pole vahet kumba kasuada, sest võimalused on kasutajaliidese mõningane kohmakus mõlemal umbes samad, valikuprintsiibiks võiks olla ehk pigem kasutusmugavus kui tehniliste võimaluste hulk. [[Gtranslator]] võimaldab lisaks tavalisele tõlkemälule kasutada ka mitmesuguseid [[plugin]]aid (võrdluskeel, Open-tran'i ja ülikirjusussõnastiku otsing, märgendite automaatlisamine originaalist tõlkesse, tõlkefraasi vaatamine lähtekoodis). Ka Eelduseks on see, et need pluginad tõesti tööle hakkavad. Programmi põhifunktsionaalsus töötab paigaldades otse Ubuntu varamust, aga peenemaks seadistamiseks on vähemalt hetkel vaja nokitsemist (nt võib täheldada mõningat ebastabiilsustolla vaja kõigi võimaluste kasutamiseks paigaldada arendusversioon). Kastutajaliides puhtam ja selgem kui Lokalizel, sest mõnede asjade peale kukub tõlge tuleb hetkel GNOME tõlkekeskkonnast hankides käsitsi paigaldada. [[Pilt:Gtranslator.png|thumb|center]] [[Lokalize ]] on küll [[KDE]] rakendus (vt ka [http://docs.kde.org/stable/et/kdesdk/lokalize/index.html eestikeelset lühijuhendit]), aga selle saab lihtsalt kokkuniisama paigaldada ka GNOME'i alla, paigaldamisel lisatakse automaatselt Lokalize käivitamiseks vajalikud KDE teegid.Ka välimuse saab GNOME jaoks [[KDE rakenduste jooksutamine GNOME'i all|sobivaks mugandada]]. Lokalize on üldiselt täiesti kasutatav tõlkemäluga programm (kontrollib ka õigekirja, näitab alternatiivtõlkeid, võimaldab mitmel viisil tõlkefaile sünkroonida ja ühendada) ja seda pole ka keeruline paigaldada, sest see on saadaval nt Ubuntu varamutes. Lokalizel esineb kahjuks mõningaid stabiilsusprobleeme, kuid voorused kaaluvad sihtotstarbelisel kasutamisel üldiselt puudused siiski üles. [[Pilt:Lokalize.png|thumb|center]] Kui tõlkeprogrammi ingliskeelne kasutajaliides ei hirmuta, siis mõlemale eelnevale on väga sisukaks konkurendiks [[Virtaal]], mille kasutajaliides on minimalistlik, kuid programmi on võimalik lisada hulgaliselt eri [[plugin]]aid, mille abil saab kasutada automaatseid abivahendeid alates Google'i tõlkest kuni Opentran'i otsinguni. Virtaal püüab üleliigset infot tõlkija silma alt ära hoida ning kuvada eelkõige tõlkestringe endid, et saaks keskenduda põhilisele. Miinuseks on mõnevõrra segane seadistamisprotsess, mille käigus ei pääse üldiselt seadistusfailide käsitsi sudimisest. Samas kasutamine ise on mugav, nt saab otse kasutajaliidesest teha päringu Open-tran.eu'sse, kuigi seda näidatakse siiski brauseris mitte Virtaali enda aknas. [[Pilt:Virtaal.png|thumb|center]] Kasutajaliidese poolest Lokalizele/Gtranslatorile sarnane on veel WordForge. WordForge on ehk kõige suuremate võimalustega otse kasutajaliidesest ja on ses suhtes kõige rohkem valmisprogrammi moodi, aga vähemalt kahes proovitud eri versioonis ei hakanud tõlkemälugi esimese proovimise peale tööle, mistõttu seda soovitada siiski ei julgeks. == Tõlkemälu kasutamine Lokalize näitel ==
Tõlkemälu Kui lühidalt kokku võtta, siis tõlkemälu mõte on selles, et kasutajale näidatakse spikrit selle kohta(vt pilte [[#Tõlkeprogrammid|ülalt]], kuidas juba keegi teine on sarnast väljendit eesti keelde tõlkinud (sarnaselt Launchpadi sisseehitatud tõlkemäluga). Võidakse näidata aga ka teistes keeltes tehtud tõlkeid, mis annab inspiratsiooni paremate tõlkevastete valimiseks. Tõlkemälu on Lokalize esimesel käivitamisel küll tühi, aga sinna on lihtne lisada olemaseolevaid tõlkeid mistahes projektidest. Selleks tuleb vastavad failid endale alla laadida. Ubuntu eri osade tõlkeid võib laadida nt neilt aadressidelt:
http://archive.ubuntu.com/ubuntu/pool/main/l/language-pack-et-base/
Lokalize's tuleks seejärel valida Tööriistad -> Halda tõlkemälu ja valida "en_US -> et" rea jaoks (või muude keelte puhul mõne teise rea jaoks) see kataloog, mille sügavustesse eelmise lõigu kirjelduste järgi .PO failid said. Seejärel impordib Lokalize kogu kraami tõlkemällu. Kui teha mingi hea tõlkemälu endale valmis, siis saab seda eksportide TMX formaati (Translation Memory eXchange) ja pärast taas importida. Niimoodi tehtud tõlkemälusid saab ka teistele tõlkijatele edastada. Loogiline olekski, et projekti haldaja teeb valmis tõlkemälu, mida on soovitatav projektis osalejatel kasutada. Seda võib projekti haldajalt ka julgesti paluda.
Lokalize puhul on üldiselt peamiseks vooruseks tõlkestringide informatiivne ja markeeritud esitamine. Stringe saab kasutada paari lihtsa välksõrmise abil otse klaviatuurilt. Miinuseks on kasutajaliidese mõningane kohmakus ja ülikirjusus. Kui see ei sobi, siis soovitaks kasutada Gtranslatorit või Virtaali. Ka võib täheldada Lokalize puhul mõningat ebastabiilsust, sest mõnede asjade peale kukub ta lihtsalt kokku.
=== Mis kasu on tõlkemälust? ===
==Ubuntu jt tõlkimine==
Ubuntu opsüsteemi tõlgitakse [[Launchpad]]is (nagu ka paljusid rakendusprogramme vms, mis Ubuntu jaoks on mõeldud, aga ka nt [[Linux Mint]]'i jms). Ubuntu tõlkimiseks peab tegema Launchpad'i kasutaja ja liituma Ubuntu Estonian Translators nimelise tõlkerühmaga. Ilma liitumata saab lisada tõlgetele ainult soovitusi (mille vaatab ilmselt keegi kunagi üle, aga samas võivad need ka lihtsalt soovitusteks jäädagi. Sellest tulekski tõlkimist alustada. Kui Launchpadis soovitatud tõlkevasted on hea kvaliteediga, mida isegi keegi kunagi siis seda märgatakse ja tõlked kinnitatakse --- ning saavad osaks ametlikust tõlkest. Kui tõlkevasteid ei loekinnitata, siis on tõenäoliselt midagi tõlkega nihu. Sel juhul tasub küsida nõu teistelt aktiivsetelt tõlkijatelt (nende nimed on tõlgete seisu kuvaval lehel ilusti näha)või teha häält tõlkijate jututoas. Võimalik, et midagi triviaalset on tõlkimisel kahe silma vahele jäänud ja lihtsate paranduste tegemise järel tõlked aktsepteeritakse. ===Tõlkerühma täieõiguslikud liikmed=== Selleks, et reaalselt tõlkimisele täie auruga pihta anda peab saama teenima ära tõlkerühma liikmestaatuse. Selleks tuleb selgitada tõlkerühma juhile, et miks ta peaks su liikmeks lubama (näiteks tegema mõne proovitõlke osutama oma tehtud headele tõlkesoovitustele, motiveeritusele tehe tõlkerühmaga koostööd või teda muul viisil veenma). Niisama liitumise nupul klikkides ilmselt tõlkerühma juht liikmestaatuse kinnitamiseks eriti vaeva ei näe (see ei pruugi siiski olla nii kõigi tõlkerühmadega, mis Launchpadis leiduvad). ===Opereerimine tõlkefailidega===
Launchpadis on tõlkimiseks kaks eri viisi. Saab alla (ja pärast tõlkimist üles) laadida [[gettext]]'i tõlkefaile või siis tõlkida otse Launchpadi keskkonnas.
Üldiselt on allalaaditud tõlkefailidega tegelemine palju mugavam kui Launchpadi enda keskkonnas 10-kaupa tõlkimine. Kui laadida tõlkefail alla, seda muuta (see võtab natuke aega, eks) ja siis tahta üles laadida, siis tuleks enne üleslaadimist veenduda ega keegi teine pole vahepeal seda tõlkinud, sest vastasel juhul läheb selle kellegi töö raisku. Kui keegi on vahepeal tõlkinud, siis tuleks taga ühendust võtta ja püüda asjad klapitada (või siis laadida muutunud tõlkefail uuesti alla ja muudatused klapitada ja uuesti vaadata ega keegi vahepeal tõlkinud pole jne jne. Ühesõnaga, targem on alati ühendust võtta.
Allalaaditud tõlkefailide korral saab kasutada ka oma soovi järgi abivahendeid (nt Launchpadist [[#Tõlkemälu kasutamine Lokalize näitel|erinevaid ja paremaid tõlkemälusid]]).
Suur osa Launchpadis olevatest tõlgetest pärineb tegelikult mõnest ülemjooksu allikast, seega on neid mõistlik tõlkida allikal. Kui see pole võimalik (või on allikal tõlkimiseks juba nii hilja, et seda tõlget Ubuntu järgmisse väljalaskesse ei jõutaks kaasata), siis võib tõlkida Launchpadis. Ka on mõistlik Launchpadis tegelda eri allikatest pärit tõlgete silumisega/ühtlustamisega.
===Head praktikad ja tõlkeprotsess===
Tõlkimisel tuleks järgida [[#Tõlkimise printsiibid ja viljakad töövõtted|tõlkimise printsiipe ja kasutada viljakaid töövõtteid]]. Kuna tõlkijaid on paras hulk ja kõik tõlgivad midagi natuke, siis tekib palju konflikte väljendite ja terminite osas. Need tuleks lahendada viisakalt. Kui on mõni tõlkevaste, mis tundub olevat kellegi teise tõlkes läbivalt vale, siis tuleks tõlkijaga püüda ühendust võtta ja mitte hakata omapäi seda muutma (ning põhjustades muutmisralli, kus nokk kinni saba lahti sama asi mingi perioodi tagant lihtsalt vaheldub, sest keegi selle kogu aeg "tagasi" muudab).
Selle kohta, et missugused paketid Ubuntus on ülemjooksult ja missuguseid tuleks tõlkida Launchpadis endas, eraldi info tõlkekeskkonnas puudub ning selle hankimisega tuleb eraldi tegelda (lihtsalt otsida netist või püüda leida/küsida kuskilt mingi Ubuntu dokument, mis selle määratleb; selle võiks ehk edastada ka tõlkerühma pealikule). Üldiselt pärineb väga suur osa Ubuntu pakette GNOME'ist ja tuleks tõlkida [https://gnome.linux.ee/ selle töörühmas]. Nimekiri GNOME'i pakettidest on [http://l10n.gnome.org/teams/et siin], aga kuna kõik paketid GNOME'ist ei pärine, siis pole see ammendav ülemjooksult pärit pakettide nimekiri. Ubuntu tõlkijate töörühmal meililist puudub ja asju võib arutada ilmselt nt Gnome'i tõlkijate meililistis (gnome-et@linux.ee, pole mõtet neid meililiste iga asja jaoks eraldi teha).
== Estobuntu tõlkimine ==
Estobuntu tõlkimine on sisuliselt Ubuntu tõlkimine, aga on väike hulk lisasid, mida tuleb tõlkida Ubuntu-väliselt. Ideid selleks võib saada näiteks [http://estobuntu.itcollege.ee/trac/estobuntu/wiki/gnoomiga-estobuntu siit], aga kui Ubuntu tõlkele kaasa aitamisest jääb väheks või on soov mõnda Estobuntu spetsiifilist asja tõlkida, siis on mõistlik võtta ühendust Estobuntu arendajatega.
== Linux Mint'i tõlkimine ==
[[Linux Mint]] saab peaaegu kõik tõlked Ubuntult, mis tähendab, et Linux Mindi tõlkimiseks tuleks tõlkida Ubuntut. Ubuntu tõlkimiseks tuleb omakorda tõlkida Gnome'i. Siiski on Linux Mint'is lisaks Ubuntule kümmekond Ubuntus puuduvat spetsiaalselt Linux Mindi jaoks arendatud rakendust, mida tuleb lisaks tõlkida. Ka sisaldab Linux Mint hulka peenseadistusrakendusi (nt [[Compiz]]'e seadistamise rakendus), mis Ubuntus puuduvad ja mida tuleks tõlkida otse [[ülemjooks|allikal]]. Neid tuleks tõlkida täiesti iseseisvalt ja sõltumata Linux Mint'i tõlkegraafikust.
Tõlkimiseks tuleb liituda [https://launchpad.net/~linuxmint-translation-team-estonian Eesti tõlkemeeskonnaga], mis peaks olema automaatne.
Kuna Linux Mint on suhteliselt väikse seltskonna poolt arendatav informaalne projekt, siis tõlkimine algab sel hetkel, kui see Linux Mint'i foorumis või blogis välja kuulutatakse. Tavaliselt on see natuke peale beetaversiooni väljalaskmist.
== Nimekiri sagedasematest tõlkevigadest ==
* '''Elementaarne ortograafia'''. Kuigi võib tunduda, et arvutis kasutatav eesti keel on millegipoolest eriline ja selle jaoks kehtivad mingid oma reeglid, siis nii see siiski pole. Kehtivad tavalised ortograafiareeglid kirjavahemärkide, kokku-lahku kirjutamise, suure ja väikse algustähe, sõnade järjekorra, hea stiili jms kohta. Neid tuleks püüda jõudumööda järgida. Abi saab [http://www.eki.ee/books/ekk09/ Eesti keele käsiraamatust].
* '''Kokku-lahku kirjutamine'''. Inglise keele eeskujul on kiusatus kirjutada lahku sõnu nagu "Täisekraani režiim", "Kursori klahvid" vms, mis kirjutatakse eesti keeles siiski alati kokku. Ka liialdatakse lahkukirjutamisega puhkudel, kus on võimalik nii kokku- kui ka lahkukirjutamine, nt "Faili tüüp", "Konto andmed" jne. Kokku peaks sellised asjad kindlasti kirjutama, kui tegemist on üldnimetusega ja mitte rõhutatult ''selle'' faili tüübi või ''selle'' kasutaja andmetega.
* '''Kohmakas lausestus'''. Inglise keele sõnade järjekord ei ole sama, mis eesti keeles. Asjad tuleb eesti keeles tihti hoopis uuesti (ja sageli teiste sõnadega) ütelda, et nad oleks ilma takerdumata loetavad ja arusaadavad.
: NÄIDE 1
: <pre style="white-space:pre-wrap">There was a error adding the CD, the upgrade will abort. Please report this as a bug if this is a valid Ubuntu CD.</pre>
: <pre style="white-space:pre-wrap">CD lisamisel tekkis viga, uuendamine katkeb. Palun teata sellest kui veast, kui tegemist on õige Ubuntu CDga.</pre>
: Võiks tõlkida näiteks hoopis:
: <pre style="white-space:pre-wrap">Uuendamine katkestatakse, sest CD lisamine ebaõnnestus. Kui kasutasid Ubuntu originaalplaati, siis ole nii kena ja esita selle kohta vearaport!</pre>
: NÄIDE 2
: <pre style="white-space:pre-wrap">You should have space on your hard disk to create a new disk partition of at least 5 gigabytes to install a standard Ubuntu desktop system or at least 500 megabytes for a minimal server installation. You'll need more disk space to install additional packages, depending on what you wish to do with your new Ubuntu system.</pre>
: <pre style="white-space:pre-wrap">Sa peaksid looma kõvakettale uue partitsiooni mis on vähemalt 5 GB suur et installeerida Ubuntu töölauasüsteem või vähemalt 500 MB minimaalse serveri paigaldamiseks. Sa vajad rohkem ruumi paigaldamiseks lisa tarkvara arvestades mida sa soovid oma uue Ubunutu süsteemiga teha.</pre>
: Tuleks mõelda lausestusele, kirjavigadele ja tõlkida rohkem sisu kui eri lauseosasid inglise keele eeskujul:
: <pre style="white-space:pre-wrap">Standardse Ubuntu töölauasüsteemi paigaldamiseks peaks sul olema uue partitsiooni loomiseks kõvakettal vähemalt 5 GB vaba ruumi, minimaalse serveripaigalduse jaoks vähemalt 500 MB. Sõltuvalt sellest, mida sa oma uue Ubuntu opsüsteemiga teha tahad, võib sul olla vaja veel kettaruumi täiendavate pakettide tarvis.</pre>
* '''Tsitaatsõnad ja võõrapärasus'''. Eelistada tuleks eesti keelele suupärasid vasteid. Nt "redigeerima" asemel võiks kasutada "muutma/toimetama", "sorteerima" asemel "järjestama/sortima", "partitsioneerima" asemel "ketast jaotama" ("partitsioon" asemel "kettajagu") jne. Eelistada võiks oma eesti sõnatüvedega sõnu ja vältida võimalusel nt kohmakat "-eeri" lõppu jt võõrapärasusi. Vt ka [http://tolkewiki.linux.ee/wiki/Kohmakad_otset%C3%B5lked GNOME'i tõlkijate märkusi kohmakate otsetõlgete teemal]. Erandiks on aga käibel olevad ja iseseisvad tehnilised terminid, mida ei tohiks hakata ilma otsese vajaduseta eesti keelde ponnistama, nt "printima", "fail" jms.
* ...
=Abivahendid=
*** Murdesõnastik
* [http://www.eki.ee/books/ekk09/ Eesti keele käsiraamat]
* EKI [http://kn.eki.ee/ e-keelenõu] portaal
* [http://vallaste.ee/ Vallaste info- ja sidetehnoloogia terminite seletav sõnaraamat]
* [http://akit.cyber.ee/ Andmekaitse ja infoturbe seletussõnastik]
* [http://open-tran.eu/ Opentran'i vabatarkvaratõlgete kooskõlaandmebaas]
* [http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=4&act=1 EKI keelenõuvakk]
* [http://www.cl.ut.ee/korpused/kasutajaliides/index.php?lang=et Keelekorpused TÜ lehelt]
* [http://lictionary.in/ Lictionary (''Localization Dictionary'')]
==Tarkvara==
* Tiiu Erelt "Terminiõpetus", vt nt [http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=10&raamat=95 tutvustust EKI lehel]
* Reet Kasik "Eesti keele sõnatuletus", vt sisukorda [http://www.tyk.ee/bin/documents/Tuletusõpetus-sisu.pdf TÜK lehelt]
* Tiiu Erelt "Sõnavõistlus andis uued eesti sõnad", sisaldab [http://keeleabiecolore.ekileeds.eeac.uk/artiklid3xml/sonavoistlusmaterials/guidelines.html selgitustega loetelu olulistest sõnaloome printsiipidestxml?lang=et eCoLoRe: Jagatavad ja uuendatavad elektronsisu lokaliseerimise ressursid tõlkijate IT-koolituse toeks]* [http://translate.sourceforge.net/wiki/guide/start Translate Toolkit & Pootle: Localisation Guide (vabatarkvara lokaalimise juhised inglise keeles)]
==Abiks lugemisvara jm materjale==
*[http[Stiilijuhend tarkvara tõlkimiseks]]*[https://hassohelp.linuxlaunchpad.eenet/doku.phpTranslations/eesti:kdeEstonian Kokkuvõtlik lühijuhend Launchpadis tõlkijale]*[http:stiilijuhend Stiilijuhend KDE kasutajaliidese tõlkijatele//www.youtube.com/watch?v=Si_sxuBo5vo Sissejuhatav videointervjuu tarkvaratõlke teemal (Laur Mõtus, Marek Laane)]
*[http://tuiutama.blogspot.com/search/label/tarkvara%20t%C3%B5lkimine Mingi sõnade värk: Esseid ja märkusi tarkvaratõlkest]
*[http://sander85.com/download/vaba_tarkvara_tolkimine_eestis.pdf Vaba tarkvara tõlkimine Eestis Mozilla Firefoxi näitel (seminaritöö Tallinna Ülikoolis)]
*[http://openoffice-et.sourceforge.net/abimaterjalid/juhend.html OpenOffice.org abifailide tekstide tõlkimise juhend]
*[http://hasso.linux.ee/doku.php/eesti:kde:stiilijuhend Stiilijuhend KDE kasutajaliidese tõlkijatele]
*[http://www.hot.ee/somberg/kasulikke.html Viiteid kasulikule materjalile tarkvara tõlkimisel (lingid on küll osalt surnud, aga materjali valik on hea)]
* Tiiu Erelt "Sõnavõistlus andis uued eesti sõnad", sisaldab [http://keeleabi.eki.ee/artiklid3/sonavoistlus.html selgitustega loetelu olulistest sõnaloome printsiipidest]
==Varia==
* Jaan Kaplinski seisukoht eesti keelde tõlgitud tarkvara osas: [http://jaankaplinski.blogspot.com/2008/04/ikka-keelest.html eesti keeles], [http://jaankaplinski.blogspot.com/2010/05/taha-i-suvandeid.html võru keeles]
[[Kategooria:Tõlkimine]]
[[Kategooria:Üldised juhendid]]