Estobuntu paigaldusjuhend (10.10)

Estobuntu paigaldamine arvutisse

Mis on Estobuntu? Estobuntu on entusiastide koostatav eesti keele ja kultuuri konteksti jaoks kohandatud üldkasutatav vabavaraline Linuxi opsüsteem. Estobuntu aluseks on Ubuntu opsüsteem, millele on lisatud vahendid, mis teevad süsteemi kasutamise võimalikult mugavaks just Eesti inimesele:

• Süsteemi keeleks on eesti keel ja kogu töölaud nii eestikeelne kui võimalik
• ID-kaardi kasutamiseks on paigaldatud ja seadistatud vajalikud lisapaketid
• Töölauale on silmailuks lisatud Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi andmeid esitav ilmateatevidin ja mugav märkmevidin, olemas on ka registreeritud Linuxi-kasutajate regionaalset jaotumist kujutav statistikavidin
• Firefoxi lehitsejasse ja Thunderbirdi meililugejasse on paigaldatud Eesti oludele kohandatud reklaamifilter
• Firefoxi lehitsejasse on lisatud järjehoidjavalik, mis sisaldab pankade, telekanalite, ajalehtede, raadiote jms üldkasutatavaid veebisaite, aga ka viiteid Estobuntu ja Linuxi kasutamist puudutavatele abimaterjalidele
• Vaikimisi on paigaldatud veebianimatsiooni mootor Adobe Flash ning teised hädavajalikud vahendid filmide jm multimeedia vaatamiseks
• Rhythmboxi ja Banshee muusikamängijatele on lisatud eesti raadiote nimekiri, mugavaks raadiokuulamiseks muude tegevuste kõrval on paigaldatud Radio Tray

Mida tähendab paigaldamine? Estobuntu on opsüsteem. Opsüsteem on arvuti tarkvaraliseks mootoriks, see juhib suhtlust arvutis olevate moodulite ja arvuti külge ühendatud seadmete vahel. Opsüsteem määrab ka selle, kuidas paigaldatakse ja kasutatakse arvutis laiatarbetarkvara, nt kontoritarkvara või mänge. Opsüsteemi paigaldamine arvutisse on opsüsteemi kirjutamine arvuti kõvakettale nii, et seda saab arvutis alati kasutada.

Estobuntu paigaldamine arvutisse on lihtne. Enamasti piisab paigaldusdialoogis pakutud valikutega nõustumisest ning soovitud kasutajanime, parooli ja arvutinime sisestamisest. Siiski võib paigaldamine minna keerulisemaks, kui soovite paigaldada Estobuntu teiseks opsüsteemiks, nt Windowsi kõrvale. Sel juhul tuleb paigaldusdialoogis pakutavad valikud ning nende juurde käivad selgitused mõttega läbi lugeda ja anda neile sobivad vastused. Ka selline paigaldus pole midagi tavakasutaja jaoks kaelamurdvat, kuid nõuab siiski natuke tähelepanu ja süvenemist.

Asja kallale!

Kui Estobuntu on laivplaadilt käivitatud, siis peaks kasutajale avanema töölaud.

Enne paigaldamist on mõistlik Estobuntut laivplaadilt proovida, sest suurem jagu põhifunktsioone töötab. Võite koostada dokumente, tuulata Internetis, kuulata muusikat, kasutada allkirjastamiseks ID-kaarti, kuulata raadioid või vaadata telekanaleid jne. Saate isegi paigaldada ja järgi proovida lisatarkvara, kui teie arvutis on selleks piisavalt palju vaba mälu (nt rohkem kui 1 GB). Siiski on Estobuntu kasutamine laivplaadilt aeglasem ja piiratumate võimalustega kui korralikult arvutisse paigaldatud Estobuntu.

Kui olete veendunud, et soovite Estobuntut püsivamalt kasutada, ning laivplaadilt kasutamine pole piisavalt mugav või kiire, siis paigaldamise alustamiseks tuleb teha topeltklõps ikoonil pealkirjaga „Paigalda Estobuntu 10.10“. Seejärel avaneb valikutest sõltuvalt kuskil poole tosina sammu pikkune paigaldusdialoog. Paigaldusdialoogis tuleb igal sammul teha teatud valikud ning need kinnitada vajutades nupul pealkirjaga „Edasi“. Valikud on enamasti juba keskmise kasutaja jaoks ära tehtud ning üldjuhul piisab nendega nõustumisest.

Ka pole vaja karta, et paigaldamise proovimisel midagi juhtub. Paigaldamise esimeste sammude raames esitatakse lihtsalt teile mõned küsimused, aga tegelik paigaldus algab alles siis, kui olete määranud ära, kuidas Estobuntu kettaruumi hakkab kasutama.

Niisiis, paigaldusdialoog algab keelevalikuga.

Nagu näete, pakub Estobuntu teile automaatse valikuna eesti keelt ja võite lihtsalt klõpsata nupul „Edasi“.

Keelevalikule järgnevad veel: paigalduse ettevalmistamine, kettaruumi määramine, oma geograafilise asukoha ja klahvistikuasetuse valik ning kasutajakonto andmete sisestamine.

Vaatame neid järjekorras.

Sisuliselt piisab ka selles dialoogis lihtsast nõustumisest. Kuna kogu vajalik kolmandate osapoolte tarkvara on juba plaadil ja uuendusi saate hiljem automaatselt, siis klõpsake nupul „Edasi“.

Järgmisele küsimusele vastates tuleks aga hetkeks järele mõtelda.

Kui te soovite paigaldada Estobuntu näiteks just ostetud arvutisse, kus puudub opsüsteem üldse või tahate teha oma vanale arvutile puhastuskuuri ning hakata edaspidi kasutama ainult Estobuntut, siis võiksite valida andmete kettalt kustutamise ja kogu vaba ruumi kasutamise. Sel juhul kaovad teie arvuti kettalt kõik seni sinna salvestatud andmed. Selline paigaldusviis on kõige lihtsam ning see säästab teid järgmisest valikuaknast.

Kui te aga Estobuntut ainukeseks opsüsteemiks ei soovi, siis valige paigaldamine teiste opsüsteemide kõrvale. See on valik, mis lubab teil säilitada arvutis seni kasutatud opsüsteemi (nt Windows) ning hakata sellega paralleelselt kasutama Estobuntut.

Partitsioonide määramist käsitsi on mõtet valida ainult siis, kui olete tutvunud sellega, kuidas Linuxis partitsioneerimine käib ning olete valmis tegelema tehniliste üksikasjadega.

Kui valisite paigaldamise teiste opsüsteemide kõrvale, siis avanevad opsüsteemi arvuti kõvakettale paigaldamiseks järgnevad võimalused:

• Kasutatakse kogu ketast
• Kasutatakse kogu partitsiooni
• Tükeldatakse suurim partitsioon

Avanev aken ise näeb välja selline.

Kõigepealt tuleb loomulikult valida ketas, kuhu soovite opsüsteemi paigaldada. Kui arvutis on üks ketas, siis valikuga probleeme pole, kui kettaid on palju, siis peate ise teadma, kuhu tahate paigaldada. Kui eelistused ketta osas puuduvad ja andmete kaotamist pole karta, siis on vaikimisi pakutud valik täiesti sobiv.

Kettakasutuse valik vajab aga natuke mõtlemist.

Kui kettal on juba opsüsteem olemas, siis pakutakse kettakasutuse vaikimisi valikuna suurima partitsiooni tükeldamist. See tähendab, et võetakse see kettajagu (ehk võõrsõnaga partitsioon), mida kasutab juba tõenäoliselt mõni teine opsüsteem, ning eraldatakse sellest üks osa Estobuntu jaoks. Selle käigus säilivad kõik andmed ning arvutit käivitades on võimalik iga kord valida, missugust opsüsteemi soovitakse kasutada.

Kui te ei soovi aga arvutis olemas olevat teist opsüsteemi kasutada (nt on see vigane või teil on sellest küllalt), siis võite julgelt valida kogu ketta kasutamise. Sel juhul paigaldatakse arvutisse ainukeseks opsüsteemiks Estobuntu. Selle valiku tegemine on sama, kui oleksite eelmises aknas valinud kogu vaba ruumi kasutamise.

Kogu partitsiooni kasutamine on aga vajalik juhul, kui teil on arvutis mitu kettajagu, kus peal on juba mõni opsüsteem, aga te ei soovi seda enam kasutada (või olete Estobuntu jaoks reserveerinud spetsiaalse partitsiooni) ning tahate selle kettajao määrata Estobuntu jaoks. Sel juhul peate aga olema kindel, et te valite sihtpartitsiooniks ikka õige kettajao. Kui soovite tõesti tegeleda ketta jaotamisega niisugusel peenel tasemel, siis on ehk juba mõistlikum kasutada täpsema partitsioneerimise vahendit. Selle kohta võite leida infot nt Pingviini vikist.

Kui olete oma valiku kettaruumi kasutuse osas ära teinud, alles siis läheb tegelikult paigaldamiseks. Õigupoolest võite kuni selle sammumi kõike katsetada eeldusel, et te ei vajuta nuppu „Paigalda kohe“ (tõlge peaks õieti olema: „Hakka (nüüd) paigaldama“), sest valikute tegemine ei too kaasa mingeid muutusi teie arvutis. Nendes dialoogides püüab Estobuntu paigaldusdialoog lihtsalt kindlaks teha, missugust paigaldust te soovite, kuid ei tee veel ühtegi sammu teie valikute elluviimiseks.

Paigalda kohe!

Kui olete aga andnud käsu paigaldusega pihtahakkamiseks, siis hakkab arvuti ragistades tööd tegema ja paralleelselt avaneb asukohadialoog.

Vaikimisi valik tõenäoliselt sobib, aga kui soovite, siis võite oma asukohta täpsustada. Kui olete sellega ühele poole saanud, siis vajutage taas „Edasi“.

Kui te seda akent vaatate, siis võite veenduda, et valikute tegemise taustal arvuti juba toimetab. See tähendab, et teie arvutis viiakse juba sisse muudatusi vastavalt valikutele, mis te olete seni teinud. Need muudatused teeb paigaldusvahend automaatselt ning neile pole vaja teil tähelepanu pöörata.

Järgmiseks tuleb valida oma arvuti klaviatuuriga sobiv klahvistiku asetus.

Üldiselt on mõistlik mistahes klaviatuuri puhul jääda vaikimisi valiku juurde ning määrata paigutuseks „Estonia“ — olgu klahvistikul siis ka ainult ladina tähed või rootsi või soome või saksa tähed. Muude asetuste valimisel võite küll saada oma klahvistikuga ühilduva asetuse, kuid te pruugi saada sisestada normaalset eestikeelset teksti. Kui soovite oma klaviatuuril näha eestipärast klahvistiku asetust, siis võte osta endale klaviatuurile kleebitavad etiketid. Kui te eestikeelset teksti üldse ei sisesta, siis võite muidugi valida oma klaviatuurile vastava klahvistiku asetuse.

Kui olete nüüd valinud „Edasi“, siis avaneb viimane aken, nimelt kasutajakonto andmete dialoogiaken ja teie kannatused on peaaegu lõppenud.

Siin piisab oma nime ja parooli sisestamisest. Nime põhjal pakub arvuti automaatselt ka kasutajanime ja arvutinime. Neid pole vaja muuta, kuid tasub pidada silmas, et mida lühem kasutajanimi on, seda lihtsam on seda vajadusel sisestada. Parool tuleks aga valida vähemalt 8 tähemärki pikk ja soovitavalt võiks see väiketähtede kõrval sisaldada ka suurtähti, numbreid ja kirjavahemärke. Sel viisil on teie kasutajakonto ja opsüsteem piisavalt turvatud juhuslike sissetungijate eest.

Kui kasutate arvutit ainult ise ja omas kodus, siis pole mõtet sellel, et arvuti küsib iga kord käivitamisel sisselogimiseks kasutajanime ja parooli. Kui olete seda meelt, siis võite valida automaatse sisselogimise, mille korral küsitakse parooli ainult opsüsteemis oluliste muudatuste tegemisel, kuid süsteemi logitakse sisse automaatselt ja töölaua avanemiseks ei pea midagi sisestama.

Kui olete vajutanud „Edasi“, siis pole enam muud kui oodata paigaldamise lõppemist. Eeldatavasti läheb selleks 10 kuni 20 minutit, oleneb kui tänapäevane on teie arvuti. Teile näidatakse paigaldamise taustaks mitmesuguseid reklaamslaide, mis tutvustavad Ubuntul põhinevate opsüsteemide võimalusi. Estobuntu jaoks küll eraldi slaide tehtud pole, aga kõik näidatu ja enamgi käib ka Estobuntu kohta.

Estobuntus on lisaks Ubuntu põhitarkvarale mitmesuguseid lisaseadistusi, mis teevad opsüsteemi kasutamise mugavaks just eestlasele. Lisaks eesti keele toetusele on olemas ka kõik muu, mis saadaval — alustades televisiooni ja kõikvõimalike videote vaatamiseks vajalikest lisapakettidest ja vaikimisi raadiokanalite seadistusest kuni reklaamide ja muu infomüra vähendamise lisade ja ID-kaardi tarkvarani.

Kust saada abi?

Estobuntu on Ubuntuga ühilduv opsüsteem. See tähendab, et suur hulk asju ja küsimusi Estobuntus kattuvad Ubuntu omadega. Seda tasub abi otsides silmas pidada. Ubuntust sõltumatud on ainult Estobuntule väga spetsiifilised küsimused. Näiteks tuleb teada, et Eesti ID-kaardi kasutamiseks tuleb internetipanga seadistustest valida veebipõhine allkirjastamine (kui pank pakub lisaks sellele ka valikut Java-põhine allkirjastamine, nagu nt teeb Swedbank). nt Kõu modemite seadistamine Estobuntu vastava vahendiga jmt.

Ubuntu kasutajad on üldiselt sõbralikud ja neilt võib alati abi küsida. Keeruline on ainult oma küsimuse sõnastamine nii, et vastajad sellest selgelt aru saavad. Proovida tasub alati. Kui olete oma Estobuntuga hätta jäänud, siis järgmistest allikatest peaks lõpuks ikka mingit abi leidma.

• Pingviini viki juhendid ja õpetused
• Pingviini foorumi Estobuntu jmt rubriik
• Estobuntu kasutajate jututuba
• Estobuntu kasutajate meililist
• Estobuntu vanemate versioonide kasutusjuhendid
• Ubuntu-teemalised artiklid (Arvo Mägi)
• Tehniline lühijuhend Ubuntu kasutamiseks (Kuutõrvaja)

Ärge unustage sirvimast ka veebilehitseja järjehoidjatevalikut, ka seal on toodud tähtsamad lingid, millest Estobuntu kasutamisel võiks abi olla!