ID-kaart Manjaro Linuxis: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Pingviini viki
Mine navigeerimisribaleMine otsikasti
Zeroconf (arutelu | kaastöö)
Zeroconf (arutelu | kaastöö)
54. rida: 54. rida:
Tavaliselt on probleemiks arvutiga ühendatud ID-kaardilugeja äratundmine. Vajadusel taaskäivitada DigiDoc klient kui ei taha ID-kaardilugejat ära tunda. Sama kehtib ka veebilehitseja kohta, mida tasub siis taaskäivitada vajadusel.
Tavaliselt on probleemiks arvutiga ühendatud ID-kaardilugeja äratundmine. Vajadusel taaskäivitada DigiDoc klient kui ei taha ID-kaardilugejat ära tunda. Sama kehtib ka veebilehitseja kohta, mida tasub siis taaskäivitada vajadusel.


Veebilehitseja puhul tasub muidugi ka veenduda, et ID-kaarditarkvara laiendus on lubatud - selle töölesaamiseks on käesoleva viki lehe lõpus viidete hulgas artikkel ''Manjaro ja ID-kaart'' koos piltidega selle kohta, kuidas neid lubada ja seda kontrollida. Samas artiklis on ka juhised lisatarkvara paigaldamiseks, kui on kasutusel selline ID-kaardilugeja, mida ''ccid'' tarkvara poolt ära ei tunta.
Veebilehitseja puhul tasub muidugi ka veenduda, et ID-kaarditarkvara laiendus on lubatud - selle töölesaamiseks on käesoleva viki lehe lõpus viidete hulgas artikkel ''Manjaro ja ID-kaart'' koos piltidega selle kohta, kuidas neid lubada ja seda kontrollida. Samas artiklis on ka juhised lisatarkvara paigaldamiseks, kui on kasutusel selline ID-kaardilugeja, mida ''[https://ccid.apdu.fr/ ccid]'' tarkvara poolt ära ei tunta.


'''Arvutiga ühendatud ID-kaardilugejat aitab ära tunda, kui teenus ''pcscd.socket'' taaskäivitada - selleks ei ole vaja arvutit taaskäivitada.''' Arvuti taaskäivitamine aitab ka vaid siis, kui teenus ''pcscd.socket'' on lubatud automaatselt käivitada operatsioonisüsteemi käivitumisel. Vastav rida on automaatse paigaldamise skripti lõpus olemas, mis seda lubab - vajadusel saab seda sealt siis eraldi käsitsi kasutada, et teenus ''pcscd.socket'' lubada. Teenuse olekut: seisab (''inactive''), töötab (''active'') selle lubamine (''enable'') või keelamine (''disable'') käesoleval juhul ei muuda.
'''Arvutiga ühendatud ID-kaardilugejat aitab ära tunda, kui teenus ''pcscd.socket'' taaskäivitada - selleks ei ole vaja arvutit taaskäivitada.''' Arvuti taaskäivitamine aitab ka vaid siis, kui teenus ''pcscd.socket'' on lubatud automaatselt käivitada operatsioonisüsteemi käivitumisel. Vastav rida on automaatse paigaldamise skripti lõpus olemas, mis seda lubab - vajadusel saab seda sealt siis eraldi käsitsi kasutada, et teenus ''pcscd.socket'' lubada. Teenuse olekut: seisab (''inactive''), töötab (''active'') selle lubamine (''enable'') või keelamine (''disable'') käesoleval juhul ei muuda.
72. rida: 72. rida:
opensc-tool --list-readers
opensc-tool --list-readers
</syntaxhighlight>
</syntaxhighlight>
Kui ei leita ID-kaardilugejaid, siis tulebki sellega tegeleda, et ära tuntaks - näiteks taaskäivitada ''pcscd.socket'' teenus. Põhjus võib olla ka selles, et paigaldatud ID-kaardilugeja tarkvara ccid ei tunne ära kasutatavad kaardilugejat ja on vaja tegeleda sellega, et kaardilugejale sobiv tarkvara leida ja paigaldada esmalt.
Kui ei leita ID-kaardilugejaid, siis tulebki sellega tegeleda, et ära tuntaks - näiteks taaskäivitada ''pcscd.socket'' teenus. Põhjus võib olla ka selles, et paigaldatud ID-kaardilugeja tarkvara ''[https://ccid.apdu.fr/ ccid]'' ei tunne ära kasutatavad kaardilugejat ja on vaja tegeleda sellega, et kaardilugejale sobiv tarkvara leida ja paigaldada esmalt.


Kui ID-kaart on kaardilugejas, siis võimalik ka ID-kaardi sertifikaate terminalis vaadata:
Kui ID-kaart on kaardilugejas, siis võimalik ka ID-kaardi sertifikaate terminalis vaadata:

Redaktsioon: 15. september 2021, kell 12:01

Skriptiga paigaldamine

Skript on tekstifail, mis sisaldab vajalikke käske, mida muidu peaks käsurealt ükshaaval sisestama. Kuid need saab kirjutada vastavasse tekstifaili, millel on määratud shebang. Sellist skripti käivitades täidetakse käsud kiirelt, vastavalt arvuti võimsusele. See annab võimaluse käsud hästi läbi mõelda ja vead parandada ning edaspidi seda skriptina käivitades aega kokku hoida. Vähe sellest, et käskude kirjutamine on aeglane, selle käigus tekivad ka vead. Vahel on vaja ka skripti kohandada, täiendada, kuid see on oluliselt lihtsam, kui kõike kogu aeg käsitsi sisestada.

Allolev skript võiks toimida mitte ainult Manjaro Linuxis, vaid ka Arch Linux jt Arch Linuxi põhjal tehtud distrod. Hea oleks kuulda tagasisidet arutelu kaardisakil, mis distrosid olete testinud ja kuidas on toiminud. Viidete hulgas on artikkel, kus on pikemalt seletatud graafiliselt paigaldades, mille põhjal ka automaatse paigaldamise skript kirjutatud.

Kes soovib, saab skriptis olevaid käske ka ükshaaval terminalis käivitada. Trellidega algavad read nimetatakse välja kommenteeritud ridadeks ja need kuvatakse ka vastavalt. Seega aktiivsed read on need, mille ees trelle ei ole.

Võtmete eelnev vaatamine AUR'ist

See annab võimaluse AURi veebiliidesest puuduvad GPG-võtmed ennem paigaldamist järgi vaadata ja skripti importimiseks kopeerida. Väärtuse validpgpkeys juures ülakomade vahel ongi paigaldamisel kontrollitava GPG avaliku võtme sõrmejälg:

Kavalam on mitte otse kasutada GPG-võtmete sõrmejälgi, vaid need otse viidatud veebilehtedelt importida. Skriptis on see ka nüüdseks lahendatud. Võti võib ka muutuda ja otse serverist importides tuleb alati õige GPG-võti.

ID-kaarditarkvara automaatse paigaldamise skript

Hetkel asub skript Alvatali GitHubis:

Linuxis:

  • kasutaja peab olema sudo rühmas, kuid skripti ei käivitata sudo abil, kuna osad käsud peavad minema käima tavakasutajana.
  • avada terminal (Manjaro Linuxis: kiirklahv F12; muidu tavaliselt CTRL+ALT+T)
  • skripti allalaadimine kausta Allalaadimised (või mistahes muus keeles süsteemi allalaadimiste kausta):
    • üks võimalus: hiire vasaku klahviga 3 klõpsu kiirelt märgib terve rea, seejärel klõpsata hiirerattaga terminalis ja käivitab (vajadusel vajutada veel Enter, et käivitada)
    • teine võimalus: hiire vasaku klahviga 3 klõpsu kiirelt märgib terve rea, CTRL+C kopeerib, SHIFT+CTRL+V asetab terminali ja käivitab (vajadusel vajutada veel Enter, et käivitada)
wget -q --show-progress -O $(xdg-user-dir DOWNLOAD)/manjaro-id-kaart.sh https://raw.githubusercontent.com/alvatal/id-kaart/main/manjaro-id-kaart.sh
sh $(xdg-user-dir DOWNLOAD)/manjaro-id-kaart.sh


Kui kõik hästi läheb, siis on ID-kaarditarkvara peale vajalike pakettide kompileerimist paigaldatud.

Seejärel lubada veebilehitseja laiendused ja käivitada veebilehitseja või ka DigiDoc rakendus. Kui veebilehitseja oli avatud laienduste paigaldamise ajal, siis tasub see uuesti käivitada.

DigiDoc rakendus tunneb ID-kaardilugeja ära kohe peale PC/SC teenuse käivitumist ja ei pea selleks sulgema.

Vigade haldamine

Käsud käivitada terminalis, mille avamiseks Manjaros kiirklahv F12, ka CTRL+ALT+T.

sudo kasutamiseks peab kasutaja olema ka samanimelises rühmas.

Tavaliselt on probleemiks arvutiga ühendatud ID-kaardilugeja äratundmine. Vajadusel taaskäivitada DigiDoc klient kui ei taha ID-kaardilugejat ära tunda. Sama kehtib ka veebilehitseja kohta, mida tasub siis taaskäivitada vajadusel.

Veebilehitseja puhul tasub muidugi ka veenduda, et ID-kaarditarkvara laiendus on lubatud - selle töölesaamiseks on käesoleva viki lehe lõpus viidete hulgas artikkel Manjaro ja ID-kaart koos piltidega selle kohta, kuidas neid lubada ja seda kontrollida. Samas artiklis on ka juhised lisatarkvara paigaldamiseks, kui on kasutusel selline ID-kaardilugeja, mida ccid tarkvara poolt ära ei tunta.

Arvutiga ühendatud ID-kaardilugejat aitab ära tunda, kui teenus pcscd.socket taaskäivitada - selleks ei ole vaja arvutit taaskäivitada. Arvuti taaskäivitamine aitab ka vaid siis, kui teenus pcscd.socket on lubatud automaatselt käivitada operatsioonisüsteemi käivitumisel. Vastav rida on automaatse paigaldamise skripti lõpus olemas, mis seda lubab - vajadusel saab seda sealt siis eraldi käsitsi kasutada, et teenus pcscd.socket lubada. Teenuse olekut: seisab (inactive), töötab (active) selle lubamine (enable) või keelamine (disable) käesoleval juhul ei muuda.

Kui teenus pcscd.socket ei tööta, siis ka restart paneb selle tööle:

sudo systemctl restart pcscd.socket

Teenuse pcscd.socket puhul saab kasutada: start (käivita), stop (seiska), restart (taaskäivita), status (näita olekut).

Teenus pcscd.service pannakse seisma, kui ID-kaardilugejat ei leitud süsteemist. Kuid teenus pcscd.socket jääb tööle. Kui pcscd.socket töötas, siis niipea, kui ID-kaardilugeja külge tuleb, pannakse pcscd.service tööle pcscd.socket'i poolt. Kui näiteks pcscd.socket seisma panna, seiskub ka pcscd.service. Taaskäivitades teenust pcscd.socket, taaskäivitatakse ka teenus pcscd.service. Muidugi ei saa keegi keelata pcscd.service teenust eraldi hallata, kuid selleks vajadus tavaliset puudub, kuna teenus pcscd.socket tegeleb sellega.

Arvutiga ühendatud ID-kaardilugejate vaatamine terminalis:

opensc-tool --list-readers

Kui ei leita ID-kaardilugejaid, siis tulebki sellega tegeleda, et ära tuntaks - näiteks taaskäivitada pcscd.socket teenus. Põhjus võib olla ka selles, et paigaldatud ID-kaardilugeja tarkvara ccid ei tunne ära kasutatavad kaardilugejat ja on vaja tegeleda sellega, et kaardilugejale sobiv tarkvara leida ja paigaldada esmalt.

Kui ID-kaart on kaardilugejas, siis võimalik ka ID-kaardi sertifikaate terminalis vaadata:

pkcs15-tool --list-certificates

Tänud

Suured tänud Arvo Mägile, kes juhtis tähelepanu skripti optimeerimisele, et vältida mitmekordset varamutest uuendamist. Samuti kiirema peegelserveri valik ja yay saadavus kogukonna varamus. Vana kool räägib, et yay paigaldatakse Git'ist, kuid see on siiski olemas ka kogukonna varamus juba, seega on optimaalsem sealt paigaldada. Lisaks ka kena võimalus paigaldada paketti siis, kui see vajalik on ehk siis paigaldamata. Asi, mida Ubuntus ka vaja läheks. Lisaks ka võimalusele, et alati ei pruugi teenus pcscd.socket toimida, mistõttu on kavalam seda taaskäivitada, mis omakorda ka käivitab teenuse, kui see veel ei töötanud.

Viited