'''Vaba tarkvara''', nagu defineeritud Free Software Foundation'i ([[Vaba Tarkvara Sihtasutus]]e; edaspidi viidatud kui ''FSF'') poolt, on tarkvara, mida saab ilma piiranguteta kasutada, kopeerida, uurida, muuta ning edasi jagada. Vabadus sellistest piirangutest on keskne "vaba tarkvara" mõistele, niivõrd, et vaba tarkvara vastand on omanduslik tarkvara, ning mitte tarkvara, mida müüakse raha eest, nagu näiteks kommertstarkvara. Vaba tarkvara võib olla mõnikord tuntud ka kui ''libre software'', [[FLOSS]] või avatud lähtekoodiga tarkvara.
==KasutusMõiste sisu==
Et aidata eristada vaba (nagu vabadus) tarkvara tasuta tarkvarast (mõnikord viidatud ka kui vabavara), arendas <!--parem sõna, tõlgitud sõnast develop-->[[Richard Stallman]], Vaba Tarkvara Liikumise rajaja, sellise seletuse: "Vaba tarkvara puudutab vabadust, mitte hinda. Et mõistest aru saada, tuleks mõelda 'vabast' nagu see on "vabas sõnas"/"sõnavabaduses", ja mitte nagu 'tasuta õllest'." (Ingliskeelse sõna ''free'' tähendused on nii ''vaba'' kui ka ''tasuta''.)
"[[Priivara]]" (nimetatakse sageli [[Priivara#Sõnakasutus|ekslikult ka vabavaraks]]) on tarkvara, mis on saadaval tasuta (ilma raha maksmata), kuid on üldjoontes [[Omanduslik_tarkvara|omanduslik]], kuna kasutajatel ei ole vabadust seda kasutada, kopeerida, uurida, muuta ja levitada. Priivara lähtekood pruugib või ei pruugi olla avaldatud ning luba muudetud versioonide edasijagamiseks pruugib või ei pruugi olla antud, seega priivara on ''gratis'', ehk ''tasuta'' ja mitte ''libre'', ehk ''vaba''.
== Ajalugu == Vaba tarkvara lühike ajalugu:==
* 1960ndad ja 1970ndad — tarkvara nähti kui täiendusena, mida suurarvutite tarnijad varustasid, et raalid siis kasutuskõlbulikuks teha. Sellest johtuvalt programmeerijad ja arendajad jagasid oma tarkvara vabalt. See oli eriti laialdane suurtes kasutajagruppides, nagu DECUS, mis oli DEC Kasutajate Grupp (Digital Equipment Corporation Users Group).
===Vaba tarkvara kui kommunistlik liikumine===
<!-- On's too ookeanitagune tegelane tõesti nii tähtis, et temast siin juttu tuleb teha? -->
UNIX-operatsioonisüsteemidele keskenduva California ettevõtte SCO Group'i peadirektor<!--tiitel CEO--> Darl McBride on kaldunud iseloomustama vaba tarkvara kui kommunistliku.[http://www.economist.com/business/displayStory.cfm?story_id=2020889] Ühendriikide kontekstis kasutab süüdistus antikommunismi mõjuka<!--tugeva?--> pärandi mõjujõudu turul või seaduseasjades<!--legal matters--> efekti esilekutsumiseks.[http://news.com.com/2010-7344-5083904.html] Kommunism vastustab vaba turgu ning heidab kõrvale<!--reject; ka "tagasi lükkama"--> eraomandi. Vaba tarkvara annab kasutajatele samu vabadusi, mida omab koopiaõiguse valdaja<!--copyright holder; ka kui "...valdab koopiaõiguse omanik"-->, samas kui omandusliku tarkvara omanikud piiravad vabadusi kasumiteenimise eesmärgil. Kollektiivse valduse<!--ownership--> mudelid vabas tarkvaras on vastuolus kapitalistliku omanduse ja tootmisega.<!--ownership and production--> Siiski annavad vaba tarkvara litsentsid vabaduse tarkvara edasijagamise eest raha küsida.<!--Kuidas kahe viimase sõna asemel oleks parem tõlkida "charge a price"?--> Lisaks on ühel või rohkemal autoriõiguse omanikul abiks autorikaitseseadus,<!--Võiks olla ka "koopiaõiguseseadus", kuid Eesti keeles seda nii tihti ei kasutata--><!-- On ka põhjus, eesti keeles sellist seadust pole --> panemaks vajadusel maksma nende vabatarkvara paketi litsentsi jõu.