Muudatused
Allikas: Pingviini viki
/* Mõningad tähtsamad sündmused */
Linuxi operatsioonisüsteemi lõi algselt noor Helsingi ülikooli tudeng [[Linus Torvalds]]. Linus oli huvitatud väikesest UNIX'ist nimega [[Minix]]. Ta otsustas arendada süsteemi, mis ületas Minixi standardeid. 1991 aastal ilmutas ta Linux'ist versiooni 0.2 ning töötas pidevalt kuni aastani 1994. Siis lasi ta välja Linuxi tuuma versiooniga 1.0. Linuxi süsteemide tuuma ehk kernelit arendatakse ja lastakse välja [[GNU GPL]] all. Linuxi lähtekood on vabalt saadav igaühele. Tänapäeval on sadu isikuid ja organisatsioone, kes on välja lasknud oma operatsioonisüsteemid, mis põhinevad Linuxi kernelil.
==Mõningad tähtsamad sündmused==
*Märts 1991 – Linus tellib Andrew Tanenbaumilt Minixi ja alustab selle uurimist.*Suvi 1991 – Linuse sõber Ari Lemmke loob FuNETi serverisse Linuxi kataloogi /pub/os/linux. Linuse
katsetused muutuvad võrgus kättesaadavaks.
*25. september 1991 – Linuse esimene e-kiri, milles teatakse uue süsteemi loomisest (loetakse tinglikult
Linuxi sünnipäevaks). Esimene e-postiloend, milles osaleb 10-15 inimest.
*1992. aasta algus – esimesed katsetused graafilise keskkonna lisamisega Linuxile (Orest Zborowski).*Veebruar 1992 – esimesed terviklikud Linuxi distributsioonid (SLS ja MCC Interim).*Oktoober 1992 – Linux hakkab toetama TCP/IP (Interneti) võrguprotokolli.*1993 – Ian Murdock paneb aluse Debianile, tänini edukalt toimivale vabale distributsioonile. Marc
Ewing asutab Red Hati. Walnut Creeki firma alustab Slackware-distributsiooni levitamist. Luuakse
Yggdrasil – esimene CD-Linux, mis on varustatud graafilise keskkonnaga ja käivitub otse CD-lt.
*1994 – Ilmub Linuxi tuuma versioon 1.0 – esimene n.ö. ametlik väljalase. Asutatakse Linux
International ja Linux Journal. Linusele kingitakse DEC Alpha tööarvuti ja ta alustab Linuxi viimist
esimesele mitte-PC riistvaraplatvormile. Luuakse Samba, Windowsi võrguprotokolli kasutamist
võimaldav tarkvarasüsteem.
*1996 – Ilmub Linuxi tuuma versioon 2.0. Linus külastab Canberra loomaaeda ja saab kääbuspingviini
käest näksata – sünnib Tux, Linuxi maskott. Linus võtab vastu USA firma Transmeta tööpakkumise ja
kolib USAsse, kuid hirmujutud tema Linuxist kõrvalejäämisest (mida algul süvendas ka tema
alustab graafilise töökeskkonna KDE loomist. Alguse saab SUSE Linuxi distributsioon -
esmaversiooni number on 4.2 .
*1997 – alguse saab GNOME, teine suur Linuxi graafiline töökeskkond.*1998 – Linuxit hakkavad toetama Oracle ja teised suured andmebaasisüsteemid. Luuakse Mandrake –
traditsiooniliselt üks kasutajasõbralikemaid distributsioone. Ilmub StarOffice 5 Linuxi-versioon –
esimene tõsiseltvõetav alternatiiv MS Office'ile. Aasta lõpus lekivad Microsoftist dokumendid, mis
tõendavad suurfirma teadlikkust ähvardavast ohust (nn. Halloweeni memorandum).
*1999 – Loki Software toob hulga klassikalisi Windowsi mänge (Heroes of Might and Magic III,
Civilization 3 jt) Linuxile. Paraku ei ole firma eluiga eriti pikk – saatuslikuks saab sullerist firmajuht,
kes rahadega jalga laseb.
*2000 – ilmub Wordperfect Office Linuxile. Codeweavers Crossover Office võimaldab peamisi
Windowsi kontorirakendusi käivitada Linuxil.
*2001 – Staroffice'ist eraldub vaba kontoripaketina Openoffice.org, mis saab ometigi eestikeelse
versiooni varem kui 10 aasta vanune MS Office.
*2002 - Venetsueela ja Peruu otsustavad riiklikul tasemel loobuda Microsofti tarkvarast ja toetada Linuxi
kasutamist. Eestis teeb aasta lõpus BSA oma agressiivse kampaaniaga tahtmatu teene vaba tarkvara
leviku kiirendamiseks.
*2003 – Linuxi lipulaev Red Hat jaotab oma senise Linuxi kaheks suunaks – kommertsiaalne Red Hat
Enterprise Linux ja vaba kogukonnapõhine Fedora. Mitmed Eesti riigiasutused lähevad MS Office'ilt
üle Openoffice.org'i kasutamisele.
*2004 – Euroopas käib võitlus tarkvarapatentide ümber. Eestis teeb Microsoft pingutusi turuosa
säilitamise nimel ja üritab Eesti riigiga koostöölepet sõlmida, mitmed suured asutused saavad
ennekuulmatuid soodustusi. Linuxil on üle 100 aktiivse distributsiooni (Distrowatch) ja hinnanguliselt
