Muudatused

=/=Tegu on siis juurega - kogu failisüsteemi algusega. Seda tuntakse ka kui juurkataloogi ehk juurikat. Sellest saab alguse kogu ülejäänud failisüsteem. Erinevalt Windowsist pole Linuxis midagi pistmist C, D jne ketastega. Seega Teil ei saa olla süsteemis C ketta juurikat ja D ketta juurikat. Kõik lisakõvakettad liituvad kuskile / kataloogi alamkataloogidesse. Kui kujutada failisüsteemi ette puuna, siis on meil tegu tüvega, mille küljes on järgnevad "oksad"Kataloogide struktuur==bin==Siin on süsteemi binaarfailid (ehk siis programmid). Need programmid on siin üle kogu süsteemi mõeldud kasutamiseks. Siin asuvad ka näiteks kõik [[Bash]]i käskude tööks vajalikud programmid nagu näiteks [[mkdir]], [[cp]], [[rm]] jne.

{| class="wikitable" style=dev"vertical-align: top; width: 100%" summary="A description of the hierarchy specified in the FHS."|-!Kataloog!Kirjeldus|-|<span style="color: #039">'''/'''</span>|<span style="color: #06F">'''Primaarne ülesehitus.'''</span> Tegu on siis juurega - kogu failisüsteemi algusega. Seda tuntakse ka kui juurkataloogi ehk juurikat. Sellest saab alguse kogu ülejäänud failisüsteem. Erinevalt Windowsist pole Linuxis midagi pistmist C, D jne ketastega. Seega Teil ei saa olla süsteemis C ketta juurikat ja D ketta juurikat. Kõik lisakõvakettad liituvad kuskile / kataloogi alamkataloogidesse. Kui kujutada failisüsteemi ette puuna, siis on meil tegu tüvega, mille küljes on järgnevad "oksad"|-|<span style="color: #06F">/bin/</span>|Siin kataloogis on süsteemi seadmete tööks vajalikud failid'''bin'''aarfailid (ehk siis programmid). Näiteks Need programmid on siin ära toodud üle kogu süsteemi mõeldud kasutamiseks. Siin asuvad ka näiteks kõik kõvakettad (hda1[[Bash]]i käskude tööks vajalikud programmid nagu näiteks [[mkdir]],2 jne)[[cp]], usb pordid ja muud seadmed, mis arvutiga on ühendatud[[rm]] jne.

==etc==|-|/boot/|Siia on kokku kogutud arvuti '''boot'''imiseks vajalik informatsioon. Siin asuvad peamiselt erinevad süsteemi konfiguratsioonifailidpaikneb ka näiteks [[Kernel]] ja tema moodulid. Kuid samuti erinevad käivitamiseks vajalikud süsteemifailid. Paljudel programmidel on Lisaks sellele paiknevad siin veel eraldi kataloogid oma konfiguratsioonifailidele ka Linuxi bootloaderid nagu näiteks Sendmail[[Grub]], Apache jne[[Lilo]] või siis muud. Väga paljudel juhtudel soovitatakse /boot täiesti eraldi partitsioonina teha.

==|-|/dev/|Siin kataloogis on süsteemi seadmete tööks vajalikud failid. Näiteks on siin ära toodud kõik kõvakettad (hda1,2 jne), usb pordid ja muud seadmed, mis arvutiga on ühendatud. Lühend sõnast '''dev'''ices.|-|/etc/|Siin asuvad peamiselt erinevad süsteemi konfiguratsioonifailid. Kuid samuti erinevad käivitamiseks vajalikud süsteemifailid. Paljudel programmidel on siin veel eraldi kataloogid oma konfiguratsioonifailidele nagu näiteks Sendmail, Apache, X jne. Nimetus tuleb sõnast '''et''' '''c'''etera või '''e'''ssential '''t'''ext '''c'''onfiguration|-|:/etc/X11/|Konfiguratsioonifailid '''X''' serverile, versioonile '''11'''.|-|/home==/|Siin on iga süsteemi kasutaja failid erinevates kataloogides. Ilma vastavate õigustega teise kasutaja kataloogi te ligi ei pääse. Näiteks kui süsteemis on kasutaja tux, siis tema kodukataloog on '''/home/tux''', seal asuvad kõik tema aknahalduri seade failid, isiklikud asjad jne. Terminalis sisse logides suunatakse tux kohe oma kodukataloogi. Tavalisel kasutajal teistesse süsteemi kataloogidesse asja pole ja kõik kasutajale vajalikud failid ja kataloogid on tema kodukataloogis. Kasutaja võib kodukataloogi oma äranägemise järgi sisustada ning katalooge ja faile lisada.|-|<span style=="color: #06F">/lib==/</span>==|Siin on teegid (inglise keeles '''lib'''rary) , mis on mõeldud korduvkasutuseks erinevates programmides ja kus on ka programmi tööks vajalikud andmed.|-|/media==/|Siin asuvad ühenduspunktid kõigile tuntumatele vahetatavatele andmekandjatele, näiteks ühendatakse siia süsteemis CD-ROM, CD-kirjutaja, ZIP-seadmed, floppyd. Otse loomulikult võite hiljem ühenduspunkte ka mujale määrata, kuid peamistel Linuxi distributsioonidel on vaikimisi ühenduspunktiks vahetatavale meediale just see kataloog. Juhul, kui teil on mitu samanimelist seadet, siis hakatakse seadmeid nummerdama. Esimene on ikka tavalise nimega kuid teine saab laiendiks 0 jne. Levinumad alamkataloogid on:*floppy|-|:/floppy|Floppy draivid siis.*cdrom|-|:/cdrom|CD-ROM seade (siia alla läheb ka DVD-seade).*cdwriter|-|:/cdwriter|CD-kirjutaja (siia alla läheb ka DVD-kirjutaja)*zip|-|:/zip|ZIP-seade|-==|/mnt==/|Siia liidetakse (mounditakse) üldiselt erinevaid väliseid seadmeid. Eelnevalt tuleb siia loomulikult kataloog luua, kuhu mountida. Näiteks soovite välist kõvaketast mountida '''m'''ou'''nt'''ida /mnt/data kataloogi, siis tuleb esmalt root kasutajana teha selleks siia kataloog data:

==odt==|/opt/==|Programmide erinevad lisapaketid asuvad siin (näiteks erinevad kde või gnome programmid).|-|/root==/|See on '''[[root]] ''' kasutaja kodukataloog. Siin on ainult tema enda isiklikud failid ja seadistused. Tegu sisuliselt samasuguse kataloogiga nagu /home kaustas olevad kasutajate kataloogid.|-|<span style="color: #06F">/sbin/</span>|Lühidalt öeldes on siia salvestatud '''s'''üsteemi '''bin'''aarfailid. Siin asuvad programmide failid, mis hoolitsevad süsteemi ja kerneli töö eest ja mille abil on võimalik süsteemi seadistada ja administreerida. Kasutada saab neid üldjuhul ainult [[root]] kasutaja õigustes.|-|/tmp/|Siia on paigaldatud süsteemi ajutised failid. Nimetus tulenebki inglise keelsest sõnast '''t'''e'''mp'''orary. Siia pakitakse lahti ajutiselt arhiivid, talletatakse buutimiste vahepealset informatsiooni ja palju muud. Seda kataloogi tühjendatakse pidevalt ja seega ärge sinna pange faile, millest Te ei taha ilma jääda.|-|<span style="color: #090">'''/usr/'''</span>|<span style="color: #090">'''''Sekundaarne ülesehitus.'''''</span> Siin kataloogis on kasutajatele mõeldud programmide failid. Näiteks, kui paigaldate süsteemi [[nano]], siis tema käivitatav binaarfail paigaldatakse /usr/bin kataloogi. Siin võivad olla samad kataloogid nagu primaarses failisüsteemi ülesehituses ja samade ülesannetega.|-|:<span style="color: #090">/usr/bin/</span>|'''Bin'''aarfailid kõikidele kasutajatele, mis pole vajalikud üle kogu süsteemi kasutamiseks.|-|:<span style="color: #090">/usr/share/</span>|Arhitektuurist sõltumatud jagatud andmed.|-|:<span style="color: #090">/usr/src/</span>| [[Kernel]]i [[lähtekood]].|-|:<span style="color: #F90">'''/usr/local/'''</span>|<span style="color: #F90">'''''Tertsiaarne ülesehitus'''''</span> kohalike andmete jaoks, mis on eriomane sellele arvutile. Siin võib olla samuti sarnane kataloogide ülesehitus nagu primaarses failisüsteemi ülesehituses.|-|/var/|Lühend sõnast '''var'''iable. Iga süsteemi rakendus, [[deemon]], mis logib oma tegevust, ajalugu, statistikat salvestab oma informatsiooni siia. Siit tulevad [[dmesg]] käskude väljundid jne. Lisaks sellele salvestatakse siia ka erinevaid andmefaile, cashitakse tegevust, luuakse ajutisi süsteemi faile jne. Tema suurus pole kunagi eriti püsiv vaid muutub pidevalt. var-i ei saa panna eraldi partitsioonile. Juhul, kui soovitakse kokku hoida ruumi juurikas, siis soovitatakse panna var kokku usr-iga.var sisaldab endas järgnevaid katalooge:|-|:/var/lock/|'''Lock''' failid, mis jälgivad kasutuses olevaid resursse.|-|:/var/log/|Erinevad süsteemi '''log'''i failid ja logide kataloogid|-|:/var/mail/|Kasutajate mailikastid.|-|:/var/run/|Töösolevate protsesside ja [[deemon]]ite andmed.|-|-|:/var/tmp/|Ajutised süsteemi failid, mis süsteem ise tekitab näiteks restartide vahel või vahepeal mõne rakenduse paigaldamisel.|-|}

==sbin==Lühidalt öeldes on siia salvestatud süsteemi binaarfailid. Siin asuvad programmide failidÜldiselt tavakasutajal, mis hoolitsevad süsteemi ja kerneli töö eest ja mille abil on võimalik süsteemi seadistada ja administreerida. Kasutada saab neid üldjuhul ainult [[root]] kasutaja õigustes. ==tmp==Siia on paigaldatud süsteemi ajutised failid. Nimetus tulenebki inglise keelsest sõnast Temporary. Siia pakitakse lahti ajutiselt arhiivid, talletatakse buutimiste vahepealset informatsiooni ja palju muud. Seda kataloogi tühjendatakse pidevalt ja seega ärge sinna pange faile, millest Te ei taha ilma jääda. ==usr==Siin kataloogis on kasutajatele mõeldud programmide ja nende failide jaoks. Näiteks, kui paigaldate süsteemi [[nano]], siis tema käivitatav binaarfail paigaldatakse /usr/bin kataloogi. ==var==Iga süsteemi rakendus, [[deemon]], mis logib peale oma tegevustkodukataloogi, ajalugu, statistikat salvestab oma informatsiooni siia. Siit tulevad [[dmesg]] käskude väljundid jne. Lisaks sellele salvestatakse siia ka erinevaid andmefaile, cashitakse tegevust, luuakse ajutisi süsteemi faile jne. Tema suurus mujale süsteemikataloogidesse asja pole kunagi eriti püsiv vaid muutub pidevalt. var-i ja ta ei saa panna eraldi partitsioonile. Juhul, kui soovitakse kokku hoida ruumi juurikas, siis soovitatakse panna var kokku usr-iga.var sisaldab endas järgnevaid katalooge:*'''cache''':Siin on erinevate rakenduste cache failid.*'''lib''':Variable state information*'''local''':Erinevad andmed /usr/local jaoks*'''lock''':Lock failid*'''log''':Erinevad süsteemi logi failid ja logide kataloogid*'''opt''':Erinevad andmed /opt jaoks*'''run''':Töösolevate protsesside andmed*'''spool''':Application spool data*'''tmp''':Ajutised süsteemi failidpea teadma, mis süsteem ise tekitab näiteks restartide vahel või vahepeal mõne rakenduse paigaldamiselkus mingi programmi fail asub.