Muudatused
Allikas: Pingviini viki
Linux
,/* Mõningad tähtsamad sündmused */
==Mõningad tähtsamad sündmused==
*Märts 1991 – Linus tellib Andrew Tanenbaumilt Minixi ja alustab selle uurimist.
*Suvi 1991 – Linuse sõber Ari Lemmke loob FuNETi serverisse Linuxi kataloogi /pub/os/linux. Linusekatsetused muutuvad võrgus kättesaadavaks.*25. september 1991 – Linuse esimene e-kiri, milles teatakse uue süsteemi loomisest (loetakse tinglikultLinuxi sünnipäevaks). Esimene e-postiloend, milles osaleb 10-15 inimest.
*1992. aasta algus – esimesed katsetused graafilise keskkonna lisamisega Linuxile (Orest Zborowski).
*Veebruar 1992 – esimesed terviklikud Linuxi distributsioonid (SLS ja MCC Interim).
*Oktoober 1992 – Linux hakkab toetama TCP/IP (Interneti) võrguprotokolli.
*1993 – Ian Murdock paneb aluse Debianile, tänini edukalt toimivale vabale distributsioonile. MarcEwing asutab Red Hati. Walnut Creeki firma alustab Slackware-distributsiooni levitamist. LuuakseYggdrasil – esimene CD-Linux, mis on varustatud graafilise keskkonnaga ja käivitub otse CD-lt.*1994 – Ilmub Linuxi tuuma versioon 1.0 – esimene n.ö. ametlik väljalase. Asutatakse LinuxInternational ja Linux Journal. Linusele kingitakse DEC Alpha tööarvuti ja ta alustab Linuxi viimistesimesele mitte-PC riistvaraplatvormile. Luuakse Samba, Windowsi võrguprotokolli kasutamistvõimaldav tarkvarasüsteem.*1996 – Ilmub Linuxi tuuma versioon 2.0. Linus külastab Canberra loomaaeda ja saab kääbuspingviinikäest näksata – sünnib Tux, Linuxi maskott. Linus võtab vastu USA firma Transmeta tööpakkumise jakolib USAsse, kuid hirmujutud tema Linuxist kõrvalejäämisest (mida algul süvendas ka temaabiellumine ja „Linus 2.0“ ehk esimese tütre Patricia Miranda sünd...) kaovad peagi. Matthias Ettrichalustab graafilise töökeskkonna KDE loomist. Alguse saab SUSE Linuxi distributsioon -esmaversiooni number on 4.2 .
*1997 – alguse saab GNOME, teine suur Linuxi graafiline töökeskkond.
*1998 – Linuxit hakkavad toetama Oracle ja teised suured andmebaasisüsteemid. Luuakse Mandrake –traditsiooniliselt üks kasutajasõbralikemaid distributsioone. Ilmub StarOffice 5 Linuxi-versioon –esimene tõsiseltvõetav alternatiiv MS Office'ile. Aasta lõpus lekivad Microsoftist dokumendid, mistõendavad suurfirma teadlikkust ähvardavast ohust (nn. Halloweeni memorandum).*1999 – Loki Software toob hulga klassikalisi Windowsi mänge (Heroes of Might and Magic III,Civilization 3 jt) Linuxile. Paraku ei ole firma eluiga eriti pikk – saatuslikuks saab sullerist firmajuht,kes rahadega jalga laseb.*2000 – ilmub Wordperfect Office Linuxile. Codeweavers Crossover Office võimaldab peamisiWindowsi kontorirakendusi käivitada Linuxil.*2001 – Staroffice'ist eraldub vaba kontoripaketina Openoffice.org, mis saab ometigi eestikeelseversiooni varem kui 10 aasta vanune MS Office.*2002 - Venetsueela ja Peruu otsustavad riiklikul tasemel loobuda Microsofti tarkvarast ja toetada Linuxikasutamist. Eestis teeb aasta lõpus BSA oma agressiivse kampaaniaga tahtmatu teene vaba tarkvaraleviku kiirendamiseks.*2003 – Linuxi lipulaev Red Hat jaotab oma senise Linuxi kaheks suunaks – kommertsiaalne Red HatEnterprise Linux ja vaba kogukonnapõhine Fedora. Mitmed Eesti riigiasutused lähevad MS Office'iltüle Openoffice.org'i kasutamisele.*2004 – Euroopas käib võitlus tarkvarapatentide ümber. Eestis teeb Microsoft pingutusi turuosasäilitamise nimel ja üritab Eesti riigiga koostöölepet sõlmida, mitmed suured asutused saavadennekuulmatuid soodustusi. Linuxil on üle 100 aktiivse distributsiooni (Distrowatch) ja hinnanguliselt18 miljonit kasutajat (Linux Counter), võidukäik jätkub Hiinas ja paljudes Ladina-Ameerika riikides.
{{Kikkas}}