Muudatused
Allikas: Pingviini viki
[[Kategooria:Litsentsid]]
''See artikkel käsitleb vaba tarkvara nii, nagu see on defineeritud Vaba Tarkvara Sihtasutuse poolt. Tasuta tarkvara kohta vaata [[vabavarapriivara]].''
----
'''Vaba tarkvara''', nagu defineeritud Free Software Foundation'i ([[Vaba Tarkvara SihtasutuseSihtasutus]]e; edaspidi viidatud kui ''FSF'') poolt, on tarkvara, mida saab ilma piiranguteta kasutada, kopeerida, uurida, muuta ning edasi jagada. Vabadus sellistest piirangutest on keskne "vaba tarkvara" kontseptilemõistele, niivõrd, et vaba tarkvara vastand on omanduslik tarkvara, ning mitte tarkvara, mida müüakse raha eest, nagu näiteks kommertstarkvara. Vaba tarkvara võib olla mõnikord tuntud ka kui ''libre software'', [[FLOSS ]] või avatud lähtekoodiga tarkvara.
==Kasutus==
Et aidata eristada vaba (nagu vabadus) tarkvara tasuta tarkvarast (mõnikord viidatud ka kui vabavara), arendas <!--parem sõna, tõlgitud sõnast develop-->[[Richard Stallman]], Vaba Tarkvara Liikumise rajaja, sellise seletuse: "Vaba tarkvara puudutab vabadust, mitte hinda. Et kontsepti mõistamõistest aru saada, tuleks mõelda 'vabast' nagu see on "vabas sõnas"/"sõnavabaduses", ja mitte nagu 'tasuta õllest'." (Ingliskeelse sõna ''free'' tähendused on nii ''vaba'' kui ka ''tasuta''.)
Enamik vaba tarkvara levitatakse tasuta üle arvutivõrgu, nö liini pealt — või liiniväliselt (väljaspool arvutivõrke), levitamise marginaalse hinna eest, kuid hinna marginaalsus pole kohustuslik ning rahvas võib müüa koopiaid mistahes hinnaga. Läbivate suurtähtedega ingliskeelne termin "Open Source" ("avatud lähtekood") on lisatud definitsiooni, mis oli esialgselt loodud 1998. aastal Debiani ümberkirjutuses [[GNU]] "Vaba tarkvara" definitsioonist. Selle tulemusena on pea kõik Avatud lähtekoodiga programmid ka Vaba tarkvara, kuid on olemas mõned erandid.
Ehkki avatud-lähtekoodi ja vaba tarkvara liikumised jagavad pea identseid litsentsikriteeriume ja arendusmetoodikaid, on Stallmani meelest kahe liikumise vastavad filosoofiad põhimõtted fundamentaalselt erinevad. Stallman toetab termineid "Vaba/avatud-lähtekoodi-tarkvara" ("Free/Libre/Open-Source Software", "FLOSS") ning "Vaba ja avatud lähtekoodiga tarkvara" ("Free and Open Source Software", "F/OSS"), et vastavalt viidata "avatud-lähtekoodi tarkvarale" ja "vabale tarkvarale", et mitte ilmtingimata kahe kampaania osapoole <!--aidake tõlkida sõna camp - http://dictionary.reference.com/search?q=camp --> vahel valida või neid lahutada, aga ta palub inimestel kaaluda "vaba tarkvara" kampaania liikumise toetamist.
<!--seoses sellega peaks kasutajaid viitama" artiklile "avatud lähtekoodiga tarkvara vs vaba tarkvara" rohkema info jaoks, kuid ma kardan, et seda artiklit pole-->
"[[VabavaraPriivara]]" (nimetatakse sageli [[Priivara#Sõnakasutus|ekslikult ka vabavaraks]]) on tarkvara, mis on saadaval tasuta (ilma raha maksmata), kuid on üldjoontes [[Omanduslik_tarkvara|omanduslik]], kuna kasutajatel ei ole vabadust seda kasutada, kopeerida, uurida, muuta ja levitada. Vabavara Priivara lähtekood pruugib või ei pruugi olla avaldatud ning luba muudetud versioonide edasijagamiseks pruugib või ei pruugi olla antud, seega vabavara priivara on ''gratis'', ehk ''tasuta'' ja mitte ''libre'', ehk ''vaba''.
== Ajalugu ==
Tarkvara, mis ei ole vaba tarkvara, on tuntud kui [[omanduslik tarkvara]]. See võib tulla kas mõnedega või üldse ilma ülaltoodud vabadustest ning peaaegu alati tuleb see lõppkasutaja litsentsilepinguga (End User License Agreement, EULA), mis näib tahtvat kasutada lepinguseadlust ja/või võlaõigusseadust eesmärgiga piirata kasutajate võimet tarkvara teatud viisidel jooksutada.<!--käitada?-->
FSF-i vaba tarkvara definitsioon jätab tähelepanuta hinna. Laserplaadid, mis sisaldavad vaba tarkvara, nagu näiteks [[Linuxi_distributsioon|GNU/Linuxi distributsioone]], on tavaliselt müüdavad. Kuna sellegipoolest on plaadiostjal vaba tarkvara vabadused, on see vaba tarkvara. ''Tasuta õlle'' tarkvara ([[vabavarapriivara]]), mis sisaldab piiranguid, mis on vastuolus FSF-i definitsioniga, peetakse omanduslikuks. Näiteks on lähtekood kättesaamatu, edasilevitajatel (-tarnijatel) võib olla keelatud nõuda tasu, jne.
Mõned inimesed kasutavad sõna "libre", et välistada sõna "vaba" kahemõttelisust (ingl. "free" on nii "vaba" kui "tasuta"). Siiski on need terminid enamasti kasutusel rohkem vaba tarkvara liikumises ning nad levivad aeglaselt edasi.
