Häkker
Inimene, kes tunneb mõnu programmeeritava süsteemi "hingeelu" süvitsi tundmaõppimisest ja selle võimaluste avardamisest. Häkker ei kohku tagasi ka süsteemi dokumenteerimata osade ees (sõna "häkk" tähendabki mittestandardset/dokumentatsioonile mittevastavat viisi millegi saavutamiseks tarkvaras/arvutisüsteemis). Sellega erineb häkker ühelt poolt tavakasutajast, kes õpib ära ainult niipalju, kui hädapärast vajalik, ja teiselt poolt kräkkerist, kes kasutab oma teadmisi ja oskusi ebaausatel või lausa kuritegelikel eesmärkidel.
Häkkerite tegevuse väljundiks on sageli vaba tarkvara, mille arendamise printsiibid on kasvanud välja häkkerikogukondadest.
Ingliskeelne termin "hacker" tähendas algselt meistrit, kes kasutas mööbli valmistamiseks kirvest. Eesti keeles on sõna "kirvetöö" omandanud küll negatiivse varjundi, tähistades robustset või lohakat tööd, kuigi ka meil oli sel algselt lugupidav sisu. On ju inimene, kes suudab ainult kirve abil valmis teha peenelt töödeldud mööblitüki, igati lugupidamist väärt. Väheste (n-ö koduste) vahenditega ja ise oma käega tehes suurepäraste tulemuste saavutamine võib olla üks häkkerluse kreedosid.
1950-ndatel nimetati häkkeriteks algajaid raadioamatööre ja kodusel teel elektroonikaseadmeid ehitavaid inimesi.
Häkkeri tunneb ära eelkõige selle järgi, et tal on sisemine vajadus välja uurida, kuidas asjad töötavad ning see tegevus pakub talle emotsionaalset rahuldust. Häkker on seega tugeva haridusliku allusiooniga mõiste. Mõned arvavad, et iseennast ei sobi kunagi häkkeriks nimetada, seda peavad tegema teised. Kui kuulutate ennast häkkeriks ja hiljem ilmneb, et teie oskused ja teadmised pole piisavad, olete äärmiselt piinlikus olukorras ja teid hakatakse kutsuma petiseks.
Praegusel ajal aetakse pidevalt häkkereid segamini kräkkeritega. Kui keegi on Teie süsteemi sisse murdnud, selle hävitanud, infot varastanud, siis pole mitte tegu häkkeri vaid hoopis kräkkeriga.
