IM

IM ehk Instant messaging

Kiirsuhtlus ja kiirvestlus

Need on enam-vähem samatähenduslikud mõisted, mis tähistavad vahetut suhtlust kahe või enama osapoole vahel üle arvutivõrgu, nagu näiteks üle Interneti.

Ülevaade

Kiirvestluse jaoks on tarvis kasutada klientprogrammi, mis ühendub kiirsuhtlemise teenusega ja erineb e-postist selle poolest, et vestlused saavad seega toimuda reaalajas. Enamik teenuseid pakuvad olemasoluinfo funktsiooni, mis näitab, kas inimesed kellegi kontaktide nimekirjas on liinil ja vestluseks kättesaadavad. Kontaktide nimekirja võib nimetada "sõbralistiks".

Varastes kiirsuhtlusprogrammides ilmus iga täht kohe kirjutamise ajal ning kui tähti kustutati kirjavigade parandamiseks, oli see samuti reaalajas näha. Seda protsessi sai kogeda rohkem nagu telefonivestlust kui kirjade/tekstide vahetamist. Kaasaegsete kiirvestlusprogrammide puhul näeb teine pool enamasti ainult iga rida teksti kohe peale seda kui uus rida on alanud. Enamik kiirsuhtlusprogramme võimaldavad seada kasutaja olekut, umbes analoogiliselt teatele telefoni automaatvastajas.

Tuntud kiirsuhtluse teenused avalikus Internetis on MSN Messenger, AOL Instant Messenger (AIM), Yahoo Messenger, Skype, Google Talk, .NET Messenger Service, Jabber ja ICQ. Need teenuste ideed võlgnevad paljutki vanemale (ning siiani populaarsele) võrkude jutukameediumile, mida teatakse Internet Relay Chat (IRC; eesti k. Interneti releejutukas) nimetuse all.

Keeleliste terminite kohta

Antud terminid pärinevad nende ingliskeelsest vastest instant messaging, millega seoses sõna message on muutunud umbes viimase 10 aasta jooksul (mitteformaalses) inglise keeles tegusõnaks.

Head või üldkasutatavat otsest eestikeelset vastet ei ole või pole ülalolevad terminid eesti keeles seni üldkasutatavateks muutunud. Kiirsuhtlust kui tegevust seostatakse siiani selleks mõeldud programmide nimedega: "MSN", "ICQ", "AIM", "messenger" (hääldatakse kas "messendžer" või algse kirjapildi järgi g-tähega), jne.

Allikas: Wikipedia