RPM-i olemus
Sisukord
Mis on RPM?
RPM paketihaldussüsteem (Red Hat Package Manager) oli algselt Red Hati loodud tarkvara pakettide haldur. RPM installeerib, uuendab, eemaldab erinevat tarkvara süsteemist. Praeguseks on antud paketilahenduse võtnud kasutusele ka mitmed teised Linuxi distributsioonid. Iga pakett omab endas piisavalt infot, et teada saada, kas pakett on terve, kas ta on uuendus või mitte, kas on vajalikud täiendavad paketid selle tarkvara paigaldamiseks.
RPM-i andmebaas
RPM-ide kasutamine eeldab, et kõigi instaleeritud paketide kohta on olemas ka info. Selleks on rpm-i kasutavates süsteemides olemas alati andmebaas, mis talletab kõigi instaleeritud paketide info endasse. RedHatil põhinevates süsteemides on andmebaas talletatud:
/var/lib/rpm
kataloogi.
Paketi nimi
Igal RPM-i paketil on alati nimi, mis peab vastama järgmistele reeglitele:
- tarkvara nimi
- väljalaske number. Siin on number, mis näitab, mitu korda on selle tarkvara paketti uuesti koostatud.
- millisele süsteemile (arhitektuurile) rpm pakett on mõeldud (i386, i686, athlon, ppc, jne)
Üldiselt näeb rpm pakett välja järgmine:
<nimi>-<versioon>-<väljalase>.<arhitektuur>.rpm
Näide:
firefox-1.0.5.i386.rpm
Lisaks sellele võib rpm pakett ka enne arhitektuuri tähist omada distributsiooni tähist, nendeks on siis: FC4 - Fedora Core 4 mdk - Mandriva Linux rh9 - Red Hat 9 suse93 - SuSe 9.3 Näiteks:
firefox-1.0.5.fc4.i386.rpm
Lisaks sellele on vahest olemas ka ilma arhitektuuri tähiseta paketid,
src
tähisega. Need on lähtekoodi paketid. Üldjuhul tavakasutajal neid vaja ei lähe.
lib
ja
devel
paketid on mõeldud süsteemi arendajatele ja üldjuhul neid samuti tavakasutajal vaja ei lähe.
RPM-i haldussüsteemid ja nende kasutamine
RPM pakettide paigaldamiseks on loodud spetsiaalsed süsteemid. Nende tööpõhimõte on kõigil ühesugune - süsteem omab ülevaadet kohaliku masina rpm andmebaasist ja lisaks sellele internetis leiduvate rpm serverite aadresse. Tänu sellele on süsteemi uuendamine suhteliselt lihtne ja piisab ainult mõne vastava käsu andmisest, et teostataks kogu uuendamine, paigaldataks või eemaldataks vana tarkvara. Tänu sellele ei pea kasutaja ise enam internetist vajaminevat tarkvara ostima vaid piisab lihtsalt kas käsureale mõne rea kirjutamisest või graafilises liideses paari nupu vajutamisest.
Tuntumad rpm paketihaldussüsteemid on:
YUM
Teda on võimalik kasutada nii terminalis kui ka graafiliste liidestega (yumex, kyum).
Terminalis kasutamiseks on vajalikud käsud:
- yum install package1 [package2] [...] paigaldab vastava paketi(d)
- yum update [package1] [package2] [...], kirjutades lihtsalt yum update, uuendatakse kõik paketid
- yum check-update - ainult kontrollib, kas on uuendamist vajavaid pakette
- yum upgrade [package1] [package2] [...]
- yum remove package1 [package2] [...] eemaldab süsteemist soovitud paketid
- yum info [...] kuvab soovitud paketi info
Täpsemat infot saab man yum abil.
Up2date
ka up2date jaoks on olemas graafiline liides kui ka käsurealt kasutamine.
Terminalis kasutamisel on abiks järgmised käsud:
- up2date -d või -- download [package1] - laeb alla soovitud paketi, kuid ei instaleeri seda
- up2date -i või --install [package1] - laeb alla ja paigaldab vastava paketi
- up2date -u või --update - uuendab kõik paketid, mis seda vajavad
Täpsema info saamiseks taas man up2date abiks.
Urpmi
on Mandriva Linuxi RPM-ide haldusliides. Tegu on muidu terminalis kasutatava programmiga, millele on aga tehtud ka graafilised liidesed.
Terminalis kasutamisel on algajale abiks käsud:
- urpmi.update [repositoorium] uuendab <repositoorium>-i
- urpmi.update -a uuendab kõiki repositooriume
- urpmi [package1] - instaleerib paketi, lisades sellele veel --auto käsu, paigaldatakse kõik sõltuvused paketile automaatselt.
- urpmi --auto-select paigaldab kõik uuendamist vajavad paketid.
- urpmi --auto-update uuendab kõik repositooriumid ja paigaldab kui uuendamist vajavad paketid.
Täiendavat infot saab veel urpmi man lehelt.
APT
Kuigi algselt oli APT mõeldud Debiani .deb paketihalduriks on ta nüüdseks modifitseeritud ka teistele operatsioonisüsteemidele ja kasutab ka RPM pakette. Ka APT-ile on olemas nii graafilisi liideseid (näit. Synaptic) kuid algselt on ta siiski mõeldud käsurealt kasutamiseks.
Terminalis peamised käsud oleksid:
- apt-get install [package1] - paigaldab vastava paketi
- apt-get update - sünkroniseerib paketinimekirja serveriga
- apt-get upgrade -uuendab süsteemi
- apt-get remove [package1] - eemaldab süsteemist vastava paketi
Täpsemat kasutamisinfot leiab veel apt-get lehelt.
Lisaks siin mainitud süsteemidele on olemas ka teisi RPM paketide haldureid, kuid siin nimetatud on neist populaarsemad.
RPM-i käsisti paigaldamine
Kui teil aga on juba allalaetud vastav rpm pakett või otsustasite kasutada mõnda sellist tarkvara, mida pole teie kasutatava distributsiooni paketiserverites, siis on võimalik rpm pakette ka ise käsitsi paigaldada süsteemi käsurealt. Selleks ei tule teha midagi muud, kui kirjutada
rpm -ivh pakett.i386.rpm
- -i tähistab instaleerimist - pakett paigaldatakse süsteemi
- -v kuvab täiendavat informatsiooni ja näitab, mida süsteem paigaldamisel parasjagu teeb
- -h kuvab aga ### koosneva staatusriba, kust on näha kaugele paigaldus protsess on jõudnud.
Muidugi võib kasutada ka lihtsalt rpm -i pakett.i386.rpm käsku. Tulemus on ikka sama.
Paketi uuendamiseks, kasutage käsku:
rpm -Uvh pakett.i386.rpm
- U- tähistab Upgrade - ehk uuendamist.
Mõne paketi eemaldamiseks süsteemist, kasutage:
rpm -e pakett.i386.rpm
- -e eemaldab vastava paketi süsteemist.
Kui te ei viisti täpset rpm paketi nime välja kirjutada, siis võite alati peale paketi põhinime väljakirjutamist lisada lihtsalt * ja süsteem leiab paketi üles.
rpm -ivh pakett*
RPM-i kasutamiseks leiate abi kindlasti man rpm lehelt, samuti www.rpm.org lehel olevalt õpetuselt.
Lõpetuseks
Saigi valmis lühike ülevaade RPM paketimajandusest. Kindlasti on siin palju asju veel puudu ja paljudele vanadele kaladele tundub see jutt mõttetu. Kuid ma loodan, et antud õpetusest on kasu neile, kes alles esimesi samme Linuxi maailmas teevad ja kes pidevalt küsivad, et kuidas paigaldada programme oma süsteemi. RPM sai valitud esimeseks õpetuseks just tema leviku tõttu, hiljem on plaan kirjutada ka vastavad õpetused teiste paketisüsteemide kohta.
Autor:Spott
spott[ät]spottraining.org