Swap
Swap (täpsemalt swap space) ehk saaleala on operatiivmälu (RAM) virtuaalne jätk andmekandjal (siit ka termin virtuaalmälu), reeglina kõvakettal.
Eesmärk
Saaleala eesmärk on pakkuda võimalust paigutada ajutiselt eest ära see osa mälus olevatest andmetest, mida tõenäoliselt kõige vähem vaja on. St et kui mällu on laetud nii palju operatiivselt vajalikku infot, et mingil programmil jääb aktiivseks tegevuseks ruumi väheks, tõrjub OS osa infost RAMi vabastamiseks saalealale. Saalealalt andmete taastamine on kiirem kui nende taastamine failisüsteemist.
Kasutamine
Kasutaja puutub saalealaga kokku eelkõige UNIX-tüüpi OSi paigaldamisel, kui ta soovib ise valida partitsioneerimisskeemi. Kuna saalealal toimuv on OSi üsna madalate kihtide kontrollida, pole kasutajal reeglina sellega muud kokkupuudet. Saaleala võib asuda eraldi failis (MS Windows) või eraldi partitsioonil (UNIXi-laadsetes). Linuxis saaleala suuruse üle otsustamine sõltub üsna palju operatiivmälu hulgast. Reeglina peaks saaleala olema vähemalt sama palju kui on mälu, sest hiberneerimisel/talveunne panemisel säilitatakse mälupilti just saalel. Kui mälu on vähem, võiks swapi olla rohkem. Sel ajal, kui 32 MB RAM oli veel kõva sõna, käibis reegel, et swap võiks olla ca 2,5 x mälumaht, ehk 32 MB RAM + 80 MB swap. Tänapäevaste arvutite juures ei anna see tehe enam mõistlikku efekti ( gigale mälule 2,5 GB saalet ei anna reeglina midagi juurde, tavaliselt piisab ka gigast swapist), aga kui mälu on vähe, võiks saaleala maksimum olla ikka kusagil 2,5kordne.
Piisava operatiivmälu ja muude heade näidustuste korral võib Linuxit kasutada ka ilma saalealata. Vajadusel on võimalik siis saaleala lisada failina ja kasutada seda virtuaalmäluna. Saaleala kasutamine eraldi partitsioonil on siiski turvalisem.
Kõige lihtsama ülevaate sellest, kas ja kui palju virtuaalmälu kasutatakse, saad käsurea programmi free väljundist, sama infot on võimalik jälgida ka topis ja paljudes muudes süsteemi monitorides. Saaleala haldamiseks on olulisimad programmid mkswap, swapon ja swapoff.
