Partitsioon

Kettajagu ehk partitsioon on ketta osa, millele on määratud kindel suurus ning võib olla määratud ka otstarve, failisüsteemi tüüp jne. Üldiselt on igal kasutataval kettal (sh USB kettal) vähemalt üks partitsioon. Kui kettajaod on määramata (puudub kettajaotustabel ehk partitsioneerimistabel), siis süsteem enamasti ketast kasutada ei mõista. Kettajagude märkimine on vajalik selleks, et süsteem teaks, mis piires ja mida ta kettaga võib täpselt teha. Üldiselt pole tavakasutaja jaoks eriti oluline, mismoodi kettajaod märgistatud, sest see tehakse kasutaja eest ära taustal.

Kettajagude märkimise järel madalama taseme tegevus on kettajagude vormindamine ehk formaatimine. Kui kettajaod võib määrata ainult formaalselt ja ilma sellele paigutatavate andmete tüüpi määramata, siis vormindamisega antakse kettale kindel otstarve ning tehakse see kasutuskõlblikuks.

On olemas hulk juhiseid, kuidas on otstarbekam Linuxi tarvis ketast jaotada. Kettajagude määramine (partitsioneerimine) on olnud Linuxi paigaldamine üks traditsiooniline (ja algaja jaoks kaelamurdev) osa, kuid tänapäeval suudavad enamiku distrote paigaldussüsteemid sobiva jaotuse määrata automaatselt.

Tõlkimine

Paigaldusjuhises vms algajale mõeldud tekstis on mõistlik mitte kasutada võõrapärast "partitsiooni" ja "partitsioneerimist". Need terminid võiks olla reserveeritud konteksti jaoks, kus taotletakse tehnilisust ja üksühest vastavust ingliskeelsetele terminitele. Nt Ubuntu paigaldusjuhises on üldiselt normaalne rääkida kettajagudest (et esimest korda paigaldav isik ei satuks paanikasse võõrsõnade pärast), aga nt kui valida kettajagude määramine käsitsi, siis selle all peituvas tehnilises kasutajaliideses on mõeldav kasutada ka sõna partitsioon (sest kes kätega ketta kallale läheb, see ilmselt teab seda sõna). Samas "ketast jaotama" on nii või naa lihtsam hääldada (ja kirjutada) kui "partisioneerima".

Tõlkepakkumised: kettajagu, ketta jaotamine, kettajaotus, kettajaotustabel, ketta jaotamine partitsioonideks