Stiilijuhend tarkvara tõlkimiseks
Rakenduse ja kui võimalik siis ka töölaua ja distro piires on soovitav kasutada ühtset stiili. Järgnev juhend kirjeldab mõningaid häid stiilipraktikaid vaba tarkvara tõlkimisel Linuxi kontekstis.
Sisukord
Kolm üldist reeglit
- Töölaud sinatab kasutajat.
- Töölaud ei räägi üldjuhul endast esimeses isikus ja kasutab oma tegemiste või olekute kirjeldamisel tegevusnimesid (nt "kirjutatakse", "sulgemine" jne).
- Käsuvormi kasutatakse ainult juhul, kui tegemist on arvutile konkreetse käsu andmisega. Üldjuhul on sellisteks kohtadeks ainult nupud ja menüükirjed.
Enim kiputakse eksima teise reegli vastu.
Näited:
“Can’t open file” peaks tõlkima kui “Faili avamine pole võimalik”, mitte “Ma ei saa faili avada”. “Opening file...” peaks tõlkima kui “Faili avamine...”, mitte kui “Avan faili...”.
Töölaud annab üldjuhul kasutajale oma tegemistest märku n-ö siltide näitamisega. Seda võib võrrelda avaliku sildiga poe uksel, kus kasutatakse vormi "Avatud ETKNR 10-18" ja mitte "Avan ETKNR 10 ja sulgen 18".
Erandiks võivad siin olla juhud, kus arvuti sooritab mingit pikemat etappidest koosnevat protsessi (paigaldamine, ühendumine, käivitumine, automaatseadistus jne) ja peab selle kulgemisest jooksvalt aru andma. Sel juhul esineb ta pseudo-mõistliku agendina ja võib kasutada mina-vormi ja tegusõna aktiivset vormi.
Konkreetsed juhised kasutajaliidese komponentide kaupa
Et asi selgem oleks, vaatame millist stiili kasutada konkreetsete kasutajaliidese elementide juures. Kõik selles dokumendis toodu pole muidugi jäigalt järgimiseks. Kui ikka ei sobi, siis ei sobi ning tuleb teha erand.
Akna tiitliribad
Üldjuhul ei saa otseselt kontrollida akende tiitliribadel ilmuvat teksti. Tavaliselt on ju seal kõigest rakenduse nimi. Küll aga saab kontrollida dialoogide akende tiitliribade teksti. Tiitliriba tekstil on kirjeldav funktsioon (mis selles dialoogi funktsioon on? mida siin teha saab?).
Näited:
“Open file” peaks tõlkima tiitliribal kui “Faili avamine”, mitte kui “Ava fail”. “Configure Kate” peaks tõlkima tiitliribal kui “Kate’i seadistamine”, mitte kui “Seadista Kate’i”.
Seega - valides menüüst “Ava fail...” (“Open file...”) avatakse dialoog, mille tiitliribal on tekst “Faili avamine” (“Open file”).
Menüüd
Menüüd on üks keerulisemaid asju tõlkimisel. Probleem on selles, et seal on koos palju erinevate funktsioonidega asju.
Menüü pealdised (ehk ülemmenüüd) on nimetavas käändes, mitte kunagi käsuvormis. Ka menüü päised on kirjeldused --- nad kirjeldavad, mis käsud selles menüüs asuvad.
Näited:
“Go” peaks tõlkima menüü päises kui “Liikumine”, mitte kui “Mine”. “Edit” peaks tõlkima menüü päises kui “Toimetused”, "Toimetus", "Toimeti" või "Toimetamine", aga mitte “Toimeta”.
Käsud on loomulikult käsuvormis --- “Ava...”, “Sulge”, “Välju”, “Salvesta” jne. Selles pole midagi keerulist ning ega käske kiputagi muusse vormi panema.
Menüükirjed, mis pole otseselt mingi käsu andmiseks vaid mõne infodialoogi vaatamiseks, ei ole samuti käsuvormis - “KDE info...” jms.
“Configure xyz...” stiilis menüükirjetes välditakse samuti võimaluse korral käsuvormi. Soovitatav tõlge oleks “Xyz’i seadistamine...”.
Ka “checkbox” kirjed ei ole käsuvormis.
Näited:
“View toolbar” tõlgitakse kui “Tööriistariba näitamine”, mitte kui “Näita tööriistariba”.
Tööriistaribad
Kuna tööriistariba nupud dubleerivad menüü käske, on nende tekst sama, mis menüüski. Võib ka lühendada.
Olekuribad
Teated, mida arvuti annab oma tegemiste kohta olekuribal, on üldiselt tegevusnimega. Kui tegemist on pikema interaktiivse protsessiga, kus arvuti esineb pseudo-mõistliku agendina (pole ainult paari sildi näitamine), siis on mõeldav kasutada aktiivset mina-vormi, vt järgmist jaotist.
Näited:
“Opening file...” peaks tõlkima kui “Faili avamine...”, mitte kui “Avan faili...”. “Sending messages...” peaks tõlkima kui “Sõnumite saatmine...”, mitte kui “Saadan sõnumeid...”.
Edenemisribad
Tegevuse kirjeldamiseks edenemisribal (või selle olekuribal) võib kasutada nii tegevusnimesid kui ainsuse esimest pööret. Soovitavalt kasutada samas rakenduses neist korraga ainult ühte ja ainsuse esimest pööret ainult juhul, kui järjest tehtavaid tegevusi on palju (ja protsess keerukas).
Näited:
“Downloading packages...” võib tõlkida nii “Laadin pakette alla...” kui ka “Pakettide allalaadimine...”.
Seadistuste dialoogid
Seadistuste dialoogides ei kasutata samuti üldjuhul käsuvormi. Kõik päised (registrikaartide väljad, seadistuste moodulid) on kas nimetavas käändes või tegevusnimega ("Üldine", "Menüüd" jne).
Konkreetsed seadistuste sõned, ka need, mis esmapilgul võiks käsuvormis tõlkida (“Hide applet borders”), pannakse tegevuse vormi (“Aplettide piirded peidetakse”). Erandiks on loomulikult nupud seadistuste kaartidel, millega kasutaja annab konkreetse käsu, nt. nupp “Lehitse...”.
Nupud
Nupud on enamasti käsuvormis. Siin on ka erandeid (nt. “OK”, “Vaikeväärtused” (“Defaults”)).
Vihjed/Spikrid
Need on need teavitus-aknakesed, mis ilmuvad siis kui hiirega mõnele seadistuste dialoogile liikuda (ingl.k. tooltip). Tegemist on seadistust/nuppu/vms kirjeldava abitekstiga. Kui tegemist on ühe lühikese fraasi või lausega, ei ole selle lõpus punkti. Kui aga lauseid on juba mitu, on ka viimase lause lõpus punkt.
Käskude selgitused
Eriti nuppude vms otseste käskluste kirjelduste puhul on mõeldav pruukida spikris tegevusnime kasutamise asemel ainsuse teist pööret. Sama vormi on mõeldav kasutada ka käsurea võtmete selgitamisel.
Näited:
"Salvesta kõik" spikker võib olla "Salvestab kõik avatud failid aktiivsele kettale" "--force" selgitus võib olla "Jätab kasutajalt nõusoleku küsimata"
Viimased ei kehti aga seadistusdialoogide spikrite kohta, mis peaks siiski jääma tegevusnimede-põhisteks.
Teateaknad jms
Järgida tuleb kolme üldist reeglit. Oluline on vältida teietamist ning esimese isiku kasutamist arvuti tegemiste kirjeldamisel.
Kui teateaknas küsitakse kinnitust mingi tegevuse jaoks, siis on sealne küsimus päris küsimuse vormis ja mitte käsu vormis.
Näide:
"Do you want to close the file?" peaks tõlkima "Kas soovid faili sulgeda?" ja mitte "Sulge fail?"
