UNIX

1969. aastal töötas USA-s AT&T (American Telephone and Telegraph) Bell Laboratories välja operatsioonisüsteemi, mille nimeks sai Unix. Et selle programmid olid alguses vabalt levitatavad, levis see peagi mitmetesse asutustesse ja firmadesse, kes arendasid selle põhjal välja omaenda süsteemid – tekkisid Unixi dialektid nagu HP-UX (Hewlett Packard), AIX (IBM), SunOS, Solaris (Sun) jpt. Eraldi võiks mainida veel Berkeley ülikooli Californias, kus loodud BSD (Berkeley Systems Distibution) sai aluseks mitmele tänini kasutatavale Unixile. Kuigi eri dialektide vahel säilis mõningane ühilduvus, ei saanud enam rääkida ühtsest Unixist. Pealegi haistsid ärimehed võimalust raha tegemiseks ning üksteise järel muutusid Unixi dialektid kinnisteks, vaid suure raha eest saadaolevateks kommertssüsteemideks. Unixi kõrge hind oli ka üheks põhjuseks, miks 1981. aastal alguse saanud PC-arvutid selle asemel MSDOSi (ja hiljem Windowsi) kasutama hakkasid, ehkki Unixi tehnilises üleolekus ei kahelnud eriti keegi. Hollandi Vaba Ülikooli operatsioonisüsteemide professor Andrew S. Tanenbaum jäi 1979. aastal lõhkise küna ette – seni kursustel kasutatud Unixi uue versiooni litsents keelas ära süsteemi lähtekoodi avalikustamise. See tähendas olukorda, kus õppejõud ei tohtinud õpetamise aluseks olevat tarkvara enam tudengitega jagada. Tanenbaum õpetas paaril järgneval aastal üksnes teooriat, kuid 1984. aastal otsustas ise luua uue, Unixiga sarnaneva süsteemi, mida saaks õppetöös kasutada. Tulemuseks oli 1986. aastal valminud Minix – väike, Unixiga sarnanev süsteem. Minixit sai osta koos Tanenbaumi raamatuga või tellida ka eraldi.