USB

USB GNU/Linux süsteemides

USB peaks toimima kõigis Linuxilistes, küll aga peaks märkima, et Linuxi high-speed USB draiverid (USB 2.0) on pirtsakamad kui Windowsi omad. Nimelt kui ühendus USB-seadme ja arvuti vahel on halb või häiretega, võib tuum lähtestada (reset’ida) USB-ühenduse. See tähendab, et näiteks USB-ketta seadmesõlm (device node) kaob hetkeks (/dev/sdxy), mistõttu pole ka selle haakepunkti (mount point) sisu võimalik kuvada ning katkevad ka sellelt haakepunktilt loetavate failide andmevood. Windowsi draiver on nähtavasti lollikindlam ning loeb uuesti kaduma läinud puhvrid juba tuuma tasandil. Linuxis saab nimetet nähtuse sümptomeid uurida dmesg’ist, jutt seal siis USB resettimisest, peale mida annab ketta draiver I/O erroreid, nii kauaks, kuni ketas uuesti süsteemi registreeritakse. Nähtus on põhjustatud enamasti halvast/lekkivast/lühises juhtmest, katkistest/kulunud pesadest ning elektromagnetilisest mürast. NB! Eelnimetatud nähtus võib põhjustada täieliku katkemise asemel ka tagasilangemise USB 1.1 standardile, mistõttu andmete läbilaskevõime väheneb USB 2.0 480 Mbitilt sekundis USB 1.1 standardkiirusele 12 Mbit/s. USB 2.0 töötati välja justnimelt välistele ketastele ning videokaameratele, kus on oluline suur andmete läbilaskevõime, kuna USB 1.1 on nende puhul sisuliselt mõttetu - väliste ketaste kirjutamis-lugemiskiirus jääb 10...20 MB/s vahele, samas kui kõrgeresolutsiooniline hiir võib kasutada vaid mõne kilobaidi sekundis.

Mida teha raviks:

• Hoia USB-kaablid eemal elektrijuhtmetest, toiteplokkidest ning monitoridest.
• Vaata, et juhtmed oleks terved ning korralikult varjestatud, sama kehtib pesade/pistikude kohta.
• Lekkivate kondensaatoritega emaplaat või toiteplokk on tõenäoliselt kurja juur. Punnis kondensaatorid ei täida oma siluvat ülesannet ning kõiksugused spike’id ja muud elektrilised häired jõuavad kõikjale süsteemis [1]. Piisavate elektrikuoskustega saab kondensaatoreid küll vahetada, kuid järgmine kord võiks lihtsalt korralikuma toiteploki ja emaplaadi valida.
• Elektromagnethäirete vähendamiseks saab kasutada ferriitrõngaid, tõmba USB-kaabel paari sõlmega sellest läbi. Mammude-muhkudega USB-juhtmetel on nimetet ferriitrõngad juba küljes.
• Vaata, et välised seadmed oleks korrektselt maandatud (nn. kolmanda juhtmega). Ilma maanduseta välise kõvaketta toiteplokk võib hävitada nii emaplaadi USB-kontrolleri kui ka ketta elektroonika! Lekkepinge maandamata või halvasti maandatud USB-seadme toiteploki ja arvuti vahel võib tõusta kuni 100 voldini.
• Varjestamata detailid saab katta fooliumi/teibi kombinatsiooniga, nt USB-IDE kontrolleri kiibistik.
• Kui kasutad USB pesi PCI-laienduskaardil, proovi vahetada PCI-pesa. Sõltuvalt konfiguratsioonist võib jama tekitada PCI interruptide seade.

Positiivne asi selle pirtsakuse juures on näiteks see, et kui Windowsis võib kopeerimine lihtsalt aeglaseks jääda ning ei saakski aru, milles viga, siis Linuxi tuum ütleb üsna konkreetselt, mis viga on. Asi pole tarkvaras, vaid riistvaras.

• USB 2.0 kandesagedus jääb 1000 MHz ligidale.