Vaba tarkvara ühingud
Allikas: Pingviini viki
Loetletud on Eestis vaba tarkvara arendamise ja propageerimisega tegelevaid organisatsioone. Loetelu vajab tublisti täiendamist.
Sisukord
MTÜ A-Konsultant
Tegevused:
- Raamatukogude internetiseerimise projekt, Red Hat linux baasil
Kontakt:
MTÜ BSD Eesti
Mittetulundusühing BSD Eesti on Eesti BSD kasutajate koondamiseks loodud ühing.
Kontakt:
Eesti Tehnoloogia Arengu MTÜ
MTÜ on asutatud 2000. aastal eesmärgiga arendada ja edasi viia Eesti tehnoloogia arengut.
Tegevused:
- projekti "Vabavaraline E-omavalitsus" läbiviimine 2005-2006
Kontakt:
MTÜ Eesti Linux
MTÜ Eesti Linux eesmärgiks on kaasa aidata vaba tarkvara arengule, kasutamisele ja levimisele.
Tegevused:
- ftp://ftp.linux.ee/ haldamine
Kontakt:
- ?
e-Riigi Akadeemia SA
[1] järgi on ega üheks uurimussuunaks ka:
Vabavara (Free/Open Source Software) - Vastukaaluks kommertstarkvara monopoliseerumisele ja kõrgetele hindadele on eGA alustanud vaba tarkvara kasutuselevõtmise propageerimist, seda eriti just kolmanda ja avaliku sektori seas.
Tegevused:
- ?
Kontakt:
Nordtech OÜ
Propageerime vaba tarkvara kasutamist vähendamaks tarkvarapiraatlust ja kulusid.
Tegevused:
- Eelinstalleeritud linuxiga arvutite müük koostöös Ordi AS-ga.
- Projekt "Vaba tarkvara haridusasutustes" koostöös Offline.ee ja Cybernetica AS-ga, 2005-2006
Kontakt:
Zeroconf OÜ
Peamine suund on vabatarkvaraliste lahenduste ja koolituste pakkumine.
Tegevused:
- Linuxi ja sellega seonduva tarkvara paigaldus, seadistamine, hooldamine, koolitus
- kaughalduse teel seadistamine, haldamine, probleemilahendus, koolitamine (Linux, Windows ja vajadusel ka Mac OS)
Kontakt:
MTÜ Offline.ee
MTÜ Offline.ee eesmärgiks on teavitada kasutajaid vaba tarkvara võimalustest ja eelistest ning tutvustada avatud tehnoloogiaid. Tegevused:
- OpenOffice.org'i kohaliku peegli majutus
- Projekt "Vaba tarkvara haridusasutustes" koostöös Nordtech'i ja Cybernetica AS-ga, 2005-2006
Kontakt:
OpenOffice.org'i eestindajad
Tegevused:
- OpenOffice.org'i eestindamine
Kontakt:
OpenOffice.org eestindamise kronoloogia:
- Kunagi ennemuistsel a'al tegi Ain Vagula ettepaneku, et võiks OpenOffice ära tõlkida, selle peale vastas palju teisi inimesi (Hasso Tepper (Hasso), Peeter Russak (pezz)), et võiks küll. Projekti juhiks määrati Hasso, sest tal polnud parajasti aega vastu punnida.
- 5. septembril 2001 tegi Hasso linux.ee serverisse openoffice-et postiloendi.
- 6. oktoobril 2001 kirjutas pezz: „Naah, ei liigu see asi. Hasso räägib töösse uppumisest, nii et eks ma proovin ise liigutada. Alustuse koordineerimise enda peale võtmine pole samuti ehk paha mõte.“
- 5. mail 2002 jõuti esimeste konkreetsete tulemisteni, ehk pezz kirjutab: „OpenOffice on jõudnud tublilt reliisini 1.0 ja mina leidsin lõpuks paar päeva aega selle eestindamisega kuhugi jõudmiseks. Jõudsin nii palju, et esiteks läksid OpenOffice IssueZillasse üles eesti lokaale lisamise patch ja eestindamist võimaldav patch. Teiseks rõõmsamaks uudiseks on see, et TÕLKIDA SAAB:) Ja palju saab:) Pauertool wc ütleb, et kokku sisaldab OpenOffice 1.0 20849 tõlgitavat stringi.“
- Esimestena liitusid pezziga Ain ja Andrei Kolu.
- 7. mail 2002 loodi Sourceforge.net serverisse OpenOffice.org eestindamise lehekülg, samal kuul ka cvs-hoidla tõlkefailide jaoks.
- Juuni – august 2002: tõlkimisega liitusid Andero Belov, Kaupo Suviste ja Aleksander Mihhailov-Erlich.
- 25. juuni 2002 – pezz tegi esialgsest tõlkeformaadist (gsi) po-failid ja sellest ajast peale hakkas tõlkimine lõbusamalt minema: „Kahe eelmise skripti tulemusena on KBabel hirmtõhusaks pauertuuliks muutunud, nii et pärast mõningast rabelemist on tõlkimine enamuses sumbunud rutiinseks ctrl+alt+1 ja ctrl+alt+tühik pressimiseks:) Tulemuseks see et kahe päevaga olen ära tõlkinud 80% Writerist ja 30% Calcist. Loomulikult tahab algne tõlge korralikult kõpitsemist saada aga hea samm edasi ikkagi. Täna olen tegelenud hommikust peale OO ulmelisele buildimissüsteemile õigete võtmete leiutamisega ja masin tegelebki hetkel millegi valmisehitamisega.“
- 30. september 2002 – pezz pani Internetti esimesed OO.o eestikeelsed ressursifailid, seega esimest korda võis näha kasutajaliidest eestikeelsena.
- 6. november 2002 – pezz lasi välja eestikeelse OO.o 1.0.1 paigalduspakid Linuxile ja Windowsile, samal päeval ilmutas esimest korda tagasihoidlikku huvi OO.o eestindamise vastu Marek Laane, kelle hilisemat panust on raske üle hinnata.
- 19. veebruar 2003 - OpenOffice.org-i eestindamise meeskonnal on hea meel teatada OpenOffice.org-i eestinduse versiooni 1.0 valmimisest. OpenOffice.org on vabatarkvaraline kontoritööpakett, millesse kuuluvad tekstiredaktor Writer, tabelitöötlusvahend Calc, esitluste loomise vahend Impress, vektorgraafika programm Draw ja diagrammide loomise vahend Chart. Lisaks sisaldab pakett veel HTML-dokumentide koostamise ja andmebaaside kasutamise vahendeid. Pakett sisaldab põhjalikku ingliskeelset abiinfot. OpenOffice.org on vaba tarkvara, mis tähendab, et seda tohib kasutada tasuta igaks otstarbeks; seega sobib see nii kodukasutajatele kui ka ettevõtetele. Koos tasuta operatsioonisüsteemiga Linux võimaldab OpenOffice.org oluliselt vähendada kulutusi tarkvarale. OpenOffice.org on hetkel suurim käimasolev vaba tarkvara projekt; selle arendust koordineerib maailma üks juhtivaid IT-suurettevõtteid Sun Microsystems. OpenOffice.org töötab Windows (95, 98, NT, 2000, XP), Solaris, Linux ja MacOS X operatsioonisüsteemidel. OpenOffice.org sarnaneb välimuselt Microsoft Office'ile ja oskab nii lugeda kui ka kirjutada Microsoft Office'i failivorminguid. Lisaks Microsoft Office'i failivormingutele oskab OpenOffice.org lugeda ja kirjutada veel paljusid teisi vorminguid. Oma failivorminguna kasutab OpenOffice.org puhast XML-formaati, mis on detailselt dokumenteeritud ja omab sellisena suurt eelist MS Office'i vormingute ees; suhteliselt lihtsa vaevaga on võimalik kirjutada dokumendihaldussüsteemi rakendusi, mis loovad dokumente, võtavad neist osi välja, muudavad dokumente jms. Eesti Informaatikakeskus soovitab avalikul sektoril asuda 2003. aastal kasutama vabatarkvaralist OpenOffice.org kontoritarkvarapaketti. Pilootprojektina asus Keskkonnaministeerium OpenOffice.org-i kasutamist juurutama juba eelmise aasta lõpul. "Tartu Ülikoolis edeneb kvaliteetse vabavara ja ka OpenOffice.org-i kasutuselevõtt jõudsalt. Ülikool hoiab vabavara arengu osas silmad lahti ja hetkel on selle kasutuselevõtu suurimaks takistuseks pigem töötajaskonna hoiakud ja koolituse puudumine. Reeglina ei vajata meil ülikoolis kallist Office tarkvara oma tuhandete lisavõimalustega. Selle asemel, et raha välja maksta, on kasulikum suunata vastav ressurss töötajate koolitamisse," kommenteeris Tartu Ülikooli IT-osakonna juhataja Andres Salu. (õiendus: OO.org enda versioonide rägastikus oli siis tegu versiooniga 1.0.2)
- Vahepeal tekkis veebileht openoffice.offline.ee, mis on tänaseni OO.o ametlikuks peegelserveriks Eestis.
- Juuni 2003 – Jaak Pruulmann tegi eesti sõnastiku myspellile, mida kasutab ka OO.o
- Detsember 2003 – loodi OO.o peegel ftp.linux.ee serveris, mis on siiani eestinduse primaarse mitteametliku peegli staatuses ning kasutusel ka tõlkega seotud failide hoidmiseks.
- Detsember 2003 – ilmus „Arvutiõpik OpenOffice.org 1.1“, autoriks Tiit Tilk.
- Detsember 2003 – pezz alustas OO.o eestikeelse veebilehe tegemist, Ain alustas Abi tõlkimist.
- Jaanuar 2004 – Ain pani Internetti esimese versiooni eestikeelsest OO.o Abist. Selle versiooni abi tõlkimises osales ka Enno Lepvalts.
- Märts 2004 – pezz paneb meeskonnajuhi ameti maha, Ain võtab selle sealt üles.
- Märts 2004 – eestikeelse (ja paljude teiste keelte) OO.o pakendamisega hakkab tegelema Pavel Janik (CZ), koostöö temaga sujub väga ladusalt.
- Juuni 2004 – ilmub eestikeelne OO.o 1.1.2
- 30. september 2004 – ilmub eestikeelne OO.o 1.1.3, mis sisaldab ka Jaagu tehtud vabavaralist õigekirja kontrollimise sõnastikku ja poolituse sõnastikku, mille LaTeX-i originaali autoriks on Enn Saar.
- Oktoober ... detsember 2004 – Ain tegeleb migreerumisega OO.o 2.0 tõlkimisele, teatud osa Abi tõlkest läheb lihtsalt raisku, kuna formaati muudeti väga kardinaalselt ja mõnd osa on odavam uuesti tõlkida. Samas toimub ka kogu OO.o tõlkimise protsessi väljatöötamine, milles Eesti meeskonnal pole sugugi väike osa.
- Jaanuar ... aprill 2005 – Tegeleme koos TSA koolilinuxi projektiga terminoloogia ühtlustamisega ja kasutajaliidese tõlke viimisega 100%-le. Osa kadunud poegi tuleb tagasi ja tõlgib natuke kunagi nende hallata olnud moodulite abitekste.
- Mai 2005 – Alustame Eesti OO.o NLC (Native Languages Confederation) projekti loomisega ja maiste varade ümberkolimist Sourceforge'ist http://et.openoffice.org alla, uueks koduleheks see siis jääbki. Vahepeal ongi 100% kasutajaliidese tõlkest valmis saanud. Pezz jändab veebilehega.
- September 2005 – Ain kolib kogu po-failide süsteemi ümber unikaalsete stringide peale, mis võimaldab märkimisväärselt parandada tõlke kvaliteeti.
- Mingil ajal tekib ka IRC kanal #openoffice.et (FreeNode).
- 11. september 2005 – ametlik teadaanne OO.o Eesti NLC projekti sünni kohta.
- 21. oktoober 2005 – ametlik teadaanne eestikeelse OpenOffice.org 2.0 ilmumise kohta.
- 2005...2007 – töö jätkub, igal nädalal üks või mitu vaheversiooni koos stringide muutustest tulenevate täiendustega ja avastatud vigade parandustega, lõpuks jõuavad ametlikku lähtekoodi ka litsentsiprobleemide käes vaevelnud eesti speller ja poolitaja, ilmub rodu OO.o versioone, igaüks järjest täielikuma tõlkega.
- September 2007 – ilmub OO.o versioon 2.3, kus esmakordselt on Abi tõlge ületanud 90% piiri.
- 18.-21. september 2007 – Ain osaleb konverentsil OooCon 2007 Barcelonas.
vaba tarkvara konsortsium
Eesti Infotehnoloogia Seltsi toimkond [2], [3]
... on EITSi "tütarorganisatsioon", kes tegeleb avatud lähtekoodiga tarkvara teemadega
Tegevused:
- ?
Kontakt:
- ?
vaba tarkvara vikid
- siinne viki: viki.pingviin.ee
- litsents: GFDL
- kuutõrvaja
- http://kuutorvaja.eenet.ee/
- "Kuutõrvaja kaudu pakub EENet eestikeelseid materjale tarkvara (eelkõige Linuxi ja muu vaba tarkvara) ning Interneti kohta."
- litsents: ??
