Vaba tarkvara arendusmudel

Eric S. Raymond on vaba tarkvara arendusmudelit (s.h. ka äriotstarbelist) käsitlenud oma raamatus "Katedraal ja turg", mis on ka võrgust vabalt loetav. Raymond võrdleb kommertstarkvaraprojekti katedraali-sarnase suurehitise püstitamisega. See eeldab hulga inimeste pikaajalist koordineeritud tööd vastavalt etteantud plaanile ja projektile ning loomulikult ka eelarvele. Vaba tarkvara aga sarnaneb rohkem lärmakale idamaisele turule - valitseb näiline segadus, kõva lärm ning igaüks ajab esmapilgul kitsalt "oma asja" – kuid nagu turul on oma sisemised seaduspärasused, on ka siin. Just selline "turumudel" ongi osutunud üllatavalt edukaks.

Vaba tarkvara toetajad väidavad, et tegelikult on suurem osa kõigist programmeerijatest seotud mitte kommertstarkvara loomisega müügi eesmärgil, vaid olemasoleva tarkvara teenindamise, haldamise ja edasiarendamisega (Eric Raymondi hinnangul on sedalaadi töö osakaal üle 75%). Seega - kui näiteks X firma programmeerija täiendab firma süsteemi mõne kasuliku vidinaga, siis tasuks tõsiselt kaaluda varianti lubada see vaba tarkvarana levima. Enamasti ei sõltu sellise programmeerija sissetulek selle vidina loomisest või mitteloomisest, sageli ei ole ka tegemist ärisaladust mõjutava või olulist konkurentsieelist pakkuva lahendusega (kui on, siis on endale hoidmine arusaadav). Siin tasuks paljudel firmadel tõsiselt kaaluda, kas selliste lahenduste "kinnipidamine" on mõistlik - küsitava eelise hoidmisega (sageli on lõpptulemuseks kadeda peni viisil „ise ei söö ja teistele ka ei anna“) kaasneb teisalt mainekergitusvõimaluse ("Mine X veebilehele ja tõmba sealt..." Ahaa, X on vinge firma, kui sealt sellist kraami saab!) kaotsiminek.

Isegi juhul, kui firma tegeleb põhitegevusalana tarkvaraloomisega, on "turumudeli" kasutamine täiesti mõeldav - ükski vaba tarkvara litsents ei keela loojal oma loomingut raha eest levitada. Põhiline on leida vastus küsimusele: kuna sama võivad teha ka kõik teised, siis miks peaks klient ostma selle toote just meilt (või teises sõnastuses: kuidas müüa oma toodet üle ühe koopia)? On üsna loogiline, et looja tunneb oma loomingut kõige paremini, seega pakutav oskusteave ja tootetoetus on oluline stiimul. Isegi võrgust vabalt saada oleva tarkvara puhul on müük täiesti võimalik - eriti algaja arvutikasutaja on sageli nõus maksma mõistliku hinna valmispaketi eest, millega ta saab kaasa andmekandjad (CD-d ja/või disketid), korraliku juhendi ja mingi aja tagatud tootetoetust. Seda mudelit kasutavad edukalt näiteks Red Hat ja SUSE.

Kirjutamisel on kasutatud Kaido Kikkase Pingviiniaabitsat!