Lehekülje Estobuntu testimine lähteteksti vaatamine

==Loodud prooviversioonide ning komponentide testimine==

Estobuntu arendusprotsessi käigus toimub mitmeid testimisi nii vabatahtlike kasutajate kui ka
Estobuntu arendajate poolt. Peale iga plaaditõmmise loomist tuleb proovida uut süsteemi paigaldada ja tuleks testida kõiki uusi funktsioone, mida lisati. Süsteemi võib
paigaldada ka reaalse masina peale aga aja kokkuhoiu mõttes võib kasutada
virtuaalmasinat, kuid kindlasti tuleks testida ka päris masinatega, sest seal on reeglina mitmekesisem riistvara ja probleemid tulevad paremini välja. Soovitatav on testida võimalikult erinevate
masinate peal nii 32-bitist kui ka 64-bitist varianti. On juhtumeid, kus mingi kindla
arvuti peal süsteem ei tööta, aga selliste juhtude puhul tuleb probleemist teatada
Estobuntu arendajatele. Enamus probleeme mis ilmnevad, on tingitud draiverite kokkusobimatusest, millega Estobuntu arendusprojekt ei tegele.

==Välimus ja keel==

Estobuntu välimus peaks olema ühte tooni (luitundsinine koos mõnede lisatoonidega) ja vähemalt töölaua ning põhirakenduste avalehtedel ja menüüdes peaks olema kõik eesti keeles. Ka ei tohiks süsteemi normaalsel kasutamisel näidata võõrkeelseid teateid, eriti laiduväärsed on väärkeelsed küsimused või valikud. Tõlge võiks üldjoontes järgida ka [[Stiilijuhend tarkvara tõlkimiseks|stiilijuhendit]].

==Paigaldusdialoog==

Paigaldusdialoog peaks olema selge sõnastusega ja tervenisti eestikeelne. Ka peaks paigaldusdialoog ühtima paigaldusjuhistes kirjeldatuga.

==ID-kaardi rakendused==

ID-kaardi funktsionaalsust saab testida läbi internetipankade kui ka Eesti Riigiportaali
www.riik.ee. Internetipankade puhul on tarvilik katsetada sisenemist ning allkirjastamist kõigi
pankade puhul, kuna erinevad pangad kasutavad erisüsteeme.

Eesti Riigiportaali puhul tuleb portaali sisse logida, kasutades ID-kaardiga sisenemise
võimalust. Kui sisselogimine toimib, siis tuleb järgmisena katsetada allkirjastamist.
Allkirjastamiseks tuleb Riigiportaalis proovida dokumendi allkirjastamist. Ilma töötava allkirjastamiseta ei ole võimalik läbi internetipanga makset
sooritada.

Brauseritest on toetatud:

* Firefox
* Chromium

Kuna veebivaaturi põhised ID-kaardi funktsioonid toimivad teistmoodi kui arvutisisene
allkirjastamine, siis tuleb testida eraldi ka allkirjastamist DigiDoc abil. Lisaks MIME tüüpe, st kas topeltklõps .ddoc failil avab dokumendi jms.

==Flash ja multimeediakoodekid==

Flash on multimeedia, animatsioonide, videode, mängude kiireks kuvamiseks läbi
veebibrauseri loodud tarkvara. Kõige levinum Flashi testimiskeskkond on youtube.com, kust
tuleb Flashi töötamise kontrollimiseks käivitada mõni video. Ka on olemas Adobe'i enda Flashi testimise leht http://kb2.adobe.com/cps/155/tn_15507.html

Multimeediakoodekid on lisatarkvara, mis lubavad meediamängijatel käivitada eri
vormingutes meediat. Üldiselt meediamängija ilma koodekiteta faile maha mängida ei oska,
selleks tuleb need paigaldada, et mängijale need arusaadavaks teha.
Kuna põhiliseks Estobuntu meediamängijaks on Rhythmbox, Banshee, VLC või Amarok (sõltuvalt väljalaskest), siis erinevate meediafailide tööd
tuleb kontrollida läbi vastavate programmide. Soovitavalt on mõtekas proovida võimalikult paljude eri
vormingute tööd (mp3, avi, jne).

Lisaks tuleks proovida DVD, CD jms mängimist, sj eri plaatide pealt. Oluline on, et vaikimisi mängimiseks valitaks õige vahend ja mitut asja järjest mängima pannes ei tekiks konflikte. Lisaks tuleks vaadata, kas failihaldurist vaikimisi meediafaile klikkides on käitumine loogiline ja reeglipärane (kõik sama tüüpi asjad avanevad sama rakendusega, st muusika ühega, video teisega, pildid kolmandaga jne).

Tuleks proovida ka fotokate, MP3-mängijate ja telefonide vaikimisi ühendumist, sj kas avaneb vastav meedia importimise/eksportimise vahend (nt Rhythmbox).

Eraldi tuleks kontrollida, kas veebis töötavad Java rakendused (nt mõni Java mäng).

Kuna Estobuntul on rakendus KÕU seadmete seadistuseks, siis tuleks ka antud rakendust
proovida erinevate seadmetega. Antud funktsiooni testimine on keerukas, kuna arendajatel
lihtsalt puudub võimalus proovida kõiki erinevaid Kõu seadmeid.

3G jms USB-modemeid võiks samamoodi testida.

==LiveCD käivitus ning funktsionaalsus==

LiveCD on CD, millelt käivitatud operatsioonisüsteem käitub nagu täisfunktsionaalne
operatsioonisüsteem, kasutatava arvuti kõvaketta seisu muutmata. Kasutajale on kättesaadav
samasugune töölaud, süsteem ning programmid, nagu paigaldatud versiooni puhul. Võrreldes
reaalselt paigaldatud operatsioonisüsteemiga on LiveCD-lt käivitatud süsteem kindlasti
aeglasem, aga kogu funktsionaalsuse saab selle pealt üle vaadadata.

Peale edukat paigaldust on vajalik jällegi kontrollida üle kõik Estobuntu lisad. Ülioluline on
kontrollida, kas repositooriumid on lisatud tarkvaraallikatesse. Ilma korrektse
nimekirjata ei toimi uuendused ega uute pakettide lisamine.

Peale prooviversioonide väljalaskmist on tavaliselt ka testimisele kaasa aidanud Pingviini
Foorumi vabatahtlikud, nende tehtav töö on projektile väga vajalik.

==Testitud tulemustest teatamine==

Kui testimise käigus avastati vigu siis nendest teadaandmine käib Estobuntu [http://estobuntu.itcollege.ee/trac/estobuntu/report trac-is].

==Vaata ka==
*[[Estobuntu_ISO_genereerimine#Arendusversioonid|Arendusversioonide tõmmised]]

[[Kategooria:Estobuntu arendus]]