Estobuntu testimine

Allikas: Pingviini viki

Loodud prooviversioonide ning komponentide testimine

Estobuntu arendusprotsessi käigus toimub mitmeid testimisi nii vabatahtlike kasutajate kui ka Estobuntu arendajate poolt. Peale iga plaaditõmmise loomist tuleb proovida uut süsteemi paigaldada ja tuleks testida kõiki uusi funktsioone, mida lisati. Süsteemi võib paigaldada ka reaalse masina peale aga aja kokkuhoiu mõttes võib kasutada virtuaalmasinat, kuid kindlasti tuleks testida ka päris masinatega, sest seal on reeglina mitmekesisem riistvara ja probleemid tulevad paremini välja. Soovitatav on testida võimalikult erinevate masinate peal nii 32-bitist kui ka 64-bitist varianti. On juhtumeid, kus mingi kindla arvuti peal süsteem ei tööta, aga selliste juhtude puhul tuleb probleemist teatada Estobuntu arendajatele. Enamus probleeme mis ilmnevad, on tingitud draiverite kokkusobimatusest, millega Estobuntu arendusprojekt ei tegele.

Välimus ja keel

Estobuntu välimus peaks olema ühte tooni (luitundsinine koos mõnede lisatoonidega) ja vähemalt töölaua ning põhirakenduste avalehtedel ja menüüdes peaks olema kõik eesti keeles. Ka ei tohiks süsteemi normaalsel kasutamisel näidata võõrkeelseid teateid, eriti laiduväärsed on väärkeelsed küsimused või valikud. Tõlge võiks üldjoontes järgida ka stiilijuhendit.

Paigaldusdialoog

Paigaldusdialoog peaks olema selge sõnastusega ja tervenisti eestikeelne. Ka peaks paigaldusdialoog ühtima paigaldusjuhistes kirjeldatuga.

ID-kaardi rakendused

ID-kaardi funktsionaalsust saab testida läbi internetipankade kui ka Eesti Riigiportaali www.riik.ee. Internetipankade puhul on tarvilik katsetada sisenemist ning allkirjastamist kõigi pankade puhul, kuna erinevad pangad kasutavad erisüsteeme.

Eesti Riigiportaali puhul tuleb portaali sisse logida, kasutades ID-kaardiga sisenemise võimalust. Kui sisselogimine toimib, siis tuleb järgmisena katsetada allkirjastamist. Allkirjastamiseks tuleb Riigiportaalis proovida dokumendi allkirjastamist. Ilma töötava allkirjastamiseta ei ole võimalik läbi internetipanga makset sooritada.

Brauseritest on toetatud:

  • Firefox
  • Chromium

Kuna veebivaaturi põhised ID-kaardi funktsioonid toimivad teistmoodi kui arvutisisene allkirjastamine, siis tuleb testida eraldi ka allkirjastamist DigiDoc abil. Lisaks MIME tüüpe, st kas topeltklõps .ddoc failil avab dokumendi jms.

Flash ja multimeediakoodekid

Flash on multimeedia, animatsioonide, videode, mängude kiireks kuvamiseks läbi veebibrauseri loodud tarkvara. Kõige levinum Flashi testimiskeskkond on youtube.com, kust tuleb Flashi töötamise kontrollimiseks käivitada mõni video. Ka on olemas Adobe'i enda Flashi testimise leht http://kb2.adobe.com/cps/155/tn_15507.html

Multimeediakoodekid on lisatarkvara, mis lubavad meediamängijatel käivitada eri vormingutes meediat. Üldiselt meediamängija ilma koodekiteta faile maha mängida ei oska, selleks tuleb need paigaldada, et mängijale need arusaadavaks teha. Kuna põhiliseks Estobuntu meediamängijaks on Rhythmbox, Banshee, VLC või Amarok (sõltuvalt väljalaskest), siis erinevate meediafailide tööd tuleb kontrollida läbi vastavate programmide. Soovitavalt on mõtekas proovida võimalikult paljude eri vormingute tööd (mp3, avi, jne).

Lisaks tuleks proovida DVD, CD jms mängimist, sj eri plaatide pealt. Oluline on, et vaikimisi mängimiseks valitaks õige vahend ja mitut asja järjest mängima pannes ei tekiks konflikte. Lisaks tuleks vaadata, kas failihaldurist vaikimisi meediafaile klikkides on käitumine loogiline ja reeglipärane (kõik sama tüüpi asjad avanevad sama rakendusega, st muusika ühega, video teisega, pildid kolmandaga jne).

Tuleks proovida ka fotokate, MP3-mängijate ja telefonide vaikimisi ühendumist, sj kas avaneb vastav meedia importimise/eksportimise vahend (nt Rhythmbox).

Eraldi tuleks kontrollida, kas veebis töötavad Java rakendused (nt mõni Java mäng).

Kuna Estobuntul on rakendus KÕU seadmete seadistuseks, siis tuleks ka antud rakendust proovida erinevate seadmetega. Antud funktsiooni testimine on keerukas, kuna arendajatel lihtsalt puudub võimalus proovida kõiki erinevaid Kõu seadmeid.

3G jms USB-modemeid võiks samamoodi testida.

LiveCD käivitus ning funktsionaalsus

LiveCD on CD, millelt käivitatud operatsioonisüsteem käitub nagu täisfunktsionaalne operatsioonisüsteem, kasutatava arvuti kõvaketta seisu muutmata. Kasutajale on kättesaadav samasugune töölaud, süsteem ning programmid, nagu paigaldatud versiooni puhul. Võrreldes reaalselt paigaldatud operatsioonisüsteemiga on LiveCD-lt käivitatud süsteem kindlasti aeglasem, aga kogu funktsionaalsuse saab selle pealt üle vaadadata.

Peale edukat paigaldust on vajalik jällegi kontrollida üle kõik Estobuntu lisad. Ülioluline on kontrollida, kas repositooriumid on lisatud tarkvaraallikatesse. Ilma korrektse nimekirjata ei toimi uuendused ega uute pakettide lisamine.

Peale prooviversioonide väljalaskmist on tavaliselt ka testimisele kaasa aidanud Pingviini Foorumi vabatahtlikud, nende tehtav töö on projektile väga vajalik.

Testitud tulemustest teatamine

Kui testimise käigus avastati vigu siis nendest teadaandmine käib Estobuntu trac-is.

Vaata ka