Lehekülje Minix lähteteksti vaatamine

[[Kategooria:Muud operatsioonisüsteemid]]
{{Linuxi info|
 nimi = MINIX
|logo = [[Pilt:Minix3.png]]
|screenshot = 
|pildi allkiri = 
|arendaja = Andrew Tanenbaum
|perekond = Unixi laadne operatsioonisüsteem
|arendusmudel = Open Source
|viimane versioon = 3.1.2
|viimane valjalase = 8.05.2006
|ui = ash
|pakihaldus = 
|litsents = [[BSD litsents]]
|staatus = aktiivne
|koduleht = http://www.minix3.org/
|foorum =
|ametlikud_peeglid =
|mitteametlikud_peeglid =
}}
==Tutvustus==
MINIX on Andrew Tanenbaumi poolt loodud pisike operatsioonisüsteem. Ta loos MINIX-i kui näidise operatsioonisüstemeist oma raamatu ''Operating Systems: Design and Implementation'' (ilmus 1987) tarvis. Raamat sisaldas 12000 rida MINIX-i koodi ja lisaks sai lähtekoodi kaasa ka floppyl. MINIX loodi ühilduma [[IBM]] PC-de ja [[IBM]] PC/AT arvutite jaoks, sest need oli siis kõige levinuma dja A.Tanenbaumile ka kätte saadavad. Hiljem lisandusid aga ka teised arhitektuurid.

Praegu on kasutusel MINIX3 versioon, mille valmimisest anti teada 2005 aastal. Nagu ka eelmised versioonid on ka tema eesmärk tegelikult tutvustada õpilastele ja huvilistele operatsioonisüsteemi ehitust. Teda on võimalik nüüd ka näiteks [[LiveCD]]-na kasutada või siis kuvatõmmistega vastavatel emulaatoritel käivitada.
==Seos Linuxiga==
Võrreldes Linuxiga on MINIX-i suurimaks erinevuseks kerneli ülesehitus. Linux kasutab monoliit kernelit, MINIX aga mikro kernelit. Samas on Linus Torvalds kasutanud Linuxi kerneli loomisel alguses MINIX-i abi.
==Litsents== 
Andrew Tanenbaum soovis kohe alguses, et MINIX-i lähtekood oleks kõigile vabalt kätte saadav. Seda selleks, et õpilastel ja raamatu kasutajatel oleks võimalik vabalt koodi uurida, muuta ja uusi programme arendada. Kahjuks ei nõustunud alguses sellega raamatu kirjastaja. Nimel nad ei tahtnud, et raamatus oleks midagi sellist liidetud, mida kasutajad võivad ise vabalt levitada. Nii lahendati alguses olukord nii, et MINIX-i litsentsitasu liideti raamatu hinnale. Kuid kui 1990 aastate alguses ilmusid [[Linux]] ja [[BSD]] operatsioonisüsteemid, siis õnnestus lõpuks ka MINIX muuta [[vaba tarkvara|vabaks tarkvaraks]].