Minix
| |
| | |
| Arendaja: | Andrew Tanenbaum |
| OS perekond: | Unixi laadne operatsioonisüsteem |
| Arendusmudel: | Open Source |
| Viimane versioon: | 3.1.2 8.05.2006 |
| Vaikimisi kasutajaliides: | ash |
| Pakihaldus: | |
| Litsents: | BSD litsents |
| Staatus: | aktiivne |
| Koduleht: | http://www.minix3.org/ |
| Foorum: | |
| Ametlikud peeglid: | |
| Mitteametlikud peeglid: | |
Tutvustus
MINIX on Andrew Tanenbaumi poolt loodud pisike operatsioonisüsteem. Ta loos MINIX-i kui näidise operatsioonisüstemeist oma raamatu Operating Systems: Design and Implementation (ilmus 1987) tarvis. Raamat sisaldas 12000 rida MINIX-i koodi ja lisaks sai lähtekoodi kaasa ka floppyl. MINIX loodi ühilduma IBM PC-de ja IBM PC/AT arvutite jaoks, sest need oli siis kõige levinuma dja A.Tanenbaumile ka kätte saadavad. Hiljem lisandusid aga ka teised arhitektuurid.
Praegu on kasutusel MINIX3 versioon, mille valmimisest anti teada 2005 aastal. Nagu ka eelmised versioonid on ka tema eesmärk tegelikult tutvustada õpilastele ja huvilistele operatsioonisüsteemi ehitust. Teda on võimalik nüüd ka näiteks LiveCD-na kasutada või siis kuvatõmmistega vastavatel emulaatoritel käivitada.
Seos Linuxiga
Võrreldes Linuxiga on MINIX-i suurimaks erinevuseks kerneli ülesehitus. Linux kasutab monoliit kernelit, MINIX aga mikro kernelit. Samas on Linus Torvalds kasutanud Linuxi kerneli loomisel alguses MINIX-i abi.
Litsents
Andrew Tanenbaum soovis kohe alguses, et MINIX-i lähtekood oleks kõigile vabalt kätte saadav. Seda selleks, et õpilastel ja raamatu kasutajatel oleks võimalik vabalt koodi uurida, muuta ja uusi programme arendada. Kahjuks ei nõustunud alguses sellega raamatu kirjastaja. Nimel nad ei tahtnud, et raamatus oleks midagi sellist liidetud, mida kasutajad võivad ise vabalt levitada. Nii lahendati alguses olukord nii, et MINIX-i litsentsitasu liideti raamatu hinnale. Kuid kui 1990 aastate alguses ilmusid Linux ja BSD operatsioonisüsteemid, siis õnnestus lõpuks ka MINIX muuta vabaks tarkvaraks.
