BSD
BSD (Berkeley Software Distribution) on Berkeley ülikoolist Kaliforniast pärit operatsioonisüsteem, mis algselt baseerus AT&T Research UNIX-i operatsioonisüsteemi koodil. Litsentsentseerimise tingimuste tõttu on täielik vaba kood tuntud alates 4.4BSD-Lite väljaandmisest, mis ei sisaldanud enam absoluutselt algset litsenseeritud AT&T koodi. Aastaid kestnud BSD litsentseerimise ebamäärasuse tõttu möödus Linus Torvaldsi poolt arendatud Linuxi tuum mitmes valdkonnas BSDdest, kuna paljud BSD arendajad kaotasid lootuse litsentsi vabanemisele ja läksid Linuxi arendamisele üle.
AT&T koodist vaba 4.3BSD Net/2 (Berkeley Networking Release 2) alusel kirjutas William Jolitz 386BSD. Ehkki Jolitzed (William koos naisega) olid säravad koodikujundajad ja -kirjutajad, ilmusid 386BSD täiendused ja parandused sedavõrd harva, et internetis levisid mitteametlikud lapid. 1993.a. Bill katkestas senisel vabavara kujul 386BSD arendamise ja jätkas seda kommertsiaalselt Sun Inc.'is, aga lappe kirjutanud inimesed formeerusid üksteisest suurt midagi teadmata lühikese ajaga kaheks rühmaks. 1993.a. aprillis ilmus Net/2 alusel loodud mitme platvormi toele keskendunud NetBSD ja novembris i386 platvormile keskenunud FreeBSD. 1995.a. kasvas NetBSD-st tuumiku lahkhelide tõttu välja turvalisusele pühendunud OpenBSD. *BSD on kommertsiaalse kvaliteediga operatsioonisüsteem, millest on tänu õiguslikule võimalusele saanud sageli "embedded" operatsioonisüsteemide alus. Üks suurimad koodilaenutajaid on Microsoft Windows, kelle võrgutamise aluseks oli BSD kood (BSD võrgukoodi kasutavad ka paljud teised operatsioonisüsteemid). Microsofti ülemeelitatud VMS kujundaja loodud Windows NT ja järglaste spetsifikatsioonid on kahtlaselt sarnased vabavara Machi ülesehitusega. Machi kasutab ka Macintoshi operatsioonisüsteem alates aastast 1999, mil Apple tootjad võtsid UNIXi keskkonna integreerimiseks kasutusele lisaks Machi pisituumale veel FreeBSD kasutajaruumi (userlandi) ja NetBSD ja FreeBSD draiverid ning lõid opsüsteemi Mac OS X ("kümme", mitte "iks"). Vabavara koodikirjutajate survel andsid nad puhta operatsioonisüsteemi ilma X-i ja muude vidinateta Darwini nime all vabaks arenduseks. 2000.a. omandas BSDI Walnut Creek'i, mis toetas FreeBSD välja andmist, ühiseks nimeks sai BSDi, sellest tingituna on mingil määral toimunud BSD/OS'i ja FreeBSD koodi ühtlustumine. Samal aastal hakkas Wasabi Inc. toetama NetBSDd. 2001.a. omandas Wind River õiguse BSDi koodile, lubades edaspidi jätkata FreeBSD toetamist. Wind River ilmselt planeeris operatsioonisüsteemile VxWorks uut verd juurde valada. Hiljem, kui IT vaimustus rauges ja ajad kehvemaks läksid, loobusid nad siiski FreeBSD toetamisest, kuna otseselt see neile kasulik polnud. Peale mõningaid läbirääkimisi omandas FreeBSD kui kaubamärgi õigused FreeBSDMall. Hiljem loobus WindRiver BSD/OS arendamisest ka üldkasutatava operatsioonisüsteemina.
BSD operatsioonisüsteemid ei ole mitte UNIXi kloonid vaid AT&T Research UNIXi vabavara derivaadid. AT&T Research UNIX on ka UNIX System V eelkäia, viimasest põlvnevad enamik tänapäeva kommertslikke UNIXeid. Viimane puhas UNIX oli Release 7. Range definitsiooni kohaselt (kus arvestatakse ka kaubamärki, mitte ainult intellektuaalse loomingu terviklikkust), pole BSD UNIX, kuna algtekstist AT&T-st pärit osa kirjutati ümber; teisest küljest on AT&T laenanud BSD käest lähtetekste nagu TCP/IP protokolli realiseeringu ja kasutajaruumi userlandi programmid nagu csh shell ja vi editor. Samuti on Bill Jolitz SunOS-i loomisel BSD aluseks võtnud, hiljem SunOS-i järglane Solaris on juba svr5 stiilis. Nii et AT&T ning Berkeley UNIXi variandid on teineteist mõjutanud ning puht-intellektuaalselt on nad kaks võrdset ning pisut erinevat UNIXi haru. BSD ja AT&T suguluse valguses on raske defineerida GNU ja Linuxi kuuluvust, mis ei oma oma päritolult ühtegi rida algsest UNIXi algtekstist kuid mis on kirjutatud UNIXit eeskujuks võttes, s.t. Linux pole rangelt võttes üldsegi UNIX vaid omaette operatsioonisüsteem, mis küllaltki innukalt püüab siiski Posixi standardeid jälgida, isegi siis, kui standard mõneti suurem asi pole.
Allikas: bsd.ee
Lingid
- BSD.EE
- UNIXiliste areng puuna
- Daemon News
- Daily Daemon News
- OnLamp BSD sektsioon, mitmesugudes artiklid *BSD kasutamise teemadel
- BSD Applications database
- BSD Driver Database
- BSD counter
- BSD Freak
- BSDvault
- FreeBSD Diary
- OpenBSD Journal
