Erinevus lehekülje "USB" redaktsioonide vahel

Allikas: Pingviini viki
1. rida: 1. rida:
 +
[[Kategooria:Kasulikud näpunäited]]
 
== USB GNU/Linux süsteemides ==
 
== USB GNU/Linux süsteemides ==
  

Redaktsioon: 29. jaanuar 2007, kell 22:18

USB GNU/Linux süsteemides

USB peaks toimima kõigis Linuxilistes, küll aga peaks märkima et Linuxi USB high-speed draiverid (USB2.0) on pirtsakamad kui Windowsi omad. Nimelt kui ühendus on halb või häiretega USB seadme ja arvuti vahel, võib tuum resetida USB ühenduse. See tähendab et näiteks USB ketta device node kaob hetkeks (/dev/sdxy), mistõttu pole ka selle mount pointi sisu võimalik kuvada ning katkevad ka sellelt mount pointilt loetavate failide streamid. Windowsi draiver on nähtavasti lollikindlam ning loeb uuesti kaduma läinud puhvrid juba tuuma tasandil. Linuxis saab nimetet nähtuse sümptomeid uurida dmesgist, jutt seal siis USB resettimisest, peale mida annab ketta draiver I/O erroreid, nii kauaks kuni ketas uuesti süsteemi registreeritakse. Nähtus on põhjustatud enamasti halvast/lekkivast/lühises juhtmest, kaktkistest/kulunud pesadest ning elektromagnetilisest mürast. NB! Eelnimetatud nähtus võib põhjustada täieliku katkemise asemel ka fallbacki USB1.1 standardile, mistõttu andmete läbilaskevõime väheneb USB2.0 480MBitilt sekundis USB1.1 standardkiirusele 12MBit/s. USB2.0 töötati välja justnimelt välistele ketastele ning videokaameratele, kus on oluline kõrge andmete läbilaskevõime, mistõttu USB1.1 on sisuliselt mõttetu nende puhul, orienteerumiseks siis väliste ketaste kirjutamis-lugemiskiirus jääb 10-20MB/s vahepeale, kui kõrgeresolutsiooniline hiir võib võtta mõni kilobait sekundis.


Mida teha raviks:

  • Hoia USB kaablid eemal elektrijuhtmetest, toiteplokkidest ning monitoridest.
  • Vaata et juhtmed oleks terved ning korralikult varjestatud, sama kehtib pesade/pistikude kohta.
  • Elektromagnethäirete vähendamiseks saab kasutada ferriitrõngaid, tõmba USB kaabel paari sõlmega sellest läbi. Mammude-muhkudega USB juhtmetel on eelnimetet ferriitrõngad on juba küljes.
  • Vaata, et välised seadmed oleks korrektselt maandatud (nn. kolmanda juhtmega). Ilma maanduseta välise kõvaketta toiteplokk võib hävitada nii emaplaadi USB kontrolleri, kui ka ketta elektroonika! Lekkepinge maandamata või halvasti maandatud USB seadme toiteploki ja arvuti vahel võib tõusta kuni 100 voldini.
  • Varjestamata detailid saab katta fooliumi/teibi kombinatsiooniga, nt USB-IDE kontrolleri kiibistik.
  • Kui kasutad USB pesasi PCI laienduskaardil, proovi vahetada PCI pesa. Sõltuvalt konfiguratsioonist võib jama tekitada PCI interruptide seade.

Positiivne asi selle pirtsakuse juures on näiteks see, et Windowsis võib kopeerimine lihtsalt aeglaseks jääda ning ei saakski aru milles viga, kui Linuxi tuum ülteb üsna konkreetselt mis viga on. Asi pole tarkvaras vaid riistvaras.