* 25. juuni 2002 – pezz tegi esialgsest tõlkeformaadist (gsi) po-failid ja sellest ajast peale hakkas tõlkimine lõbusamalt minema: „''Kahe eelmise skripti tulemusena on KBabel hirmtõhusaks pauertuuliks muutunud, nii et pärast mõningast rabelemist on tõlkimine enamuses sumbunud rutiinseks ctrl+alt+1 ja ctrl+alt+tühik pressimiseks:) Tulemuseks see et kahe päevaga olen ära tõlkinud 80% Writerist ja 30% Calcist. Loomulikult tahab algne tõlge korralikult kõpitsemist saada aga hea samm edasi ikkagi. Täna olen tegelenud hommikust peale OO ulmelisele buildimissüsteemile õigete võtmete leiutamisega ja masin tegelebki hetkel millegi valmisehitamisega.“''
* 30. september 2002 – pezz pani Internetti esimesed OO.o eestikeelsed ressursifailid, seega esimest korda võis näha kasutajaliidest eestikeelsena.
* 6. november 2002 – pezz lasi välja eestikeelse OO.o 1.0.1 paigalduspakid Linuxile ja Windowsile, samal päeval ilmutas esimest korda tagasihoidlikku huvi OO.o eestindamise vastu '''Marek Laane''', kelle hilsemat hilisemat panust on raske üle hinnata.
* 19. veebruar 2003 - ''OpenOffice.org-i eestindamise meeskonnal on hea meel teatada OpenOffice.org-i eestinduse versiooni 1.0 valmimisest. OpenOffice.org on vabatarkvaraline kontoritööpakett, millesse kuuluvad tekstiredaktor Writer, tabelitöötlusvahend Calc, esitluste loomise vahend Impress, vektorgraafika programm Draw ja diagrammide loomise vahend Chart. Lisaks sisaldab pakett veel HTML-dokumentide koostamise ja andmebaaside kasutamise vahendeid. Pakett sisaldab põhjalikku ingliskeelset abiinfot. OpenOffice.org on vaba tarkvara, mis tähendab, et seda tohib kasutada tasuta igaks otstarbeks; seega sobib see nii kodukasutajatele kui ka ettevõtetele. Koos tasuta operatsioonisüsteemiga Linux võimaldab OpenOffice.org oluliselt vähendada kulutusi tarkvarale. OpenOffice.org on hetkel suurim käimasolev vaba tarkvara projekt; selle arendust koordineerib maailma üks juhtivaid IT-suurettevõtteid Sun Microsystems. OpenOffice.org töötab Windows (95, 98, NT, 2000, XP), Solaris, Linux ja MacOS X operatsioonisüsteemidel. OpenOffice.org sarnaneb välimuselt Microsoft Office'ile ja oskab nii lugeda kui ka kirjutada Microsoft Office'i failivorminguid. Lisaks Microsoft Office'i failivormingutele oskab OpenOffice.org lugeda ja kirjutada veel paljusid teisi vorminguid. Oma failivorminguna kasutab OpenOffice.org puhast XML-formaati, mis on detailselt dokumenteeritud ja omab sellisena suurt eelist MS Office'i vormingute ees; suhteliselt lihtsa vaevaga on võimalik kirjutada dokumendihaldussüsteemi rakendusi, mis loovad dokumente, võtavad neist osi välja, muudavad dokumente jms. Eesti Informaatikakeskus soovitab avalikul sektoril asuda 2003. aastal kasutama vabatarkvaralist OpenOffice.org kontoritarkvarapaketti. Pilootprojektina asus Keskkonnaministeerium OpenOffice.org-i kasutamist juurutama juba eelmise aasta lõpul. "Tartu Ülikoolis edeneb kvaliteetse vabavara ja ka OpenOffice.org-i kasutuselevõtt jõudsalt. Ülikool hoiab vabavara arengu osas silmad lahti ja hetkel on selle kasutuselevõtu suurimaks takistuseks pigem töötajaskonna hoiakud ja koolituse puudumine. Reeglina ei vajata meil ülikoolis kallist Office tarkvara oma tuhandete lisavõimalustega. Selle asemel, et raha välja maksta, on kasulikum suunata vastav ressurss töötajate koolitamisse," kommenteeris Tartu Ülikooli IT-osakonna juhataja Andres Salu. ''(õiendus: OO.org enda versioonide rägastikus oli siis tegu versiooniga 1.0.2)
* Vahepeal tekkis veebileht openoffice.offline.ee, mis on tänaseni OO.o ametlikuks peegelserveriks Eestis.