Erinevus lehekülje "GIMP" redaktsioonide vahel
P |
P (→Viited) |
||
| 38. rida: | 38. rida: | ||
==Viited== | ==Viited== | ||
* [http://meetthegimp.org/ Meet the GIMP!]: Saksa õpetaja Rolf Steinorti poolt loodud seeria inglise keeles olevatest videosaadetest GIMPi kohta. Keskendub põhiliselt fotograafiale, kuid sisaldab ka palju kasulike näpunäiteid teistele kasutusaladele. | * [http://meetthegimp.org/ Meet the GIMP!]: Saksa õpetaja Rolf Steinorti poolt loodud seeria inglise keeles olevatest videosaadetest GIMPi kohta. Keskendub põhiliselt fotograafiale, kuid sisaldab ka palju kasulike näpunäiteid teistele kasutusaladele. | ||
| − | * [http://gimpology.com/ Gimpology]: Traditsioonilises vormis | + | * [http://gimpology.com/ Gimpology]: Traditsioonilises vormis laialdane kogumik GIMPi õpetustest. |
Redaktsioon: 10. detsember 2007, kell 09:46
 | |
| | |
| Tüüp: | Rastergraafika redaktor |
| Arendaja: | GIMP-i meeskond |
| Litsents: | GPL |
| Viimane versioon: | 2.4.2 |
| Staatus: | Aktiivne |
| Eesti keel: | {{{eesti_keel}}} |
| Koduleht: | http://www.gimp.org |
| Foorum: | GIMP Talk |
GIMP ehk GNU Image Manipulation Program on rastergraafika redaktor, mis loodi 1995 Spencer Kimballi ja Peter Mattise poolt. See on GNU GPL litsentsi all ja praegu haldavad seda vabatahtlikud.
Sisukord
[peida]Ülevaade
Algselt tähendas lühend GIMP "General Image Manipulation Program". Spencer Kimball ja Peter Mattis alustasid üliõpilastena Berkeley ülikoolis GIMP-i kirjutamist ühe semestri kestva projektina. Pärast mõlema autori lõpetamist aastal 1997 sai GIMP-ist GNU projekti osa millega kaasnes ka nime muutmine selle tänapäevasele kujule.
GIMP-i abil on võimalik luua digitaalset graafikat ja töödelda fotosid. Seda kasutatakse logode ja graafiliste elementide loomiseks, fotode lõikamiseks, värvide sättimiseks, soovimatute osade eemaldamiseks ja formaadi muutmiseks. Väikese lisaga saab GIMP-iga teha ka GIF animatsioone. GIMP-i võimalused on väga rikkad ja seda kasutatakse vaba tarkvara alternatiivina populaarseimale kommerts rastergraafika redaktorile Adobe Photoshop.
Arendamine
GIMP-i kasutajaliides kasutab GTK-d, mis loodi GIMP-i meeskonna poolt asendamaks suletud Motifit. Nüüd on GTK eraldi projekt ja seda kasutatakse ohtralt vabale tarkvarale kasutajaliideste loomisel.
Tulevikus loodetakse panna GIMP tööle CEGL teegiga, parandamaks probleeme nagu CMYK toetus, mille ennem välistas GIMP-i konstruktsioon.
GIMP-i versioneerimisloogika on sarnane Linuxi tuuma omaga. Esimest numbrit suurendatakse vaid väga suurte muutuste korral, teine number tähistab versiooni, paarisarvulised tähistavad stabiilseid versioone ja paarituarvulised tööversioone ning viimane number tähistab väljalaset versiooni sees. Näiteks on GIMP-i stabiilne versioon 2.4, tööversioon 2.5 ja järgmine stabiilne versioon saab olema 2.6.
GIMP 2.6
Järgneva GIMP-i versiooni tähtsaim muudatus saab olema kasutajaliidestele spetsialiseerunud ettevõtte MMIWorksi poolt välja töödatud uus graafiline kasutajaliides.
Saadavus
- GIMP töötab Linuxil ja on kaasas paljude distributsioonidega.
- Juba 1997 toodi GIMP ka Windowsi peale. Windowsile on olemas ka kaasaskantav versioon, mis töötab USB mälupulga pealt.
- Mac OS X-i jaoks on saadaval GTK-l põhinev GIMP ja Seashore, mis töötab Mac OS X-i enda Cocoa kasutajaliidesega. Versiooni 1.0.4 ajal loodi GIMP-ist CinePaint, mis on mõeldud filmikaadrite redigeerimiseks ja töötlemiseks.
Viited
- Meet the GIMP!: Saksa õpetaja Rolf Steinorti poolt loodud seeria inglise keeles olevatest videosaadetest GIMPi kohta. Keskendub põhiliselt fotograafiale, kuid sisaldab ka palju kasulike näpunäiteid teistele kasutusaladele.
- Gimpology: Traditsioonilises vormis laialdane kogumik GIMPi õpetustest.
