Distributsioon

Distributsiooni mõiste

Paljudele Linuxi kasutajatele on alati jäänud mõistmatuks, mis asi siis ikka on üks Linuxi distributsioon. Räägitakse hästi paljudest erinevatest distributsioonidest, kuid mille poolest nad siis üksteisest erinevad ja miks neid ikka kõiki Linuxiteks kutsutakse.

Tegelikult võib Linuxi distributsiooni all mõista Linuxi kerneli ümber loodud tarkvara, dokumentatsiooni ja tugiteenuste kogumit. Kuna Linuxi süsteemid on ehitatud modulaarsetena, st süsteemis saab osi kergesti vahetada ja luua niimoodi enda vajadustele sobiva süsteemi, siis on süsteem jaotatud suhteliselt eraldiseisvateks tasemeteks/kihtideks/mooduliteks, tihti kirjeldatakse süsteemi kerakujuliselt alustades keskelt: kernel (tuum) ja teegid, käsukest (koorik) ja süsteemsed tarvikud, töölaud ehk graafiline kest (pealiskiht).

Distrotel on ajalises plaanis väljalasked, mis väljendavad distro seisu mingis arengustaadiumis. Enamasti on distroga seotud ka mingi kindel arendusmudel.

Järgnevalt ka graafiliselt distributsiooni mõiste selgitus.

Distributsiooni mõiste näidis

Kerneli tase

Võtame vaatluse alla näitena Ubuntu ja Mandriva, siis mõlemad nad kasutavad Linus Torvaldsi poolt loodud Linuxi kernelit. Erinevad Linuxi distributsioonid võivad kasutada küll erinevaid kerneli versioone ja erinevaid kaasas olevaid mooduleid, kuid sellega ka vahe enamasti lõppeb. Seega, kui Teil on Ubuntu 2.6.18 kerneliga, siis sellel tasemel erinevused puuduvad, kui ka Mandrival on sama kernel.

Teekide tase

Nüüd tuleb esimene erinevus sisse kaasas olevates erinevates GNU teekides ja süsteemi tööriistades. Ubuntu on valinud ühed, kuid Mandriva võib sisaldada veel mõningaid lisa teeke või vastupidi. Kuid ka selles osas on suuremalt jaolt kasutusel samad vahendid. Erinevusi on vähe. Erinevused võivad sees olla taas seoses eri versioonide kasutamisega. Üks võib sisaldada natuke uuemaid teeke ja süsteemi tööriistu (millega programmid kokku on kompileeritud), teine vanemaid.

Programmide tase

Järgmisel tasemel on aga juba kumbki distributsioon valinud oma programmid, mis kohe kasutajal kaasa pannakse. Näiteks on erinevused juba töölaua puhul. Ubuntu on valinud oma kasutajatele Gnome töölaua, samas kui Mandriva eelistab KDEd. Erinevusi on ka teistes programmides, milline on vaikimisi meili klient, interneti brauser, millised graafika programmid on kaasa pandud jne. Ehk see on esimene tase, kus kasutajatel tekib arusaam, et tegu on teise distributsiooniga ja ta seda ka näeb. Sellel tasemel sõltub väga palju just distribuutorite kogemustest ja isiklikest eelistustest, mis tarkvara kaasatud on. Kes eelistab muusikamängijana Amaroki, kes Rhythmboxi, kes eelistab kasutada Pidginit, kes aMSNi jne. Kuigi kasutajatel on alati võimalik peale paigaldust endale meelepärast tarkvara juurde paigaldada ja mitte vajaminevat ka eemaldada, on algajatele tavaliselt alati see esimene valik kõige olulisem. Siin tasemel on distribuutoritel võimalik ka muuta oma loomingu välimust ja kasutusmugavust. Näiteks grupeerida ümber menüüd, et nad kasutajatele paremini kätte saadavad ja loogilisemad oleksid. Muuta taustapilti jne. Kuid sarnasused on siiski olemas ja kasutajatel on siiski lihtsate vahenditega võimalik muuta oma paigaldatud distributsioon mõne teise sarnaseks. Nii näiteks on võimalik Ubuntule paigaldada KDE töölaud (Kubuntu) ja ka kõik teised programmid, mis Mandrivaga kaasas on ja vastupidi. Lisaks on ka välimust võimalik igal ühel muuta.

Paigaldamise ja uuendamise vahendid

Järgmise tasemena erinevad distributsioonid oma paketihaldurite poolest ja sellest, milline on paigaldus. Paigaldus on kindlasti samuti üks esimesi asju, mille erinevusi kasutaja märkab. Mandriva paigaldus nõustaja on hoopis teistsuguse ülesehitusega, teiste küsimustega ja võimalustega, kui Ubuntu oma. Ka paketihaldur on neil erinev ja seoses sellega ka uuendamise moodused. Mandriva kasutab RPM baasil paketihaldureid, samas kui Ubuntu kasutab DEB pakette. Kuigi oma olemuselt on nad üsna sarnased, on nende haldus juba täiesti erinev. Ja seoses sellega on erinevad ka uuendamise moodused. Iga pakett sisaldab endas versiooni infot, sõltuvuste infot (milliseid pakette ta oma tööks veel vajab), failipuu struktuuri jne. Kuid see, kuidas need RPM või DEB paketis on kirjeldatud on juba erinevad. On olemas küll spetsiaalseid programme, mille abil on võimalik konverteerida erinevaid pakette teistesse formaatidesse, kuid alati ka need ei tööta. Ehk sisuliselt võib öelda, et kui tõmbate Mandriva serverist alla näiteks Firefoxi RPM paketti, siis Ubuntus, Teil seda paigaldada ei õnnestu. Sest Ubuntu ei tea, mida selle pakettiga peale hakata ja kuhu need failid kõik kopeerida.

Dokumentatsiooni tase

Järgmine suurem erinevus on nüüd juba kasutajatele mõeldud dokumentatsioonis. Ühe korraliku distributsiooni tunnuseks võibki lugeda korraliku dokumentatsiooni. Siin loeb nüüd palju, kuidas ja kes haldab dokumentatsiooni. Kuidas seda kasutajatele jagatakse, kuidas dokumentatsioon kätte saadav kasutajatele on jne. Mõned distributsioonid annavad nendele, kes nende toote näiteks poest ostavad kaasa ka üsna korraliku ja mahuka manuali, mille abil on siis võimalik hakata uut distributsiooni kasutama. Selliseks distribuutoriks on ka Mandriva, kelle karbitootega on tavaliselt kaasas ka spetsiaalne raamat, kuidas Mandrivat kasutama hakata ja millega üldse tegu on. (need andmed põhinevad minu paari aasta tagusele kogemusele ja hetkel seda kinnitada ei saa – Spott. Lisaks on Mandriva poolt loodud ja hallatud ka üsna suur kommuun ja nende hallatav dokumentatsioon. Ubuntu dokumentatsiooni haldus erineb aga Mandriva omast. Ka neil on üsna hea dokumentatsioon, kuid suuresti on see kõik avaldatud internetis Wiki formaadis ja väga palju tegeleb selle haldamisega kommuun. Kuid mõlemal juhul on dokumentatsioonid nii erineva ülesehitusega, erineva suunitluse ja erinevatele paketihalduritele keskendunud, et tavakasutajal pole Mandriva jaoks loodud dokumentatsioonist Ubuntu juures mingit kasu.

Tugiteenused

Viimane, mille poolest erinevad distributsioonid erinevad on tugiteenused. Mis on samas aga ka üks kõige tähtsamaid ja olulisemaid omadusi. Sest iga üks võib luua endale distributsiooni, kuid kui ta ei suuda uutele kasutajatele pakkuda tuge selle kasutamisel, siis pole sellest distributsioonist suurele osale mingit kasu. Tugiteenuste pakkumise poolelt on mitmeid eri mooduseid. #Kommertsdistributsioonid pakuvad näiteks tasulist tugiteenust, kus nende palgal olev spetsialist lahendab Teie probleemi. #Kommuunidistributsioonid pakuvad aga tuge erinevate online kanalite kaudu vabatahtlike abil. Põhiliseks vormiks on erinevad foorumid ja IRC suhtluskanalid. Erinevalt kommerts toest, kus firma saab selle eest tasu ja ühtlasi on ka võtnud kohustuse kasutajat aidata, siis kommuuni juures kellegil kohustust aidata pole. Nii võib ka juhtuda, et mõni kasutaja oma oskamatuse tõttu küsimust sõnastada pruugib üldse mitte abi saada.

Tugiteenus võib sisaldada endas ka muid lisateenuseid ja võimalusi. Näiteks võib nii kommerts kui ka kommuuni distributsioon pakkuda uuele kasutajale süsteemi paigalduse teenust jne.

Kommertsdistributsioon

Kommertsdistributsioonid on erinevad distributsioonid, mis pakuvad oma kokku pandud distributsiooni teatud tasu eest. Selle tasu eest hoitakse palgal näiteks arendajaid, dokumentatsiooni kirjutajaid, tugiteenuse osutajaid. Samas võib tasu eest saada ka ainult õiguse loodud distributsiooni alla laadida. Kõik see sõltub juba firmast, kes antud distributsiooni haldab. Kui paljudel on küsimus, et kuidas saab GNU GPL litsentsiga tooteid müüa, siis selles pole midagi seaduse vastast. Lisaks on praktiliselt kõigil kommertsdistributsioonidel olemas võimalus saada endale ka lähtekood. Nii näiteks on Red Hati lähtekoodil loodud CentOS. Kuna kasutajatel on siiski võimalus endale hankida distributsiooni lähtekood ja seda ka ise edasi levitada, siis üldjuhul saab distributsiooni ostes endale kaasa ka lisa teenuseid või tarkvara. Kusjuures lisatud eritarkavara ei pruugi olla tasuta.

Kommuunidistributsioon

Kommuunidistributsioonid on kasutajate ja vabatahtlike grupi poolt loodud ja hallatud. Üldjuhul saab neid tasuta alla laadida ja kasutada. Mõnedel juhtudel on olemas ka võimalus saada endale mingi lisateenusena (üldjuhul aga siiski mitte distribuutori enda kaudu) ka kommertstuge. Arendajad teevad oma tööd tasuta ja vabast ajast ning võivad sellest ka iga hetk loobuda. Samas, kui on tegu piisavalt suure ja võimsa kommuuniga, siis võib see isegi kommertsdistributsioonist kiiremini uusi versioone välja lasta, vigasid parandada ja hallata paremat dokumentatsiooni. Samas paljudele kommertstarkvara loojatele ja firmadele kommuuni distributsioonid väga ei meeldi. Just sellel põhjusel, et kui mingi probleem üles kerkib, siis pole otseselt kellegi käest abi saada ja keegi ei ole ka kohustatud aitama.